Assüüria ja Babüloonia imperium Assüüria ja Babüloonia olid vanaaja riigid Tigrise ja Eufrati jõgede kesk- ja alamjooksul. Assüürlased ja Babüloonlased olid semiidi hõimud, kes rääkisid akadi kelle erinevaid dialekte, kasutasid kiilkirja ning jagasid kultuuri. Vana-Assüüria Assüüria on nime saanud Assuri linna järgi, oli suurema osa Assüüria ajaloost riigi pealinnaks. Vana-Assüüria valitsejatest on kuulsaim Samsi-Adad I (1781-1813 eKr), kelle valitsemis ajal saavutas riik esimest korda suurriigi mõõtmed; Assurisse ehitati kuningapalee ja laiendati tsikuraati. Riik langes vaid paarkümmend aastat hiljem Babüloonia kuninga Hammurapi vägede ees. Vana-Babüloonia ja Hammurapi Riikide vahelises mõjuvõimu võistluses osales ka Babülon, mille troonile tõusis umbes 1810. eKr andekas valitseja ja väejuht Hammurapi, kes paarikümne aastaga saavutas kontrolli terve Mesopotaamia üle.
19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule. Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III aastatuhendel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia
Babüloonia ametnikule, Khasardule, laialdaselt põllumaad. Maa asus kuningliku kanali kaldal. Leping viidi täide seitsme kõrgema ametniku juuresolekul, kelle nimed on kõik kivil välja toodud. Tekstis on kivile antud ka oma nimi: ,,Oo Adad [tormijumal], võimas isand, rikasta külluslike ojadega!" Taolistele dokumentidele omaselt lõppeb tekst needuste ja vandesõnadega nende suunas, kes peaksid kivi kahjustama või eirama selle seaduslikku sisu. Edasine kaitse antakse läbi 13 jumala, keda palutakse appi dokumenti valvama. Lisaks on kivi ülemisse osasse uuristatud 18 jumalikku sümbolit, näiteks väänatud jalgadega kuju, kahesabaline tiibadega kentaur, Amburi eelkäija vibu tõmbamas. Piirikivi kõrgus on 51 cm ja laius 24 cm
Riik püsis kuninga surmani. 1 Vana - Babüloonia kultuur Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am Maajumal Bil Päiksejumal Samas Kuujumal Sin Armastus-, emaduse- ja viljakusjumalanna Istar Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad Vaimud ja deemonid on pahatahtlikud. Nende vastu kasutati amulette. Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal. Hammurapi ajal tegeleti astronoomiaga, jumalad seostati taevakehaga. Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad. Kuningate matused olid suursugused. Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva.
koht linnas. Assüüria kaupmeestel kujunes oma kaubanduskoloonia tänapäeva Türgi alal Kaneshi linn. Kaneshis valitses kohalik kuningas, kuid oli Assüüüria kaupmeestega tihedalt läbikäiv. Assüüria kaupmeeste jaoks oli tegu tähtsa varumispunktiga. Põhiline eksport oli käsitöötooted ja villane riie. Just Kaneshist on leitud materjale, mis räägivad varajase Assüüria riigi kohta. 19. saj ekr tüusis Assüri linna ette Amuuri väepealik ŠamŠi-Adad, kes pani aluse siis esimesele Assüüri suurriigile (vana-Assüüria riik). Bab-ilini linn (babülon)- Oli ur-i III dünastia riigi üks linnasid, prast dünastia langemist iseseisvus. Selle riigi tõstis suurrrigi staatusesse 18. saj ekr Hammurapi. Enamus tema valitsusaega oli Babülon endiselt suht väike riik. Valitsusaja teises pooles alates 1760 ekr muutus sõjaliselt agressiiivseks ja edukaks. Alistas lõunapoolsed sumeri alad, põhja suunas nii Mari kui Assüüüria vastu oli edukas.