........................................ 9 Ühiskond ja vaimuelu arhailisel perioodil. Linnriikide teke ................................. 11 Sparta ................................................................................................ 14 Ateena ............................................................................................... 16 Kreeka linnad Itaalias ja Sitsiilias ................................................................ 20 Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus ................................................ 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..........................................................................................................
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja
Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9
neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal teab kust välja ilmunud valdavalt indo-euroopa keelt kõnelenud rändrahvad (keldid, lääne-goodid, vandaalid) aga võtsid kujunevast Euroopast ja Impeeriumi varemeist tugevat matti. Palju aega enne lokaalset kataklüsmi oli Scipio Zama all ütelnud Hannibalile, et su ees olid Rooma väravad lahti, aga sa ei kasutanud võimalust. Sama seis oli ka Attilal.
Sealjuures hakkas tekkima ka rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Samuti tihenesid sidemed välismaailmaga. Mõneks ajaks jäid kreeklased ida kultuuri mõju alla, kuna nendega olid neil sidemed kõige tihedamad. 776. a. eKr hakati korraldama iga nelja aasta tagant olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla.
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel
o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi
3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr.
Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja
2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog.
Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. 12. Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine. Küüditamine ja selle tagajärjed. 13. Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad. Kokkupuuted Iisraeliga. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika.
muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) etnoloogia - teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid (rahvateadus) materiaalsed ajalooallikad leiud, ehitised kirjalikud ajalooallikad raamatud, savitahvlid Viljaka poolkuu ala kaarekujuline maa-ala, mis ulatub Palestiinast kuni Tigrise ja Eufrati jõgikonnani. Iraak, Süüria, Iisrael, Liibanon, Jordaania Vanaaeg algas 3000.a eKr kirja leiutamisega, lõppes 476.a Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega (Mesopotaamias ja Egiptuses algas tsivilisatsiooni tekkega) Surmajärgsus: Egiptus religioonis oli uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Egiptlastel toimus surnukeha mumifitseerimine. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees.
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Ks põhjus oli kindlasti metalli (raua) vajadus, mida kodumaal polnud. Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel. Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Sageli oldi omavahel vaenualal ja sisemiselt ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja
Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. Periodisatsiooni Ajaloo (kultuuri) järgi: · Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) · Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) · Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) · Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) · Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: · Algperiood (II at I at e. Kr.) · Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) · Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pK Kreeta e. Minose ( minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum,
kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak
Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade
· Maavarad · Koos elavad suuremad inimrühmad · Välja kujunenud hierarhia ning ka valitsemine · Põllumajanduse väljakujunemine · Metallide töötlemis oskus · Suhtlus ja algne kaubandus · TEKKEKOHAD · Mesopotaamia ehf viljakad poolkuu alad · Tigris ja Eufrati jõgede kallastel Lähis-Idas · Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur · Hilisemate Pärsia ja Babülooni impeeriumide ala · Hiina,huange ja jangtse orgudes · India,induse jõealadel · Egiptus-võimsaim vana-aja tsivilisatsioon VANA-EGIPTUS Umbes 3000e.Kr-30e.Kr · PERIOODID · Vana-riik-2686-2181e.Kr · Keskmine riik-2134-1782e.Kr · Uus riik-1570-1070e.Kr · Lisaks jagatakse egiptuse ajalugu dünastijakteks · Süsteemi lõi Manelthon 3. Saj e.Kr · Kokku 30 dünastiat ajavahemikku · 3100-343 e.Kr AJALOO UURIMINE
3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust
Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus
suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. · Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud), 14. sajandil vaarao Ehnatoni usureform. · Võõrvalitsejad - 1. aastatuhat eKr Egiptuse kultuuri hääbumine. Iga võõrvõim surub peale oma kultuuri kuni Egiptuse kultuur täielikult hääbub. 30. a eKr langeb Egiptus Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb 1. saj pKr tuuakse Egiptusesse ristiusk (Rooma impeeriumis kehtestatud usk) ning 7. saj pKr araablaste koosseisu minekuga võetakse vastu islami usk. Aastaarvud · 3000 eKr - Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse, pealinnaks sai Memphis; kujunes hieroglüüfkiri, võeti kasutusele vask. Seega sai alguse Egiptuse tsiviliatsioon. · 26
· Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. · 1200 a. eKr losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr · Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. · 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka)
.............................13 Partia 250 eKr - 226 pKr..................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed
spordipidustusi ehk olümpiamänge · sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel · hakkas kujunema linnriiklik korraldus · linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud Klassikaline period u 500-338 aastat eKr o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord.
Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega. Ajaloo põhietapid: Alam- ja Ülem-Egiptus olevat liitnud 3000 e.Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
