Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist viidi Sumeri kuninglus üle Isinisse. I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra. Ainult veidi pärast Isini dünastia viienda kuninga Lipit-Istari valitsemisaega (1934-1924 eKr, temast tuleb jutt eraldi) saavutas Lõuna-Mesopotaamias sõjalist ja poliitilist edu selle lõunapoolne konkurent Larsa linn. Ajavahemikku ~ 2000-1800 nimetatakse kahe Mesopotaamias domineerinud linnriigi järgi Isini-Larsa perioodiks. Pärast Uri III dünastia kokkuvarisemist olid Mesopotaamia linnriigid nõrgad kuid sõltumatud. XX.-XIX. sajandil eKr ujutas Mesopotaamia üle läänesemiitidest rändrahvaste amoriitide laine
Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas käibelt kaduma, püsides siiski kirja- ja kultuurikeelena. Amuriidi valitsejad võtsid omaks Akkadi keele. Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunesid mitu enam-vähem võrdset võimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt sumeri riik ning traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isisni valitseja Lipit-Istar välja tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Hammurabi Uus-Babülooniani. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. VANA-ASSÜÜRIA riik tekkis 20. sajandil Mesopotaamia põhjaosas. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samisi-Adadi valitsusajal. Ta vallutas lääne pool
Amoriidi ülikud tõusid järkjärgult valitsejateks enamuses Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas järkjärgult käibelt kaduma, püsides siiski kirja- ja kultuurkeelena. Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunes mitu enamvähem võrdset võimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi-
Proloogist võib lugeda, et üritab tagada sotsiaalset võrdsust ning see kes oli vaeseme, ei pea alluma rikkamale, lihtsalt sellepärast, et teine rikkam on. Üldiselt võiks pidada seda seadustikku kohati julmaks. Palju kuriteod olid karistatavad surmaga, aga siiski kehalise vigastuse põhjustamist sai hüvitada rahaliselt, mis ei olnud enam hammas-hamba vastu värk. Ühes pügalas kasutatakse ordaali (Jões puhastama) Lipitishtari (Lipit-Istar) seadus - Isini linna valitseja Lipitishtari seadus (1930 e.m.a.) Seaduste poliitiline eesmärk ilmneb proloogis - õigluse, s.t. sotsiaalse õigluse tagamine; vana hea õiguse taastamine. Mitmesugused juriidilised ürikud (25 000 tk) - ostu-müügi-, laenu- ja kinkele pingud, ürikud abielude sõlmimise ja lahutamise kohta; ürikud pärimise, adop teerimise, orjade vabakslaskmise jms. toimingute kohta
annaabi.ee 
