seedrimetsad kaubandus ja käsitöö seedripuud-laevad, mäed ja kiltmaad kauplemine, riide värvimine (teod), põlluharimine Ühiskond, valitsemine Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium, alis-tatud Linnriigid(Ugarit, Byblos, Rangelt käsuõpetusest Orjanduslikud sõltlas -riigid.Valitses rahvastesse suhtutii Tyros, Siidon), kolooniad lähtuv ühiskond(Moosese ühiskonnad kuningas koos sõjalise lugupidamisega, tänu sellele Küprosel, Kartaagos jm. seadsed e toora)X saj eKr aristroktaatia ja stabiilsus. Satraapiateks jaotatud
Lõunas seedrimetsad Karjandus Seedripuud-laevad, Viljakad orud Linnades kaubandus ja käsitöö kauplemine, riide värvimine Kuivad mäed ja kiltmaad Põlluharimine Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium Linnriigid(Ugarit, Byblos, Tyros, Rangelt käsuõpetusest lähtuv sõltlasriigid Alistatud rahvastesse suhtuti Siidon) ühiskond (Moosese seadused Orjanduslikud Valitses kuningas koos lugupidamisega, tänu sellele Kolooniad Küprosel, Kartaagos ehk toora) ühiskonnad jm
Findings from the citystates of Sumer have revealsed temple rooms full of clay tablets. Those archives were made up almost completely of the records of commercial transactions or inventories with only a few documents touching historical records or legends. Things were pretty same in temple records on papyrus in Ancient Egypt. The earliest discovered private archives were kept at Ugarit (which is located in today's Syria). Besides inventories, texts of myths may have been standardized for teaching new scribes. Private or personal libraries made up of nonfiction and fiction books first appeared in Greece. The first ones appeared some time near the 5th Century BC. Libraries were filled with parchment and papyrus scrolls. There were a few institutional or royal libraries like the Library of Alexandria which were open to an
Babüloonia Nebukadnetsarilt lüüa. 525 vallutas Pärsia kuningas Kambyses Egiptuse. KAANAN III aastatuhandel kujunesid mitmed linnalised keskused, mille hulgas tuntuim, Byblos, oli küllalt tihedates kontaktides Egiptusega. 23. 22. sajandi tagasilangus tõi kaasa linnatsivolisatsiooni katkestuse. II aastatuhandel linnatsivilisatsiooni areng jätkus. Byblos püsis jõuka keskusena. Aastatuhande keskpaiku tõusis Süüria rannikul esile Ugarit. Lõunapoolsed Kaanani linnad langesid 15. sajandil Egiptuse võimu alla.14. sajandi keskpaiku allutas Hetiidi kuningas Suppiluliuma Ugariti ühes muu põhjapoolse Kaananiga hetiidi ülemvõimule. Egiptuse ja Hetiidi mõjusfäärid jagati Ramses II ja Hattusili III vahelise lepinguga 1269. 12. sajandi algul tabas Kaananit "mererahvaste" rünnak. Ugarit hävitati. Linnaelu käis ajutiselt alla. Algas aramealaste sisseimbumine Kaananisse.
Amon: loomis- ja viljakusjumal Teebast. Tähtis Keskmise Riigi ajal Hetiidid ja hurrid 17-16. saj ja uuesti 14-13. saj Hattusili I: 17.saj vallutas Hattusa, mille muutis hetiitide pealinnaks ning pani aluse Hetiidi riigile, alistas Anatoolia keskplatoo, vallutas Süüria. Kuid riik vaibus 16-14.saj. Supiluliuma; 14.saj pani aluse Hetiidi suurvõimule: võitis Mitanni riiki, alistas enamuse Süüria väikeriikidest (Kades, Ugarit). Hattusili III: 13.saj viis pealinna tagasi Hattusasse ja ehitas linna ümber monumentaalse tsitadelli, templid, ringmüüri. Võitlused Egiptusega. 1255.a eKr sundis Assüüria esiletung lepingule Ramses II-ga: rahu- ja liiduleppe ning jagas vaidlusalased piirkonnad omavahel: P-Süüria (Kades) hetiitidele ning L-Süüria (Kaanan) Egiptusele 13.saj lõpp Hetiidi riik hääbus ning 12.saj Hattusa hävitati. 5) Egeuse tsivilisatsioon 7) Israel 12
5000 aastat väliskaubandust Hiljemalt 2000 aastat e.m.a. toimus Vahemere idaosas vähemalt 3 erineva tsivilisatsiooni (Egeuse, Egiptuse ja Babüloonia) vahel elav kaubanduslik läbikäimine. Foiniiklaste ajalugu kaasaegne Liibanon Väikerahvas meresõitjad, vahendajad kaupmehed, käsitöölised; oliivipuude ja viinamarjade kasvatamine. Foiniikia linnriigid olid esimesed, kes eksportisid oliive ja viinamarju ning kuivatatud kala ülemeremaadesse. Ugarit Orontose jõe suudmes 4000 5000 elanikku Byblos (mägi) sadamalinn, millel oli 6000 aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid. Orjakaubandus ja piraatlus 1.aastatuhandel e.m.a. asutasid foiniiklased
neljanda põlveni!" Sallu, Jaabesi poeg, pidas ta vastu vandenõu ja lõi ta rahva ees surnuks ning sai tema asemel kuningaks. ) ? Kaanan Semiidi keeltes tähendab Kaanan Levanti, kitsamalt tähistab Palestiina sisemaad, Foiniikia tähistab rannikuala. Kaanan oli vana põllukult piirkond. III a.t lõpul kerkis esile Byblose linn, millel tekkisid sidemed Egiptuse vana riigiga. II a.t keskel tugevnesid uued linnad: Megiddo ja Ugarit. Kujunes linnriiklik süsteem. Kujunes välja alfabeet. Ugaritis kujunes kiilkirja põhine alfabeet. Lõunas kujunes lineaarne tähestik. Klassikaline tähestik oli välja kujunenud II a.t lõpuks. Hiljem levis tähestik edasi. I a.t lõpuks kujunesid neli võimu Kaananis. Põhja pool valitsesid Uus-Hetiidi riigid (olulisim Karhemis). Aramealaste riikidest sai mõjukaimaks ning tugevaimaks riigiks Kaananis Damaskus. Palestiinas kujunesid iisraellaste riigid
pulgakestega , visuaalselt näeb välja nagu kiilkiri.Kirja kasutasid Ugariti kuningad, arhiivraamatukogu, riiki puudutavad tekstid, raamatukogust ka leitud Kaanoni varasemat mütoloogiat puudutavad tekstid, katkendlikud- Kaani tsükkel- suur taevajumal Baal,, jumalate kuningas, vastuosus oma isa teise suure jumala El , mõlemad härjasarvedega kujutatakse. Baal võib tõlkida kui isand. Ugariti tähestik oli tupik arengus, sest Ugarit hävitati 1200 ja pärats , ja see hävitus omas tagajärgi, loss põletati ja arhiiv konserveeriti aga teiselt poolt kaotas linnriik tähtsuse siis edaspidi pärast 12 saj seda kirja enam polnud. Teine areng lõunapool Bybloses arenes välja foniikia tähestik 12 märgist ,22 konsonandist , Ahiram 1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt.
Kiilkiri sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus). 1. Riiklik areng 1.1