GIZA PÜRAMIIDID Lugupeetud inimesed, oleme jõudnud oma ringkäiguga Giza püramiidide juurde ning räägiksin lähemalt, millega on meil tegu. Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide arv Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend - kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Che...
POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU Babüloni jumal MARDUK Pärsia jumalad - Peajumal AHURAMAZDA Iisraeli jumalad - JAHVE Kultuurisaavutused - Gisa püramiidid Babüloni rippaiad
· Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal · Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol · Horose Silm - kaitseamulett · Jumalatel käes eluvõti · Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos, Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid · Kaljuhauad, nt Hatsepsuti matusetempel · Kuningate org · Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile tõtsma kõrgemat täiuslikkust - ilu · Madalreljeef · Süvendreljeef
Sellest sõltub su elu, väike välguplika.“ -------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------------ Tegelased Kroonprints Cal Calore (Tiberias Calore Seitmes), prints Maven Calore, kuningas Tiberias Calore Kuues, kuninganna Elara Merandus, Farley, Evangeline Samos, Julian Jacos, Kilorn Warren, Lucas Samos, Rane Arven, Ptolemus Samos, Sara Skonos, Tristan, Ann Walsh, Gisa Barrow, Shade Barrow, Bree Barrow, Tramy Barrow, Mare ema ja isa, Coriane Calore, Vile-Will, Leedi Blonos, kolonel Macanthos. -------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------------ Aegruum (tegevuse toimumise aeg, kestus ja koht) Tegevus toimub fantaasiamaailmas Norta kuningriigis, enamasti Summertonis ja veidi selle lähedal asuvas Punaste Vaiakülas, aga raamatu lõpp toimub pealinnas Archeonis
Anton Tsehhov · Sündis 1860. aastal Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli pärisori, kes suutis end priiks osta. · Isa Pavel Tsehhov oli raske lapsepõlvega andekas inimene, kes oskas nii joonistada, viiulit mängida kui ka kirikukoori juhatada. Perekonda kohtles ta karmilt ja rakendas rangeid kasvatusmeetodeid. Lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmuprintsiibile, neid õpetati kauplema, sunniti pikalt poes istuma ja varahommikust õhtuni kirikus laulma. · Lapsepõlve lapsepõlve hetked veetis ta mere ääres mängides ja kala püüdes ning läbi stepi vanaisale külla sõites. · Hoolimata karmusest armastas ja austas Tsehhov oma vanemaid, sest nad olid võimaldanud lastel õppida. · Õppima hakkas ta kreeka algkoolis, seejärel Taganrogi klassikalises gümnaasiumis. · Gümnaasiumist sai Tsehhov oma mõtte kirjutada novelli ,,Inimene vutlaris", sest seal õpetas palju Belikov...
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa............................................................................4 2. Püramiidide ehitamine...................................................................................................5 3. Igavene elu ehk elu pärast surma.................................................................................. 7 4. Salapära ning müstika....................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 LISAD.................................................................................................................................10 SISSEJUHATUS Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maai...
Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Oli teoseid, mis kujutasid jumalusi ja Vaaraosi. Need olid eriti ragned, suursugused ja mõnikord olid sellised swkulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Sfinks Gisa püramiidide väljal Egiptuse kujutav kunst oli suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Hauakambrites oli palju seinamaalinguid ja reljeefe. Egiptuse kunst oli väga religioosne ja kujutati jumalaid nn egiptuse jumalate skulptuurid templi juures poosis. Kujutatav kunst pidi andma jumalatele keha ja Reljeefid olid enamasti madalreljeefid ja sageli olid taotlema nende kultust piltjutustustega. jujutise kontuurid kivisse süvendatud
Vana Riik (3. 6. dünastia) u 2680 2180 U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandasi klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. Nii astmikpüraqmiidi konstrueerimist kui ka hieroglüüfide reformi seostas pärimus tark Imhotepiga. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops /Khufu, Chephren/Khafre ja Mykerinos/Menkaure oma hauamonumentidena suured Gisa püramiidid. 5. dünastia (u 2490 2340) valitsejad loobusid hiigelpüramiidide rajamisest tagasihoidlikumate kasuks. Tõusis päikesejumala Ra kultuse tähtsus: valitsejad pidasid end Ra pojaks ja rajasid päikese templeid. Esimene vaheperiood (7. 11. dünastia) u 2180 1991 7. ja 8. dünastiate valitsejad (u 2180 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust võimu ebastabiilsusest. Seejärel jagunes riik vähemalt kaheks: