1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Muutused Rooma ühiskonnas kuningriigi ja vabariigi ajal Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks
Samuti alates viiendast sajandist eKr hakkasid mehed habeme kandmise asemel end rasseerima ja kandma lühikesi mütse. Aumärgid hilisemast Rooma ajast, nagu lilla mantel Rooma imperaatorite seljas, on pärit etruskidelt. Kasutatud kirjandus http://www.mysteriousetruscans.com/ http://web.zone.ee/toomaskal/sormused.htm http://www.khulsey.com/jewelry/jewelry_history_etruscan.html http://www.mmdtkw.org/VEtrusJewelry.html "Etrusk Vulca" Roberta Angeletti, 1998, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus "Etruskide kuulsus ja langus," Jan Burian, Bohumila Mouchova, 1973, Tallinn, "Valgustus" Varase etruskide perioodi jooksul (7 saj. - 5 saj. eKr) arendasid nad oma unikaalse meetodi valmistamisest ja isikupärasest stiilist, tehes palju erinevaid töid erilistes ja keerukates detailides ja suures valikus stiilides. Selle perioodi jooksul arendasid nad granulatsiooni kunsti (metalli, klaasi jt.
Etruurias kujunes 12 etruski linna liit (Veji, Caere, Tarquinii, Vulci, Clusium, Volsinii jt), kultusliku keskusega Volsiniis. 6. sajandil valitsesid etruski soost kuningad Roomas (Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus). U 540 ajasid etruskid, liidus Kartaagolastega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. Korsika langes etruskide võimu alla. 6. 5. sajandil rajati etruski linnad ka Po jõe tasandikule. 509 kukutati etrusk Tarquinius Superbuse kuningavõim Roomas. Clusiumi kuninga Porsenna katse Roomat vallutada ebaõnnestus. Etruskide sekkumine Latiumi asjadesse lõppes lüüasaamisega latiinidelt ja Kyme kreeklastelt (507 Ariciumi lahingus). 474 purustas Sürakuusa türann Hieron etruskide laevastiku Kyme lahingus. See nõrgestas oluliselt etruskide jõudu merel. 5. sajandi lõpupoolel langesid etruski linnad Po jõe tasandikul gallide võimu alla.
(viimane Lääne-Rooma keiser) VS Odaaker) Sellega lõppes antiikaeg ja algas keskaeg! Ajaloolised isikud Romulus- usuti, et just tema oma venna Remusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg. Tema nimi tuli Rooma linna nimest. Esimene Rooma kuningas Remus- usuti, et just tema oma venna Romulusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg Tarquinius Superbus- viimane Rooma kuningas (seitsmes), kes oli etrusk, ajati inimeste poolt minema, sest ta oli ülbe Gaius Julius Caesar- vallutaja, kes oli ühes Rooma kodusõjas esimeses triumviraadis, mis võitis senatit. Kui senat alistatud, algas kodusõda omakorda väejuhtide vahel (Caesar, Crassus ja Pompeius), millest võitjana väljus Caesar. Pidas end eluagseks diktaatoriks, konsuliks jne. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin!- tema hüüdlause. G. J. Caesar mõrvati!
annaabi.ee 
