ETRUSKI MAALIKUNST...................................................................11 6. ETRUSKI SKULPTUUR....................................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................14 KIRJANDUS..........................................................................................15 LISAD....................................................................................................16 Lisa 1. Veji Apollo figuur........................................................................16 Lisa 2. Kapitooliumi emahunt.................................................................17 Lisa 3. Etruski templi rekonstruktsioon...................................................18 Lisa 4. Etruski hauakamber........................................................ SISSEJUHATUS Huvi etruski kultuuri vastu pärineb esimesest tutvumisest rooma kultuuriga. Ajendatud on
skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis. 3 Etruski skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased, näiteks suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursed. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust
Surnud tuhastati, tuhk paigutati lahkunu portreega urnidesse. Tähtsamate isikute tuhk säilitati sarkofaagides, kus lahkunuid kujutati pooleldi lamavas asendis figuuridena. Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad
Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati võib võrrelda omapärade rõhutust karikaturismiga. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav põletatud savist valmistatud Veji Apolloni figuuris. Apolloni näol on tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kreeka kourusel, kuid ta on riietatud nagu kore. Keha on massiivne ja kohmakas, jalgu kujutatakse sammumas. Ilmekaid kujusid on loodud pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Marsi kuju, Kapitooliumi emahunt. Eriti tõetruud olidki just loomade kujud. Sidemetele idamaadega viitab fantastiliste loomade kimääride kujutamine.
metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst. Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on leitud seinamaale ja käsitööesemeid. Seinamaalidel näeme kalastamist, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja ka hoogsaid tantsijaid. Etruskide skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi. *Veji Apollon on üks kuulsam kultuur...keha on massiivne, kohmakas, samm hoogne, jalgadel musklid. Etruskide loomakujud olid väga looduslähedased. *Kapitooliumi emahunt see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad. Iseloomujooned:
Kunstiajaloo KT 1. Kus elasid etruskid, mis neist sai? Nad elasid Po jõe madalikul. Nad sulandusid Rooma ühiskonda 2. Nimeta mõnd tuntud ertuski skulptuuri? Veji Apolloni figuur, Emahunt. 3. Milliseid ehitustehnilisi uuendusi võtsid roomlased kasutusele? Lubimördi kasutusele võtt, mis võimaldas kasutusele võtta uusi konstruksioone- kaared, võlvid, kuplid. 4. Kuidas nimetati Rooma maanteede süsteemi? Kividega sillutatud süsteem 5. Mida tähendab foorum? Peaväljak 6. Kuidas nimetati Rooma kanalisatsiooni? Kloaagid 7. Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid?
Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri
Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15
Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15
· TUMULUSES ASUS PÕLETATUD SAVIST E. TERRAKOTAST SARKOFAAG · SARKOFAAGI ÜLAOSA OLI KUJUNDATUD PORTREESKULPTUURIKS LAHKUNUST · ERITI TUNTUD ON CERVETERIST LEITUD ABIELUPAARI SARKOFAAG · SARKOFAAGID OLID TÜHJAD ETRUSKID KASUTASID PÕLETUSMATUST · HAUAKAMBRITES OLID KA INIMPEAKUJULISED SAVINÕUD KANOOBID · NEIS HOITI LAHKUNUTE TUHKA · · TEADA ON KA ÜHE ETRUSKI SKULPTORI NIMI VULCA · NIMI OLI KRAABITUD TERRAKOTAST APOLLONI KUJU ALUSELE · KUJU LEITI VEJI LINNAST · ETRUSKID ON TEINUD KA KREEKA KUROSTE-TAOLISI KUJUSID, KUID NEED OLID RIIETATUD · KÕIGE TUNTUM ETRUSKI SKULPTUUR ASUB PRAEGU ROOMAS KAPITOOLIUMI EMAHUNT (6. SAJ EKR) · SEE KUJU ON SAANUD ROOMA SÜMBOLIKS · ETRUSKI TEMPLITE KATUSTEL OLID SKULPTUURID · TEMPLEID EI OLE SÄILINUD, KUID TEADA ON ROOMLASTE ÜKSIKASJALISI KIRJELDUSI · TEMPLEID EHITATI PUIDUST JA VÄGA NÕRGAST KIVIMIST TUFFIST
Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3
kujutisi. - Pergamoni altar Zeusile pühendatud hiigelaltar, mis püstitati Pergmonis 2. sajandi alguses eKr . - Kujunes välja kunstitung, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine. Etruski kunst - Neil ei olnud ühtset riiki, nende päritolust ei teata midagi kindlat. - Matused ja surnud olid väga tähtsal kohal. Tehti surnute linnu. Tuhastasid surnuid. Hauakambrites olid seinamaalid ja need olid sisustatud elutoana. - Veji Appollon põletatud savist, naeratav. - Tundrid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda oma kunstis. - Leiutasin küünlajala - Templid ei ole säilinud. Alus oli ruudukujuline, põhiliselt puust hoone, 2-3 pühakoda ja suur eeskoda Ehitusmäletised Roomas Monumentaalskulptuur - Vana ja uus arhidektuur segunesid. - Keisrivõimu kehtemisega kaasnesid korapärased ehitised. - Foorumitele lisas iga põlvkond ehitise. - Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid.
Skulptuuride ja kujude valmistamiseks kasutasin etruskid eriti põletatud savi ehk terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalatele ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Seda iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka kourosele, riietus aga korele. Arhitektuur Enamik etruskide ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Etruskide templid sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omadest, oli nende põhiplaaniks nelinurk mis oli tõstetud kõrge puust või kivist aluse peale.
2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? -Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli põhiliselt puust, hiljem kivist, sügav eeskoda, madalad ja harvad sambad. Tihti kuni 3 pühakoda ühes templis. Sambad meenutasid dooria omi. 7)Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele
*ümarkaartega väravad *puit, kivi, põletatud savitellis Kujutav kunst: 1. Skulptuur *materjal- põletatud savi e terrakota, pronks, kivi *sarkofaagid- surnute tuhaga 1) kivist või savist 2) lebavad heatujulised figuurid kaanel 3) reljeefidega kaetud urnid tuha jaoks *inimfiguurid- "sõjajumal mars" "veji apollon" 510 ekr 1) materjaliks terrakota 2) sarnanevad Kreeka arhailise perioodi skulptuuridega *loomade kujud- "kapitooliumi emahunt" 500 eKr 1) looduslähedased 2. Maalikunst *seinamaalid hauakambritest *maaliti, et säilitada lahkunud hingedele meeldiv elikeskkond
Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalale ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Mida iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka koures'ele, riietus aga kore'le. Arhitektuur Enamik nende ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Templid, etruskidel, sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omast oli nende põhiplaaniks nelinurk ning ta oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele.
(Lüüdiast), teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad, tänapäeval aga arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. 2. Etruskite kunstist võimaldavad meil ettekujutust saada haudehitised. 3. Etruskite skulptuur: peamiseks materjaliks põletatud savi (terrakota teraline savi), teisejärgulin materjal pronks; kujutati stiliseeritud, riides kuju, arhalise naeratusega; näide: Veji Apolloni figuur 4. Roomlaste ehitustehnilised uuendused: osati valmistada kaari, ruumide katmine värvidega, teede ehitamine, kivist sildade ehitamine üle jõgede, veejuhtmed. Roomlaste ehitusmaterjalid: tellis, betoon (lubjamört+kruus+kivid) 5. Rooma kunst sai kõige rohkem mõjutusi Etruski ja kreeka kunstist. 6. Sammastel jäi kaunistav roll. 7. Roomlased kasutasid silindervõlve ja ristvõlve. 8
olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma
(loe ka teksti lk 72 allservas) Mütoloogias asutasid Rooma linna Remulus ja Romus 753 e.Kr. Nende ema Rea Silva, kes tehti Vesta preestrinnaks, sünnitas kõigest hoolimata sõjajumal Marsile kaksikutest pojad, kelle vanaonu laskis lapsed Tiberi jõkke heita, et nad hukkuksid. Kuid vool kandis lapsed kaldale, kus hoolitses nende eest emahunt, niikaua kui lapsed inimeste poolt leiti ja üles kasvatati. 11) Iseloomusta etruski skulptuuri õpiku teksti ja lk 73 oleva Veji Apolloni figuuri põhjal! Veji Apollon on tehtud põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küll tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kouros'l, kuid ta on riietatud nagu kore. Apolloni keha on massiivne, kohmakas, tema jalgadel on võimsad musklid ja ta sammub hoogsalt. Siit võib teha järelduse, et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, kuid nad tõlgendasid seda omamoodi 12) Kirjelda etruski templit (toetu õpiku tekstile ja rekonstruktsioonile lk 73)!
Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled
Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid. Tumulused- ümarad mätaskattega haudehitised 5-6saj. Ekr koloreeritud relieefid Crucifisso di Tifo- kandiliste kambritega surnute linn pseudovõlv- ilma sideaineta ehitatud, tugipost keskel. Terrakotakultuur Veji Appollon, Vulca, Terrakota 6. saj. Lõpp eKr eredad elurõõmsad toonid Tiivulised hobused Kimäär- kõrgetasemeline pronksivalu Arezzost 380-360 e.Kr Näkineiutaoline nümf 4. saj. Ekr Kapitooliumi emahunt. 5Saj. Ekr (Romulus ja Remus) Mars Todi'st, Pronks 4 saj. Ekr. Pool pead on kadunud, ilmselt olnud teisest materjalist. Nn Oraator- roomapärane riietud ja kujutamisviis Dünaamilised pronksskulptuurid Ficoroni cista ( Dionysos ja saatürid) pronks, 300ekr. Kosmeetika hoidmise nõu 3-1saj
Zama lahingus otsustavalt lüüa. Kartaago kaotas laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. 149 146 kolmandas Puunia sõjas roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Etruskid 8. sajandil kujunesid Etruurias linnad. Sajandi lõpul võeti kasutusele tähestik. 7. sajandist said alguse suurejoonelised hauakambrid. Selleks ajaks olid etruskide linnad ka Kampaanias (Capua jt). Etruurias kujunes 12 etruski linna liit (Veji, Caere, Tarquinii, Vulci, Clusium, Volsinii jt), kultusliku keskusega Volsiniis. 6. sajandil valitsesid etruski soost kuningad Roomas (Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus). U 540 ajasid etruskid, liidus Kartaagolastega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. Korsika langes etruskide võimu alla. 6. 5. sajandil rajati etruski linnad ka Po jõe tasandikule. 509 kukutati etrusk Tarquinius Superbuse kuningavõim Roomas. Clusiumi kuninga
· kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides) hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi Veji Apollon põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid: Figuur sõjajumal marsist Kapitooliumi emahunt, kes imetab rooma linna asutajaid romulust ja remust. Pole originaal Ehitistest säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad (Perugias) ja müürid. Templid pole säilinud.: · kivist alus ruudukujuline · hoone põhiliselt puust · ühel küljel 1-3 väikest pühakoda, teisel avatud eeskoda
seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda. 4.Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? Etruskide lemmikmaterjal oli põletatud savi, aga nad kasutasid ka pronksi. 5.Maini paar tuntut etruski skulptuuri? "Sõjajumal Mars" või "Võitlev sõdur", "Kapitooliumi emahunt" ja "Veji Apollon" 6.Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? Etruskide templeid pole säilinud, neid tuntakse vaid roomlaste kirjelduste põhjal. Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline, sellel seisev hoone põhiliselt puust. Ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid madalatele sammastele. Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt.
urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust
annaabi.ee 
