5. ETRUSKI MAALIKUNST...................................................................11 6. ETRUSKI SKULPTUUR....................................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................14 KIRJANDUS..........................................................................................15 LISAD....................................................................................................16 Lisa 1. Veji Apollo figuur........................................................................16 Lisa 2. Kapitooliumi emahunt.................................................................17 Lisa 3. Etruski templi rekonstruktsioon...................................................18 Lisa 4. Etruski hauakamber........................................................ SISSEJUHATUS Huvi etruski kultuuri vastu pärineb esimesest tutvumisest rooma kultuuriga. Ajendatud on
skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis. 3 Etruski skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased, näiteks suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursed. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust
Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid k...
Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati võib võrrelda omapärade rõhutust karikaturismiga. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav põletatud savist valmistatud Veji Apolloni figuuris. Apolloni näol on tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kreeka kourusel, kuid ta on riietatud nagu kore. Keha on massiivne ja kohmakas, jalgu kujutatakse sammumas. Ilmekaid kujusid on loodud pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Marsi kuju, Kapitooliumi emahunt. Eriti tõetruud olidki just loomade kujud. Sidemetele idamaadega viitab fantastiliste loomade kimääride kujutamine.
Etruski kunst 8-3 saj. e.kr. Etruskid elasid Apenniini ps. Põhja-ja keskosas, praegune Itaalia keskosa, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende tähtsamad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel, Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asula vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaa...
Kunstiajaloo KT 1. Kus elasid etruskid, mis neist sai? Nad elasid Po jõe madalikul. Nad sulandusid Rooma ühiskonda 2. Nimeta mõnd tuntud ertuski skulptuuri? Veji Apolloni figuur, Emahunt. 3. Milliseid ehitustehnilisi uuendusi võtsid roomlased kasutusele? Lubimördi kasutusele võtt, mis võimaldas kasutusele võtta uusi konstruksioone- kaared, võlvid, kuplid. 4. Kuidas nimetati Rooma maanteede süsteemi? Kividega sillutatud süsteem 5. Mida tähendab foorum? Peaväljak 6. Kuidas nimetati Rooma kanalisatsiooni? Kloaagid 7. Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid?
Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri
Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15
Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15
· TUMULUSES ASUS PÕLETATUD SAVIST E. TERRAKOTAST SARKOFAAG · SARKOFAAGI ÜLAOSA OLI KUJUNDATUD PORTREESKULPTUURIKS LAHKUNUST · ERITI TUNTUD ON CERVETERIST LEITUD ABIELUPAARI SARKOFAAG · SARKOFAAGID OLID TÜHJAD ETRUSKID KASUTASID PÕLETUSMATUST · HAUAKAMBRITES OLID KA INIMPEAKUJULISED SAVINÕUD KANOOBID · NEIS HOITI LAHKUNUTE TUHKA · · TEADA ON KA ÜHE ETRUSKI SKULPTORI NIMI VULCA · NIMI OLI KRAABITUD TERRAKOTAST APOLLONI KUJU ALUSELE · KUJU LEITI VEJI LINNAST · ETRUSKID ON TEINUD KA KREEKA KUROSTE-TAOLISI KUJUSID, KUID NEED OLID RIIETATUD · KÕIGE TUNTUM ETRUSKI SKULPTUUR ASUB PRAEGU ROOMAS KAPITOOLIUMI EMAHUNT (6. SAJ EKR) · SEE KUJU ON SAANUD ROOMA SÜMBOLIKS · ETRUSKI TEMPLITE KATUSTEL OLID SKULPTUURID · TEMPLEID EI OLE SÄILINUD, KUID TEADA ON ROOMLASTE ÜKSIKASJALISI KIRJELDUSI · TEMPLEID EHITATI PUIDUST JA VÄGA NÕRGAST KIVIMIST TUFFIST
Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3
kujutisi. - Pergamoni altar Zeusile pühendatud hiigelaltar, mis püstitati Pergmonis 2. sajandi alguses eKr . - Kujunes välja kunstitung, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine. Etruski kunst - Neil ei olnud ühtset riiki, nende päritolust ei teata midagi kindlat. - Matused ja surnud olid väga tähtsal kohal. Tehti surnute linnu. Tuhastasid surnuid. Hauakambrites olid seinamaalid ja need olid sisustatud elutoana. - Veji Appollon põletatud savist, naeratav. - Tundrid Rooma mütoloogiat ja kujutasid seda oma kunstis. - Leiutasin küünlajala - Templid ei ole säilinud. Alus oli ruudukujuline, põhiliselt puust hoone, 2-3 pühakoda ja suur eeskoda Ehitusmäletised Roomas Monumentaalskulptuur - Vana ja uus arhidektuur segunesid. - Keisrivõimu kehtemisega kaasnesid korapärased ehitised. - Foorumitele lisas iga põlvkond ehitise. - Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid.
Skulptuuride ja kujude valmistamiseks kasutasin etruskid eriti põletatud savi ehk terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalatele ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Seda iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka kourosele, riietus aga korele. Arhitektuur Enamik etruskide ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Etruskide templid sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omadest, oli nende põhiplaaniks nelinurk mis oli tõstetud kõrge puust või kivist aluse peale.
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki. Terrakota kujusid tehti vormides, mis seejärel põletati. Maalitud kujud pühendati jumalale ja pandi tihti ka hauda kaasa. Tuntuimaks terrakota kujuks on Veji Apolloni kuju. Mida iseloomustab tugev figuur ja musklisus. Nägu ja näoilme sarnanevad kreeka koures'ele, riietus aga kore'le. Arhitektuur Enamik nende ehitisi, mis olid puidust, pole säilinud. Säilinud on mõned ümarakaarelised linnavärvad ja müüriosakesed. Templid, etruskidel, sarnanesid kreeka omadega. Erinevalt aga kreeka omast oli nende põhiplaaniks nelinurk ning ta oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele.
(Lüüdiast), teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad, tänapäeval aga arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. 2. Etruskite kunstist võimaldavad meil ettekujutust saada haudehitised. 3. Etruskite skulptuur: peamiseks materjaliks põletatud savi (terrakota teraline savi), teisejärgulin materjal pronks; kujutati stiliseeritud, riides kuju, arhalise naeratusega; näide: Veji Apolloni figuur 4. Roomlaste ehitustehnilised uuendused: osati valmistada kaari, ruumide katmine värvidega, teede ehitamine, kivist sildade ehitamine üle jõgede, veejuhtmed. Roomlaste ehitusmaterjalid: tellis, betoon (lubjamört+kruus+kivid) 5. Rooma kunst sai kõige rohkem mõjutusi Etruski ja kreeka kunstist. 6. Sammastel jäi kaunistav roll. 7. Roomlased kasutasid silindervõlve ja ristvõlve. 8
olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma
kuju roomlastele nii tähtis? (loe ka teksti lk 72 allservas) Mütoloogias asutasid Rooma linna Remulus ja Romus 753 e.Kr. Nende ema Rea Silva, kes tehti Vesta preestrinnaks, sünnitas kõigest hoolimata sõjajumal Marsile kaksikutest pojad, kelle vanaonu laskis lapsed Tiberi jõkke heita, et nad hukkuksid. Kuid vool kandis lapsed kaldale, kus hoolitses nende eest emahunt, niikaua kui lapsed inimeste poolt leiti ja üles kasvatati. 11) Iseloomusta etruski skulptuuri õpiku teksti ja lk 73 oleva Veji Apolloni figuuri põhjal! Veji Apollon on tehtud põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küll tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kouros'l, kuid ta on riietatud nagu kore. Apolloni keha on massiivne, kohmakas, tema jalgadel on võimsad musklid ja ta sammub hoogsalt. Siit võib teha järelduse, et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, kuid nad tõlgendasid seda omamoodi 12) Kirjelda etruski templit (toetu õpiku tekstile ja rekonstruktsioonile lk 73)!
Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
509 kukutati etrusk Tarquinius Superbuse kuningavõim Roomas. Clusiumi kuninga Porsenna katse Roomat vallutada ebaõnnestus. Etruskide sekkumine Latiumi asjadesse lõppes lüüasaamisega latiinidelt ja Kyme kreeklastelt (507 Ariciumi lahingus). 474 purustas Sürakuusa türann Hieron etruskide laevastiku Kyme lahingus. See nõrgestas oluliselt etruskide jõudu merel. 5. sajandi lõpupoolel langesid etruski linnad Po jõe tasandikul gallide võimu alla. 396 vallutasid ja hävitasid roomlased Veji linna algas etruskide järkjärguline alistamine roomlastele. 4. 3. sajandi vahetusel võitlesid etruskid, liidus gallide ja samniitidega, roomlaste vastu nn samniidi sõdades, kuid said lüüa. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Rooma kuningate aeg 753 509 753 olevat Romulus rajanud Rooma. Arheoloogia sellist daatumit ei kinnita, osutades asula järkjärgulist aeglast arengut 9. sajandist alates. 7. sajandi teisest poolest alates kujunes Roomast linn
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
