Tempel. Piirkond? Kellele Iseloomustus? Perjood? pühendatud? Hera tempel Olümpias(Kreekas Herale ja zeusile. Dooria stiilis Peloponnesosel sammd, alguses Elises asuv olid sammbad kultuskoht), 7. puidust, hiljem sajandil ehitatud. kivist. Poseidoni tempel Ehitati 444-440 Oli pühendatud Poseidoni tempel eKr. Asus Poseidionile. oli Doorias stiilis Kkreekas
Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Kerberos oli hadese koer. Kerberosel on kolm pead, mille kohutavate lõugade vahelt tilgub mürki, ja draakoni saba ning mõnikord kasvavad tema seljas maod. Charon oli vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viis surnud Hadese üle Acheroni jõe Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht. Olümpia oli Peloponnesosel asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nümfid olid kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Saatürid olid olendid, kellele enamasti omistati mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia ja Uranose liidust sündinud jumalasugu. Kükloobid hiiglased, kelle ainus silm asus otsaesisel.
ideed + Prantsuse revolutsiooni ideaalid. 18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis: 1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid 2. Rahvushümni 3. Detailse maakaardi Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole. Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814. aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine. Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis. 6. märtsil 1821. aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis
Hera oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi õde .Ta kasvas üles hesperiidide maal .Tulevikus sai temast ka Zeusi naine. Nad elasid Olümposel .Hera oli jumalate kuninganna ühtlasi ka kõige vanim Kreeka naisjumalatest . Apollo(Apollon) oli Zeusi ja Leto poeg kes sündis pühal Delose saarel Kreekas. Sealt edasi asus ta elama Olümpose mäele .Temast sai päikese-, ravitsemise-, muusika-, luule- ja filosoofiajumal. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg .Ta sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. Temast sai jumala käskjalg ja ta juhatas surnuid Hadese juurde. Hermes oli kaval ja väga osav eriti varastamises mida ta tegi juba väga väiksena. Nike vanemateks olid Styki jõgi ja titaan Pallas . Ta aitas jumalaid titaanidevastases võitluses .Tänu sellele otsustas Zeus teha temast võidujumalanna. Allikad :1.) Pihilip Wilkinson'i ja Neil Philip'i raamat Mütoloogia.Kirjastuselt Varrak. 2.) Internet
Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime
Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Delfi oraakel Vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Olümpia Kreekas Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisiolümpiamänge, mida korraldati alates aastast 776 eKr. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19.mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2.oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukoude okupatsiooni Eestis Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd aprillis 1997 Eesti Suursaadik Kreekas: Andres Talvik Kreeka Suursaadik Eestis: Polydore Kokonas
Ta oli Zeusi tütar ning armastuse- ja ilujumalanna. Ta sündis merevahust ning teda kujutatakse peamiselt peegli ja lilledega. Arhitektuur ja templid Arhitektuuri iseloomustab mõõdukus, proportsionaalsus ja liialduste vältimine. Ehituseks kasutati enamasti marmotit ja kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel Suurim ehitis Peloponnesosel. See ehitati 468-456 a. eKr See oli rangelt sümmeetrilise kompositsiooniga. Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri. Parthenoni tempel See oli pühendatud linna kaitsejumalannale Athenale. Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Nike tempel See oli väike tempel akropoli sissepääsu ees. See tempel oli loodud võidujumalanna Victoria auks. Dionysose teater
Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). 3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum
Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn
Tema algatas ka Zeusi auks olümpiamängud , et tähistada ühe oma vägitüki Elise kuninga Augeiase tallide puhastamise teokssaamist . Olümpiarahu . Antiik-Kreeka polnud ühtne riik , vaid koosnes paljudest iseseisvatest linnriikidest , mis olid sageli üksteisega sõjajalal . Olümpiamängude ajaks kuulutas kokkulepe , mida kutsuti ,, püha relvarahu" , kogu vaenutegevuse terveks kuuks seiskunuks . Relvarahu tagasid rahulepingud . Olümpia . Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid
Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minosemükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama uut kultuuri. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist.
Mõlemad on elegantselt rõivastatud, naisel on väljaõmmeldud siidkleit ja mehel austria-stiilis sulega kübar, mõõk vööl ning põlvpükstega sobiv narmastega kaunistatud vammus. Liiderlik ilme näol ja kasimata hambad paljastatud, tõstab ta klaasi vaatajate terviseks, kobades samal ajal teise käega naise pihta. See kõik räägib pillavast ja uhkeldavast iseloomust. ,,Danae" Danae oli vanakreeka mütoloogias Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps.Kompositsioon on teostatud nn itaalia stiilis, aga akti kujutatakse hollandi stiilis, mis vastab Põhja-Euroopa meistrite realistlikule traditsioonile. ,,Iisaki ohverdamine" ,,Öine vahtkond" Maali täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii". Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks.
oma mürginooltega kentaurid.Herakles kihutas kuldi sügavasse lumme, milles loom ei saanud liikuda. Seda nõu ei andnud talle Athena nagu eelmistes vägitöödes, vaid kentaur Cheiron. Herakles tõstis sea õlgadele ja viis elusana Erysichtonile näha. Too käskis looma vabaks lasta, ent pärast seda pole Erymanthose kuldist enam kuulda olnud. 5.Augeiase tallide puhastamine-Augeias (kreeka keeles 'särav') oli vanakreeka mütoloogias Heliose poeg ja Peloponnesosel asuva Elise kuningas, kellel olid tohutud veisekarjad (mitu tuhat veist). Tema naise nimi oli Epikaste. Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö (Antiigileksikoni järgi kuues).Augeiase kari oli jumalate kingitus ja immuunne mistahes haiguste vastu. Sellepärast ei viitsinud Augeias oma talli koristada ja sõnnikut oli sinna mitmekümne aasta jooksul väga palju kogunenud.Eurystheus andis talle selle
Olgu öeldud, et Apollodoruse järjestus põhines peamiselt kujutaval kunstil (näiteks Nemea lõvi tapmise asetas ta Heraklese esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga
o Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. o Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. o Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine o Õrnus leebus kunstis kaunis stiil o Realism ja individualism. o Luksuse eelistamine. o Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. o Idamaise müstika mõju Materjalid: pronks, marmor Silmapaistvad kujurid: Skopas, Praxiteles, Lysippos. SKOPAS Peloponnesosel ja Ateenas ... kasutas materjalina üksnes marmorit. ... oli teerajaja dünaamilise stiili tekkimisel, kehaliste ja hingeliste kirgede kujutamisel. Skulptuurid dramaatilised ja kirglikud. Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid
Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse. Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose rannikul boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama ja Androse saarel leidub natuke mangaanimaaki. Marmorit kaevandatakse Egeuse mere saartelt. Pilt8: Elektrienergia tootmine gigavatt-tundides Nagu paljudes Euroopa riikides proovitakse ka Kreekas vähendada energia tarbimise
võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad,
Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit inimest Kreeta saarel.Seda kasutatakse väga karva kirjalikult ja see sarnaneb kõige rohkem originaal kreeka keelega. Cappadocian Greek ( seda on räägitud alates 1920. aastast , seda keelt räägitakse väga vähe ja see on peaaegu välja surnud.
Olgu öeldud, et Apollodoruse järjestus põhines peamiselt kujutaval kunstil (näiteks Nemea lõvi tapmise asetas ta Heraklese esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesperiidide maal ning allilmas. Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli
Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need kelle ettevalmistusi ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida Kreeka viljakusjumalanna Demerti naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises endises asuvas kultusekoha Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Hera, Zeus jt. jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus
Cupido armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid. Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist
suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada.
toimitud. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. (Olümpiamängud 1980: 7) On teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine tahtis kindlasti näha oma poega Peisistratost võistlemas poiste rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu.( internet - wikipedia) Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj eKr, oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213 x 29 m) ja hipodroom (730 x 336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn
pidustusi, mitte sõdu ning võitlusi. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? 3000a eKr 12.saj.eKr. Periodiseeritakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Usundi kohta pole täpseid andmeid 7. Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreetal ei olnud kaitseehitisi, Peloponnesosel oli. 8. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ,,labürint" ja ,,kükloopide müürid"? Kükloopilised müürid hiiglaslikud kivimüürid Labürint Konossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan 9. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem. Seinamaalid ja reljeefid, keraamika, ehituskunst. Kõrgetasemeliseimad olid kindlustatud lossid ja linnamüürid 10
pilgu vältimiseks peeglit ning nümfidelt saadud võlumütsi, tiivuliste sandaalide ja võlupaunaga õnnestus tal ülesanne korda saata. Tagasiteel päästis Etioopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütre Andromeda, kellega ka abiellus. Seriphosel määras ta valitsejaks Diktyse ning naasis Argosesse, kus surmas kogemata kivikettaga oma vanaisa ja sai Argose valitsejaks (Antiigileksikon, 1983). 2 Tiryns Mükeene ajajärgu (II aastatuhande II pool e.m.a.) linnusasula Argolises (Peloponnesosel), Mükeenest lõunas (Antiigileksikon, 1983). Sireenid, ka seireenid Kreeka mütoloogias Acheloose (või Phorkyse) 3 tütred, linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. (Antiigileksikon, 1983). Hamiltoni ütleb raamatus "Antiikmütoloogia" (1975), et
Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. 6. Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse
Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a. paiku hakkasid mükeene kultuurist Peloponnesosel võitu saama põhja- ja mererahvad. Kolm kuni neli põlvkonda kestnud Suur ränne ehk Egeuse ränne. Mükeene vaimu traditsioonide viljelemiskohaks sai Ateena. "Ilias" ja "Odüsseia" kirjutati tõenäoliselt alles 8. sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minose-mükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama uut kultuuri. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist.
joonis 30) · Delfi oraakel vanakreeka pühamu Delfis Joonis 30: Parthenon - Ateena Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas vaatamisväärsusi kogu Kreekas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid · Olümpia Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, dateeritud alates aastast 776 eKr; varemetel süüdatakse olümpiatuli ja seal saavad turistid proovida iidsel staadionil Joonis 31: Hera templi varemed
linnadest. Otsustav võit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus väike-Aasia lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule. Sparta võimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Pärslaste Kreekast väljatõrjumise järel lõi suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose õhutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus võita ja hegemoonia taastada. Peagi seejärel (või umbes samal ajal) tabas Spartat ränk maavärin, millele järgnes helootide ülestõus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome mäel ja olid sunnitud siis lubama paljudel neil vabalt emigreeruda (550datel). Sparta
klassikalise perioodi. Kreeka linnad Itaalias ja Sitsiilias. 8. ja järgnevatel sajanditel rajatud kreeka linnad Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias, ehk Suur- Kreekas (Megale Hellas), nagu siinset kreeklaste asuala nimetati, moodustas loomuliku osa Kreeka tsivilisatsioonist. Ka suuruselt ja jõukuselt ei jäänud mitmed neist oma emalinnadele sugugi alla, tähtsamad Lõuna-Itaalia linnad Sybaris ja Kroton aga vaieldamatult ületasid mõjult oma lähtepiirkonda, Ahhaia maakonda Peloponnesosel. Sybarisest sai 6. sajandil mõneks ajaks arvatavasti suurim linn läänepoolsetes Vahemeremaades ning tema elanike sübariitide jõukus, luksus ning elunautimine muutusid kõnekäänuks. Sybarise naabrile Krotonile seevastu tõid tuntust emamaal panhelleni mängudel edukalt võistelnud sportlased ning üldteada vooruslikud kombed, mis tegid tast kaasaegsete ning järeltulijate silmis omamoodi vastandi nautlevale Sybarisele. 6
· Noorem põlvkond: · Simonides (557/6468/7 eKr) - Sündis Atika ranniku lähedal Keose saarel.Ateenas Hipparchose õukonnas samaaegselt Anakreoniga. Kirjutas paljudes zanrites:epiniikionid, ditürambid, epigrammid, hümnid,treenid,peolaulud. · Bakchylides (u 516451 eKr) Sündis Keose saarel, oli Simonidese õepoeg.Arvatavasti elas mõnda aega Sürakuusa türanni Hieroni õukonnas, viibis Peloponnesosel pagenduses. Kirjutas tellimustöid religioosseteks pidustusteks (paiaane ja ditürambe) erinevate jumalate auks ning epiniikeone.Kuni 1897. aastani Bakchylidese loomingut peaaegu ei tuntud. · Pindaros (520pärast 446 eKr) - Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas. 4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav
Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana. Lahingu temaatika peaaegu üldse mitte esitatud. Ilutsevamad teemad lillede korjamine, musitseerimine on kujutatud rohkem. Kleidimood tundus olevat, et kleit algas rindadest altpoolt. Naiste pea enamasti paljaks aetud. Skultuur Suurplastikat (suuremad skulptuurid) pole leitud üldse. On pisiplastika. · Mükeene kultuur Asub Lõuna-Kreekas ehk Peloponnesosel, hõlmas Egeuse saari ja Mükeenet. Mükeene ja Tiryns'i lossid. Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega. Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee'd väravehitis jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk ,,meeste ruum" Mükeene lossi keskne ruum. Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad
temaga ühines idapoolne naaberlinn Sikyon. Sealne riigimees Aratos kukutas Sikyoni valitsenud türanni ja liitis oma kodulinna Ahhaia liiduga, hoolimata selle dooria (mitte ahhaia) päritolust. Aratos ise tõusis pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa. Ka Ahhaia liidul oli regulaarselt kokkutulev koosolek ja nõukogu (bule); strateegile lisaks valiti igal aastal 10 kõrgemat ametnikku (damiurgoi). Aratose juhtimisel seisis Ahhaia liit vastu Makedoonia mõju tugevnemisele Peloponnesosel, püüdes samal ajal omaenda võimu ja liikmeskonda laiendada. 249 eKr liitus Korintos ja 243 eKr langes ahhaialaste kätte Makedoonia üks tähtsamaid tugipunkte Akrokorintos. Suhted Aitoolia liiduga olid samal ajal vaenulikud. 6. Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias: Agathokles, Pyrrhos. 7. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos)
Räägiti väga kinnise suuga. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad". Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr
annaabi.ee 
