Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Mulla eksam (1)

Maateadus - Mullateadus
5 VÄGA HEA
Punktid
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 
  • Mulla mõiste ja mulla komponendid- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus.
          Mulla komponendid on mineraalaine ,45%
                                                 orgaaniline aine, 5%
                                                 õhk, 25%
                                                 vesi. 25% 
  • Muldi kujundavad faktorid -  
    • rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid . lähtekivim,
    • kliima,
    • reljeef,
    • aeg,
    • kaasajal ka inimtegevus         
    •            

            Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused.
    Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Aktiivse elutegevuse ja viljakuse puudumine on tunnused, mis eristavad pinnase mõistet mulla omast. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend . Mulla olulisemad funktsioonid(talitlused):
    • Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine ( bioproduktsioon )
    • Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine ; vee ja õhu kvaliteet)
    • Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad , liigi- ja geenivaramu)
    • Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne)
    • Kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna kujundaja ( haljasalad , pargid, teed, ehitised)
    • Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu

    Neist kolm esimest on mulla ökoloogiliseks talitluseks ning kolm viimast tuleb pidada inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks. Muldade talitlused saavad toimida mitmel tasandil ning on määratud mulla omaduste (nt lõimis, orgaaniline aine, toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt.
  • Mullaprofiil , pedon, pedosfäär-
    Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
    Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
    Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline.
  • Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate-
    Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570… 3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra . Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid . Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted , moodustades maakoore kõige pindmise osa – pinnakatte.
  • Mulla aluskivim ja lähtekivim-
    Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks.
    Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks
  • Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid-
  • Moreenid e. Jääsetted 
    • Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi .
    • Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen .
    • Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
    • Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen

    2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv.
    3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted ( liivad , kruusad).
    4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad ( Peipsi ürgorg), savid ( viirsavi Vändra, Tori ).
    5. Turvas – soomuldade lähtekivim.
    6. Tuulesetted , alluviaalsed setted jne.
  • Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes -
    • osakeste läbimõõt alla 0,01 mm – füüsikaline savi
    • osakesed läbimõõduga 0,01…1 mm – füüsikaline liiv
    • osakesed alla 1 mm – mulla peenes
    • osakesed üle 1 mm – mulla kores
    • Mulla peenes jaotub:
    • alla 0,000001 mm – molekulid
    • 0,000001…0,0001 mm – kolloidid
    • 0,0001…0,001 mm – ibe
    • 0,001…0,05 mm – tolm
    • 0,05…1 mm – liiv

     
    • Mulla kores jaotatakse:
    • 1…10 mm – kruus
    • 1…10 cm – peenkivid (rähk, klibu, veeris )
    • 10…20 cm – väikekivid
    • 0,2…1 m – suurkivid (munakad, kamakad)
    • >1 m – rahnud, pangad

     
  • Mulla lõimis, klassifikatsioon , sõrmeproov.
    Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.
       Eestis on kasutusel nn. Katšinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on    füüsikalise savi sisaldus mullas.
    • Kerged mullad : l, sl
    • Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls
    • Rasked mullad: ls3, s
    • Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. 
      Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. 
      Savi – 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. 
      Raske liivsavi – rõngasse keeramisel nöör praguneb. 
      Keskmine liivsavi – nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. 
      Kerge liivsavi – rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. 
      Saviliiv – võimaldab endast peos veeretada kuulikese. 
      Liiv – tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.

  • Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine , ladestumine , bilanss .
    Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks.
    Tähtsaim element on süsinik – C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad).
    Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed – puud, põõsad, rohttaimed . Vähem tähtsad on samblad, vetikad . Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest.
    Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk.
    Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3…6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel ( rohumaa , põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8…15 t/ha, teraviljadel 4…6 t/ha
    Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset:
      • Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus.
      • Orgaanilise aine kuhjumine .
      • Orgaanilise aine sisalduse vähenemine                                                             Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel positiivne.

     
  • Orgaanilise aine muundumised mullas.
    Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks.
    Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened.
  • Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. 
    Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) – lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks.
    Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine – mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine.
    Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veerežiimist ja füüsikalistest omadustest.
    Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud ( suhkrud ) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin .
    Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel
  • Orgaanilise aine vormid mullas.
      • Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused.
      • Spetsiifiline orgaaniline aine – huumus .

    Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85…95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C.  
  • Huumuse omadused ja koostis.
    Omadused
      • värvus – tumepruun kuni must
      • happeline
      • C-sisaldus 40..70%
      • N-sisaldus 2,5…5%

    Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma:
      • Humiinhapped – must läikiv pulber , leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al –humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained.
      • Fulvohapped – huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa .
      • Humiinained (humiin ja ulmiin) – moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine.

     
  • Humifikatsioon .- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjutasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine.
  • Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele-
      • Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.
      • Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.
      • Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.
      • Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.
      • Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule ( edafon ). 
      • Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse.

  • Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus.
    Skaala
    alla 1,5% väga madal
    1,5…2,5% madal
    2,5…3,5% keskmine
    3,5…5%  kõrge
    üle 5% väga kõrge,
    optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5…3,5%.
  • Huumusesisalduse reguleerimise võimalused-
      • Orgaanilise aine juurdeviimine mulda – sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised.
      • Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2…0,4%.
      • Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.

  • Eesti muldade huumusesisaldus.
    Parasniisketes muldades moodustab huumus 85-95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla orgaanislist ainet. Mulla  h. Sisaldus määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega , et huumuse koostis on 58% C
     Looduslikud mullad ( rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad , kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
  • Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas.
    Tähtsamad organismid mullas:
  • Mikroorganismid
    • Bakterid – mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Biomass 300…3000 kg/ha.Osadel bakteritel on võime siduda endaga molekulaarset õhulämmastikku. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid võivad soodsates tingimustes siduda 100…200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha.

      • Seened – osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500…5000 kg/ha. 
      • Kiirikseened – nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini .
      • Vetikad – enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10…300 kg/ha.
      • Samblikud

  • Algloomad – heterotroofid . Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5…200 kg/ha.
  • Selgrootud Vihmaussid – parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350…1000 (2500) kg/ha.  Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust.
    Ümarussid – toituvad lagunemata org. ainest.
    Hooghännalised – tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund.
    Lestad – peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega.
  • Putukad – siplegad, kiletiivalised.
  • Selgroogsed – närilised, mullamutt .
     
     
     
     
     
  • Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused-
    • Tüsedus – kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini .
    • Horisontide ülemineku iseloom – aeglane…järsk.
    • Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala.
    • Mulla tihedus – tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes.

    Tihedusastmed:
    väga tihedad mullad (üksikteralised savid)
    tihedad mullad (raske liivsavi, savi)
    kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad)
      • Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub.
      • Uusmoodustiste esinemine – tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised.
      • Lisandite esinemine – taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad.

     
     
  • Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel- mulla kolloidideks nimetetkse osakesi , mille läbimõõt on alla 0,001mm.
    Mulla kolloide jaotakse tekke alusel
      • tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel
      • loomsete ja taimsete jäänuste murenemisel
      • mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis.

     
     
  • Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel.
  • Mulla neelamisvõime liigid-
      • Mehhaaniline (muld käitub sõelana)
      • Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast.
      • Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi.
      • Bioloogiline neeldumine-  bioloogiline aineringe
      • Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt  iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel.  Asendusneeldumise seaduspärasusi  väetamise teoorias ja praktikas.

     
  • Neeldunud katioonid ja anioonid mullas.
    Katioonid
        • Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S
        • Neeldunud vesinik ja alumiinium –H+, AL +3, Tähistsu -H.

    Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4  üleval -2,  PO4 üleval  3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - ,
    CO3 üleval – 2, vähem Cl üleval - ja  NO3 üleval -  
  • Mulla neelamismahutavus.
    Iseloomustab  mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T .
    Selle all mõistetakse 100 g  mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Neelamismahutavus on seda suurem .  
  • Mulla aktiivne happesus - Aktiivne happesus – põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+]
     
     
  • Mulla asendushappesus    põhjustavad need mulla neelduvad kompleksis olevad vesinik ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6.   Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus.
  • Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesust põhjustavad need   vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt  suurem kui aktiivne ja asendushappesus.   Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel
  • Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema  neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist.
     
  • Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus . Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65…2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4…2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%).
     
  • Mulla poorsus- on mulla tahkete  osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Valem lk 24
    Mulla eripind -  1g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub mulla lõimsuset, huumuse ja kolloidide sisaldusest ja vähemal maaral ka mulla keemilistest ja mineraloogilistest koostisest ning neeldunud kaitoonidest .  
  • Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused-
        • Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele   .
        • Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes.
        • Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi  osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada.
        • Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste  pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra.  Samuti vee jaatumisega   seotud paisumise ohtlik taliviljadele.
        • Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub . Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb,  nim kõvaduse piiriks
        • Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobib harimiseks

     
  • Mullavee liigid-
      • Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav.
      • Tahke vesi mullas esineva jääna.
      • Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis ). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub
      • Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht , mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav.
      • Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav.soojemast külmemasse ossa .
      • Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi.

    1 Kapillaarvesi
    a)      pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav.
    b)      sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav.
    c)      rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav.
    d)      toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav.
    2.  Gravitatsioonivesi
    a)      nõrguv gravitatsioonivesi – mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole.
    b)      toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest
  • Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades.
  • Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus:
    •  liivades   kuni 0,5 m
    •  saviliivades   1…1,5 m
    •  keskm. liivsavides 2,5…3 m
    •   rasketes liivsavides 3…3,5 m
    •  rasketes savides  4…6 m

     
     
  • Mulla veemahutavuse liigid-
      • Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus – Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures.
      • Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%).
      • Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%.
      • Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub.
      • Väliveemahutavus – Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%.
      • Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.
      • Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh

     
     
  • Taimede poolt omastatav vesi- moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv
  • Aktiivveemahutavus . Eesti haritava maa OVD- Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida.
     
  • Mulla veerežiimi tüübid. Mulla veerežiimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega mullast.
      • Läbiuhtumise tüüpi veerežiim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise . On iseloomulik Eesti tingimustele.
      • Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont . Iseloomulik stepiala muldadele.
      • Aurumise tüüpi veerežiim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad.

     
     
  • Mulla niiskusrežiimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusrežiimi iseloomustamisel järgmist jaotust:
      • põuakartlikud, rähksed
      • parasniisked,
      • nõrgalt liigniisked( ajutiselt ) gleistunud mullad
      • tugevasti liigniisked, ( alaliselt ) gleimullaf
      • ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad

     
  • Mulla õhk –ja õhurežiim-
    Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhurežiimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi.
  • Mulla soojusrežiim ja –omadused.
    Mulla soojusrežiim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva  ja aasta tsüklit.  
    Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia.
    Mulla soojenemine sõltub:
        • mulla soojusneelamise võimest
        • mulla soojusmahutavusest,
        • mulla soojusjuhtivusest

     
  • Albeedo- pinnaselt peegelduva ( hajuva ) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe
  • Mulla soojusmahutavus –ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht .
  • Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toiterežiimi   all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega .
    Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga.
    toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena.
  • Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus
     
  • Väetisnormide planeerimise võimalused.
      • Bilansiline meetod – põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale .
      • Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil.
      • Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod.
  • Mulla viljakus ja selle liigid-
    Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi.
    Liigid-
        • Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub.
        • Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine , väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne. potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena.

     
  • Haritava maa hindamine ja keskmised turuhinnad- Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub.Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne.potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena.
  • Mulla ja maa boniteet , selle määramine, hindamisskaala Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust ( kuivendamist ). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile
     
  • Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8…95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35…60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100-punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks:
    91…100 hindepunkti 
    81…90  väga head maad
    71…80
    61…70  head maad
    61…60
    41…50  keskmised maad
    31…40
    21…30  halvad maad
    11…20
    1…10  väga halvad maad.  
  • Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja –tingimused-  Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis-geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid
     
  • Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest ( Fe2O3 , Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist.
     
  • Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist.
  • Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes.
  • Näivleetumine- pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50…60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30…40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld – L(P).
     
  • Soostumine - Gleistumine – õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas - või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine – liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus.
     
  • Kamardumine , Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine –Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg –karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge.
     
     
     
     
  • Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik – eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4. Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi.
  • Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik.    Kolmandast konspektist

  •  
     
  • Eesti agromullastiku valdkonnad-  I. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV. Glei –ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks.                         V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv .
     
  • Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel-  Mitteharitavad mullad – looduslik rohumaa ja metsamaa . Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad – A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad . Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad – B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veerežiimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või  piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad – C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded , mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon , suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veerežiimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad.
     
  • Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele.  Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad.
  • Muldade haritavus- Kergelt haritavad mullad – kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud.Keskmiselt haritavad mullad – keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad – tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad.
  • Muldade degradatsioon ja kaitse- Muldade degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine.
    Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt:
    • ehitusdegradatsioon • olmedegradatsioon • masindegradatsioon
    • ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille
    tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne)
    • looduslik degradatsioon
    Erinevad muldade degradatsiooni protsessid:
    1. Füüsikaline degradatsioon
    a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet.
    Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu
    erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast
    on teatud määral kahjustatud. Suurima majandusliku mõjuga on mulla erosioon. Aastane majanduslik kahju Euroopa kahjustatud põllumajanduspiirkondades on hinnanguliselt ligikaudu 53 EUR/ha.
    b) Tihenemine - põhjustatud eelkõige masinatega liigsest tallamisest c) Soostumine - maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne.
    d) Soomuldade kahanemine - turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine.
    2. Keemiline degradatsioon
    a) hapestumine - happevihmad , bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine - mullareaktsiooni märgatav tõus.
    c) saastumine raskemetallidega
    d) muldade sooldumine
    e) muldade vaesumine toitainetest - põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist.
  • Bioloogiline degradatsioon - mulla bioloogilise aktiivsuse langus.
     
     
    Mullastikukaardid- ja andmebaasid- Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10 000 ja 1:5000) 1954. aastal, kusjuures esmalt kaardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad.. Aasta aastalt suurenesid kaardistatavad pinnad ja suurimad kaardistamise aastamahud olid ajavahemikul 19651969. Selle ajavahemiku lõpuks olid suurmajandid valdavas osas
    mullastiku kaardiga varustatud. Ajavahemikul 19701976 viidi läbi
    põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur . Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi arhiivieksemplaril. Põllumajandusettevõtete haritava maa kvaliteedi inventeerimine viidi läbi 19821988. aastal. Selle töö käigus vaadati üle kogu põllumajandusettevõtetele kuuluva haritava maa mullastik ning vajaduse korral viidi sisse korrektuur. Korrektuuri käigus fikseeriti haritava maa mullastikus toimunud muudatused, mis tulenesid maaparandusest, väljaparandusest ning intensiivsest ja sügavamast maaharimisest. Suuremat tähelepanu pöörati lõimise, kivisuse (eriti peenkivisuse), reljeefi, veerežiimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Välitööde käigus ei koostatud uut terviklikku mullastiku kaarti , kuna looduslikud maad jäid samal tasemel uurimata. Aastatel 19881990 tehti majandites, kus olid kõige vanemad looduslike maade mullastiku uurimise andmed, uus looduslike maade mullastiku kaardistamine ja koostati uus terviklik mullastiku kaart. Haritavate maade mullastiku korrektuuri kaardina kasutati haritava maa inventeerimisel koostatud mullastiku kaarti.
    Riigimetsamaade mullastiku kaardistamisega alustati 1976. a. ja lõpetati 1989. aastal. Metsamaade kaardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kaardistamisüksuste nimekirja alusel. Nimekirja kohandamisel oli suurem tähelepanu pööratud tüüpiliste metsamuldade kaardistamisüksuste detailsemale jagamisele. Võrreldes põllumajandusettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaardistamine. Tulenevalt ühtsest metoodikast on metsamajandite mullastiku kaardid võrreldes põllumajanduslike ettevõtete kaartidega kogu vabariigi ulatuses ühtlase sisuga ja hästi kasutatavad.
    Maa-ameti tellimusena koostas AS E.O. Map Lõuna aastatel 19972001 digitaalsed mullastikukaardid- ja andmebaasid. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Mullastiku kaardi koostamise töö tegi kõigi lepingute korral alltöövõtjana OÜ "Agrimento". Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm). Samaaegselt digitaalkaardiga koostatud süstematiseeritud andmebaas , mis on ühildatav Maa-ameti kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel
    suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse.
    15
    Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis:
    • MicroStation
    • MapInfo
    • Arcview
    Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada.
    MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud.
    Oracle andmebaasis ning ka Mapinfo ja ArcView formaatides on nii ruumi- kui tärkandmed (tabelandmed) koos, st mullaalade ruumiandmed ja mullaalasid iseloomustavad atribuutandmed paremini omavahel seotud ning kasutajatele tunduvalt mugavamad kasutada, näiteks erinevate päringute ja teemakaartide tegemiseks. Küll aga on mingil määral kaotajaks jäänud andmete visuaalne pool (eelkõige mulla lõimisevalemite esituse osas).
    Kasutajatele, kes on huvitatud mullaandmete kasutamisest erinevate analüüside tegemisel on mugavam kasutada Mapinfo ja ArcView formaadis andmeid.
    Kasutajale, kellele on oluline mullaandmed korrektselt kujundatud digitaalse mullakaardina on sobilik kasutada dgn formaadis andmeid.
    Digitaalsetel mullastikukaartidel- ja andmebaasides sisalduv informatsioon
    1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla šifriga).
    2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega.
    3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus.
    4. Suurkivisuse aste.
    5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta.
    Maa kui kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid-
    I Sotsiaalsed tegurid
    muudatused rahvaarvus
    muudatused elanikkonna tiheduses
    muudatused perekonna suuruses
    jagunemine sotsiaalsetesse gruppidesse jne
    II Majanduslikud tegurid
    SKP
    majanduse areng
    palgatase
    krediidi saamise võimalused jne
    III Seadusandlus
    planeerimine
    keskkond ehitus jne
    IV Füüsilised ja keskkonna tegurid
    kliima ja topograafia
    mulla viljakus kuju ja suurus
    parandamisvõimalused
     
     
    Maakasutuse hindamise lähtekohad- 1. majandusliku tasuvuse alusel
    2. keskkonnakaitselistest kriteeriumitest lähtuvalt
    3. elu- ja puhkekeskkonna vajadusest lähtuvalt
    4.
    Metsa- ja põllumajandusliku tootmise seisukohast tuleb lähtuda maakasutuse hindamisel ja planeerimisel nii majanduslikust tasuvusest kui ka keskkonnakaitselistest jt.
    kriteeriumitest lähtuvalt. Keskkonnakaitseliste kriteeriumite all tuleb mõista seda, et (1) ei
    toimuks looduse reostamist (näit. väetiste ja taimekaitsevahendite oskamatu või liigse
    kasutamise tõttu) ja (2) ei toimuks loodusressursside kuritarvitamist (näit. mullaviljakuse vähenemist).
    Maakasutuse planeerimisel ja hindamisel tuleb esmalt püstida eesmärk, mida tahetakse
    saavutada. Alles seejärel saab teha otsuseid, kuidas eesmärki saavutada. Kui eesmärke on
    mitu, siis tuleb määratleda nende olulisus ning valida otsuste tegemiseks vajalikud kriteeriumid. Otsused võib jagada strateegilisteks (pikaajalised) ja operatiivseteks (igapäevased). Maakasutuse strateegiliste otsuste tegemisel peab võrdlema eesmärgi
    saavutamist võimaldavaid alternatiivseid tegevusi valitud kriteeriumite alusel. Alternatiivsed
    tegevused võivad anda küll sama eesmärgi, kuid on seotud erinevate riskiastmetega. Üks tegevus võib olla riskantsem kui teine.
     
     Maakasutuse planeerimise erinevad tasandid . - 1. Tootmisüksuse tasand - siin on aluseks iga konkreetse omaniku (talu, OÜ vms) kasutuses olev maaressurss ja tema soovid, eesmärgid, mida ta saavutada tahab.
    2. Regionaalne tasand - siin on aluseks näiteks mingi valla või maakonna maaressursid ja
    väljakujunenud maakasutuse ja tootmise struktuur. Siia alla kuulub näiteks valla arengukavade koostamine.
    3. Riiklik tasand - aluseks kogu riigi looduslikud ressursid , tootmispotentsiaal ja
    väljakujunenud maakasutuse ja tootmise struktuur. See on aluseks kogu üldise maaelu- ja
    põllumajanduspoliitika väljatöötamisel. Iga riigi põllumajanduspoliitika esmaseks eesmärgiks peaks olema, et peamiste toiduainete osas suudetakse oma rahva vajadused rahuldada.
     
     Põllumajanduse eripärad võrreldes teiste tootmisharudega.
     
     Riski mõiste ja selle hindamine, klassifikatsioon. - Põllumajandusliku maakasutuse majanduslikul hindamisel (nagu iga teisegi tegevuse
    kavandamisel) on kindlasti vaja arvestada tootmise tasuvust mõjutavaid riskitegureid.
    Riski võib defineerida kui mingi sündmuse (ebasoodsa) esinemise tõenäosust. See tähendab,
    et kui suure tõenäosusega mingi sündmus aset leiab. Risk puudub täielikult siis, kui soodsa sündmuse esinemise tõenäosus on 100%.
    Tuleb eristada riski ja määramatust. Riskiga on tegu situatsioonides , kus võimalikud
    tagajärjed ja nende toimumise tõenäosus on teada või saab neid küllalt täpselt prognoosida.
    Määramatuse korral selline teadmine puudub ja meil ei ole suutelised võimalikke mõjusid hindama .
    Kõik riskid pole võrdsed - osa riske on hajutatavad ja osa mitte. Riskide hajutamise all
    mõistetakse ressursside paigutamist erinevatesse tegevustesse. Igal otsustajal tuleb eelkõige
    selgeks teha, milliste riskitegurite mõju on ta ise võimeline vähendama või hajutama. Riskide
    vähendamine on võimalik optimaalsete ja õigeaegsete otsuste tegemise abil erinevate
    ressursside kasutamise üle. Näiteks taimekasvatuses vähendab optimaalne väetiste kasutamine oluliselt saagi ikaldumise tõenäosust, kuid ei välista seda täielikult.
    Riskitegurite klassifikatsioon:
    1) tootmisriskid,
    2) turustusriskid, 3) finantsriskid , 4) legaalriskid,
    5) inimressursi riskid.
    Tootmisriskid on tingitud saagi varieerumisest ja tootmissisendite maksumusest.
    Saagi ja selle kvaliteedi muutlikkus oleneb eelkõige järgmistest looduslikest riskiteguritest: kliima, mulla omadused, kasvukoht ja sordi bioloogilised omadused. Neid riske on võimalik minimeerida optimaalse agrotehnika, väetamise, taimekaitse ning sobiva kasvukoha ja sordi valiku abil.
    Turustusriskidest tähtsaim on hinnarisk . Saadav hind sõltub müüdava toodangu kvaliteedist,
    pakutavast kogusest, tarnekindlusest jne. Turustusriskide alla kuuluvad veel turu suurus ja kaugus, turul osalejate arv ( ostjad -müüjad) ja konkurents . Taimekasvatussaaduste turud on sesoonse iseloomuga .
    Legaalriskid hõlmavad endas riiklikust seadusandlusest tulenevaid piiranguid või soodustusi.
    Piirangud on näiteks lubatud taimekaitsevahendite loend, väetiste kasutamise piirnormid ,
    sanitaar-hügieenilised nõuded piimatootmisel, tootmiskvoodid jne. Soodustusteks võivad olla
    riiklikud toetused erinevatele tootmisharudele, piirkondadele jne. Legaalriskide osatähtsus põllumajanduse ja kogu maaelu toimimisel on EL liitumise valguses järjest suurenev .
    Kivimite ja mineraalide murenemine.
    Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks.
    1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine – toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevasel ja aastaajalisel temperatuuri kõikumistel.
    2. keemiline murenemine ehk porsumine – kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid.
    Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse:
    • hapendumine(4Fe3O4+O2=6Fe2O3(magnetiit  hematiit ))
    • taandumine- hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond.
    • hüdratsioon- vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O2Fe(OH)3 (hematiit limoniit)
    • hüdrolüüs- soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide lagunemine tavaliselt karbonaatideks ja ränihapendiks.
    • lahustumine - sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga.
    • uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon.

    Bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimid vastupidi ainult rabenevad.
    Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid:
    • ränioksiidide grupp – opaal , kvarts
    • alumiiniumhüdroksiidide grupp – hüdrargilliit
    • raudhüdroksiidide grupp – limoniit, götiit
    • savimineraalide grupp – kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente – vee kinnipidamisvõime

    Murenemise tüübid:
    • sialliitne – parasvöötme tingimustes
    • alliitne – troopilistes tingimustes

    Vee geoloogiline tegevus.
    Vastavalt iseloomule jaotatakse neljaks :
  • Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Materjali ärakannet voolavate vete poolt nimetatakse erosiooniks. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalmullad ).
  • Alluviaalsed vooluveed ehk alatised vooluveed – jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Jõed jagunevad ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on jõgede orud kitsad , ristlõige väike, alamjooksu suunas muutuvad madalamaks, orud laienevad , ristlõige suureneb. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus , sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjakivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb . Seda nimetatakse külgerosiooniks. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjalide sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad).
  • Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest . Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid.
    Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivi, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. Kostivere karstiala
     
     Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi - ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust ning anda hinnang selle maa võimaliku turuväärtuse kohta. - Maa hind - rahaline summa, mille eest on toimunud ostu-müügi tehing.
    Maa väärtus - hinnangul põhinev rahasumma . Eristatakse mitmeid kinnisvara (maa) väärtuse liike sõltuvalt hindamise eesmärgist. Siin on kirjas vaid mõned neist.
    Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest võiks maa ostu-müügi tehing toimuda.
    Kehtib ainult konkreetsel hindamishetkel. Mida lähedasemad on turuväärtus ja maa hind, seda teadlikumad on olnud tehingu osapooled ja seda arenenum on turg .
    Kasutusväärtus sõltub maa kasumlikkuse hinnangust. Teatud omadustega maa võib omada
    väärtust ainult kindla spetsiifilise tegevuse rakendamisel. Näiteks ammendunud frees-
    turbaväljade maa ainuvõimalik rakendus on metsamarjade kasvatamine, seega sellise maa väärtust saab hinnata ainult ühest kindlast tegevusest lähtuvalt.
    Kindlustusväärtus on hinnangul põhinev summa, mille alusel toimub objekti kindlustamine. Maksustamisväärtus on aluseks näiteks maamaksu arvestamisel.
    Bilansiline väärtus on summa, millega on maa ettevõtte varades kirjas. Maa on selline põhivara osa, mida ei saa amortiseerida.
     
     
     Denutatsioon ja akumulatsioon .
    Praegune maakoor on kujunenud väga pikka aega kestnud protsesside mõjul. Muutuste põhjused võivad olla endogeensed (maakoore tõusud ja langused) ja eksogeensed . Maakoore kihtide asetuse muutused: kurrutused ja murrangud. Peamised eksogeensed jõud on vesi, tuul, raskustung ja jää. Tekkinud murendkivim kantakse sageli oma tekkekohast kaugele. Lisaks sellele toimub ka ühelt poolt purustav tegevus (dentatsioon) ja teisalt kuhjav tegevus (akumulatsioon).
    Tuule ja jää geoloogiline tegevus.
    Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks.
    Jää geoloogiline tegevus. Jääliustikud tekivad seal, kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt liustiku suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel mitmeid setteid. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudud kihilisus . Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised.
                                                                                                                                    
    Sool, geel, koagulatsioon .
    Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks.
    Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks(sültjas, helbetaoline mass).
    Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks(soolgeel).
    Võib olla pöörduv ja pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks.
    Küllastusaste.
    Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse – V.
    V=S/T*100 (%)
    Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus.
    • Kui V75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja.

    Mulla happesuse liigid ja reaktsioon .
    Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda . Neutraalse reaksiooni korral H+ ja OH—ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid.
    Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas.
    Mulla happesus jaotatakse:
    • Aktiivne happesus

    POOLIK
    35. Mulla puhverdusvõime.
    on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema  neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist.
    36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus.
  • Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65…2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4…2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%).
    37. Mulla poorsus.
    on mulla tahkete  osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. VALEM
    38. Mulla eripind.
    1g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub mulla lõimsuset, huumuse ja kolloidide sisaldusest ja vähemal maaral ka mulla keemilistest ja mineraloogilistest koostisest ning neeldunud kaitoonidest .  
    39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused.
        • Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele  .
        • Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes.
        • Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi  osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada.
        • Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste  pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra.  Samuti vee jaatumisega   seotud paisumise ohtlik taliviljadele.
        • Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub. Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb,  nim kõvaduse piiriks
        • Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobib harimiseks

    40. Mullavee liigid.
      • Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav.
      • Tahke vesi mullas esineva jääna.
      • Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub
      • Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav.
      • Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav.soojemast külmemasse ossa.
      • Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi.

    1 Kapillaarvesi
    a)      pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav.
    b)      sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav.
    c)      rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav.
    d)      toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav.
    2.  Gravitatsioonivesi
    a)      nõrguv gravitatsioonivesi – mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole.
    b)      toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest
    41. Toetuva kapillaarvee tõus.
    ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades.
    42. Mulla veemahutavuse liigid.
      • Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus – Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures.
      • Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%).
      • Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%.
      • Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub.
      • Väliveemahutavus – Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%.
      • Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.
      • Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh

    74. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik.
    I Tüüp
    Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K
    Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui
    30 cm.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine).
    1. Paepealsed mullad – Kh.
    1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast.
    Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm.
    a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. Ab) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10…29 cm. Tüüpprofiil: A-D.
    Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus
    kõrge, tavaliselt 5…15%. Lasuvustihedus 0,7…1,1 g/cm3.
    Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25…33 hindepunkti. Kasutamine
    loodusliku rohumaana. Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma.
    Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm.
    Levivad nn. loopealsetel, kitsa ribana Põhja-Eesti sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja
    saartel.
    2. Rähkmullad – K.
    Hõlmavad ca 4,7% kogu maast ja 9% põllumaast.
    Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul
    või fluvioglatsiaalsetel setetel. Iseloomulik suur kivisus.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne, savistumine.
    a) K´ väga õhuke rähkmuld. Ab) K´´ õhuke rähkmuld. A 10…20 cm. Tüüpprofiil: A-C; A-C-D.
    c) K´´´ keskmise sügavusega rähkmuld. A 20…30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D).
    d) K´´´´ sügav rähkmuld. A >30 cm. Tüüpprofiil: A- Bm-C-(D).
    Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt
    huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgem õhematel ja
    räharikkamatel muldadel (7…10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3…5%.
    Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5…7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur
    koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus
    huumushorisondis 1,3…1,5 g/cm3.
    Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt
    25…50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana.
    Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared.
    3. Klibumuld – Kk.
    Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on korest üle 50 %. Looduslikul maal
    võib koreselise materjali peal olla õhuke, alla 10 cm tüsedune koresevaba huumuslik horisont.
    Levivad valdavalt rannavallidel. Tüüpprofiil A-BC-C.
    4. Gleistunud karbonaatmullad – Kg.
    Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Siia kuuluvad gleistunud paepealsed mullad (Khg) ja
    gleistunud rähkmullad (Kg). Esineb ajutine liigniiskus , kevadel või sügisel ca ühe nädala
    jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5…1% võrra
    kõrgem kui parasniisketel analoogidel.
    Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei
    leidu. Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast.
    II Tüüp
    Pruunmullad
    Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui
    30 cm. Veerežiimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad.
    1. Leostunud mullad – K0.
    Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast.
    Kihisemine tavaliselt 30…60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest
    karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine.
    Tüüpprofiil: A-Bm-C.
    Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5…5%, põllumaadel 2,7…3%. Lasuvustihedus 1,4…1,5
    g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline.
    Küllastusaste kõrge, üle 80…90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse
    kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp.
    Levikuala peamiselt Kesk-Eestis.
    2. Leetjad mullad – KI.
    Kihisemine esineb tavaliselt 60…90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt
    väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või
    punakaspruun karbonaatne moreen.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine.
    Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C.
    Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos.
    Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli
    moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa.
    3. Gleistunud pruunmullad.
    Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele
    tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest).
    a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg.
    b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg.
    Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
    Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.
    III Tüüp
    Leetunud mullad
    1. Näivleetunud ehk kahkjad mullad – LP.
    On tekkinud kahekihilisel lähtekivimil. Alumine ühe-kahe lõimiseastme võrra raskem kiht on
    kaetud hilisemate setete 30…80 cm kergema kihiga . Raskema lõimisega kihile tekib ajuti
    ülavesi – ülagleistumine, mistõttu loetakse veerežiimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb
    lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad „keeled“.
    Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on
    sügavamal kui 1m.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: näivleetumine (ülagleistumine ja lessiveerumine).
    a) LP pruun näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Baf-Elg-B-C.
    Kui kergema lõimisega kattekiht on tüsedam (ca 50…60 cm), siis tekib
    huumushorisondi alla Baf horisont.
    b) L(P) hele näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Elg-B-C.
    Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30…40 cm), siis Baf horisont
    puudub ja tekib hele näivleetunud muld.
    Põllumuldade huumusesisaldus 1,9…2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt
    väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel
    tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60…70%,
    põllumuldadel 75…85%.
    Puistu boniteet kõrge, I klass.
    Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega,
    boniteet tavaliselt 40…50 hp.
    Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%).
    Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul.
    2. Leetunud mullad – Lk.
    Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad.
    Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine.
    Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks:
    a) LkI nõrgalt leetunud muld. E15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C.
    Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veerežiimilt
    parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad
    lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses
    madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti
    haritavad, kuid harimisõrnad.
    Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass.
    Põllumuldade keskmine boniteet on 35…45 hp.
    Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾
    leetunud muldadest on metsade all.
    Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus).
    3. Gleistunud leetunud mullad.
    a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg.
    Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike
    madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad
    kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik.
    b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg.
    Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E- Bhfg -Cg. Raskematel
    lõimistel (esineb vähem) on gleistumistunnused märgata kõrgemal ja ei teki
    huumus-raua sisseuhtehorisonti: (O)-A-Eg-Bg-Cg.
    IV Tüüp
    Leedemullad – L
    Karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puudub
    või on alla 5 cm tüsedusega. Veerežiimilt on põukartlikud või harvem parasniisked.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine.
    1) Tüüpilised leedemullad – L. On kuivades männikutes levivad mullad.
    a) LI nõrgalt leetunud leedemullad. E15 cm.
    2) Huumuslikud leedemullad – L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont.
    a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E15 cm.
    3) Sekundaarsed leedemullad – Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel.
    Olemuselt üleminekumuld – aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb
    kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C.
    4) Gleistunud leedemullad – Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad.
    a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg.
    b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg.
    c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg.
    Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.
    Veerežiim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust
    paremini katta . Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad.
    Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%.
    Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul.
    V Tüüp
    Gleimullad – G
    Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või
    turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine.
    1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm.
    a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D.
    b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG.
    2. Leostunud gleimuld – GO.
    Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil alalise liigniiskuse juures. Kihisemine tavaliselt 30…60
    cm sügavusel. Tpr: (O)-AT-BmG-CG.
    3. Küllastunud gleimuld – G(O).
    Lihtsa mullaprofiiliga, toorhuumuslikule horisondile järgneb gleihorisont. Tekkinud
    karbonaadivaestel lähtekivimitel, kuid küllastumine on toimunud lubjarikka põhjavee mõjul.
    Mullaprofiilis kihisemist ei esine, kuid pHKCl peab olema >5,6. Tpr: (O, T)-AT-CG-G.
    4. Leetjas gleimuld – GI.
    Toorhuumusliku horisondi all esineb lessiveerunud gleistunud horisont, mille alla tekib
    saviakumulatiivne BtG horisont. Kihisemine puudub. Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG.
    5. Näivleetunud gleimuld – LPG.
    Tekkinud kahekihilisel lõimisel alalise liigniiskuse tingimustes karbonaadivaesel lähtekivimil.
    Alumise raskema lõimisekihi ülaosa lõhedes on näha sügavad väljasopistused nn. keeled.
    Tpr: (O, T)-AT- Bafg -ELg-BCG.
    6. Leetunud gleimuld – LkG.
    Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, happelised ja
    alaliselt liigniisked mullad. Tpr: (O)-AT-E-BG-CG.
    7. Leede -gleimuld – LG.
    Tekkinud karbonaadivabadel liivadel, happelised ja alaliselt liigniisked mullad.
    Toorhuumuslik horisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Tpr: O-(OT)-E-Bhf-BG-CG.
    Gleimuldade profiili veega küllastatus muutub seaduspäraselt vegetatsiooniperioodi jooksul.
    Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad
    põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana
    kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta,
    kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade
    kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist.
    Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on
    gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud
    gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik , Soomaa põhjaosa ja
    Hiiumaa .
    VI Tüüp
    Turvastunud mullad G1
    On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10…30 cm turbahorisont T või
    turvastunud metsakõdu OT.
    Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine.
    1. Paepealne turvastunud muld – Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg.
    2. Rähkne turvastunud muld – Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG.
    3. Küllastunud turvastunud muld – Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG.
    4. Küllastumata turvastunud muld – GI1. Turbahorisondis pHKCl 100 cm. Tpr: T2-T3.
    Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad.
    2. Siirdesoomullad – S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel
    pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja
    keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad
    puhmastaimed, tupp- villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad,
    põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed).
    a) S´ väga õhuke siirdesoomuld . T tüsedus 30…50 cm. Tpr: T1-T2.
    b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50…100 cm. Tpr: T1-T2.
    c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3).
    3. Rabamullad – R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb
    ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu
    maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik,
    sookail , küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3,5). Toitumine
    sademete veest. Toitainetevaesed.
    a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30…50 cm. Tpr: T1.
    b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50…100 cm. Tpr: T1.
    c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2).
    Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.
    VIII Tüüp
    Lammimullad – A
    Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus
    kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus – kasutamissobivus oleneb veetaseme
    kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub
    lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja
    kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad.
    1. Gleistunud lammimuld – Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi
    vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja
    suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40…100 cm).
    2. Lammi -gleimuld – AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt
    väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil ) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub
    mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A
    horisondist ja gleihorisondist.
    3. Lammi-turvastunud muld – AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega
    üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased)
    kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega.
    4. Lammi- madalsoomuld – AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel.
    Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased
    madalsoomuldadega.
    IX Tüüp
    Rannikumullad
    Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis
    sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid ( kloriidid , sulfaadid). On arengult noored mullad ja
    õhukese 30 cm.
    d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa
    järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga.
    Erodeeritud alade mullad.
    Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste
    kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile.
    Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev.
    1. Nõrgalt erodeeritud mullad – e. Esinevad kallakutel 3…5°. Edasine eristamine vastavalt
    mullaliigile ja mulla šifri juurde tuleb tähis „e“.
    Näiteks: KIe – nõrgalt erodeeritud leetjas muld.
    2. Keskmiselt erodeeritud mullad – E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5…10°. Erosioonile
    viitavad tunnused selgelt väljakujunenud. Künnikiht koosneb mitme horisondi segust.
    a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm.
    b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30…60 cm sügavusel.
    c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine 10°. Künnikihis
    huumushorisondi materjali ½…¼ või vähem.
    a) E3k tugevasti erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm.
    b) E3o tugevasti erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30…60 cm sügavusel.
    c) E3l tugevasti erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine
    • .DOC Laadi alla originaalfail 44 lk · .doc · 189 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Mulla eksam #1 Mulla eksam #2 Mulla eksam #3 Mulla eksam #4 Mulla eksam #5 Mulla eksam #6 Mulla eksam #7 Mulla eksam #8 Mulla eksam #9 Mulla eksam #10 Mulla eksam #11 Mulla eksam #12 Mulla eksam #13 Mulla eksam #14 Mulla eksam #15 Mulla eksam #16 Mulla eksam #17 Mulla eksam #18 Mulla eksam #19 Mulla eksam #20 Mulla eksam #21 Mulla eksam #22 Mulla eksam #23 Mulla eksam #24 Mulla eksam #25 Mulla eksam #26 Mulla eksam #27 Mulla eksam #28 Mulla eksam #29 Mulla eksam #30 Mulla eksam #31 Mulla eksam #32 Mulla eksam #33 Mulla eksam #34 Mulla eksam #35 Mulla eksam #36 Mulla eksam #37 Mulla eksam #38 Mulla eksam #39 Mulla eksam #40 Mulla eksam #41 Mulla eksam #42 Mulla eksam #43 Mulla eksam #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 189 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor V1k1 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    muld savi huumus mullad viljakus mullastik lagunemine mineraalide mulla omadus

    Sarnased õppematerjalid

    Mullateaduse eksam
    26
    doc

    Mullateaduse eksam

    Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3

    Mullateadus
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
    31
    docx

    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

    Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

    Eesti mullastik
    MULD-EKSAM-1
    44
    pdf

    MULD-EKSAM-1

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal

    Eesti mullastik
    Muld - eksami kordamine
    7
    doc

    Muld - eksami kordamine

    On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa ­ pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen.

    Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
    Mullateaduse eksam
    20
    doc

    Mullateaduse eksam

    Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus.

    Mullateadus
    Mulla kordamine
    15
    docx

    Mulla kordamine

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3

    Mullateaduse alused
    Mullateaduse konspekt
    14
    pdf

    Mullateaduse konspekt

    MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.
 Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 
 Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär

    Eesti mullastik
    Mulldateaduse loengu konspekt
    17
    doc

    Mulldateaduse loengu konspekt

    projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika ­ uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika ­ uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas 3) mullamineroloogia ­ uurib mineroloogilist koostist 4) mullakeemia ­ uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi 5) mullabioloogia ­ uurib elus organisme, nende laguprodukte 6) mullageograafia ­ muldade leviku seaduspärasusi 7) mulla kartograafia ­ uurib muldade kaardistamise küsimusi Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust ja nende parandamise võtteid. 2) Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse.

    Üldbioloogia


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (1)

    SiramSiram profiilipilt
    SiramSiram: Infot on, aga lohakas ja segasevõitu. Lühem ja konkreetsem on see: http://www.hot.ee/germo/dokumendid/mullateaduse%20 loengu%20konspekt.doc
    14:01 23-06-2013



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun