ulatuse Gk_ rähkne turvastunud muld T-CG / T-BG-CG Go_ küllastunud turvastunud muld T-CG, pH>5,6 GI_ küllastumata turvastunud muld T-CG, Ph<5,6 LG_ leede-turvastunud muld T-Eg-Bhfg-CG Turvasmullad – turvast üle 30cm. M´ väga õhuke madalsoomuld T2-T3-CG, T=30-50cm. M´´ õhuke madalsoomuld T3-CG, T=50-100cm. M´´´ sügav madalsoomuld T3, T>100cm. S´ väga õhuke siirdesoomuld T1-T2-CG, T=30-50cm. S´´ õhuke siirdesoomuld T2-CG, T=50-100cm. S´´´ sügav siirdesoomuld T2, T>100cm. R´ väga õhuke rabamuld T1-CG, T=30-50cm. R´´ õhuke rabamuld T1-CG, T=50-100cm. R´´´ sügav rabamuld T1, T>100cm.
LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld L(k)III Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld S' ja S" Väga õhuke ja õhuke siirdesoomuld Lo Primitiivne leedemuld (liivmuld) S"' Sügav siirdesoomuld LI Nõrgalt leetunud leedemuld R' ja R" Väga õhuke ja õhuke rabamuld LII Keskmiselt leetunud leedemuld R"' Sügav rabamuld LIII Tugevasti leetunud leedemuld E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld
Alustaimestik: mustikas, sookail. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Rabast ingitud ebatasasused. Mulla kirjeldus: kevatud kuni 80 cm. Ülejäänud sügavkaeve teostatud mullapuuriga. Tegemist on happelise mullaga. Kaeve sügavuseks sai 1,4m O- metsakõdu. 0-5(7) cm. Happesus: 4,4 pH. T1- hästilagunenud turvas. 7-30 cm. Happesus: 4,8 pH. T2- keskmiselt lagunenud turvas. Happesus: 5,2 pH. C- lähtekivim. 100- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 6.0 pH. Mullatüüp: S"/S", õhuke siirdesoomuld/ sügav siirdesoomuld Mulla lõimisevalem: t_17-30/t_230-100/l Maa hinnanguline boniteet: ei hinda, sest tegemist on rabametsaga, kus huumushorisondi tüsedus on alla 10 cm. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: S''', sügav siirdesoomuld, t_1100/t_250
PuG Glei-puistangupinnas Pp Paljandpinnas Ppg Gleistunud paljandpinnas PpG Glei-paljandpinnas C Tehispinnas C. NORMAALSE ARENGUGA TURVASMULLAD Soomullad M' Väga õhuke madalsoomuld ld, mds M'' Õhuke madalsoomuld mds, ld, jks M''' Sügav madalsoomuld mds, jks S' Väga õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S'' Õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi
Page 7 Sheet1 Gleistunud leetunud huumuslik leedemuld puudub 5 või vähe Gleistunud sekundaarne leedemuld puudub Leede-gleimuld puudub 3,5-4 Leede-turvastunud muld puudub 3,5-4,5 Rabamuld puudub 2,5-3,5 + + Siirdesoomuld puudub + + Madalsoomuld puudub 4,5-6,5 + Lammi-madalsoomuld puudub Ld Mo Jo Page 8 Sheet1 Page 9 Sheet1 Page 10 Sheet1 Profiil Tunnused A-R; A-C-R pae sügavus alla 30 cm A-R; A-Bg-R; A-Cg-R paas kõrgemal kui 30cm
Lõimised: sl80/+ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 0/th23 Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info ei langenud kokku meie määratuga. Ühine oli ainult see, et tegemist on gleimullaga. Sügavkaeve nr. 7 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: X: 6475990 Y: 655320 Maakasutus: Raba Taimkate: Kidurad männid, samblik Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 4,0 Horisondid: T1 (halvasti lagunev turvas) Pinnavesi: vihmaveest tingitud Mulla nimetus: Sügav siirdesoomuld S''' Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: S''' Lõimised: t_1100/t_250 Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga. Mulla liik ning lõimis olid samad.
vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi, arvestatakse ka turba botaanilist koostist. Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast on suured pinnad kaitse all. Põllu- ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad Soomullad kuivendamist, maaviljeluseks on sobivam muld, mille turba lagunemisaste on üle 35%
edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus
toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda)
Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt
Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt
Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt
taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1.8 Rohusoometsad- kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel Lodu (ld) kkt
eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad
2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda).
Soometsad Muldadel kus pindmine horisont on turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega. Soomuldi Eestis: 23,2 % o Metsas 36,7% o Haritaval maal 7,9% Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi o Toitumine põhjaveest o Üleujutusveest o Sademetest. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi o Madalsoomuld (M) – soodest 55% o Siirdesoomuld (S) – soodest 9% o Rabamuld (R) – soodest 36% Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla alla mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Lodu (ld) – levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest.
pesadena või lauskihina gleikiht. pH 2-5, N alla 1%, P ja K 1-8 mg/100g mullas. Rohumaid tuleb kuivendada, väetada. Kasutatakse kas kultuurrohumaana või juurviljade kasvatamiseks. 8) Soomullad a) madalsoomullad (M', M'',...) taimestik roheline. Mulla pindmine kiht pruunikas või must orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e. vähelagunenud. Metsadele sobiv. c)rabamullad (R) hele või keskmiselt pruun turvas. Kasutatakse kütte turbaks, loomadeallapanuks ja meditsiinis. 9) Lammimullad Lammimullad ( A) paiknevad veekogude kallastel, kus on igaaastane üleujutus (vähemalt 1 kuu) .Pole kindlat profiili. Sobivad rohumaa muldadeks. Ei tohi väetada.
kasvukohatüübid. turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel Rabastuvates metsades esinevad sinika ja Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti karusambla kasvukohatüübid. 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg- madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld toitumisega. ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne,
2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda).
annaabi.ee 
