Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse. Õiguslik risk tekib sellest, et äripartnerid asuvad erinevate õigussüsteemidega riikides. Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega. Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk, transpordirisk, hinnarisk, varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996) Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerub teistele toodetele, toote halb kvaliteet või konkreetne sortiment ei vasta ostja soovidele, müügivarustajad või ostjad on valed, turustamisaeg on vale. Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogumisega kohalikelt elanikelt, otsekontaktidega välismaal või turu-uuringutega. (Hirjel 1996)
investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu.Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi või majandusvaldkonna halvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg jms. Hinnarisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberi või muu vara, millesse ta on investeerinud, väärtuse ebasoodsast muutusest. Kuna tänapäeval toimub väärtpaberiturg peamiselt digitaalselt, siis kujutab ka see endast ohtu, mis seisneb selles, et (eelkõige) tehnilised rikked väärtpaberiregistrite, börside, arvelduskodade jt asutuste süsteemides ja arvepidamises või sidekanalite ühendusvead vms probleemid võivad
laiendamine võib kaasa tuua tururiske. Esiteks saab laienemist endale lubada vaid tõesti tugev ettevõte. Kui pole piisavalt vaba raha, muutub üle enda jõu laienev firma vastuvõtlikuks tururiskidele. Jaemüügiettevõtte puhul tähendab see, et iga langus tarbimises kajastub paratamatult ka kokkukuivavas rahavoos. Kui kogu raha on investeeringutele kulutatud, maksab see ennast valusalt kätte Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogudes näiteks turu-uuringute kaudu. Hinnarisk on hinnamuutusest tingitud risk, mis tekib seoses palgamuutustega, varustamishäirete, poliitilise hinnakujunduse või toodete maailmaturu hinna muutustega. Hinnariski saab vähendada pikaajaliste väliskaubanduslepingute, hinna sidumisega turutingimuste muutustega ja hinnakindlustustehingutega. Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi
PRAEGU - PEATÖÖVÕTT 50% - PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖVÕTT 20% - JUHTIMISTÖÖVÕTT 30% - ISEEHITAMINE 5% NÕUTAVAD LITSENTSID PEATÖÖVÕTJA OMA JÕUDUDEGA TÖÖ VÄHENEMINE 3.2.2.EHITUSE PEATÖÖETTEVÕTT NII FIKSEERITUD HIND ( NII KOGUSUMMA KUI TÖÖMAHTUDE LOEND ) KUI KA TEGELIKE KULUDE KATMISEL PÕHINEV HIND ON VÕIMALIK A.FIKSEERITUD HIND EELISED TELLIJA POOLT VAADATUNA: * PIKAAJALINE KOGEMUS MINIMAALNE HINNARISK JA VÕISTUPAKKUMISE PUHUL MADALAIM HIND * TÖÖMAHTUDE LOEND VÕIMALDAB SELGELT ERISTADA MUUDATUSI PROJEKTIS * PAKKUMISE AJAKS ON JOONISED VALMIS , EDASINE ON LIHTNE * TELLIJAL POLE VAJA OLULISELT OSALEDA PROJEKTI JUHTIMISEL PUUDUSED TELLIJA POOLT VAADATUNA: * EHITAJA KOGEMUST EI SAA KASUTADA PROJEKTEERIMISEL * PIKIM SUMMAARNE PROJEKTEERIMIS-EHITUSKESTUS 10 * PEATÖÖVÕTJA ON HUVITATUD ODAVATEST ALLTÖÖVÖTJATEST
2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne 2)Tööd on võimalik alustada projekti varases staadiumis. mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna; Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul 3)Tellija hinnarisk on suur. 4)Tellija peab ette nägema 3)ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii puudub kogemus, 2)summaarne projekteerimis-ehitusaeg on kuulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. töömahte ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min
avaliku arutelu. Detailplaneeringu kinnitab peale lahkhelide järelevalve korras läbivaatamist kohalik omavalitsus. Kui kinnisasja omanikule tekitati planeeringu tõttu kahju, on omanikul õigus saada kohe õiglast hüvitust. 6.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel tegelike kulude katmisel põhineva lepingu puhul. Skeem ei anna tellijale hinnakindlust, tema hinnarisk on suur. Töövõtjal on väike risk ,kuid selle puhul on ka väike kasum. 7.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel fikseeritud hinnaga lepingu puhul. Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul tellija on teinud lepingu sõlmimise momendini väga vähe kulutusi (eelkavandamiseks ja projekteerimise lähtülesanneks). Fikseeritud hind lepingus kindlustab riski jaotuse tellija ja tööettevõtja vahel vahekorras 1:4. Fikseeritud hinna puhul tellijal on kindlus
võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; EELISED OMANIKU POOLT VVADATUNA: 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on -EHITAJA KOGEMUSE ARVESTAMISE suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on VÕIMALUS KAVANDI FAASIS ILMA keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised KONFLIKTITA OMANIKU JA PROJEKTEERIJA töövõtja poolt vaadatuna: 1)min hinnarisk; VAHEL 2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise -KULUDE JA AJA PARIM ( SÕLTUMATU ) ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub HINDAMISE VÕIMALUS kogusumma sees. Puudused tööettevõtja poolt -PROJEKTEERIJA, EHITAJA JA OMANIKU vaadatuna: 1)honoraar võib jääda väiksemaks, PARIM KOOSTÖÖ. JUHTIMISTÖÖETTEVÕTJA
ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena. Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta. Kapitali tasuvus – kasumi ja investeeringute suhe ehk fondirentaablus (ehk vararentaablus). Tasuvusuuring – kuidas projekti arendada ja kuidas finantseerida. Riskide analüüs Riskiallikad ettevõtte jaoks: varad, funktsioonid, kohustused. Riskide üldine jaotus: 1) Vararisk; 2) Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk, reformirisk, inimrisk); 3) Finants- ja krediidirisk; 4) Lepingurisk. Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Ebakindluse lülitamiseks kapitali eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi, hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 – reegel). Investeeringuga seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Investeerimisprojekti valik Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) Laenukapitali hind
võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas kui tulu on siiski piiritletud) seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga
Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk Operatsiooniriskid ehk igapäevasel äritegevusel ilmneda võiv tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju Teised riskid, nt: o reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite, omanike, investorite või järelvalve silmis ning võib avaldada mõju likviidsuse
aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske (nn operatsiooniriskid). · Finantsriskide klassifikatsioon äritehingutes (nn ,,puhtad" finantsriskid): 1) Krediidirisk (credit risk) 2) Likviidsus(e)risk (liquidity risk) 3) Intressimäärarisk (interest rate risk) 4) Kapitalihinnarisk 5) Välisvaluutarisk (currency risk) 6) [Toorme-] hinnarisk (price risk) 1. Krediidirisk - Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) - Muutused tehingu vastaspoole krediidikõlblikkuses (nt krediidireitingu alandamine) (downgrade risk) a. Krediidireitingud b. Krediidiraportid * Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne. · Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid.
kaotada kogu investeering, samas tulu on siiski piiritletud) – seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi.
10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga
•aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. 23. Krediidiasutuse vara struktuur 24. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur 25. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järgi) •finantsriskid hõlmavad riskitegureid, mis puudutavad nii raha-voogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansiväliste tehingute juhtimise oskust. põhilisteks finantsriskideks on krediidirisk, likviidsuserisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk,hinnarisk 26. Krediidiriski ja likviidsusriski maandamismeetodid Krediidiriski maandamismeetodid: •Finantseerimisportfelli kogumahu piiramine bilansis. •Finantseerimisportfelli diversifitseerimine ehk riski hajutamine erinevate laenusaajate, majandusharude ja -sektorite ning riikide vahel, samuti eri liiki finantseerimistoodete ja erinevate finantseerimistähtaegade vahel. •laenude ja investeeringute kontsentreerumise kohustuslike ja pangasiseste piirmäärade ning
• on oluliseks kulukirjeks vara vaartuse langus. 38. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Pohivormi jargi: •• finantsriskid holmavad riskitegureid, mis puudutavad nii rahavoogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansivaliste tehingute juhtimise oskust. Pohilisteks finantsriskideks on krediidirisk (credit risk), likviidsuserisk (liquidity risk), intressimaararisk (interest rate risk), valisvaluutarisk (currency risk), hinnarisk (price risk); •• operatsiooniriskid ehk igapaevasel aritegevusel ilmneda voiv tahtlik voi tahtmatu korvalekalle aktsepteeritud pohimotetest, mille tulemusena voib tekkida kahju; •• teised riskid, nt reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, aripartnerite, omanike, investorite voi jarelevalve silmis ning voib avaldada moju likviidsuse kaotamise ohule, kuna voib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse
tulusused muutuvad erineval määral 12 Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration)
töövõtulepingud jaotada põhimõtteliselt kaheks: 1) Fikseeritud hind Hinna selgus enne töödega alustamist Tellijal madal riskitase Tellija kulud maksumuskontrollile on väiksemad Ehitusettevõtja kasum aga ka risk on suurimad 2) Kulude katmisel põhinev hind Soovitav avarii ja remonttööde puhul Võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis Tellija hinnarisk suur Tellija kulud hinnakontrollile Kulud, mis kuuluvad tasumisele peavad olema lepingus fikseeritud (töötasu tariifid, üldkulu artiklid) Töövõtjal väike risk ja ka väiksem kasum Maksumusplaanimise seisukohalt on siin aga üks vastuolu: nimelt kokkulepitud summa leping ei anna tellijale võimalust kulusid täpselt kontrollida, samas aga annab hea ettekujutuse kogumaksumusest.
12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13
korrutisena. 139) 140) Riskide kindlaksmääramine 141) Ettevõtte jaoks võivad riskiallikateks olla varad, funktsioonid, kohustused 142) Riskide üldine jaotus: 1) Vararisk (varade õige kasutamine, võõrandamine, kadumine, hävimine) 2) Äririsk · Tootmisrisk (tehnoloogia õige valik, jätkusutlikkus) · Turu- ja hinnarisk (mis on oluline siseturu, mis välisturu jaoks?; sisendite ja väljundite hindade muutumine ajas) · Reformirisk (seadusandluses reformide loomine, mõjutab investeeringuid) · Inimrisk (haigus, surm, lahutus -> varade jagamine) 3) Finants- ja krediidirisk (kust on võetud laenu, kui suures summas, missugune on intress, mis tingimustel nõutakse trahvi jne) 4) Lepingurisk (lepingute läbilugemine on ülioluline
12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13
Standardlepingud ja tuleviku turud Suurem osa rahvusvahelisest kohvikaubandusest baseerub standardlepingutele Euroopa Kohviföderatsioonis (ECF) või Rohelise Kohvi Assotsiatsioonis (GCA) USAs. Müüja ja ostja peavad kokku leppima kvaliteedi, kvantiteedi, pakkimise, kättetoimetamise, hinna ja maksetingimuste suhtes. Paralleel sellele füüsilisele turule on tuleviku turg, tuntud ka kui tarbekauba vahetus või lõppturg. Tuleviku turu peamine eesmärk on kanda tarbekauba hinnarisk nendelt, kes ei soovi seda aktsepteerida (eelpoolmainitud kohvi müüjad ja ostjad ,,puiklejad"), neile, kes riski tunnistavad (,,spekulaatorid"). Põhiline tuleviku turg araabika jaoks on NYBOT, sama, mis on Coffee Sugar ja Cocoa Exchange (CSCE) emafirma ja LIFFE robustale. Väiksemaid tuleviku kohviturge võib leida Brasiilias, Prantsusmaal, Indias ja Jaapanis. Kauplemismajad ja röstijad Viis rahvusvahelist kohvi kauplemismaja, mis katavad umbes 40% maailma
finantsriskid, 4) legaalriskid, 5) inimressursi riskid. Tootmisriskid on tingitud saagi varieerumisest ja tootmissisendite maksumusest. Saagi ja selle kvaliteedi muutlikkus oleneb eelkõige järgmistest looduslikest riskiteguritest: kliima, mulla omadused, kasvukoht ja sordi bioloogilised omadused. Neid riske on võimalik minimeerida optimaalse agrotehnika, väetamise, taimekaitse ning sobiva kasvukoha ja sordi valiku abil. Turustusriskidest tähtsaim on hinnarisk. Saadav hind sõltub müüdava toodangu kvaliteedist, pakutavast kogusest, tarnekindlusest jne. Turustusriskide alla kuuluvad veel turu suurus ja kaugus, turul osalejate arv (ostjad-müüjad) ja konkurents. Taimekasvatussaaduste turud on sesoonse iseloomuga. Legaalriskid hõlmavad endas riiklikust seadusandlusest tulenevaid piiranguid või soodustusi. Piirangud on näiteks lubatud taimekaitsevahendite loend, väetiste kasutamise piirnormid,
töövõtulepingud jaotada põhimõtteliselt kaheks: 1) Fikseeritud hind Hinna selgus enne töödega alustamist Tellijal madal riskitase Tellija kulud maksumuskontrollile on väiksemad Ehitusettevõtja kasum aga ka risk on suurimad 2) Kulude katmisel põhinev hind Soovitav avarii ja remonttööde puhul Võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis Tellija hinnarisk suur Tellija kulud hinnakontrollile Kulud, mis kuuluvad tasumisele peavad olema lepingus fikseeritud (töötasu tariifid, üldkulu artiklid) Töövõtjal väike risk ja ka väiksem kasum Maksumusplaanimise seisukohalt on siin aga üks vastuolu: nimelt kokkulepitud summa leping ei anna tellijale võimalust kulusid täpselt kontrollida, samas aga annab hea ettekujutuse kogumaksumusest.
Risk on rahalise kaotuse määr, mis leitakse võimaliku sündmuse tõenäosuse ja sellega kaasneva kulu korrutisena. Invest-ga seoses mõist riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Pm tootmises riskid- tootmis-, turustamis-, finantsriskid; Tootmisrisk (saagirisk) on seot pm tootmist mõju teguritega nt ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Turustamisrisk ( hinnarisk) hõlmavad mittesoovitud muutusi pm toodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses Finantsriskid (krediidi) seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel, ka finantsrisk on seotud krediidi kättesaadavuse, laenutingimuste- ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjust muutusi investeerijate suhtumises ajasse e üha hinnatumaks muutuvad projektid mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti.
annaabi.ee 
