Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Mullateaduse eksam (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 
  • Mulla mõiste ja mulla komponendid- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus.
          Mulla komponendid on mineraalaine ,45%
                                                 orgaaniline aine, 5%
                                                 õhk, 25%
                                                 vesi. 25% 
  • Muldi kujundavad faktorid -  
    • rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim,
    • kliima,
    • reljeef,
    • aeg,
    • kaasajal ka inimtegevus                    

            
  • Mullaprofiil , pedon, pedosfäär-
    Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
    Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
    Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline.
  • Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate-
    Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570… 3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra . Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid . Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted , moodustades maakoore kõige pindmise osa – pinnakatte.
  • Mulla aluskivim ja lähtekivim-
    Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks.
    Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks
  • Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid-
  • Moreenid e. Jääsetted 
    • Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi .
    • Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen .
    • Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
    • Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen

    2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv.
    3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted ( liivad , kruusad).
    4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid ( viirsavi Vändra, Tori ).
    5. Turvas – soomuldade lähtekivim.
    6. Tuulesetted , alluviaalsed setted jne.
  • Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes -
    • osakeste läbimõõt alla 0,01 mm – füüsikaline savi
    • osakesed läbimõõduga 0,01…1 mm – füüsikaline liiv
    • osakesed alla 1 mm – mulla peenes
    • osakesed üle 1 mm – mulla kores
    • Mulla peenes jaotub:
    • alla 0,000001 mm – molekulid
    • 0,000001…0,0001 mm – kolloidid
    • 0,0001…0,001 mm – ibe
    • 0,001…0,05 mm – tolm
    • 0,05…1 mm – liiv

     
    • Mulla kores jaotatakse:
    • 1…10 mm – kruus
    • 1…10 cm – peenkivid (rähk, klibu, veeris )
    • 10…20 cm – väikekivid
    • 0,2…1 m – suurkivid (munakad, kamakad)
    • >1 m – rahnud, pangad

     
  • Mulla lõimis, klassifikatsioon , sõrmeproov.
    Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.
       Eestis on kasutusel nn. Katšinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on    füüsikalise savi sisaldus mullas.
    • Kerged mullad : l, sl
    • Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls
    • Rasked mullad: ls3, s
    • Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. 
      Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. 
      Savi – 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. 
      Raske liivsavi – rõngasse keeramisel nöör praguneb. 
      Keskmine liivsavi – nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. 
      Kerge liivsavi – rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. 
      Saviliiv – võimaldab endast peos veeretada kuulikese. 
      Liiv – tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.

  • Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine , ladestumine , bilanss .
    Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks.
    Tähtsaim element on süsinik – C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad).
    Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed – puud, põõsad, rohttaimed . Vähem tähtsad on samblad, vetikad . Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest.
    Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk.
    Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3…6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel ( rohumaa , põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8…15 t/ha, teraviljadel 4…6 t/ha
    Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset:
      • Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus.
      • Orgaanilise aine kuhjumine .
      • Orgaanilise aine sisalduse vähenemine                                                             Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel positiivne.

     
  • Orgaanilise aine muundumised mullas.
    Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks.
    Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened.
  • Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. 
    Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) – lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks.
    Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine – mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine.
    Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veerežiimist ja füüsikalistest omadustest.
    Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud ( suhkrud ) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin.
    Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel
  • Orgaanilise aine vormid mullas.
      • Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused.
      • Spetsiifiline orgaaniline aine – huumus .

    Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85…95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C.  
  • Huumuse omadused ja koostis.
    Omadused
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Mullateaduse eksam #1 Mullateaduse eksam #2 Mullateaduse eksam #3 Mullateaduse eksam #4 Mullateaduse eksam #5 Mullateaduse eksam #6 Mullateaduse eksam #7 Mullateaduse eksam #8 Mullateaduse eksam #9 Mullateaduse eksam #10 Mullateaduse eksam #11 Mullateaduse eksam #12 Mullateaduse eksam #13 Mullateaduse eksam #14 Mullateaduse eksam #15 Mullateaduse eksam #16 Mullateaduse eksam #17 Mullateaduse eksam #18 Mullateaduse eksam #19 Mullateaduse eksam #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 383 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hannokas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused:
    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid
    2. Muldi kujundavad faktorid
    3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär
    4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate
    5. Mulla aluskivim ja lähtekivim
    6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid
    7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes
    8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov
    9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss
    10. Orgaanilise aine muundumised mullas
    11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid
    12. Orgaanilise aine vormid mullas
    13. Huumuse omadused ja koostis
    14. Humifikatsioon
    15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele
    16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus
    17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused
    18. Eesti muldade huumusesisaldus
    19. Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus
    20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused
    21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel
    22. Mulla neelamisvõime
    23. Mulla neelamisvõime liigid
    24. Mulla neelamismahutavus
    25. Mulla aktiivne happesus
    26. Mulla asendushappesus
    27. Mulla hüdrolüütiline happesus
    28. Mulla puhverdusvõime
    29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus
    30. Mulla poorsus
    31. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused
    31. Mullavee liigid
    32. Toetuva kapillaarvee tõus
    33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus
    34. Mulla veemahutavuse liigid
    35. Taimede poolt omastatav vesi
    36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD
    37. Mulla veerežiimi tüübid
    38. Mulla niiskusrežiimi jaotus
    39. Mulla õhk –ja õhurežiim
    40. Mulla soojusrežiim ja –omadused
    41. Albeedo
    42. Mulla soojusmahutavus –ja juhtivus
    43. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained
    44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus
    45. Väetisnormide planeerimise võimalused
    46. Mulla viljakus ja selle liigid
    47. Haritava maa hindamine ja keskmised turuhinnad
    48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala
    49. Eesti haritava maa boniteet
    50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja –tingimused
    51. Leetumine
    52. Lessiveerumine
    53. Savistumine
    54. Näivleetumine
    55. Soostumine
    56. Kamardumine, Leostumine, Küllastumine
    57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud
    58. Eesti muldade klassifikatsioon
    59. Eesti agromullastiku valdkonnad
    60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel
    61. Muldade harimiskindlus
    62. Muldade haritavus

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (4)

    annika520 profiilipilt
    annika520: kasulik, väga hea materjal
    18:42 11-04-2011
    pahurvahur profiilipilt
    pahurvahur: Hea materjal.
    16:55 14-05-2011
    kisjaka profiilipilt
    Black Berry: Hea materjal.
    11:47 06-05-2011


    Sarnased materjalid

    26
    doc
    Mullateaduse eksam
    44
    doc
    Mulla eksam
    36
    pdf
    Mullateaduse üldosa
    25
    doc
    Mullateaduse kospekt
    19
    doc
    Mullateadus
    15
    docx
    Mulla kordamine
    5
    doc
    Mullateaduse KT
    31
    docx
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun