Mullateaduse eksam (4)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Mullateadus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused:

Mulla mõiste ja mulla komponendid- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus.
      Mulla komponendid on mineraalaine ,45%
                                             orgaaniline aine, 5%
                                             õhk, 25%
                                             vesi. 25%

Muldi kujundavad faktorid -

rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim,

kliima,
reljeef,
aeg,
kaasajal ka inimtegevus

Mullaprofiil , pedon, pedosfäär-
Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline.

Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate-
Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570… 3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra . Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid . Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted , moodustades maakoore kõige pindmise osa – pinnakatte.

Mulla aluskivim ja lähtekivim-
Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks.
Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks

Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid-

Moreenid e. Jääsetted

Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi .
Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen .
Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen

2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv.
3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted ( liivad , kruusad).
4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid ( viirsavi Vändra, Tori ).
5. Turvas – soomuldade lähtekivim.
6. Tuulesetted , alluviaalsed setted jne.

Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes -

osakeste läbimõõt alla 0,01 mm – füüsikaline savi

osakesed läbimõõduga 0,01…1 mm – füüsikaline liiv
osakesed alla 1 mm – mulla peenes
osakesed üle 1 mm – mulla kores
Mulla peenes jaotub:
alla 0,000001 mm – molekulid
0,000001…0,0001 mm – kolloidid
0,0001…0,001 mm – ibe
0,001…0,05 mm – tolm
0,05…1 mm – liiv

Mulla kores jaotatakse:
1…10 mm – kruus
1…10 cm – peenkivid (rähk, klibu, veeris )
10…20 cm – väikekivid
0,2…1 m – suurkivid (munakad, kamakad)
>1 m – rahnud, pangad

Mulla lõimis, klassifikatsioon , sõrmeproov.
Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.
Eestis on kasutusel nn. Katšinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas.

Kerged mullad : l, sl
Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls
Rasked mullad: ls3, s
Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga.
Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks.
Savi – 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune.
Raske liivsavi – rõngasse keeramisel nöör praguneb.
Keskmine liivsavi – nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub.
Kerge liivsavi – rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub.
Saviliiv – võimaldab endast peos veeretada kuulikese.
Liiv – tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.

Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine , ladestumine , bilanss .
Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks.
Tähtsaim element on süsinik – C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad).
Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed – puud, põõsad, rohttaimed . Vähem tähtsad on samblad, vetikad . Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest.
Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk.
Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3…6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel ( rohumaa , põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8…15 t/ha, teraviljadel 4…6 t/ha
Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset:

Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus.
Orgaanilise aine kuhjumine .
Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel positiivne.

Orgaanilise aine muundumised mullas.
Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks.
Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened.

Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid.
Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) – lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks.
Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine – mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine.
Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veerežiimist ja füüsikalistest omadustest.
Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud ( suhkrud ) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin.
Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel

Orgaanilise aine vormid mullas.

Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused.
Spetsiifiline orgaaniline aine – huumus .

Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85…95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C.

Huumuse omadused ja koostis.
Omadused

värvus – tumepruun kuni must
happeline
C-sisaldus 40..70%
N-sisaldus 2,5…5%

Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma:

Humiinhapped – must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al –humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained.
Fulvohapped – huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa .
Humiinained (humiin ja ulmiin) – moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine.

Humifikatsioon .- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjutasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine.

Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele-

Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.
Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.
Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.
Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.
Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule ( edafon ).
Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse.

Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus.
Skaala
alla 1,5% väga madal
1,5…2,5% madal
2,5…3,5% keskmine
3,5…5% kõrge
üle 5% väga kõrge,
optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5…3,5%.

Huumusesisalduse reguleerimise võimalused-

Orgaanilise aine juurdeviimine mulda – sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised.
Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2…0,4%.
Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.

Eesti muldade huumusesisaldus.
Parasniisketes muldades moodustab huumus 85-95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla orgaanislist ainet. Mulla h. Sisaldus määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega , et huumuse koostis on 58% C

Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas.
Tähtsamad organismid mullas:

Mikroorganismid

Bakterid – mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Biomass 300…3000 kg/ha.Osadel bakteritel on võime siduda endaga molekulaarset õhulämmastikku. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid võivad soodsates tingimustes siduda 100…200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha.

Seened – osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500…5000 kg/ha.
Kiirikseened – nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini.
Vetikad – enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10…300 kg/ha.
Samblikud

Algloomad – heterotroofid . Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5…200 kg/ha.

Selgrootud Vihmaussid – parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350…1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust.
Ümarussid – toituvad lagunemata org. ainest.
Hooghännalised – tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund.
Lestad – peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega.

Putukad – siplegad, kiletiivalised.

Selgroogsed – närilised, mullamutt .

Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused-

Tüsedus – kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini .
Horisontide ülemineku iseloom – aeglane…järsk.
Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala.
Mulla tihedus – tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes.

Tihedusastmed:
väga tihedad mullad (üksikteralised savid)
tihedad mullad (raske liivsavi, savi)
kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad)

Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub.
Uusmoodustiste esinemine – tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised.
Lisandite esinemine – taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad.

Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel- mulla kolloidideks nimetetkse osakesi , mille läbimõõt on alla 0,001mm.
Mulla kolloide jaotakse tekke alusel

tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel
loomsete ja taimsete jäänuste murenemisel
mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis.

Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel.

Mulla neelamisvõime liigid-

Mehhaaniline (muld käitub sõelana)
Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast.
Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi.
Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe
Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas.

Neeldunud katioonid ja anioonid mullas.
Katioonid

Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S
Neeldunud vesinik ja alumiinium –H+, AL +3, Tähistsu -H.

Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - ,
CO3 üleval – 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval -

Mulla neelamismahutavus.
Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T .
Selle all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Neelamismahutavus on seda suurem .

Mulla aktiivne happesus - Aktiivne happesus – põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+]

Mulla asendushappesus põhjustavad need mulla neelduvad kompleksis olevad vesinik ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus.

Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesust põhjustavad need vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel

Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist.

Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides . Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65…2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4…2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%).

Mulla poorsus - on mulla tahkete osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Valem lk 24
Mulla eripind - 1g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub mulla lõimsuset, huumuse ja kolloidide sisaldusest ja vähemal maaral ka mulla keemilistest ja mineraloogilistest koostisest ning neeldunud kaitoonidest .

Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused-

Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele .
Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes.
Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada.
Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele.
Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub . Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks
Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobib harimiseks

Mullavee liigid-

Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav.
Tahke vesi mullas esineva jääna.
Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis ). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub
Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht , mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav.
Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav.soojemast külmemasse ossa .
Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi.

1 Kapillaarvesi
a)      pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav.
b)      sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav.
c)      rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid ja on taimede poolt keskmiselt omastatav.
d)      toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles ja on taimede poolt kergesti omastatav.
2. Gravitatsioonivesi
a)      nõrguv gravitatsioonivesi – mittekapillaarsetesse pooridesse sattunud vett ei hoia kapillaarjõud kinni ja see liigub raskustungi jõul allapoole.
b)      toetuv gravitatsioonivesi. Kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vett läbilaskmatu kihini, siis moodustub põhjavesi. Kaldus vettpidaval kihil tekkinud liikuv põhjavesi on seisva põhjaveega võrreldes mineraalaineterikkam. Kahekihilise lõimisega muldadel (näivleetunud mullad), kus ülemised horisondid on kergema lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest

Toetuva kapillaarvee tõus- ehk kapillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades.

Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus:

liivades kuni 0,5 m

saviliivades 1…1,5 m
keskm. liivsavides 2,5…3 m
rasketes liivsavides 3…3,5 m
rasketes savides 4…6 m

Mulla veemahutavuse liigid-

Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus – Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures.
Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%).
Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%.
Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub.
Väliveemahutavus – Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%.
Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk.
Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh

Taimede poolt omastatav vesi- moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebap üsiv

Aktiivveemahutavus . Eesti haritava maa OVD- Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida.

Mulla veerežiimi tüübid. Mulla veerežiimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega mullast.

Läbiuhtumise tüüpi veerežiim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise . On iseloomulik Eesti tingimustele.
Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont . Iseloomulik stepiala muldadele.
Aurumise tüüpi veerežiim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad.

Mulla niiskusrežiimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusrežiimi iseloomustamisel järgmist jaotust:

põuakartlikud, rähksed
parasniisked,
nõrgalt liigniisked( ajutiselt ) gleistunud mullad
tugevasti liigniisked, ( alaliselt ) gleimullaf
ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad

Mulla õhk –ja õhurežiim-
Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhurežiimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi.

Mulla soojusrežiim ja –omadused.
Mulla soojusrežiim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit.
Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia.
Mulla soojenemine sõltub:

mulla soojusneelamise võimest
mulla soojusmahutavusest,
mulla soojusjuhtivusest

Albeedo- pinnaselt peegelduva ( hajuva ) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe

Mulla soojusmahutavus –ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht .

Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toiterežiimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega.
Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga.
toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena.

Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus

Väetisnormide planeerimise võimalused.

Bilansiline meetod – põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale .
Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil.
Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod.

Mulla viljakus ja selle liigid-
Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi.
Liigid-

Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub.
Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine , väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne. potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena.

Haritava maa hindamine ja keskmised turuhinnad- Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub.Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne.potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena.

Mulla ja maa boniteet , selle määramine, hindamisskaala Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust ( kuivendamist ). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile

Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8…95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35…60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100-punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks:
91…100 hindepunkti
81…90  väga head maad
71…80
61…70  head maad
61…60
41…50  keskmised maad
31…40
21…30  halvad maad
11…20
1…10  väga halvad maad.

Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja –tingimused- Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis-geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid

Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest ( Fe2O3 , Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist.

Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist.

Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes.

Näivleetumine- pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50…60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30…40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld – L(P).

Soostumine - Gleistumine – õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas - või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine – liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus.

Kamardumine , Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine –Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg –karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge.

Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik – eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi.4. Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi.

Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Kolmandast konspektist

Eesti agromullastiku valdkonnad- I. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV. Glei –ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv .

Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad – looduslik rohumaa ja metsamaa . Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad – A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad – B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veerežiimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad – C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded , mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veerežiimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad.

Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad.

Muldade haritavus- Kergelt haritavad mullad – kivivabad liiv- ja saviliivmullad tasastel aladel, samuti turvastunud ja turvasmullad, mis on hästi kuivendatud.Keskmiselt haritavad mullad – keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või nõrgalt kallaklikel aladel ja hästi kuivendatud poolhüdromorfsed mullad. Raskelt haritavad mullad – tugevasti kivised ja rähksed mullad. rasked liivsavi- ja savimullad, puudulikult kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad ning tugevasti kallaklikud alad.

Muldade degradatsioon ja kaitse- viimased kolmandast konspektist

Mullastikukaardid- ja andmebaasid -

Maa kui kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid-

Maakasutuse hindamise lähtekohad-

Maakasutuse planeerimise erinevad tasandid .

Põllumajanduse eripärad võrreldes teiste tootmisharudega.

Riski mõiste ja selle hindamine, klassifikatsioon.

Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi - ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust ning anda hinnang selle maa võimaliku turuväärtuse kohta.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 479 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

479 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hannokas Õppematerjali autor

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused:
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid
2. Muldi kujundavad faktorid
3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär
4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate
5. Mulla aluskivim ja lähtekivim
6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid
7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes
8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov
9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss
10. Orgaanilise aine muundumised mullas
11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid
12. Orgaanilise aine vormid mullas
13. Huumuse omadused ja koostis
14. Humifikatsioon
15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele
16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus
17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused
18. Eesti muldade huumusesisaldus
19. Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus
20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused
21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel
22. Mulla neelamisvõime
23. Mulla neelamisvõime liigid
24. Mulla neelamismahutavus
25. Mulla aktiivne happesus
26. Mulla asendushappesus
27. Mulla hüdrolüütiline happesus
28. Mulla puhverdusvõime
29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus
30. Mulla poorsus
31. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused
31. Mullavee liigid
32. Toetuva kapillaarvee tõus
33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus
34. Mulla veemahutavuse liigid
35. Taimede poolt omastatav vesi
36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD
37. Mulla veerežiimi tüübid
38. Mulla niiskusrežiimi jaotus
39. Mulla õhk –ja õhurežiim
40. Mulla soojusrežiim ja –omadused
41. Albeedo
42. Mulla soojusmahutavus –ja juhtivus
43. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained
44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus
45. Väetisnormide planeerimise võimalused
46. Mulla viljakus ja selle liigid
47. Haritava maa hindamine ja keskmised turuhinnad
48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala
49. Eesti haritava maa boniteet
50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja –tingimused
51. Leetumine
52. Lessiveerumine
53. Savistumine
54. Näivleetumine
55. Soostumine
56. Kamardumine, Leostumine, Küllastumine
57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud
58. Eesti muldade klassifikatsioon
59. Eesti agromullastiku valdkonnad
60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel
61. Muldade harimiskindlus
62. Muldade haritavus

mullateadus maakasutus mulla mõiste mulla komponendid muldi kujundavad faktorid mullaprofiil pedon pedosfäär kristalne aluskord aluspõhi pinnakate mulla aluskivim lähtekivim kores peenes mulla lõimis klassifikatsioon sõrmeproov orgaanilise aine teke lagunemine ladestumine bilanss huumuse omadused huumusesisalduse hindamise skaala optimaalne sisaldus kriitiline sisaldus eesti muldade huumusesisaldus mulla elustiku tähtsus üldine jaotus mullaprofiili morfoloogilised tunnused välised tunnused mulla neelamisvõime mulla aktiivne happesus mulla asendushappesus mulla hüdrolüütiline happesus mulla puhverdusvõime tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus mulla poorsus mulla füüsikalis-mehaanilised omadused mullavee liigid toetuva kapillaarvee tõus maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus mulla veemahutavuse liigid aktiivveemahutavus eesti haritava maa ovd mulla veere?iimi tüübid mulla niiskusre?iimi jaotus mulla õhk ?ja õhure?iim albeedo mulla toitere?iim toiteelemendid toiteained mulla ja maa boniteet hindamisskaala mullatekkeprotsess mullatekketegur ja ?tingimused leetumine lessiveerumine savistumine näivleetumine soostumine kamardumine leostumine küllastumine muldade haritavus

Sarnased õppematerjalid

doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

Mullateadus

doc

Muld - eksami kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

docx

Mulla kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus

Mullateaduse alused

doc

Mullateaduse eksam

määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.

Mullateadus

docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik

pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

Eesti mullastik

pdf

Mullateaduse üldosa

EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi.

Mullateadus

pdf

Mullateaduse konspekt

MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.  Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel.   Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid.   1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid   2) lähtekivim   3)kliima   4)reljeef   5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.   Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.  Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline?

Eesti mullastik

Rohkem sarnaseid