Küsitlus

Mullateaduse eksam (4)

Eesti Maaülikool - Maateadus - Mullateadus

5 VÄGA HEA

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused:

Mulla mõiste ja mulla komponendid- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus.
      Mulla komponendid on mineraalaine ,45%
                                             orgaaniline aine, 5%
                                             õhk, 25%
                                             vesi. 25%

Muldi kujundavad faktorid -

rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim,

kliima,
reljeef,
aeg,
kaasajal ka inimtegevus

Mullaprofiil , pedon, pedosfäär-
Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline.

Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate-
Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570… 3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra . Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid . Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted , moodustades maakoore kõige pindmise osa – pinnakatte.

Mulla aluskivim ja lähtekivim-
Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks.
Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks

Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid-

Moreenid e. Jääsetted

Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi .
Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen .
Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini.
Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen

2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv.
3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted ( liivad , kruusad).
4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid ( viirsavi Vändra, Tori ).
5. Turvas – soomuldade lähtekivim.
6. Tuulesetted , alluviaalsed setted jne.

Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes -

osakeste läbimõõt alla 0,01 mm – füüsikaline savi

osakesed läbimõõduga 0,01…1 mm – füüsikaline liiv
osakesed alla 1 mm – mulla peenes
osakesed üle 1 mm – mulla kores
Mulla peenes jaotub:
alla 0,000001 mm – molekulid
0,000001…0,0001 mm – kolloidid
0,0001…0,001 mm – ibe
0,001…0,05 mm – tolm
0,05…1 mm – liiv

Mulla kores jaotatakse:
1…10 mm – kruus
1…10 cm – peenkivid (rähk, klibu, veeris )
10…20 cm – väikekivid
0,2…1 m – suurkivid (munakad, kamakad)
>1 m – rahnud, pangad

Mulla lõimis, klassifikatsioon , sõrmeproov.
Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.
Eestis on kasutusel nn. Katšinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas.

Kerged mullad : l, sl
Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls
Rasked mullad: ls3, s
Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga.
Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks.
Savi – 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune.
Raske liivsavi – rõngasse keeramisel nöör praguneb.
Keskmine liivsavi – nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub.
Kerge liivsavi – rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub.
Saviliiv – võimaldab endast peos veeretada kuulikese.
Liiv – tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.

Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine , ladestumine , bilanss .
Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks.
Tähtsaim element on süsinik – C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad).
Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed – puud, põõsad, rohttaimed . Vähem tähtsad on samblad, vetikad . Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest.
Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk.
Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3…6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel ( rohumaa , põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8…15 t/ha, teraviljadel 4…6 t/ha
Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset:

Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus.
Orgaanilise aine kuhjumine .
Orgaanilise aine sisalduse vähenemine Looduslikel kõlvikutel on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel positiivne.

Orgaanilise aine muundumised mullas.
Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks.
Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened.

Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid.
Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) – lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks.
Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine – mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine.
Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veerežiimist ja füüsikalistest omadustest.
Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud ( suhkrud ) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin.
Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel

Orgaanilise aine vormid mullas.

Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused.
Spetsiifiline orgaaniline aine – huumus .

Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85…95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C.

Huumuse omadused ja koostis.
Omadused

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Nõustun reeglitega

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

383 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hannokas Õppematerjali autor

Lae alla .doc

Lisainfo

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused:
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid
2. Muldi kujundavad faktorid
3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär
4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate
5. Mulla aluskivim ja lähtekivim
6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid
7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes
8. Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov
9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss
10. Orgaanilise aine muundumised mullas
11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid
12. Orgaanilise aine vormid mullas
13. Huumuse omadused ja koostis
14. Humifikatsioon
15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele
16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus
17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused
18. Eesti muldade huumusesisaldus
19. Mulla elustiku tähtsus, üldine jaotus
20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused
21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel
22. Mulla neelamisvõime
23. Mulla neelamisvõime liigid
24. Mulla neelamismahutavus
25. Mulla aktiivne happesus
26. Mulla asendushappesus
27. Mulla hüdrolüütiline happesus
28. Mulla puhverdusvõime
29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus
30. Mulla poorsus
31. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused
31. Mullavee liigid
32. Toetuva kapillaarvee tõus
33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus
34. Mulla veemahutavuse liigid
35. Taimede poolt omastatav vesi
36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD
37. Mulla veerežiimi tüübid
38. Mulla niiskusrežiimi jaotus
39. Mulla õhk –ja õhurežiim
40. Mulla soojusrežiim ja –omadused
41. Albeedo
42. Mulla soojusmahutavus –ja juhtivus
43. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained
44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus
45. Väetisnormide planeerimise võimalused
46. Mulla viljakus ja selle liigid
47. Haritava maa hindamine ja keskmised turuhinnad
48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala
49. Eesti haritava maa boniteet
50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja –tingimused
51. Leetumine
52. Lessiveerumine
53. Savistumine
54. Näivleetumine
55. Soostumine
56. Kamardumine, Leostumine, Küllastumine
57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud
58. Eesti muldade klassifikatsioon
59. Eesti agromullastiku valdkonnad
60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel
61. Muldade harimiskindlus
62. Muldade haritavus