mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED.
ei helenda, ei ole mürgine, lõhnatu, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, säilitatakse klaasnõus, kasutatake tikukasti süütepinnal. Valge fosfor : valge vahataoline, tuleohtlik, helendab pimedas, mürgine, küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse. Fosfori tähtsus inimorganismis : Asub luudes ja hammastes, ATPsse salvestunud energiat kasutatakse inimese lihaste tööks ja kehatemperatuuri säilitamiseks, taimedel oluline toiteelement. Keemilised omadused : võib olla nii oksüdeerija kui redutseerja. Fosfor põleb (redutseerija), reageerib metallidega(oksüdeerija). Tähtsamad ühendid : P4O10 : Saadakse Fosfori põletamisel, valge tahke aine, hügroskoopne, veega tekitab fosforhappe. Kasutatakse fosforhappe tootmiseks. Fosforhape : Värvuseta kristalline aine, kasutatakse keemialaboris, cokacolas ja Pepsis. Fosforväetised Superfosfaat : saadakse fosforiidi töötlemisefa väävelhappefa.
100 g kohta Vesi 8,22 g Kalorsus 389,0 kcal Valgud 16,89 g Lipiidid 6,90 g Tuhk 1,72 g Süsivesikud 66,27 g Kiudained 10,60 g Toiteelemendid Väärtus Toiteelement Ühik 100 g kohta Kaltsium (Ca) 54,0 mg Raud (Fe) 4,72 mg Magneesium (Mg) 177,0 mg Fosfor (P) 523,0 mg Kaalium (K) 429,0 mg Naatrium (Na) 2,0 mg Tsink (Zn) 3,97 mg Vask (Cu) 0,63 mg Mangaan (Mn) 4,92 mg
1.5.1Toitained Toitaine Väärtus 100g Ühik kohta Vesi 85,9 G Kalorsus 54,5 Kcal Valgud 1,4 G Lipiidid 1,4 G Süsivesikud 11,3 G Fruktoos 1,22 G Glükoos 0,75 G Kiudained 4,4 G Tuhk 0,5 G 1.5.2Toiteelemendid: Toiteelement Väärtus 100 g Ühik kohta Naatrium (Na) 2,0 mg Kaalium (K) 228,0 mg 6 Kaltsium (Ca) 19,7 mg Magneesium (Mg) 17,0 mg Fosfor (P) 38,0 mg Raud (Fe) 0,55 mg Vask (Cu) 0,11 mg Tsink (Zn) 0,34 mg Jood (I) 0,4 g
puuviljade ja marjadega ning paljudesse toitudesse, ka mahla valmistamiseks. Vitamiinid Toitained Toiteelemendid Väärtus Väärtus Väärtus Vitamiin Ühik Toitaine Ühik Toiteelement Ühik 100 g kohta 100 g kohta 100 g kohta C 6,6 mg Vesi 88,87 g Kaltsium (Ca) 6,0 mg B 0,024 mg Kalorsus 39 kcal Raud (Fe) 0,25 mg 1
Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes
Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne) · Toimaine (N;p2O5;K2O jne) · Ülemineku koefitsiendid: p2O5 P 2,3 K2O K 1,2 AS(AN)34%N KCl 50%K N:P:K 12:12:12 100-34 x-80 x=234kg/ha AS +-9t Ülesanne 1 Oder 100kg/ha N N:P:K 18:9:9 Kui palju väetis?100 kilos väetises 18kg N =555kg/ha väetist
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5
Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg Arginiin 49 mg Valiin 47 mg Alaniin 40 mg Seriin 40 mg Glütsiin 38 mg Treoniin 28 mg Isoleutsiin 28 mg Proliin 28 mg Toiteelemendid Väärtus Toiteelement 100 g kohta Kaalium (K) 358,00 mg Magneesium (Mg) 27,00 mg Fosfor (P) 22,00 mg Kaltsium (Ca) 5,00 mg Naatrium (Na) 1,00 mg Mangaan (Mn) 0,27 mg Raud (Fe) 0,26 mg Tsink (Zn) 0,15 mg Vask (Cu) 0,08 mg Fluor (F) 2,20 g Seleen (Se) 1,00 g Vitamiinid Väärtus Vitamiin 100 g kohta A 3,00 g B1 31 g B2 73 g
9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad.; Tegevaine- ; ????? 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg, t,g,Mg) ; Tingväetistena ( ammooniumsulfaat 20,5 %, superfosfaat 18,7 %, kaalisool 41,6 % );
(deflatsioon on tuuleärakanne). Üks olulisemaid probleeme, hinnangute alusel hävib erosiooni tõttu 2 milj.hektarit põllumaad maailmas seega päris suur probleem. Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda toksiliseks, lisaks võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (n.suur liikuv Al sisaldus)
1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus
- 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R
8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega. N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama.
8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega. N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama.
- majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest). Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel: a) Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid (osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt
mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 45. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). 46. Mulla viljakus ja selle liigid. on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes (üldiselt kultuurtaimede suhtes). Viljakus jaguneb: 1) looduslik mulla viljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud.
Lämmastik mullas orgaanilise aine koosseisus, Erinevad servakuhjatised katkendlikud jääkeeled või sulamisvesi Mineraalmuldades suurem osa seotud huumusega. lõhkusid neid. Lämmastik on ainuke toiteelement, mida ei sisalda mulla Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, mineraalosa. Pandivere, Palivere) ajutiste pealetungide perioodid Eesti muldade N sisaldus 0,090...0,31% ja leetmuldadel ...0,17%. Haanja staadium: 13500 a.t.
taimetoitaineks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. 45. Toiteelementide omastamine taimede poolt. toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena 1)lahustunud ioondienda(peamiselt juurde kaude mullalahusest) 2)lehtede kaudu 3)sümbioos mükoriisaga 46. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. miinimumseadus saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur 47. Mulla viljakus ja selle liigid. mulla vijakus on mulla spetsiifiline kvalitariivne omadus, mis avaldub tema võimes rahudada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. sõltub taimeliigist ühe jaoks viljakas teise jaoks mitte. mulla viljakuse liigid: looduslik viljasuse määravad ära mulla bioloogilised keemilised ja füüsikalised omadused koos väliskeskonna tingimsutega
Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46
toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik.
54. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest). 55. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas (N: suur liikuv Al sisaldus). 59. Mulla viljakus ja selle liigid. Mulla viljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullaviljakuse liigid: 1.Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskonna tingimustega (kliima)
1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). Suurem osa mulla toiteelementide üldkogusest esineb lahustumatute ühenditena ja pole taimedele kättesaadavad. Taimede toitereziimi arvestamisel on oluline teada saada just taimede poolt omastatavate ehk liikuvate toiteelementide sisaldus. Mulla väetistarbe määramine
55. Toiteelementide omastamine taimede poolt Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest) 56. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalhusest. Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57.Muldade väetistarbe määramine. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla
mükoriisa; monotropoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa; ohidoidne mükoriisa) Taimede juureväline toitumise all mõistetakse toitainete omastamist lehtede kaudu (CO 2,O2, SO2). 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Mineraalse toitumise teooria selle teooria kohasel omastavad taimed juurte abil mullalahusest toiteaineid mineraalsete ühenditena. Miinimumseadus ehk nn TÜNNILAUATEOORIA saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur (niiskus, temperatuur jt) samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (nt liikuva Al sisaldus). 49. Muldade väetistarve. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust
Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46
+ Ca: Rakuseinte oluline komponent, ensüümide kofaktor, signaali ülekande ahelate komponent, reguleerib membraanide läbilaskvust 7. Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid Liikuvad toiteelemendid: N, K, Mg, Cl, Na, P, Zn, Mo. Vaegussümptoomid ilmnevad vanades taimeosades 8. Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid Fikseeritud toiteelement: B, Ca, S, Fe, Cu, Mn. Vaegussümptoomid esinevad noortes taimeosades. 9. Taimedele vajalikud makroelemendid on.......... N, P, K, Ca, Mg, S.................. 10. Taimedele vajalikud mikroelemendid on .......... Fe, Cl, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Ni..... 11. Millises juure piirkonnas kontrollitakse ioonide sisenemist mullalahusest juure rakkudesse ja kuidas? Endotermi tasandil liiguvad vesi ja lahustunud ained rakku sisse, sest seal esineb Kaspari triip (suberiinist)
331–336. Inimorganismis levikult 5. kohal Inimkehas keskm. 1,5 kg fosforit, sellest ca 1,4 kg luudes ja hammastes, 130 g lihastes, 12 g ajus ja närvisüsteemis kuulub nukleiinhapete koostisse (pärilikkus) adenosiinfosfaadid (organismi energeetika; põhineb “fosfaatsidemel”) Nukleotiid ATP (adenosiintrifosfaat) – universaalne makroergiline ühend elusorganismides ATP-sse salvestub energia; see energia vabaneb üleminekul ATP → ADP (makroergilise sideme katkemine) üks taimede põhi-toiteelement (K ja N kõrval) Looduses – fosforiringe 3.15.2. Allotroobid Üle 10 allotroobi, neist tähtsamad 3: valge, punane ja must f. Neist taval. tingimustes on termodünaamiliselt püsiv ainult must fosfor (kõige raskemini saadav ja vähimlevinud). (Valge ja punase f. konversioon siiski äärmiselt aeglane) Niisiis on mitmeid “kitsamaid” allotroope (neid on palju uuritud, kuid puudub ühtne nomenklatuur) Omadus Fosfor
Mõningad taimetoitaineid sisaldavad ühendid säilivad kasvupinnases isegi kauem kui ühe kasvuperioodi jooksul. Oluline on arvestada ka taimetoitainete vahelisi seoseid ning mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisele (vt p 2.4.2 joonis 5). Toiteelementide doseerimisel on oluline silmas pidada ka miinimumfaktori seadust, mille kohaselt taimede kasvu ja arengut limiteerib miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur vms). Teiseks toitumisteooria nurgakiviks on toitainete täieliku tagastamise teooria, mille kohaselt toitaineid tuleb kasvupinnasesse tagasi anda sama palju, kui neid sealt saagiga eemaldatakse. See tähendab, et intensiivselt niidetav muru vajab ka tõhusat ja tasakaalustatud väetamist. 66
annaabi.ee 
