o Mida oodata ? o Sügis-Talv 2010 / 2011 o Kevad-Suvi 2011 Mida oodata ? Lapsed kui väikesed Click to edit Master text style Second level täiskasvanud Third level Fourth level Praktiline, sikk, Fifth level luksuslik & elegantne Kihilisus, värvid, aksessuaarid KÕIK on võimalik Sügis-Talv 2010 / 2011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Poisid Tüdrukud Beebid POISID Click to edit Master text styles Second level o Väikesed poisid kui
· Neoonvärvid · Naturaalsed toonid Kitsad kahe Up · või üherealised pintsakud · Ülerõivas endiselt militaarsus · Suvised puuvillased safaristiilis jakid ja pintsakud · Erinevad detailid pintsakutel ja jakkidel · Linased ülikonnad · Kihilisus · Läbikumavu s Püksid: väga Down · lühikesest kuni pahkluuni · Ratsapüksid · Slimfit püksid · Allääred üles keeratud mansetiks Aksessuaarid Ujumisriided Pesu Ektreemsused Täname! Küsimused?
Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid - Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? - Kuidas moodustuvad settekivimid? - Milliste parameetrite põhjal jagatakse settekivimid? - Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal? - Mis on allotigeensed/autigeensed settekivimi komponendid? - Millised on kolm kõige levinumat settekivimite koostises olevat mineraali?
· Lisaks traditsioonilistele valgetele pulma- kleitidele annavad Vera Wangi kollektsioonidele värvi teistmoodi värvilahendustega pruutkleidid. ÕHTUKLEIDID · Lisaks tohutule hulgale pulmakleitidele on Vera Wang loonud ka veidi igapäevasemaid, kuid sarnaste mõjutustega õhtukleite. IGAPÄEVA RÕIVASTUS · Vera Wangi loodud igapäeva rõivastusele annavad värvi selged rõhutatud kontuurid, kihilisus, läbimõeldud ning tasakaalustatud värvi ja kanga kooslus ning vähene ülepakutus.
Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat materjali, on hallika, roheka või kirju värvusega. Paekivi üldlevinud tekstuuriline tunnus on kihilisus, mis avaldub kihikompleksi ainelise koostise, terajämeduse või teiste litoloogiliste omaduste vertikaalses muutumises.
.. 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel juhul paistab ühtlase tumeda struktuuriosana. Terased süsinikusisaldusega üle 0,8% on üleeutektoidsed ja nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T"). Sekundaarne tsementiit leidub üleeutektoidsetes terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Malmid
nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga näeb maailma reljeefselt. On õieti hämmastav, kuidas ta ühitab oma piltidel tundlikud maalilised pinnad näiliselt külma geomeetriaga
Peale nende leidub Eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Setete kõvastumise, tsementeerumise ja ülemineku settekivimiks on väga pikk protsess. 4 Settekivimi üheks tunnuseks on kihilisus. Settekivimis leidub ka loomade või taimede jäänuste kivistisi ehk fossiile. Tardkivimid Tardkivimid on tuntud ka kui magmakivimid, sest see on tekkinud magma tardumise tagajärjel. Need võivad tekkida nii maakoores kui maapinnal. Levinumad tardkivimid on näiteks graniit ja basalt. Magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostisega. Tardkivimid koosnevad enamasti hapnikust, ränist, alumiiniumist, rauast, kaltsiumist,
- muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid - Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte - Kuidas moodustuvad settekivimid? Rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel - Milliste parameetrite põhjal jagatakse settekivimid?
(1) 2.2. Tekstuur Tekstuur võib olla näiteks massiivne, poorne, kihiline või kildaline. Massiivse tekstuuriga kivimis pole osakesed orienteeritud, poorid puuduvad. See on tüüpiline tardkivimitele. Poorseks võib tekstuuri nimetada siis, kui kivimis on silmaga nähtavad tühikud, mis on tekkinud näiteks mõne mineraali lahustumisel või gaaside eraldumisel. Mikroskoopilisel tasandil on poorsed kõik settekivimid, kuid nende kirjeldamisel on informatiivsem jälgida hoopis kihilisust. Kihilisus kujuneb ebaühtlase või tsüklilise settimise käigus. Kildalised tekstuurid iseloomustavad peamiselt moondekivimeid, millele on mõjunud ühesuunaline rõhk. (1) Tekstuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade ruumilisest paigutusest: orienteeritusest ning jaotusest kivimis. (1) Mineraalse koostise kõrval on struktuur ja tekstuur kivimi kõige olulisemad makroskoopilise määramise tunnused, mis peegeldavad nii kivimi tekkeprotsesse,
mineraalide suhtelise suuruse alusel eristatakse võrdteralist ja porfüürilist struktuuri. 16. Mis on kivimi tekstuur ja millised on levinumad tekstuuri liigid ? Tekstuur on kivimi koostisosade paigutus ruumis. Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale,
Arukas moonutamine: kaardi moonutamine ei tohi muuta kaardi tähendust. Joonte servade liitumine: kui mitmed jooned lähevad samasse sihtkohta, on oluline, et nende servad oleksid ühendatud, et kaart ei oleks segane. Arukas joonte marsruut: Mõningatel juhtudel vookaartide jooned läbivad kaardi keskpunkti. See aga võib varjata teisi jooni, seetõttu on taolised jooned parem suunata kaardi serva, et kõiki andmeid oleks näha. Kihilisus ja haru struktuur: Mõndadel vookaartidel on ühised hargnemiskohad. Sellistel juhtudel on võimalik näiteks kihid ühendada, et vähendada kaardi segadust. Kui aga kaardid ei oma ühiseid punkte, tekitab nende ühendamine kaardile vaid suurema segaduse. Lineaarne või logaritmiline laiuste kuvamine: Vookaardid võivad kasutada laiuste kuvamiseks nii lineaarset kui ka logaritmilist skaalat. Tuleb valida skaala, mis
21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse,
21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse,
Maa toimub globalse termostaadina, süsteem mis püüjab temperatuuri alal hoida. Globaalne termostaat keemilised reaktsioonid tagavad temperatuuri püsimise või vähese muutlikkuse. Teised elementide ringid lisaks C ja O-le teevad läbi sarnaseid tsükleid (N, P, S, Na, Ca, K). Kõik protsessid tagavad temperatuuri püsimist Maa loonud sellised süsteemid, mis ise võitlevad erinevate muutuste vastu. Globaalse termostaadi osaks on ookeanide kihilisus, mis viib orgaanilise aine settimisele ning söe- ja naftamaardlate tekkeni (ka põlevkivi). 21. Maa sisemise soojusvoo ja atmosfääri variatsioonid läbi geoloogilise ajaloo Maa sisemise soojusvoog on aja jookusul kogu aeg muutub. 4 erinevaid isotoopid küttevad planeedi ( 2 uraani isitoopid, thoorium ja kaalium). Praegu maa sügavusest tulenev soojus voog on umbes 20% mis oli alguses. Misugune oli maa atmosfäär läbi geoloogilise ajaloo. Kui maa tekkis oli peamesid komponendid
11 Joldiameri 10 300-9300. Balti jääpaisjärv 12 000-10 300. Antsülusjärv 9300-8000. Litoriinameri 8000-4000. Limneameri, algas 4000 aastat tagasi. 12 Pleistotseeni setted Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted
Halvastisorteeritud sete terad erinevate suurustega Sisalduse järgi: bimodaalne jaotus on suhteliselt palju nii jämedat kui peent setet. Vahepealset vähem. Asümmeetriline jaotus domineeriv on kas suure- või väikseteralisus. - kuju isomeetrilisus, lapikus, pikergus, ümardatus kuju keskmise ja lühima ja keskmise ja pikima diameetri suhe. Settekivimite tekstuurid settekomplekside kihtide ja pindade omadused. Ruumiline jaotus. Kihilisus horisontaal-, põimjas-, ja gradatsiooniline kihilisus Kihipinna(sette katkestuspinna) tekstuurid vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid. Kihilisus vahelduva settimise aktiivsuse tulemus. Õhukesed kihid aastane vaheldumine. Paksud kihid nt pikaajalised kliimavaheldumised. Rahulikus keskkonnas(nt suure järve põhjas) toimub settimine stabiilselt ja horisontaalsete kihtidena. Voolavas vees tekkib põimkihilisus. Turbulentse voolamise tulemus.
avalduvad nõrkade kivimite levikualal, taimkate kidur v puudub kõige suurem liivakõrbetes deflatsioon- tuule transport korrasioon- tuule kulutus Jää geoloogiline tegevus tekivad jääliustikud mandrijää ja liustikujää viimane jääaeg 12000 a.t Taganemisel tekkisid setted moreenid e. Jääsetted- sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
Sellega uuritakse jääkatte paksuse muutumist ajas ning jäämassi bilanssi. Meil oli tarvitusel veel teinegi jääkatte paksust registreeriv mõõteriist: radarseade EM-31, mida veeti kelgu järel mööda määratud transekti. Jääuuringute raames kasutasime ka temperatuuri profiili märkivaid termistore ning võtsime jääpuursüdamikke. -6- Välitöödel mõõdeti ka regulaarselt lumikatte paksust ja määrati selle kihilisus, eri kihtide tihedus, temperatuur ning soolsus. Kogu triivi jooksul jälgiti kajaloodiga mere sügavuse muutust. Me ei saa rääkida veel tõsistest teaduslikest järeldustest, kuid uuringutes kasutatud satelliitide ning automaatjaamade andmetele tuginedes on välja toodud hulga tähelepanekuid. Neist kõige enam kõneainet on tekitanud jääga kaetud ala ulatus: septembrikuuks oli see kahanenud hämmastavalt, viimaste aastakümnete kohta lausa rekordiliselt väikeseks. Kui 2005. aastal oli
Ülesanne 2 Tihend 42 Teine korrus traatmudel (traatmudel – joonis, kus näha kõik jooned, meenutagem Kujutava geomeetria kursust) Ülesanne 2 Tihend 43 Teise korruse karkass; nähtamatud jooned on eemaldatud Ülesanne 2 Tihend 44 Maja traatmudel Joonise kihilisus näitab ära piltlikult “sahtlid”, kuhu mingi joonise osa kuulub. Joonise kihilisus soodustab joonise edaspidist töötlust – parandamist, muutmist, objektide juurde joonestamist või kustutamist, nihutamist jne. Kihtide kasutamine on eriti oluline keerulisemate jooniste puhul. Lähtudes ülesande joonise iseloomust, võiks kasutada näiteks järgmisi kihte: Ülesanne 2 Tihend 45
kusjuures pidevale purustamisele alluvad ka varasemad settekivimid. Peenestatud materjal (kruus, liiv, savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta settib kihtidena. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu nendest räägitakse ka kui settepinnastest. Setete kõvastumine, tsementeerumine, üleminek settekivimiteks on pidev ja väga pikaajaline protsess. Settekivimitele olulisemaks iseloomulikuks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Teiseks sisaldavad settekivimid mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid fossiile. Fossiilide alusel rakendatakse geoloogilist ajaarvestust. Settekivimite klassifikatsioon ja kirjeldus. Settekivimite klassifitseerimisel võib lähtuda kas tekketingimustest või mineraloogilisest koostisest. Geneetilises klassifikatsioonis eraldatakse kolme rühma: 1. mehhaanilised ehk purdkivimid, 2
luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt ka nn. katteliivavisid ja saviliivasid. 5. Jääpaisjärve jajärvesetted. Viirsavid (praeguses järvedes virg kihid puduvad).Liivad ja savid 6. Alluviaalsed setted kujunenud jõgede lammidel või suundametes. Selge avalduv kihiline ehitus. Arvatud ja alluviaal-järvelised setted mis tek ajutise üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes.
20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m.
Temperatuuri langus kivivillas ekstreemsete temperatuuride tingimustes on piisavalt suur selleks, et teisel pool kivivilla asetsevad materjalid jakonstruktsioonielemendid oleksid süttimise eest kaitstud. Kuumuse toime - Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Eelduseks on vaid
9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest, pinnasevee tasemest, kapillaartõusu kõrgusest, külmumissügavusest. Pinnase külmumissügavust mõjutavad väliskliima, pinnase omadused, eelkõige soojajuhtivus, hoone omadused, maapinna omadused (lumikatte paksus, taimestik maapinnal) Geoloogiline uuring - uuritava maaala andmed, töömetoodika - pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus või tugevus - pinnasevee tase või poorivee profiil - pinnase esialgsed tugevus- ja deformatsiooniomadused - saastatud pinnase või pinnasevee omadused - vähemalt kolme püstlõike uuringut - töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega Vundamendi projekteerimisel tuleb tagada - vundamendi aluspinna tugevus
Murenemine on protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemine võib olla nii füüsikaline(tuul,vesi,jää) kui ka keemiline(keemilised reaktsioonid). Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladustumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumisel. Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus. Sisaldavad tihti ka loomade ja taimede kivistusi. Moodustuvad 5% maakoore massist kuid katavad ligikaudu 75% maast. (lubjakivi, kips,dolomiit). Moondekivim on kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri tingimustes moondunud kivim(kilt,marmor, gneiss). 52. Muld, mullateke, mullahorisondid Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid
biostratigraafilisi kui keskkonda puudutavaid Pinnakate - pudedatest kõvastumata setetest ja 14.5 KB, 26.02.2010 ) , mis jagab aluspõhjalised geoloogilisi järeldusi. Rakenduslik setenditest (meie alal kvaternaariajastu savidest, kivimid vanuse järgi erinevatesse ladestutesse *Makroskoopiline kirjeldus – kihilisus, ainelise ja biostratigraafia, näiteks naftabasseinide liivadest, moreenist ja turbast) koosnev ülemine ( 628.88 KB, 2.03.2010 ) . Muuhulgas antakse kaardil informatsiooni aluspõhjaliste murrangute mineraalse koostise hinnang, värvus. geoloogia selgitamisel, tugineb tänapäeval osa. ja litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide kohta. *Mikroskoopiline kirjeldus - õhikud
Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi kaasa murendmaterjali, millest jää taganemisel tekkisid setted. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 10. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. 2 Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570-3500milj at) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis,
5) lokaliseerimisfaktorite analüüs leida maastikus sobivad kohad mingiks kindlaks maakasutuseks või isegi konkreetsemalt ehitise rajamiseks 6) keskkonnamõjude analüüs kirjeldada mõjusid mida plaanitav maastikumuutus keskkonnale põhjustab 49. Kevin Lynch'i analüüsimetoodika põhielemendid. · Liikumistee path · Serv/piir, barjäär edge · Sõlmpunkt node · Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 50. Maastiku olemus (komponendid, kihilisus, dünaamilisus). Levinuim (aga mitte ainuvõimalik) on maastikusüsteemist välja tuua kolm kihti elemente ja seoseid: · füüsilised (geoloogia, kliima, veestik jt) · bioloogilised (muld, taimestik, loomastik jt) · antropogeensed (maakasutus, ehitised jt) Komponendid: LOODUSTINGIMUSED MAAKASUTUS HOONESTUS JA RAJATISED (SH KULTUURIMÄLESTISED) TERVIKILME 51. Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid ja nende võimalik sisu.
Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt liustiku suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Viimasest jääajast on meil möödas ligi 12 tuhat aastat. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel mitmeid setteid. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 7 Aluspõhi, pinnakate ja mulla lähtekivim Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj
või puudub üldse. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oleliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi kaasa murendmaterjali, millest jää taganemisel tekkisid setted. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 10. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna(570-3500milj at) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad
diageneesi tulemusel. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. Setted ja settekivimid moodustavad u. 5% maakoore massist, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, mis tähendab, et settekivimid asuvad maakoore kõige ülemises osas. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0-25 km, olles keskmisel 4,5 km paksune. Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid – kivistisi e. fossiile. Settekivimites valitsevad maapinnalähedastes tingimustes vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, savimineraalid, raudoksiidid, kaltsiit jne. keemiline setend – veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad. Sellisteks setenditeks on nt. kips, haliit e
aluspõhi laseb halvasti vett läbi ja viimase väikese langu tõttu on põhjavesi vähe liikuv.4. Survelise põhjaveega toitub maa-ala siis, kui alumiste pinnasekihtide reljeefist tingituna tõuseb põhjavesi maapinnani või väljub sellest allikatena. Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus:
korrasiooniks. Jää geoloogiline tegevus. Jääliustikud tekivad seal, kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt liustiku suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel mitmeid setteid. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudud kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks(sültjas, helbetaoline mass).
protsess. Settekivimite moodustumise 2 etappi. Sedimentogenees e settimine settekivimite lähteproduktide teke, erosioon, edasikanne ja ladestumine. Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Settekivimitele on oluliseks tunnuseks kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi. Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid. Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid.
isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring Pinnase eeluuringud ehitise asukoha määramiseks ja eelprojekti koostamiseks peavad sisaldama järgnevaid andmeid: Uuritava maa-ala andmeid, töömetoodika jne Pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus Pinnasevee tase või pooriveerõhu profiil Pinnase esialgsed tugevused ja deformatsiooniomadused Saastaud pinnase või pinnasevee esinemine Vähemalt kolme püstlõike uuringut Töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike
standard EVS-EN 10025). Teras 1 6 1.3 Terase töötlemine Kuumvaltsimine Valtsimise suunas terastooriku pikkus kasvab ja põikisuunas tooriku ristlõige muudetakse sobivakujuliseks (leht, H, I, L jne.). Valtsimise tagajärjel terase omadused mõnevõrra muutuvad. Tugevus suureneb, plastsus ja sitkus mõnevõrra vähenevad. Lehtmaterjali puhul ilmneb teatud kihilisus, muude profiilide puhul mõneti vähem. Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid. Kui sama katsekeha koormata uuesti, on pinge ja deformatsiooni seos lineaarne ca kuni eelmise koormamise lõppkoormuseni. Seega on terase voolavuspiir kasvanud. Korduvalt selliselt toimides on katsekeha saanud uued tugevusnäitajad, kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn
Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. 24 Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Settekivimid Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Settekivimeid iseloomustab kihilisus ( rõht-, lainjas-, põimkihilisus ) Kivistumata, pudeda materjali nimetamiseks kasutatakse mõistet sete. Sette kivistumisel (litifitseerumisel) tekib settekivim. Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setenditeks. Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist (geneesist) ja ladestunud materjali koostisest. Tavaliselt eraldatakse siin välja järgmisi gruppe: 1. purdkivimid 2. kemogeensedsettekivimid 3. kemo-biogeensed settekivimid
annaabi.ee 
