Lämmastikuliia puhul on taim tumeroheline, üleloomulikult lopsakas, vajub maha, õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c)
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg
Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta. Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud
Happevihmad soodustavad murenemise keemilist kiirust, näiteks linnades majade fassaadid 4. Mulla teke Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse Ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskuse sisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet, taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Taimed kõdunevad ning see rikastab mulda 5. Erinevate tegurite mõju muldadele 6. Külmas kliimas kus mulla teke on aeglane , on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed. Ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimisvõtetega mullla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha ja põhjustada muldade sooldumise 7. Erinevad mullahorisondid Erinevad üksteisest : Värvuse, tiheduse , tüseduse ja omaduste poolest
tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm
Kivim peenestub mitmesuguse kõrge temperatuur ja sademed suurusega osadeks kivimite ja mineraalide koostis ei kivimite väliskuju muutub algul vähe muutu Murenemine Kõrgmäestikes- füüsikaline murenemine. Temperatuuri kõikumine. Kõrbes- füüsikaline. Sest päeval on soe ja öösel külm. Vihmamets- keemiline. Seal on palju sademeid ja kõrge temperatuur. Kliima mõju muldadele. Mõjutab murenemisprotsesse. Temperatuur ja sademed mõjutavad taimestiku tekkimist. Soojas on kiires preotsessid, külmas aeglased. Sademete hulk ja temperatuur mõjutab murenemise kiirust: Sademete hulk- tekitab keemilist murenemist. Temperatuur- temperatuuri kõikumine tekitab füüsikalist murenemist. Organismid mõjutavad mullateket: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, putukad segavad mulda. Mullahorisondid
Eestile pakub energiateenuseid ainsana Eesti Energia. Hetkel on Eesti Energia monopol, mis kontrollib energia hinda turul. Alates 1. jaanuarist 2013 ostab terve Eesti elektrienergiat avatud turult. Avatud turg tähendab, et elektriklientidel on võimalus valida endale meelepäraseim elektrimüüja. 3. Kirjeldage Eesti põllumajanduse eeliseid ja puuduseid lähtudes meie geograafilisest asendist. E: Parasvöötme mullad on head põllumajanduseks. Lisaks viljakatele muldadele on Eestis ka tasane pinnamood, mis annab eelise põldude rajamiseks. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus. Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Ka suurem osa teravilja läheb loomadele söögiks. Seepärast on peamisteks põllukultuurideks Eestis heintaimed, oder ja nisu. P: Eesti põhjamaise asendi tõttu tuleb arvestada siinse jaheda kliimaga. Suuremate saakide
Portu ja Aveiru linnades ja linnade ringkondades, Lissaboni ringkonnas ja Santareni linnas. Need paigad on kõige suurema rahvastikutihedusega. Hispaania on väiksema asustustihedusega kui Portugal.Tihedalt on asustatud Lissaboni piirkond ja Portu ja Aveiru linnad, sest loode-Portugalis on ühendus Atlandi-Ookeaniga ning sellepärast, et seal on sadam. Riigi suurim ja oluliseim sadam asub Lissabonis. Jõe ,,Tejo’’ kallastel paikneb suur rahvastiku osakaal tänu jõele ja rikastele muldadele, tihedus on suhteliselt kõrge. Mägine relieef on harva asustatud kuid on olemas mõned külad, sest viljakad mullad täna väävlile köidavad inimesi. Võrdlus Eestiga: inimesed paiknevad suuremad osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on mõlemas ühiskonnas suhteliselt suur ja eakate osatähtsus on Eestis suuem kui Portugalis. Kumbki rahvastik ei vanane
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere do...
46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid tavaliselt mullaharimisel see takistuseks pole. Sellele on iseloomulik struktuurne, vett ja õhku
TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS VÄETAMINE ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA b. KÜNDMINE ÄESTAMINE TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA MULDADE KAITSELE a. MONO-KULTUURID ALEPÕLLUNDUS, ISTANDUSED KURNAVAD MULLA VÄLJA b. MULDADE TIHENEMINE RASKED PÕLLUTÖÖMASINAD, ÕHUSISALDUS VÄHENEB c. KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE, TAIMEKAITSE- VAHENDID, RASKEMETALLID. MULLAELUSTIK VÄHENEB d. MAARES-SURSSIDE VÄHENEMINE MAAVARADE KAEVANDAMINE, LINNADE JA TEEDEVÕRGU LAIENEMINE e. ÜLENIISUTA-MINE
Üks hindepunkt on umbes 270 kg kartuleid. Erimullateadus Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lätekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse: 1) Leetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil. Leiab aset mulla mineraalosade hüdrolüüs. Leetumisel on terve rida etappe, kuid järk järgult selle käigus muutub muld järjest happelisemaks. 2) Lessiveerumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel
mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks , veeks, ammoniaagiks. 13. Nimeta passiivsed mullatekketegurid. Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel
PRONKSIAEG alguses oli pronksi raske saada, seetõttu jätkati kahte piirkonda: RANNIKUALADEL oli maaharimine lihtne et ühiskonnas oli tekkinud kinistatus ja ühe vanem ja ka varasemata tööriistade kasutamist ja neid tänu viljakatele ja kergetele muldadele ning seetõttu ei valitsemine teiste üle; rannikualadel oli ilmselt noorem täiustati veelgi; luudest ehetes prooviti pidanud nt palju jahti pidama, küll aga peeti hülgejahti
Norra Kuningriik 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima. · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi sekkumine.
okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11). Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise
Lklg tüüpprofiil: A-Ea-Bhs-C A huumushorisont Ea leethorisont Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont C- mulla lähtekivim Muldade omadused 5 Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus. Leostunud mullad - Ko Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Sokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld.
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine-protsess,mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade sooldumine-tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Muldade hapestumine-mulla reaktsiooni selline muutus, mille puhul ph langeb alla 5,6. Raskmetallid mullas-mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Maavarade kaevandamine. Ehitusdegradtsioon-inimene ehitab muldadele ehitisi ja teid. Mulla kaitsmise võimalused: Terrassid, tuulekaitse ribad. Niisutamine, väiksemad põllud. Õige maakasutus. MÕISTED Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Mullatekketegur-teguri,mille toimel on kujunenud muld. Mulla mineraalne osa-mulla on kus on mineraalid. Huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kui musta värvusega amorfne aine.
Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Palju istandusi on arengumaades. 7) Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8) Alepõllunduse käigus on hävitatud palju metsi, nt Aasias ja Aafrikas on nende asemele tekkinud kõrb. Rängalt on inimtegevuse tagajärjel hävinud vihmametsad. Haritavade alade laiendamine kehvematele muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse. Kõrgema saagikusega sordid on kaasa toonud suuri probleeme-suurte saakide saamiseks tuleb kasutada suurel hulgal väetisi ja pestitsiide, mis on keskkonnale kahjulikud. Mineraalväetiste kasutamine reostab
toorhuumuslik horisont ehk AT. Väljauhtehorisont ehk elluviaalne horisont on kas E (leethorisont, kiht, kus peenemad mineraalosakesed lagundatakse huumushapete mõjul ja need laguproduktid kantakse mullast minema. Selgelt välja kujunenud leethorisont on valkjashall). Leetumisastet tehaksegi selle järgi kindlaks, et mida heledam on kiht, seda suurem on leetumine. Mida tüsedam see on, seda intensiivsemalt protsess toimub. See horisont on omane Lõuna-Eesti muldadele. Ka Kesk-Eestis võib olla väljauhtehorisont ning seda nimetatakse lessiveerunud horisondiks EL. See on omane leetjatele muldadele. Aineid ei viida minema, vaid need jäävad järgmisesse kihti pidama. Sisseuhtehorisonte tähistatakse tähega B. Sisseuhtehorisonte tähistatakse täiendavate tähtedega. Baf- automorfse rauarikas horisont eriti sage näiteks Põlvamaa muldades, see on omane ainult pruunidele näivleetunud muldadele. Bm- metamorfne sisseuhtehorisont, on omane meie kõige
lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Inimtegevuse mõju muldadele: Otsesed tagajärjed (eelkõige tegevus Kaudsed tagajärjed mullale) Muldade tihenemine, vee- ja Tallamine Põllupindala väheneb õhu mahutavuse vähenemine Maaharimine raskete Muldade tihenemine, vee- ja
Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). Inimtegevuse mõju muldadele: tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga vähendab viljakust. Igasugused tõrjed kahjuritele reostavad taas põhjavett. Maaparandusega kaasneb põhjaveetaseme alanemine. Korraldamata jäätmekäitlus tekitab muutuseid koosluses. Lageraie nõlvadel hävitab viljakuse ja tekib ummistus.
15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. 16.Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Ebaõige maaharimine,tallamine-> muldade tihenemine ehk vee ja õhu vähenemine, Valel ajal väetamine ja üleväetamine -> mullavee reostamine, mullaviljakuse vähenemine Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine Maavarade kaevandamine. 17.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Sest tundravööndis esinev liigne külmus, igikelts ja liigniiskus pärsivad mulla teket. 18.Mida tähendab muldade gleistumine?
Leetjad mullad on automorfsed karbonaatsel ähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb nõrgalt väljakujuneneud eluviaalne horisont. Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC-horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või metamorfsesse-tekstuursesse sisseuhtehorisonti [2 lk 31] 3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui
Happesademete tagajärjed Happesademete mõju inimestele FAKT: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademeid absorbeerivad (imavad) nii timed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on ...
Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Taani pinnamood ei mõjuta riigi majandustegevust. Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi
aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960. aastatel Põhja-Ameerikas. Pärast seda on hapestumist puudutavat teavet oluliselt lisanud mitmed riiklikud ja maailmajagusid haaravad uurimis- ja seireprojektid.
Keskkonnaprobleemid primaalsektoris 1. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid Keskkonnaprobleemid: 1) metsade üleraie metsa raiutakse rohkem maha kui seda jõuab juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud h...
mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus
Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2. Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. 3 Kasutatud materjalid 1. Taani. URL=http://et.wikipedia
Leetjate muldade viljakus tuleneb nende taimekasvuks parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumuse sisaldusest, soodsast veemahutatavusest ja heast veeläbilaskvusest. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. [2] Leostunud mullad (Ko) on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt ja vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on tüüpiline pruuni savistunud horisondi esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Peamisteks lähtekivimiteks on valkjashall, kollakashall ja kollakaspruun moreen. Põlluks haritud leostunud muldade huumuse kontsentratsioon on vahemikus 2,7-3,1%, mis on väiksem metsamuldade omast. Leostunud mulla pindmises kihis on korese osakaal mulla üld massis lähtekivimiga võrreldes vähenenud. Leostunud põllumuldade pH on 6,5-7, mis on sobiv taimekasvatuseks. Leostunud
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest...
saagis jääb põldristikust veidi alla. Ta kannatab ka ristikheinavähi läbi, mulla ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti. Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50 kvintaali kuivatatud heina. Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on valgel ristikul hea järelkasv, ta kannatab hästi sõtkumist ja söötmist. Võsundilise, roomava kasvu tõttu võib kergesti täitsa tühikud heinakamaras. Seemne varisemise ja loomade väljaheidete kaudu levib ta ise. Vastavalt oludele võib rohkus heinkamaras väga muutuda, vihmastel aastatel tõusta, põuastel kahaneda. Puhaskülvi normiks on 10-15 kg kahjukülvis hektari kohta
Sõltub mulla lõimsuset, huumuse ja kolloidide sisaldusest ja vähemal maaral ka mulla keemilistest ja mineraloogilistest koostisest ning neeldunud kaitoonidest . 31. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused- · Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade
Temperatuur: järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid. 15. Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? Niiskes kliimas on intensiivsem keemiline murenemine = seda paksem murenemiskoorik. 16. Kuidas mõjutavad organismid mullateket? Organismide suremisel kehad kõdunevad ning sellest tekib huumus. Mullas elvad putukad, loomad jt kobestavad mulda. 17. Too näiteid inimeste mõjust muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes. Vihmametsades raiutakse mets maha ning seetõttu mulla viljakus mäheneb. Rohtlates, kus on suured põllud ning neid niisutatakse. Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus? Must huumushorisont- orgaanilise aine sisaldust, viljakust
(odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid. Energiamajandus 7 Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist
Happevihm söövitab kivimeid (skluptuure) ja ajalooliseid hooneid. Mulla teke Taimed ja lähtekivim mõjutavad mulle kujunemist : Lähtekivim hakkab murenema kliima tegurite mõjul tekib murenemiskoorid, mis on küllalt õhuke. Sellest tingitune saavad vaid madalad taimed kasvama hakata. Sellega algab oraanilise aine lagundamine, mille mõjul hakkab murenemiskoorik järkjärgult paksemaks muutuma, järjest kõrgemad taimed saavad kasvama hakata. Inimtegevuse mõju muldadele : Niisutamine, kuivendamine mõlemad on liigses koguses kahjulikud. Võib kaasneda nt kõrbestumine. Erinevates piirkondades on erinevad mullad, sest : Olenevalt geoloogilisest asendist on erinevates piirkondades erinev sademete hulk, temperatuur ja auramise hulk. Satemete ja Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramise vahekord auramise. sademed. auramine on
Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga vähendab viljakust. Igasugused tõrjed kahjuritele reostavad taas põhjavett. Maaparandusega kaasneb põhjaveetaseme alanemine. Korraldamata jäätmekäitlus tekitab muutuseid koosluses. Lageraie nõlvadel hävitab viljakuse ja tekib ummistus
Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks teha ka drenaazkuivendust. Ülevee perioodil kevadel ja sügisel tuleks vältida raskeid ja
lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste- ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel laane- või palumetsadega, kuid leetunud muldade huumuse kvaliteet jätab soovida, aga seda seisundit parandaks lupjamine. Mullaelustiku tegevus looduslikes leetunud muldades on pidurdunud või väheaktiivne, mida näitab kõdukihi mitmekihilisus. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene aktiivveevaru, vähene bioloogiline aktiivsus ja gleistumise korral ajutine liigniiskus. 5 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet KI- 50 hindepunkti LP- 35 hindepunkti LkIg- 40 hindepunkti Kaalutud keskmine 5,5 ha * 50 hp= 275 5,5 ha * 35hp= 192,5
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r...
kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi. Karjatamisperiod kestab 100-110 päeva. Lindude karjatamine Kanad, kalkunid ja haned on suured rohusööjad ning nendele on otstarbekas rajada farmide lähedale omaette karjamaa. Karjamaarohuga saab katta ligikaudu 60% lindude suvisest söödatarbest. Lindudele sobivad hästi liblikõieliste ja aluskõrrelisterohked kiuvaesed rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele. Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas
veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. FAKT: Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja sotimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusreziimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile
Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu
Siit ka jätkuv huvi teraviljakasvatuse masintehnoloogia vastu, eriti aga selle vastu, kui palju maksab selleks vajalik põllutööde masinapark ja kui suured on selle asendus kulud aastas. 1. MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST. Põhikriteeriumiks tehnoloogiavalikul on mullastik ja viljeldavate kultuuride stuktuur. Minimeeritud mullaharimine sobib kergete ja keskmiste lõimisega nii kivivabadele kui ka kivistele muldadele kõikide kultuuride viljelemiseks.Selle tehnoloogia masinad töötlevad mulda minimaalselt ning ei hävita mulla elustikku, eriti vihmausse, kelle osa mullaviljakuse kujunemisel ja säilitamisel on väga oluline.Väheael harimisel säilib mulla struktuursus ja mullas olev veevaru. Kuna harimise käigus mullapinnale toodud kivid surutakse mulda tagasi,siis kaob nende korjamise vajadus. Harimiseks sobivad kõik rullrandaalid, mis on komplekteeritud mulla tihendus rullidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
