5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul, Vahe-Eestis, Alutagusel ja Emajõe suudmealal. Eesti muldasid iseloomustab: 1. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. 2
LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld L(k)III Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld S' ja S" Väga õhuke ja õhuke siirdesoomuld Lo Primitiivne leedemuld (liivmuld) S"' Sügav siirdesoomuld LI Nõrgalt leetunud leedemuld R' ja R" Väga õhuke ja õhuke rabamuld
60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm.
B. ANORMAALSED MULLAD Lammimullad A Lammimulg nd Ag Gleistunud lammimuld nd AG Lammi-gleimuld sj AG1 Lammi-turvastunud muld sj AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld ld AM'' Õhuke lammi- madalsoomuld mds, ld AM''' Sügav lammi-madalsoomuld mds Rannikumullad Arv Sooldunud veealune muld Ar Sooldunud primitiivne muld Arg Sooldunud gleimuld ArG1 Sooldunud turvastunud muld Gr Ranniku gleimuld Gr1 Ranniku turvastunud muld Mr Ranniku madalsoomuld
Joonis . Väljavõte uuritava põllumassiivi nr 59756255724 mullakaardist Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. v°_1sl30-60/r_3sl veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks
LG leede-gleimuld O-T-Eg-Bhfg-CG Turvastunud mullad – turvast 10-30cm. Pinnalt või Gh_ paepealne turvastunud muld T-D 30cm ulatuse Gk_ rähkne turvastunud muld T-CG / T-BG-CG Go_ küllastunud turvastunud muld T-CG, pH>5,6 GI_ küllastumata turvastunud muld T-CG, Ph<5,6 LG_ leede-turvastunud muld T-Eg-Bhfg-CG Turvasmullad – turvast üle 30cm. M´ väga õhuke madalsoomuld T2-T3-CG, T=30-50cm. M´´ õhuke madalsoomuld T3-CG, T=50-100cm. M´´´ sügav madalsoomuld T3, T>100cm. S´ väga õhuke siirdesoomuld T1-T2-CG, T=30-50cm. S´´ õhuke siirdesoomuld T2-CG, T=50-100cm. S´´´ sügav siirdesoomuld T2, T>100cm. R´ väga õhuke rabamuld T1-CG, T=30-50cm. R´´ õhuke rabamuld T1-CG, T=50-100cm. R´´´ sügav rabamuld T1, T>100cm.
Go (ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi. Go (ls2/r3ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi ja tugevalt rähkne keskmine liivsavi. Go (v01s40-60/r1s) Leostunud gleimuld, lõimiseks on 40-60cm savi ja nõrgalt rähkne savi. Go (ls140-60/r2ls1(s)) Leostunud gleimuld, lõimiseks on kerge liivsavi 40-60cm ja keskmiselt rähkne kerge liivsavi (savi). M' (t330-50/s) - Väga õhuke madalsoomuld, lõimiseks on väga hästi lagunenud turvas 30- 50cm ja savi. M'' (t350-90/s) Õhuke madalsoomuld, lõimiseks on hästi lagunenud turvas 50-90cm ja savi. Kolm kõige suurema osatähtsusega mulla liiki Go1; M' pH üle 5,6; tegemist on komplekskontuuriga, st koosneb kahest (või enamast, hetkel kahes) komponendist. Sisaldab 70% Go1 ning 30% M' mulda. Go AT-El-BtG-CG Toorhuumuslik horisont, lessiveerunud horisont, tekstuurne sisseuhtehorisont gleistunud, lähtekivim gleistunud.
Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. M'': Õhuke madalsoomuld. Turba tüsedus 50-100 cm. Profiil: T - G. t_360-80/ s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm Savi. K: Rähkmuld vls_3 Veeris,rakse liivsavi. v_2ls_3 Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm
Mulla profiil: Sügavkaeve nr 2 Asukoht: Maakasutus: Looduslik rohumaa. Taimkate: Kõrrelised, pigem lehtpuud (paju). Reljeef: Tasane Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) 0-70 t3 T 6,8 71-100 t2 Kihisemine: Alates ~1m sügavuselt. Koreselisus: Puudub. Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Kuivendades sobib rohumaaks. Kuigi muld on toitaineterikas, ei sobi ta peale kuivendamist põllumaaks, sest kuivendades ja harides jääb turvas järjest vähemaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: AM''' Lõimis: t_3100 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Meie andmed ning Maa-ameti andmed langesid suures osas kokku. Meie nimetasime mulla õhukeseks lammi madalasoomullaks,
Sheet1 Gleistunud leetunud huumuslik leedemuld puudub 5 või vähe Gleistunud sekundaarne leedemuld puudub Leede-gleimuld puudub 3,5-4 Leede-turvastunud muld puudub 3,5-4,5 Rabamuld puudub 2,5-3,5 + + Siirdesoomuld puudub + + Madalsoomuld puudub 4,5-6,5 + Lammi-madalsoomuld puudub Ld Mo Jo Page 8 Sheet1 Page 9 Sheet1 Page 10 Sheet1 Profiil Tunnused A-R; A-C-R pae sügavus alla 30 cm A-R; A-Bg-R; A-Cg-R paas kõrgemal kui 30cm AT-R Paas kõrgemal kui 30cm
oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 6,8 (neutraalne) Keemine: umbes 1 meetri sügavusel (lubisetted) Horisondid: T3-T2 T3 (0-60 cm); T2 (60-70 cm) Põhjavesi: alates 40 cm Niiskus: liigniiske Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Vaatamata soomuldade tunduvalt erinevatele omadustele, on need võimelised rahuldama enamiku põllumajanduskultuuride nõudeid mullastiku suhtes. Vahe seisneb ainult selles, et võrreldes automorfsete muldadega, on soomullad võimelised rahuldama kultuuride nõudeid erineval tasemel. Soomullad on kohasemad just heintaimede kui suure veevajadusega ja külmakindlate kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamise järel on võimalik kasutada peamiselt rohumaana. Kõrgeid saake on
Maastiku on kuivendatud. Jõgi on ligidal. Tegemist on lammialaga. Kasvasid lehtpuud. Maastiku relieef: osaliselt künklik relieef. Üldine mikrorelieef madal. Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 60 cm. Alumised lubjasetted neutraliseerivad mulda. T3- hästi lagunenud turvas. 0-50 cm. Happesus: 6,5 pH T2- keskmiselt lagunenud turvas. 50-80 cm. Happesus: 6,5 pH Lu- lubisetted. Turba ja lubisetete segu. 80- cm. Mullatüüp: AM", õhuke lammi madalsoomuld Mulla lõimisevalem: t_30-50/t_3(t_2)50-80/t_3;lu Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l
puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg Gleistunud leetias muld 2.LKI nõrgalt leetunud muld 3. LP kahkijas leetunud muld 4.Ko leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l liiv 7.sl saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides
puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg – Gleistunud leetias muld 2.LKI – nõrgalt leetunud muld 3. LP – kahkijas leetunud muld 4.Ko – leostunud muld 5. M` - väga õhuke madalsoomuld 6.l – liiv 7.sl – saviliiv 8.ls - liivsavi Nagu juuresolevalt pildilt näha, on minu kodus ülekaalus Gleistunud leetjas muld, mille osakaal on mullakaardilt vaadates lausa 70% kogumullast. Lisaks leidub ka leostunud mulda, nõrgalt leetunud mulda, kahkjat leetunud mulda, ning väga õhukest madalsoomulda. Gleistunumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides
3) Veerismuld Kividerohke muld, mis asetseb moreeni peal 4) Leetjasmuld puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht 5) Leetunud muld umbes sama vist 6) Leedemuld umbes sama vist 7) Gleistunud leedemuld umbes sama vist ( savikiht on ka seal) 8) kamar-leetmuld sama vist... 9) Gleimuld Sinakas/rohekas gleihorisont, mis koosneb toorhuumusest ning tavaliselt on see mult leetunud 10) Madalsoomuld Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont. I Mets 1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad
leetjas gleimuld) mulla mahust n - nõrgkivi või liiva esinemine (LGn r3...k°3 - tugevasti koreseline, sisaldus 20 30 % nõrgkivihorisondiga leede-gleimuld) mulla mahust õ - õõtsiksoo (M'''õ sügav õõtsik- r4...k°4 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 30 50 madalsoomuld) % mulla mahust je - keskmise või tugeva erosiooni tunnustega r5...k5 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 50 - 70 (jäänuk)profiil looduslikul maal (LPje(2)) % mulla mahust al - allikalise veereziimiga muld (Goal) r....k° - kores, sisaldus üle 70 % mulla mahust
Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi, arvestatakse ka turba botaanilist koostist. Soomullad on oluliseks mageveevarude säilitaja ning seepärast
struktuuri ei halvendataks, tuleks lisada orgaanilist väetist, et seda parandada. 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse : Madalsoomuuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta. Madalsoomuldade põhiliseks puuliigiks on kask, kuid hästi sobib sinna ka must lepp. Kui madalsoomulda on kuivendatud, siis sobib sinna ka kuusk ( Raimo Kõlli 2012; lk 377). Väga õhuke, halvasti lagunenud madalsoomuld on väga kergelt haritav, kuid nad on oma turbakihi esinemise tõttu paigutatud C-agrorühma, ehk piiratud kasutussobivusega muldade rühma. Sellised raskelt haritavad mullad on tithi kasutatud metsamaana, just nagu antud maa. Kohapealt vaadatuna oli antud mulla struktuursus pigem hea ning tundus justkui seal sobiks teravlilja, rapsi, herne ja oa kasvatamiseks piisav. Selle mulla kaitsmiseks ongi jäetud sinna peale kasvama mets, et põllumaana mitte liiga ära kurnata.
Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast
Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast
Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast
Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk. Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus Järvselja asub Võrtsjärve Ja Peipsi järve vahel umbes 50 km kaugusel Tartust Räpina poole. Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid. Pinnavormistikus domineerib madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivatasandikud
Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal
Happelisemad kui E Maetud muld Tz Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks, kuid ka väikepõllunduseks Gleistunud maetud muld Tzg Maetud gleimuld TzG Rusukaldemullad B Maetud madalsoomuld TzM Kujunenud paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevasti koreselisel materjalil. Astangu allikalisusest iseloomust tingitud suur veereziimi muutlikkus. Puistangumullad Tu Profiiliosas vähearenenud (A C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad
kihti. Soomuldi Eestis 23,2%, metsas 36,7%, haritaval maal 7,9%. Esineb kolme toitumise põhitüüpi: 1. toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal.
Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes
toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad & mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld. mullatekketingimusi ja -protsesse tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
männikud, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad Muldadel kus pindmine horisont on turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega. Soomuldi Eestis: 23,2 % o Metsas 36,7% o Haritaval maal 7,9% Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi o Toitumine põhjaveest o Üleujutusveest o Sademetest. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi o Madalsoomuld (M) – soodest 55% o Siirdesoomuld (S) – soodest 9% o Rabamuld (R) – soodest 36% Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla alla mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Lodu (ld) – levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest.
mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad
Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, metsad. 3 soomulla alltüüpi: sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või Osja, tarna, angervaksa kanarbik, samblarindes karusammal ja üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede kasvukohatüübid. turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel Rabastuvates metsades esinevad sinika ja Asuvad nõgusates pinnavormides
Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal
annaabi.ee 
