lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme. ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühise kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaalsusega on ArcView, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditor ja ArcInfo. Iga kõrgem tase sisaldab kõigi madalamate tasemete võimalusi. 1.1 ArcView ArcView on terviklik geoinfosüsteemi lahendus kaardiandmete loomiseks, haldamiseks, visualiseerimiseks ja analüüsimiseks. ArcView abil saab andmete geograafilist konteksti seoste kaudu tõlgendada, eri nähtuste vahelisi suhteid analüüsida ja andmeid mitmel viisil modelleerida
praktiliste harjutuste vihikut ja sinna juurde kuuluvaid digitaalses andmefomraadis näitisandmeid. Raamat on ette nähtud eelkõige kutseõppe asutuste aineõpetajatele ja õpilastele ning on kasutatav ka üldhariduskoolide ja ülikoolide GIS-i, geoinformaatika ja kartograafia valdkondi käsitlevates õppeainetes. Õppematerjal on tasuta ja kõigile allalaetav. Esimene kutseharidus asutus, kes maamõõtmise õpetamist alustas oli 1994.a Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool. Kasutati AutoCAD ja ArcView tarkvara. 3. GISi õpetamine erinevate riikide koolides 3.1 Austria Austrias alustati arvutipõhise õppega juba 1980.a keskpaigast. Õppekavasse on GIS sisse kirjutatud kaudselt, kuid GI kasutamist alustatakse seal juba varakult. Juba 5.klassi õpilased kasutavaad veebipõhiseid interaktiivseid kaarte ja virtuaalseid gloobusi. Austria on GIS-i 5 rakendamisel Euroopas esirinnas. Kõrgkoolid toetavad igati GIS-i rakendamist koolides.
17 Joonis 19. Tabelite seostamine Relate meetodiga 6 Kaardiandmete loomine ja redigeerimine Kaardikihtide (tabelid, objektiklassid jne) ja geoandmebaasi andmestiku struktuuri loomine ning selle täiendamine toimub peaasjalikult läbi ArcCatalog aplikatsiooni. Mõned protseduurid on teostatavad ka läbi ArcMap keskkonna (nt. andmevälja lisamine/kustutamine ning andmete eksport). ArcView tarkvara võimaldab editeerida vaid personaalse geoandmebaasi (vt. ka ptk. 6.1.1) ja ESRI shapefailide dBase (.dbf) faile. ArcEditor lis ab juurde võimaluse töötada ka nn. ettevõtte geoandmebaasidega (SDE kihid) ning ArcInfo kaudu saab modifitseerida Coverage formaadis andmeid. 6.1 ArcGIS ja geoandmebaas ArcGIS Desktop tarkvara võimaldab kasutada ning teostada andmevahetust kõigi laialdaselt levinud ruumiliste andmete (faili)formaatidega. ESRI tarkvara standardformaatidena on kasutusel
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS.................................................................................................................6 ArcPad...................
andmed, mis on vajalikud fototooni kujundamiseks ja kaardiobjektide esitamiseks vektorandmetena. Eesti baaskaardi andmebaasil on definitsiooni järgi kõik GIS tunnused. Tema omapäraks on kindlalt defineeritud otstarbe (nt. Rahvastikuregister) ja tarbijate puudumine. See teeb eriti vajalikuks paindliku tarkvarakeskkonna kasutamise. Praeguseks on baaskaardi algselt ARC/INFO-s loodud andmebaas konverteeritud ja kättesaadav ka teistes enamlevinud GIS keskkondades, nagu ArcView GIS, Intergraph MGE ja MapInfo, samuti CAD programmide standardvormingus DXF ning laialt kasutatavas CAD vormingus Microstation (Tartu Ülikooli Geograafia...). Baaskaardi teeb kolmele Balti riigile Rootsi firma "Satellitbild" koostöös kohalike kaardikeskustega (mõõtkava 1:50 000). Firma nõudis, et kasutataks ühtset kaardi projektsiooni. Kuna Baltikum on pikem põhja-lõuna suunas, on otstarbekas kasutada TM projektsiooni
kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. 15 Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis: · MicroStation · MapInfo · Arcview Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud.
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs
reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Metsamaade kardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kardistamisüksuste nimekirja alusel. Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a. alusati koostada digitaalsed mullastikukaardid ja andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
