ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme. ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühise kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaalsusega on ArcView, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditor ja ArcInfo. Iga kõrgem tase sisaldab kõigi madalamate tasemete võimalusi. 1.1 ArcView ArcView on terviklik geoinfosüsteemi lahendus kaardiandmete loomiseks, haldamiseks, visualiseerimiseks ja analüüsimiseks
praktiliste harjutuste vihikut ja sinna juurde kuuluvaid digitaalses andmefomraadis näitisandmeid. Raamat on ette nähtud eelkõige kutseõppe asutuste aineõpetajatele ja õpilastele ning on kasutatav ka üldhariduskoolide ja ülikoolide GIS-i, geoinformaatika ja kartograafia valdkondi käsitlevates õppeainetes. Õppematerjal on tasuta ja kõigile allalaetav. Esimene kutseharidus asutus, kes maamõõtmise õpetamist alustas oli 1994.a Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool. Kasutati AutoCAD ja ArcView tarkvara. 3. GISi õpetamine erinevate riikide koolides 3.1 Austria Austrias alustati arvutipõhise õppega juba 1980.a keskpaigast. Õppekavasse on GIS sisse kirjutatud kaudselt, kuid GI kasutamist alustatakse seal juba varakult. Juba 5.klassi õpilased kasutavaad veebipõhiseid interaktiivseid kaarte ja virtuaalseid gloobusi. Austria on GIS-i 5 rakendamisel Euroopas esirinnas. Kõrgkoolid toetavad igati GIS-i rakendamist koolides.
Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühis e kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaals usega on ArcView®, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditorTM ja ArcInfo®. Iga kõrgem tase sis aldab kõigi madalamate tasemete võimalusi. 1.1 ArcGIS kasutajaliides Kõik ArcGIS Desktop tooted (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®) omavad kahte ühist
7 Vektorandmed: o Koosneb geomeetrilistest objektidest: 1 Punkt 2 Joon 3 Polügon o Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada o Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja vasakpoolsus, sidusus, saared) o Lihtsamates GIS programmides (ArcView, MapInfo) käsitletakse topoloogiat lihtsustatult Rasterandmed: o Kaardikiht jagatakse regulaarse võrgustikuga elementideks ristkülikuteks või ruutudeks (piksliteks) o Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas o Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujugasee võimaldab lihtsamini sooritada kattuvusülesandeid (nt saab maapinna kõrgusele liita maakasutuse kõrguse ning leida reaalsema vaatevälja)
Tarkvara on riistvara osas ühilduv Windows platvormil töötava väliarvuti ja integreeritud käsi-GPS seadmega. Andmete kogumine ja analüüs ArcPad'ga on kiire ning välitingimustes saab teostada ka andmete täiendamise, haldamise ja päringutega seotud toiminguid (AlphaGIS 2011b). ArcGIS tarkvaratooted tagavad geoandmebaasist väljavõtte tegemise välitöö tarbeks ning hiljem saadud paranduste laadimise väliseadmest geoandmebaasi (joonis 1). Töölaua GIS-tarkvaraga (ArcView, ArcEditor või ArcInfo) genereeritakse soovitud tööpiirkonna väljavõte geoandmebaasist AXF või .shp (shape) formaati (nn check out). Samuti luuakse ArcPad'i projektifail (.apm) kaardikihtide kujundusega. ArcPad'ga teostatakse välitöö, mille tulemusena täpsustatud andmed laetakse tagasi geoandmebaasi (nn check in) (AlphaGIS 2011b). Joonis1. Geoandmebaasist väljavõtte tegemine ning paranduste laadimine väliseadmest geoandmebaasi.
Tarkvara on riistvara osas ühilduv Windows platvormil töötava väliarvuti ja integreeritud käsi-GPS seadmega. Andmete kogumine ja analüüs ArcPad'ga on kiire ning välitingimustes saab teostada ka andmete täiendamise, haldamise ja päringutega seotud toiminguid (AlphaGIS 2011b). ArcGIS tarkvaratooted tagavad geoandmebaasist väljavõtte tegemise välitöö tarbeks ning hiljem saadud paranduste laadimise väliseadmest geoandmebaasi (joonis 1). Töölaua GIS-tarkvaraga (ArcView, ArcEditor või ArcInfo) genereeritakse soovitud tööpiirkonna väljavõte geoandmebaasist AXF või .shp (shape) formaati (nn check out). Samuti luuakse ArcPad'i projektifail (.apm) kaardikihtide kujundusega. ArcPad'ga teostatakse välitöö, mille tulemusena täpsustatud andmed laetakse tagasi geoandmebaasi (nn check in) (AlphaGIS 2011b). 6 Joonis1. Geoandmebaasist väljavõtte tegemine ning paranduste laadimine väliseadmest
andmed, mis on vajalikud fototooni kujundamiseks ja kaardiobjektide esitamiseks vektorandmetena. Eesti baaskaardi andmebaasil on definitsiooni järgi kõik GIS tunnused. Tema omapäraks on kindlalt defineeritud otstarbe (nt. Rahvastikuregister) ja tarbijate puudumine. See teeb eriti vajalikuks paindliku tarkvarakeskkonna kasutamise. Praeguseks on baaskaardi algselt ARC/INFO-s loodud andmebaas konverteeritud ja kättesaadav ka teistes enamlevinud GIS keskkondades, nagu ArcView GIS, Intergraph MGE ja MapInfo, samuti CAD programmide standardvormingus DXF ning laialt kasutatavas CAD vormingus Microstation (Tartu Ülikooli Geograafia...). Baaskaardi teeb kolmele Balti riigile Rootsi firma "Satellitbild" koostöös kohalike kaardikeskustega (mõõtkava 1:50 000). Firma nõudis, et kasutataks ühtset kaardi projektsiooni. Kuna Baltikum on pikem põhja-lõuna suunas, on otstarbekas kasutada TM projektsiooni
kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. 15 Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis: · MicroStation · MapInfo · Arcview Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud.
viidata, sorteida ja analüüsida. GISi riistvara ja tarkvara funktsioonid on alljärgnevad. Andmete kogumine ja verifitseerimine • Kompileerimine • Salvestamine • Täiendamine ja muutmine • Andmete haldamine ja andmevahetus • Manipuleerimine • Analüüs ja andmete kombineerimine • Päringud ja tulemuste esitus Enamlevinud GIS programmid 16 MapInfo • MicroStation • IDRISI • ESRI tooted (ArcView, ArcInfo) Olulisemad GIS päringud asukohapäringud Mis asub asukohas ...? – otsingupäringud Kus asub objekt ...? – trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...? – klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? – modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS andmete kvaliteet *asukohatäpsus • atribuuditäpsus • loogiline õigsus • (andmete) täielikkus Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht GISis
kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs
reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Metsamaade kardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kardistamisüksuste nimekirja alusel. Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a. alusati koostada digitaalsed mullastikukaardid ja andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust.
annaabi.ee 
