18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud
Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on
12 Pleistotseeni setted Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas.
mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED
Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Selle paksus põhjas on 2-3 meetrit. Loopealsel pinnakate puudub . Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted(liiv, kruus, klibu), järvesetted(liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted(kruus, liiv, savi), allikasetted(allikalubi), tuulesetted(liivaluited), elutekkelised(turvas) ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada
Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal
ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke Tekib poorne murendmaterjal, mis Vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida võimaldab kinni hoida vett ja õhku. saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Toimub temperatuurist
B Pedosfäär C Aeg D Litosfäär Eesti muldade lähtekivimid · Jääsetted e. moreenid valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen kollakashall karbonaatne rähkne moreen punakas-pruun moreen · Jääsulamisvee setted · Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · Tuulesetted (rannikutel) · Soosetted (turvas) · Aluspõhja kivimid (lubjakivi) Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel Vaike Rootsmaa foto Mulla veereziim sõltub sademete ja aurumise vahekorrast Potentsiaalne cm Sademed aurumine
põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad.
põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD.
paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad.
liikumine (barhaan, barhaanahelik, ristiluide, pikiluide, paraboolluide, püramidaalluide); tuulevired - amplituud 0.1-100 cm, lainepikkus kuni 20 m.; löss/lösstasandik - homogeenne stratifitseerumata peeneteraline setend mida iseloomustab suur poorsus ja võime hoida vertikaalseid või selle lähedasi seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal. Mineraalselt: kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid. Teke (hüpotees) - periglatsiaalsed tuulesetted. Püsiva suunaga (tugevad) tuuled liustiku serva ees. 13. Peamised avaookeani setendite tüübi ja nende levikut piiravad tingimused. Avaookeani abüsaalsete tasandike tähtsamateks setenditeks on pelaagilised valdavalt peeneteralised setted, mis võivad olla väga erineva koostise ja geneesiga. Kogu pelaagilist ala iseloomustab väga aeglane settimine. Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline
karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 2 III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit MURENEMINE Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 1) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. On
Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv osakesed alla 1 mm mulla peenes osakesed üle 1 mm mulla kores Mulla peenes jaotub: alla 0,000001 mm molekulid 0,000001...0,0001 mm kolloidid 0,0001...0,001 mm ibe 0,001..
Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7. Mulla mehaaniline koostis – kores, peenes Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 8. ! Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov ! Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla protsentuaalset jaotust
16. Tuule geoloogiline tegevus. Jagatakse mitmeks: *kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud). *edasikanne - eriti suur lagedatel aladel(kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi, kas hõljumina, veeremina(kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. *akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid(sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, 2 püramiidluited(muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on
*(7) Tuule geoloogiline tegevus Jagatakse mitmeks:*kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud). *edasikanne - eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina, veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi runtakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad.*akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vallluited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete
lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim 6)tuulesetted, alluviaalsed 8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud,
· Aluspõhja kivimid 3% Eesti territooriumist Antsülusjärve ja Litoriina- ning Limneamere setted · Ülejäänud Eestis on mulla lähtekivimiteks pinnakattelised kivimid: liustikusetted Tuulesetted: veesetted Tuulega kantud liivad rannaluited (peenliiv) tuulesetted orgaanilised setted Deluviaalsetted: Liustikusetted: Levivad liigestatud reljeefiga aladel nõgudes, peamiselt Lõuna-Eestis · lokaalmoreen kohalike aluspõhjakivimite murendmaterjal Alluviaalsetted:
· Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv
moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit Mineraalid ja kivimite murenemine Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 4 1) Füüsikaline murenemine e. rabenemine
ehk pärastjääajaks. Holotseen on seni kestev jäävaheaeg ning tema algus on vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele 10 000 a.t. Pleistotseeni setete seos on valdavad luistukutekkelised setted moreenid. Pärast mandrijää taandumist oli Eesti ala kaetud jääpaisjärvedega ja Läänemere vetega, mis avaldas mõju peamiselt MadalEestile. Holotseeni sette kujunesid Pleistotseeni setete ümbersettimisel. Sel ajastul tekkisid mere, järve, jõe ja tuulesetted. Olulise osa moodustavad ka biogeensed ehk soosetted ning inimtekkelised setted. 5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja koosneb väga mitmesugustest, aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid ise erinevad üksteisest kõrgussuhetest, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Pinnavormid võivad olla kujunenud kosmogeensete, geogeensete, biogeensete ja antropogeensete
jääsetted (valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen). 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv). 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad, savid. 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud jaotus: Mulla kores jaotatakse: Mulla peenes jaotatakse: osakeste läbimõõt alla 0,01 1...10 mm kruus alla 0,000001 mm molekulid mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01... 1...10 cm peenkivid (rähk, 0,000001..
saviliiv ja liivsavi. 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 8 Murendi ja mulla mehhaaniline koostis Mulla massist moodustab ca. 80...90% mineraalosa, seega mulla omadused sõltuvad oluliselt mulla mineraalosa mehaanilisest, keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Mehaanilised elemendid jaotatakse suurusgruppidesse
Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja ls.*lõimiselt kehekihilised lähtekivimid(Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt liiv või sl *fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtkivimid- hästi sorteeritud setted(liivad, kruusad) *jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad(peipsi ürgorg), savid( viirsavi Vänrda, Tori). *turvas-soomuldade lähtekivim* tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. *osakeste läbimõõt alla 0,01mm- füüsikaline savi *osakesete läbimõõt 0,01...1 mm- füüsikaline liiv *osakesed alla 1 mm- mulla peenes * osakesed üle 1 mm-mulla kores Mmulla kores jaotatakse: *1-10mm kruus,* 1-10cm peenkivid(rähk, klibu, veeris),*10-20 cm väikekivid,*0,2-1 m suurkivid(munakad, kamakad) *>1m rahnud, pangad
Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või
17. Tuule geoloogiline tegevus 1) Kulutav tegevus- erosioon, osakeste väljakanne ehk deflatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud) 2) Edasikanne- eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad) Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina või veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. 3) Akumulatsioon- tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed setted. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas.
· Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv · osakesed alla 1 mm mulla peenes · osakesed üle 1 mm mulla kores · Mulla peenes jaotub: · alla 0,000001 mm molekulid · 0,000001...0,0001 mm kolloidid · 0,0001...0,001 mm ibe · 0,001...0,05 mm tolm · 0,05...1 mm liiv
savini. Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas – soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 135. Muldade jaotumus ja omadused Rendsiinade (karbonaatmuldade) põhiline leviala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared, vähemal määral on neid ka Kesk-Eestis, Vooremaal ja Kagu-Eesti kõrgustikel. Paepealsed rendsiinad on kujunenud Põhja-Eesti pankranniku massiivsel pael ja seda katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel
annaabi.ee 
