Kajastab mulla kogu happesust Leeliselisus-on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Lasuvustihedus sõltub maaharimisest Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel. Üldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides. Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid
Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3) Dm- mullalasuvus tihedus g/cm3 M- absoluutkuiva mulla mass silindris g V- silindri maht cm3 Tasakaaluline lasuvustihedus igal mullal on oma iseloomulik lauvustihedus milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema Mulla kõvadus kg/cm-2 10 kg cm-2 = 1 Mpa Penetromeeter Põllukultuuride optimaalseks lasuvustiheduseks on 1.20-1,35g/cm-3
vööndis 1...1,5% TiO2 - 0,2...0,7% (peamiselt primaarse mineraali ilmeniidi koostises) MnO kuni 0,1% Mulla füüsikalised omadused: Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma
varustada taimi toitainetega. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. [De]=g·cm-3 Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. / Tahkete osakeste vaheldumist tühimikega nimetat. Lasuvuseks. / [Dm] = g·cm3
vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33
hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 26. Mulla puhverdusvõime. mulla puhverudsvõime on mulla võima vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni (ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. mulla lasuvustihedus- on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest
Üle 7,2 leeliseline 2) Potentsiaalne happesus- põhjustatud kolloididel neeldunud H+ ja Al 3+ ioonidest( tahke faasi happesus) 28. Mulla puhverdusvõime. ... mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni ( Ph) muutusele MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata
ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mullatekkeprotsessi käigus, neid nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks ja neist koosnevat vertikaalristläbilõiget mullast me nimetame mullaprofiiliks. Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused: 1) Värvus 2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A
asendushappesus- mulla potentsiaalne happesus, mida on võimalik määrata mulda neutraalsoolalahusega töödeldes hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega. Leeliselisus- ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel neeldunud metallide katioonidest.. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus,
Muld peab harimistööde algul murenema, ei tohi tolmata. Kevadel alustatakse harimist kultivaatoriga agregaadis libisti ja äketega (Reimets jt, 1986). Libistamisel tasandatakse mullapinna mikrolohud. Kevadised mullaharimistööd tehakse risti või diagonaalselt sügiskünniga. Mulla vähesel paakumisel talve jooksul piisab kultiveerimisest 6…9 cm sügavuselt. 3 Optimaalne mulla lasuvustihedus suviteraviljade kasvuks on 1,1…1,3 g/cm (Reimets jt, 1986). Selleks tuleb enamikel juhtudel kultiveerida kaks korda kevade jooksul. Kui vahepeal sajab vihma või mullaharimisel ei olnud mullaniiskus õige, siis tuleb lisaks veel üks kord kultiveerida. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada.
2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus
2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad 3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus
võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid.
27. Mulla asendushappesus Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 28. Mulla hüdrolüütiline happesus Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. 29. Mulla puhverdusvõime Mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. 30. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahkebaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus
sügavusega ja sügavad rähkmullad. Rähkmuldade viljakus ja kasutamine võib varieeruda väga suurtes piirides, sõltudes peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja koresesisaldusest. Huumusesisaldus on kõrgemõhematel ja räharikkamatel muldadel (7...10%), väiksem tüsedamatel põllumaadel 3...5%. Toitaineterikas ja mullareaktsiooniga 6,5...7,5. Küllastusaste kõrge, üle 90%. Puuduseks suur koresesisaldus ja sellest tulenev põuakartlikkus ja halb haritavus. Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja LoodeEesti ning saared. Miinused: - suur kivisus ja suur koresesisaldus- põuakartlikkus Säästlik kasutamine: - kevadine mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel - haritavuse parandamiseks teha kivikoristust - õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi
Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus
- ebaühtlane juurestatus - lagunemata ja ebaühtlaselt jaotunud taimejäänused (lagunemata põhukiht) - hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem)
väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks:1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste 5 FÜÜSIKA-HÜDROFÜÜSIKA-MEHHAANILISED OMADUSED 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel raamat- (Mahukaal- 1 cm3 kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides.) 2) Tahkefaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld)
Mulla lõimis Tunnuslikud horisondid Karbonaatsed mullad K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus kõrge, tavaliselt 5... 15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25...33 hindepunkti. Kasutamine loodusliku rohumaana. Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm. Levivad nn. loopealsetel, kitsa ribana Põhja- Eesti sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast.57. Eesti agromullastiku valdkonnad. 2. Rähkmullad K -Kihisemine kõrgemal kui 30 cm
1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Tihedused De: kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74 biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65 huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71- 2,72 dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00 De=[Dm/(100-P)]·100 [De]=g·cm-3 De= 2,67·0,03·H% Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8- 1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. [Dm] = g·cm3 Dm = [(100-Pü)/100)]·De
Kui mulda lisada leeliseid (näiteks lubiväetist), siis tõrjutakse mulla neelavast kompleksist välja H ja mullalahuse reaktsioon jääb stabiilseks, sest vesinikiooni ühinemisel OH-iooniga tekib vesi. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 37. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades
karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on kuiva loodusliku ehitusega mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning
võimalikke illegaalseid lõhkamisi. *Kaugete maavärinate registreerimine annab infot Maa siseehituse uurimisel. 23. Millised on mullaseire peamised ülesanded? *Ülesanne on hinnata muldade seisundit eelkõige mullaviljakuse seisukohalt. *Selgitatakse välja maaharimise mõju muldade koostisele, füüsikalistele ning bioloogilistele omadustele ning mullaviljakusele. *Mullahorisontidest määratakse mulla mahukaal ehk lasuvustihedus. Huumushorisondis määratakse selle tüsedus, erinevate toiteelementide sisaldus, pH jms. 24. Mis on andmehaldus ja millised on selle peamised etapid? *Andmehaldus andmete kogumise ja talletamise süsteem. *Andmehalduse etapid: Andmete kogumine, Andmete töötlemine, Andmete edastamine/andmeülekanne, Andmete salvestamine, Andmete avalikustamine 25. Mis on andmerida? Mida tuleb seireandmete säilitamise juures arvesse võtta,
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest...
poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). 30. Mulla poorsus- on mulla tahkete osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust
23 Mulla füüsikalised omadused Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4...2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). Mulla lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 0,2...0,4 g/cm3 turvasmuldadel
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides
Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH 4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm 3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld)
1. Peab vastama mõnele küsimusele, et kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. 19. Mulla tallamise vähendamise võimalused ja mõju investeeringud ei osutuks asjatuteks kulutusteks. Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, mullale. töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Mulla pinnakihti Tallamine- Suureneb mulla lasuvustihedus, kahjustada saab 2. asukoha määramine, mida tehakse navigeri abil töötlevad kettad võivad olla nii enne kui peale piitööseadiseid mulla õhuga täidetud pooride hulk, väheneb taimedele 4. Künnimaa külviks ettevalmistamise masinad - kättesaadav vee hulk, juurte areng ja levimine mullas on 3. masinajuhtide kui ettevõtte spetsialistide rullkultivaatorid
nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust
esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam (2,4... 2,6 g/cm3). De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). 30. Mulla poorsus- on mulla tahkete osakest vahel olev pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust
sisaldusest mullas, nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast. Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamise võimalikkusele- tulemuslikkusesle kultuurtaimede viljelemisel. 7. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile Mulla olulisemad füüsikalised omadused on näiteks mehaaniline koostis (lõimis, kivide sisaldus), struktuursus, lasuvustihedus, poorsus jpt. Mehaaniline koostis ehk lõimis- liivadest kuni savini. l, sl, ls, s. Liivasemaid muldi on parem harida, kui muldi, mis on savised. Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon),
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
intensiivsemaks kasvatamiseks. Viljakus on tingitud optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusesest, veeläbilsaksvusest ja nõrgalt happelisest reaktsioonist, mis on tamekasvuks täpselt paras. Saagikust limiteerib väetamine. Põllumaade boniteet on keskmise lõimise korral 50-55 hindepunkti ning kaevatud mullal jääb see 35 kuni 58 vahele. [2][4][11] Leetjad mullad on savisisalduse järgi diferentseerunud, suurim on see Bt-horisondi ülemises osas. Huumushorisondi lasuvustihedus on põllul ligikaudu 1,5 Mg m-3 kohta. Põllumulla aktiivveemahutavus on 145-155 mm. Leetjate põllumuldade küllastusaste on 85-95%. Liikuva alumiiniumi sisaldus leetjal mullal probleeme ei valmista, kuid puudujääk võib tekkida mitemete makroelementide (boor, mangaan) vähenemise tõttu eluvieerumise tõustes. [4] 6.1.1 Nõrgalt erodeeritud rähkmullad Nõgalt erodeeritud rähkse mulla keskmine huumuse kontsentratsioon ja varu on vastava
alumiiniumist põhjustatud asendushappelisus ja hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesus väljendab mulla kogu happesust ning esineb kõigis muldades, mille pH on alla 8,2 ning tema kaudu arvutatakse lubjatarve mullas. Asendushappesus esineb muldades, mille pH on alla 5,6 ning on põhjustatud liikuvast alumiiniumist. Asendushappesus tuleb lupjamisega kõrvaldada, kuna see ei lase taimedel normaalselt toituda ja vett saada. Füüsikalistest omadustest on tähtsamad mulla lasuvustihedus, poorsus ja eripind. Üldpoorsus näitab mullas olevate pooride summat protsentides mulla üldmahust, iseloomustab vee ja õhu liikumise tingimusi mullas. Eripind on tähtsaim omadus. See iseloomustab ühe grammi mullamassi osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites ning on seotud mulla lõimise ja huumusesisaldusega. Füüsikalis-mehaanilistest omadustest (sidusus, plastilisus, pundumine) sõltub mulla sobivus harimiseks ning mullaharimise ja maaparanduse tehnoloogia.
mineraalosa tihedus ja suurem kui orgaanilise osa tihedus. Nii varieerubki näiteks haritava põllumulla 3 tahke faasi tihedus vahemikus 2000 … 2700 kg/m . Et aga kasvupinnased sisaldavad alati vähemal või rohkemal määral õhuga täidetud tühimikke (poore), peetakse nende tihedusest rääkides silmas tavaliselt lasuvustihedust. Näitena võib tuua jällegi haritava põllumulla, mille lasuvustihedus on 3 vahemikus 800 … 1600 kg /m . Erinevatel eesmärkidel rajatavad objektid vajavad erineva tihedusega kasvupinnaseid. Keskmisest tihedamaid kasvupinnaseid tuleb kasutada näiteks spordimurude ja tänavapuude istutusalade rajamisel; muudel juhtudel valitakse pigem õhurikkam kui tihedam kasvupinnas. Allpool esitatakse tähelepanekuid ja soovitusi kasvupinnase tiheduse valikuks:
lähedal selle suunas paiknevates aunades laadimiskaugus on väike. Kuid turba kogus selles ühe meetri kohta on väike ning seetõttu on suured pinnakaod. Nii buldooseriga moodustatud kui ka pealesõidu aunad on suured ja välimine külg teest kaugel ning ekskavaator ühe tõstmisega ei ulata koormani. Tihedas aunas turba kaevandamine nõuab masinatelt võimsust. Sellistel juhtudel buldooseriga lükatakse turvas laadurini ja see tõstab massi veokile. Laadimisega väheneb turba lasuvustihedus ja võib suureneda ka niiskus, kui sellel ajal sajab. Teiselt küljelt laadimise käigus turvast ka homogeniseeritakse. 22. Turvas on üks nooremaid tahkeid orgaanilisi maavarasid. Selle koostis ja omadused sõltuvad turvast moodustavate taimede liigist ja nende bioloogilisest pü- sivusest ning lagunemistingimustest. Nii nagu iga orgaaniline aine kuumeneb suures koguses hoidmisel, nii ka turvas aunades. Kuumenemine võib lõpptulemusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
