Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Murenemine Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: temperatuur jää vesi tuul
aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku transpiratsioon, - veeaurumine taimedest konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb: tahke, pooltahke, plastiline, voolav kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid plastilisuspiir, voolavuspiir, paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada plastilisus, - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju kleepuvus, - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad
3. Bioloogiline murenemine (taimede ja loomade elutegevusel) Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30% CaO lubjakivis (CaCO3) kuni 55%, liivas 0,5..
mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2
Mulla füüsikalis-mehhanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest . Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud.
32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. 1) Plastilisus- väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda välise jõu lakkamist. Omane niiskele mullale 2) Kleepuvus- mulla omadus mitmetele esemetele kleepuda, vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt 3) Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mulla massi osakesi üksteisest meh. Lahutada 4) Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Lisaks vee jäätumisel mahu muutuvuse 5) Vastupanu deformatsioonile- mulla omadus vastu panna mitmesugustele välisjõudude survele, lõpuks deformeerub. Endine kuju ei taastu -elastsuse piir 6) Mulla küpsus- mulla seisund, mille korral on sobiv maaharimiseks 33. Mullavee liigid. a) Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises. Ei ole taimede poolt omastatav
Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust. Kleepuvus- mulla omadus niiskes olekus mitmesugustele esemetele (mullaharimisriistadele) kleepuda. Suureneb saviosakeste ja niiskuste suurenemisel. Kõige väiksema kleepuvusega-liiv. Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine kuivamisel. Eriti tunduv huumuse- ja savi- sis mullade niiskum. Ja ka veel jäätumisega kaasnev vee paistumine. Deformeerimine- kui mullale mitmesuguste välisjõuga survet avaldada. Muutab kuju. Kui surve ülatab teatava piiri siis muld ei taasa selle lakkamisel endist kuju- Elastsuse piir
Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett Transpiratsioon: on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula Konsistents: oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda Plastilisuspiir: voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Paisuvus: on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada Plastilisus: on mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju Kleepuvus: mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda Sidusus: mulla võime vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu
vett. 65. transpiratsioon - oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66. konsistents - oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude (raskusjõu, tuule, vee, mullaharimisriistade, taimejuurte) mõju mullale. 67. kahanemispiir - vastav mulla veesisaldus piiritleb tahket ja pooltahket mulda. 68. plastilisuspiir 69. voolavuspiir 70. paisuvus - mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On tingitud kolloid -, ibe - ja saviosakestega seotud veest, mis lõdvendab osakeste või savimineraalide omavaheline seotus. 71. plastilisus - mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju ja säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. 72. kleepuvus - mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda. 73
2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 · lahustumine · hapendumine · taandumine (vastupidine hapendumisele)
Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja
2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 o lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O
muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub. Surve
orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO 3)2, Hapendumine 2Fe 3O4 + 2O2 à 3Fe 2O3, Taandumine
purunemata muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks
Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. 40. Mullavee liigid. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt
Väga plastilised 2 mm võimalik * Mulla sidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega. * Mulla kleepuvus omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m 3. Kleepuvusest sõltub eritakistus, suurim on savidel. Mahumuutused mullas * Mulla paisuvus omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurim paisuvus on... - kõrge huumusesisaldusega muldadel - kõrge savisisaldusega muldadel 8 Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus
Kui kiu pikkus on suurem kriitilisest pikkusest, siis määrab komposiidi tugevuse armatuuri tugevus. Armatuuri kriitiliseks pikkuseks loetakse sellist pikkust, mille korral kiud on täielikult koormatud ja purunevad. Nendest sõltub komposiidi tugevus. Kriitiline pikkus suureneb faaside vahelise sideme nõrgenemise, kiu läbimõõdu ja selle tugevuse kasvamisel. 14. Naha kasutamine lennunduses. Tehniline nahk. Kasutatakse salongides kattematerjalina, tihendusmaterjalina. Tema paisuvus suurendab isolatsioonilisi omadusi. Teda immutatakse ja töödeldakse vastava omaduse saamiseks. Nahk ei ole plastiline ja seega ei tööta tihendina. Tihendite valmistamisel materjal immutatakse vees ja soojendatakse üles 100 kraadi juures. 15. Elektrokeemilise korrosiooni tekkepõhjused. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallide faaside piiril metall elektrolüüt. Antud korrosiooni liik ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see siis või ülipuhas vesi või soolalahus
HCrO Kroomhape -kromaat HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga
mullale. 2. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. 3. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, liivsavides 3..12 kg/cm2, savides üle 30 kg/cm2. 4. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal soetud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Samuti vee jäätumisega seotud paisumine on ohtlik taliteraviljadele. 5. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nimetatakse elastsuse piiriks
säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale. Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks.
esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla
24. Gaas ja aur-definitsioonid. Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed. Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 26. Gaaside olekuparameetrid. Rõhk P Temperatuur T Moolide arv n Ruumala V 27. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle-Mariotte: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const P1 V 2 = P2 V 1
annaabi.ee 
