Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused:
  • Mulla mõiste ja mulla komponendid.
    Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal.
    Muld on taastumatu loodusvara .
    Mulla komponendid:
    Õhk(20-30%) ebastabiilne
    Vesi(20-30%) ebastabiilne
    Mineraalosa (45%) stabiilne
    Orgaaniline osa(5%)
    NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda!
  • Muldi kujundavad faktorid.
    Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised:
    1)Lähtekivim
    2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid
    3)kliima
    4)reljeef
    5)aeg(mulla vanus)
    6)Tänapäeval mõjutab mulla arengut paljuski veel inimtegevus
  • Mullaprofiil, pedon , pedosfäär.
    Mulla vertikaalset kahemõõtmelist läbilõiget pinnalt kuni muundumata lähtekivimini nimetatakse mullaprofiiliks.
    Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
    Kõrvutiste pedonite kompleksi nimetatakse polüpedoniks.
    Pedosfäär (kr pedon-maapind, pinnas) ehk maakera muldkate on maad kattev pindmine kiht, mis on haaratud mullatekke protsessi ja milles saab piiritleda mulda. Pedosfäär tekib, areneb ja talitleb aktiivses koosmõjus lito -, hüdro-, atmo - ja biosfääriga.
  • Mulla tähtsus ja funktsioonid.
    Mulla funktsioonid võib jaotada järgmiselt:
    1)ökoloogilised funktsioonid: bioproduktsioon , ökosüsteemi tasakaalu reguleerimine, elurikkuse varamu ja kujundaja.
    2)sotsiaal-majanduslikud funktsioonid: füüsiline infrastruktuuri ja kultuurikeskkonna alus, tooraine allikas, geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu.
    Tähtsus:
    • Määrab elurikkuse ja maakasutusvõimalused nii põllu-, metsa-kui ka puhkemajanduses (viljakus).
    • Muld on eeltingimus elu eksisteerimiseks maal(toiteelemendid taimedele kättesaadavaks-taimed vajalikud heterotroofsete organismide(loomad, sh inimene elutegevuseks)).
    • Kaitseb põjavett ja toiduahelat potensiaalsete saasteainete eest(vee filtreerimine ).
    • Ainete ja energia muundamine.

  • Kivimite ja mineraalide murenemine .
    Maapinnal satuvad kivimid ja neis sisalduvad mineraalid sootuks teistsugustesse tingimustesse, kuni olid nende tekkekohas. Mitmesuguste tegurite mõjul, nagu temperatuurikõikumised, sademed ning keemilised ja bioloogilised protsessid, hakkavad kivimid ja mineraalid purunema ja muunduma. Kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsessi eespool nimetatud tegurite mõjul nimetatakse murenemiseks. Murenemist esile kutsuva teguri järgi eristatakse füüsikalist, keemilist ja bioloogilist murenemist.
    Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - kivimid lagunevad väiksemateks osadeks , seejuures säilitavad mineraalid oma esialgse keemilise ja kivimid mineraalse koostise.
    Peamisteks teguriteks : temperatuuri kõikumine, jää tegevus ning juurte ja muu mehaaniline surve.
    Keemiline murenemine ehk porsumine -kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, selle tulemusena võivad moodustuda uued mineraalid. Keemilises murenemises osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed
    Bioloogiline murenemine on seotud organismide elutegevusega. Siia alla kuuluvad elusorganismide tegevusest tulenevad kivimite ja mineraalide mehaanilise purustamise protsessid ja orgaanilise aine lagunemissaadustest tingitud keemilise muundumise protsessid.
  • Kristalne aluskord , aluspõhi, pinnakate .
    Kristalne aluskord-aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard - ja moondekivimite kompleksi(graniidid, basalt, gneisid), mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis .
    Aluspõhi ehk pealiskord - settekivimite kompleks , mis katab aluskorra kivimeid.
    Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted , mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud . Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt purdsetteist(liiv, kruus, moreen jm), vähemalt määrel keemilistest(järvelubi) ja biogeenseist setteist( turvas ). Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veerežiimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ning ta on üks põhilisi tegureid, mis määrab maastike ja taimkatte kohaliku eripära.
  • Mulla aluskivim ja lähtekivim.
    Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla moodustumisest või avaldab kaudselt (peamiselt veerežiimi kaudu) mõju mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe- või mitmekihilise lähtekivimiga.
    Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab seda, nimetatakse mulla aluskivimiks .
  • Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
    • Liustikusetted ehk moreen ( valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk-Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L-Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu-Eestis)
    • Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad , saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)]
    • Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted)
    • Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel- leetunud ja leedemullad )
    • Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad)
    • Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid ; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda – millel on kujunenud põhiliselt glei - ja soomullad)
    • Orgaanilised setted (eeskätt turvad; jagunevad: madalsoo -, siirdesoo ja rabaturvas(millele on kujunenud vastavad mullad )
    • Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted)
    • Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk , prügimäed jms ning kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased(karjäärid, kaevandused jms))

  • Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores , peenes .
    Muld jaotatakse:
    • Suured osakesed – mulla kores (üle 2(1) mm)
    • Väikesed osakesed – mulla peenes (alla 2(1) mm)

    Mulla peenese jaotus:
    • Molekulid
    • Kolloidid
    • Ibe (moodustavad savi)
    • Tolm
    • Liiv

    Mulla korese jaotus:
    • Kruus
    • Peenkivid
    • Väikekivid
    • Suurkivid
    • Rahnud, pangad

  • Mulla lõimis, selle klassifikatsioon , sõrmeproov.
    Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi(osakesed 80
    Kerge savi s1
    Keskmine savi s2
    Raske savi s3 savi-s
    Mulla lõimise määramine nn sõrmeprooviga.
    Mulda niisutatakse nii palju sobiva kansistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks.
    Savi- 3mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune
    Raske ls- rõngasse keeramisel nöör praguneb
    Keskmine ls-nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub
    Kerge ls- rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub
    Saviliiv - võimaldab endast peos veeretada kuulikese
    Liiv- tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peao laiali.
  • Mulla orgaanilise teke, lagunemine , ladestumine , bilanss.
    Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks, see mis ei põle on mineraalne osa. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik-C, samuti N ja selle ringe . Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed-puud, põõsad, rohttaimed . Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2, H2O ja mineraalsoolad).
    Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt.
    Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. Rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti.
    Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele – rohkem õhku pääseb ligi.
    Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset:
    • tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus
    • orgaanilise aine kuhjumine
    • orgaanilise aine sisalduse vähenemine

  • Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid.
    • Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele teguritele
    • Lõpuks võib org.aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad)
    • Lagunemise kiirust mõõdetakse tavaliselt aralduva süsihappegaasi hulga järgi
    • Org.aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nim. mineralisatsiooniks
    • Peamised org.aine lagundajad on bakterid ja seened

    Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist:
  • Õhustatus e. aeratsioon
  • Aeroobne lagunemine (kõdunemine) – lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks; kiire lagunemine.
    Nt. kompostimine on ka aeroobne protsess
  • Anaeroobne lagunemine – mitte täielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine; aeglane lagunemine
    • Tavalistelt põllumuldades toimub aeroobne ja aneroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veerežiimist ja füüsikalistest omadustest.

  • Orgaanilise aine koostis
  • Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud ( suhkrud ) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest)
  • Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste ( N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25-30%) korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3.
  • Niiskus lagunemiskeskkonnas
    Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kuni on olemas küllaldane õhu juuredpääs.
  • Temperatuur
    Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp. on 20-30 kraadi.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #1 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #2 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #3 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #4 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #5 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #6 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #7 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #8 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #9 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #10 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #11 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #12 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #13 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #14 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #15 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #16 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #17 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #18 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #19 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #20 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #21 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #22 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #23 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #24 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #25 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #26 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #27 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #28 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #29 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #30 Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor you mees Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.
    Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud.....
    5. Kivimite ja mineraalide murenemine.
    Maapinnal satuvad kivimid ja neis sisalduvad mineraalid sootuks teistsugustesse tingimustesse, kuni olid nende tekkekohas. Mitmesuguste tegurite mõjul, nagu temperatuurikõikumised.....
    13. Orgaanilise aine vormid mullas.
    Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks:
    1. Mittespetsiifiline orgaaniline aine (varis) – lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused.
    ..........

    mullateadus , eksam , eksamiküsimused , Muld , mullastik

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Reneolen1 profiilipilt
    Reneolen1: väga hea, kõik on olemas :)
    12:47 04-05-2017


    Sarnased materjalid

    26
    doc
    Mullateaduse eksam
    44
    doc
    Mulla eksam
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    20
    doc
    Mullateaduse eksam
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    15
    docx
    Mulla kordamine
    26
    pdf
    Konspekt
    36
    pdf
    Mullateaduse üldosa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun