EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28
Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf - Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/gleistunud_muld Eesti Entsüklopeedia 6. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/mullastik_maakasutus.pdf - ,,Mullastik ja maakasutus" 9
.................................................................................................... 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...................................................................................................................10 Merenavigatsioonikaart.....................................................................................................11 CORINE .....................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja
.............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. Jõhvi linna kultuurimälestised......................................................................................11 9. Jõhvi linna mullakaart..................................................................................................12 Jõhvi linna üldiseloomustus Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal.Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe) kohta pärinevad aastast 1241 Taani hindamisraamatust. Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik
..................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.......................................................................................................... 10 Uugla looduskaitsealad. Ortofoto.......................................................................................... 11 Uugla küla kultuurimälestised. Ortofoto................................................................................. 12 Uugla küla mullakaart............................................................................................................ 13 2 Uugla küla iseloomustus Uugla küla asub Lääne maakonnas Oru vallas. Asub Tallinna Reaalkoolist 75 km kaugusel, kordinaatidel 58°60' N 23°46' E. Küla ristkordinaadid on X=486672 Y=6539513. Küla ümbermõõt on 11665 m ja pindala 5749846 m2. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 40 elanikku.
...........................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart......................................................................................................................8 6. Mullakaart......................................................................................................................9 7. NL topokaart.................................................................................................................10 8. Ajalooline ortofoto........................................................................................................11 9. Ajakohane ortofoto....................................................................................................
.......................................................................... 9 6. Anija maanteedekaart .......................................................................................................... 11 7. Anija looduskaitsealad. Ortofoto ...........................................................................................12 8. Anija küla kultuurimälestised. Ortofoto .................................................................................13 9. Anija küla mullakaart ............................................................................................................14 10. Anija küla põllumassiivid .......................................................................................................15 3 1. Anija küla üldiseloomustus Anija küla asub Harju maakonnas Anija vallas. Asub Tallinnast 35 km kaugusel (Mõõda Regio kaardilt http://www.regio.ee/
KASUTATUD KIRJANDUS 1. eElurikkus. Sarvikpütt. https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91537 23.04.2018 2. Elts, J., Marja, R. 2013. Suurkoovitaja kaitse tegevuskava. 3. Keskkonnaamet, 2012. Meenikunno looduskaitseala. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Meenikunno_A4_est.pdf 23.04.2018 4. Kotkaklubi, 2011. Kalakotka kaitse tegevuskava. 5. Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. 6. Mullakaart. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1066&HEIGHT=637&zlevel=5,696 705.36317009,6427512.9282328&setlegend=HMAMULD_RK=1,HMAHYBR_ALU S02_29=0,HMAALUS29=1 20.04.2018 7. Ott, I. 2010. Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi. 8. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti
g kahkjas leetunud 60/v°_1ls_1 muld Go Leostunud v°_1ls_150-80/ 25-30 0,2750ha 3,75% gleimuld GI Leetjas gleimuld v°_1ls_1 22 0,5001 6,81% ha LP leetunud v°_1sl 0,1715 2,3% gleimuld ha Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 57945730138 kohta. 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. Uuritaval põllul on kahkjad leetunud mullad mis on kaltsiumivaesed. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti lupjama.. Kahkjad leetunud on üle keskmise viljakad, mullad sobivad peamiselt teraviljade kasvatamiseks ja kartul kasvab veidi vähem edukalt Kahkjate leetunud muldade miinusteks on vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus -
.. Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 7 cm sügavuseni. Kuivendus: Olemas-kraav. Mulla nimetus: Leede-gleimuld LG. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LkG(LG1) Komponent 1: LkG 85% Komponent 2: LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ning Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas, kuna mullakaart näitas, et 15% ulatuses on tegemist leede-gleimullaga, milleks ka meie selle määrasime. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 6 Asukoht: X: 6476091; Y: 655673 Maakasutus: Metsamaa Taimkate: Valdavalt lehtpuud (kask, paju), üksikud männid. Madalama taimestiku osas jänesekapsad, osjad. Reljeef: Tasane. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) O 0-3 AT 4-25 sl 7
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis
jaotus kogu pindalast Lõimis v_2?_1krl25- pl40/v°_2l20- v_4kr20- Pl 40/v-4?_3krl 30/v°_3krl 30/v_2krl Lihtlõimis r2l/r4l l/v3l r4l/r2l Pl Huumushorison 22-28 25-30 th 18-25 1-5_1+0-4_2+0- di tüsedus (cm) 5_3/th5-17 Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 42052371193 kohta. 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. Uuritaval põllul on ülekaalus gleimullad, mis on alaliselt liigniisked mullad. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti kuivendama, nagu käesoleval põllul on ka tehtud. Kuivendamata põld ei sobi kultuurmaaks, kuna sügiseti ja kevadeti küllastub põld liigveega ja orgaanilise aine muundumine toimub ainult suviti.
Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf – Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf - Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 5. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/gleistunud_muld – Eesti Entsüklopeedia 6. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/mullastik_maakasutus.pdf - „Mullastik ja maakasutus“ 9
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
põllumaast. Nende muldade peamiseks levikualaks on Viljandimaa ja Tartumaa. Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5
Ragnar Kokk ja Igna Rooma – Riiklik Projekteerimis Instituut “Eesti Põllumajandus Projekt” praeguseks RE “Eesti Maauuringud” Rein Kask – Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse – EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus – metsamullad Elmar Kaar – rikutud mullad Paul Kuldkepp – agrokeemia Loit Reintam – muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus 4 5
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) ...
Aero vastused 1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · in...
· GRASSLinks, Berekeley Ülikooli projekt massiliselt California andmestikku. Võimalused kliendi tüseduse järgi · Toorandmete tirimine · Staatilised kaardid · Metaandmete otsing · Dünaamiline kaardibrauser · Andmete eeltöötlus · Veebi-põhised päringud ja analüüs · Võrguandmete kasutamine Ruumiandmed Eestis · Kaardid: o Eesti Põhikaart o Eesti Baaskaart o Katastri aluskaart o Mullakaart ja mullaandmebaas o Eesti Asustus- ja Haldusjaotus o Muud kaardid o Kitsenduste kaart o Ortofotod · Kaardiserver ühendab endas kõiki Maa-ameti avalikke kaardirakendusi, mida senini on tunutud avalike teenuste nime all ja on kättesaadavad olnud Avalikud Teenused menüüpunkti kaudu. Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused: o Maainfo kaardirakendus
tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80 d. Projektsioon: Lambert-Est e. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: L-Est
Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970...1980 maakondade keskmisemõõtkavalised 1:50000 ja Eesti mullastikukaardid 1:100000 ning 1:200000. 1991 - väikesemõõtkavaline 1:500000 Eesti mullastiku kaart, selle baasil veel väiksemad 1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000
EGAK Aadressiandmete süsteem ETAK o Maa-amet korraldab riiklike topograafiliste (põhi-, baas- ) kaartide tootmist. o Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est- is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS 21
võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? M (1:10000 vs 1:50000), trükikaart (baaskaardil on juurde ka SAT-pilt), lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs. Sat-pilt), tehnoloogiline skeem (on/ei ole välitöid), asukohatäpsus ja nähtuste valik, kaasajastamine (põhikaart uendab, praegu II uuendamine), reljeef (on/ei ole). 87. Mis on Eesti mullakaart? Mõõtkava: 1 : 10 000. Projektsioon: Lambert-EST. Formaat: DGN+ACCESS. Kaardilehtede jaotus - kokku 2045 lehte. EM: luua Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb kolmest osast: digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmebaasist, tarkvaraline keskkond, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada pärinug tulemusi kaardil. 88. Kas Eestis omab © juriidilist õigust? Põhjendage oma vastust. Keegi ei oma Eestis c juriidilist õigust
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Ragnar Kokk ja Igna Rooma Riiklik Projekteerimis Instituut "Eesti Põllumajandus Projekt" praeguseks RE "Eesti Maauuringud" Rein Kask Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest. Orgaanilise aine voog läbi mulla
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojek...
(koosinus), Jeffreys-Matsusita kaugus.. klassifitseerimise meetodid, idrisis MINDIST lähima keskväärtuse meetod, PIPED risttahuka meetod; MAXLIKE .. Ilma õpetava valimita cluster, isoclust Õpetava valimiga Maxlike, neural net Pehme e ähmane fuzzy Idrisi paketi klassifitseerimisalgoritmid cluster, isodata, isoclust, kmeans (õpetava valimita) Maxlike õpetava valimiga. Lisainfo kasutamine klassifitseerimisel metsanduslikud andmebaasid, DEM, digitaalne mullakaart, muld määrab kasvukohatüübi. Lisaks spektraalsele infole saab kasutada ka tekstuuri infot. Kui kasutame õpetavat valimit, ei tohiks veahinnangutel kasut samu p-k, mis õpetamisel. Kappa iseloomustab kõikidest obj õigesti klassifitseeritud objektide suhtarvu. 20. Muutuste avastamine. Ökoloogilise seisundi muutumise hindamine suurtel aladel. Piltide lahutamine eelneva heledusskaala ühtlustamisega. Võrreldavate piltide heledused peavad olema samades ühikutes
Samaaegselt digitaalkaardiga koostatud süstematiseeritud andmebaas, mis on ühildatav Maa-ameti kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta.
Mulla mitmekesisu, kvaliteet ja paiknemine kujundab tegevuseeldused erinevateks inimkasutusviisideks: 1. Põllumajanduslik 2. Metsanduslik 3. Loodus-, jahiturismi jt eesmärkidel Eestis on potentsiaal päris hea. Muldade tundmine ongi suur seoste kompleks. Noodijoonestikus muld ja maastik, ,,kui viiuli ja bassivõti". Noodid kui mullasifrid, kindla asetusega üksteise ja maastiku suhtes. Võime tunda mulda väga erinevatel tasanditel. Mullakaart on maastiku tundmise kõige suurem alus. Eestimaa mullakaart on märksa rohkem kui ,,rõõmsavärviliselt kirju lapitekk" 1. Ühendatud terviklik ,,loodusgeograafiline ahel Muld geoloogia reljeef maastik taimkate maakasutus 2. Kindel süsteem ja loogika ,,SUDOKU" NB!PEDOINFORMAATIKA mullastiku algandmete kvaliteedist, kuid ka mullaalastest teadmistest Mullageograafia kästileb piirkonniti muldade paiknemise seaduspärasusi ja vormistab need
vajaduse korral viidi sisse korrektuur. Suuremat tähelepanu pöörati lõimise, kivisuse, reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Metsamaade kardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kardistamisüksuste nimekirja alusel. Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a. alusati koostada digitaalsed mullastikukaardid ja andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu
kaasneb maavarade kaevandamisega, ehitiste, teede ja muu infrastruktuuri rajamisega, mulla orgaanilise aine sisalduse vähenemisega, mulla reostamisega, mulla tihenemisega, mullaelustiku vaesumisega. Eestis puudub seni mullakaitse seadus, sh on korraldamata ka mullaelustiku kaitse. Hea tava on säilitada viljakaid põllumaid kui rahvuslikku rikkust. Hea põllumajandustava aluseks muldade kasutamisel on oma muldade tundmine. Abivahendeiks on kõigile kättesaadav mullakaart ja vastav kirjandus. Mullakaardil olevad mullaliikide tähiste seletused on toodud Lisa 4 tabelis 1. Mullaviljakuse säilitamine ja taastootmine on väga oluline. Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi toitainete ja veega ning taimede juuri hapnikuga. Viljakus kujuneb loodusliku mullatekkeprotsessi ja inimtegevuse mõjul. Mulla võime toota biomassi sõltub mullaviljakusest ja ilmastikust. Mullaviljakuse säilitamine hõlmab erinevaid agrotehnilisi
infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. 15 Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis: · MicroStation · MapInfo · Arcview Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
