1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13
vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91
huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks. Struktuuri tekkeks on vajalik veel neutraalne või aluseline reaktsioon
kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida
kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida
mingisse ossa tungib õhk. Esineb liivsavides Väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades 12% ja savides üle 23% Kapillaarne veemahutavus- kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk Täielik e. Maksimaalne veemahutavus- suurim vee hulk,mis mullas võib leiduda. Kõik poorid on veega küllastunud 36. Taimede poolt omastatav vesi. aktiivveemahutavus 37. Aktiivveemahutavus. Aktiivveemahutavus- näitab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist v rohkem sademeid kinni hoida 38. Mulla veerežiimi tüübid. Läbiuhtumise tüüpi veerežiim- iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane śademete hulk ületab aurumise Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim- muldade läbiuhtumine puudub. Sademed
optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. aktiivveemahutavus põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190- 230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenev Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: · ehitusdegrad.; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid:
mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid vee imendumine, - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
kapillaarjõududega kinni hoida. 56. väliveemahutavus - näitab suurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kinni hoida. 57. kapillaarvee katkemise veemahutavus - on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb. On omane liivsavi - ja savimuldadele. 58. omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus - näitaja iseloomustab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või sademeid kinni hoida. 60. vee imendumine - Mida kergema lõimise ja suurema poorsusega on muld, seda kiiremini imendub vesi mulda; • Vett hästi läbilaskev, imendub > 150mm • Vett keksmine läbilaskev 50 - 150 • Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest: • Liiv - >200
Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 35. Taimede poolt omastatav vesi- moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv 36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD- Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. 37. Mulla veereziimi tüübid. Mulla veereziimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
..1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga
1,2 1,4 ja B-hor. 1,3 1,5 Mg m-3 Hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast · Pü: A 48 57%; B 45 54% · Peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähem Raplamaal Peenese eripind ls muldadel 40 90 m2 g-1, sl muldadel 25 65 m2 g-1 ja Hiiumaal Aktiivveemahutavus koreserikastes m. 100 110 mm 75 cm kihis Looduslik taimkate metsas: K´´´ ja K´´´´ 120 135 mm · Õhematel kastikuloometsad pH6,5 7,5, metsades ja rohumaadel, kus keemine sügavamalt võib pH langeda kuni 5,5
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 ...
Taimede poolt kergesti omastatav vesi moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välivee- mahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on põuakartlikes ja parasniisketes muldades see osa mulla pooridest täidetud õhuga. Et taimed oleksid optimaalselt vee ja õhuga varustatud, peab mulla veesisaldus olema väliveemahutavuse ja kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). 44. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. Aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see välivee-mahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wv-Wnärb), liigniisketes muldades aga kapillaarvee-mahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wk- Wnärb). Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm,
Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 36. Taimede poolt omastatav vesi. 14 Taimkate mõjutab mulla veereziimi summaarse aurumise kaudu. Mida tihedam ja lopsakam on maapinda kattev taimkate, seda suurem on transpiratsiooni osaakal summaarses aurumises. Taimkatte puudumisel aurub vesi mulla pinnalt. Taimkate mõjutab ka põhjaveetaset. Liigniisketes muldades pärast metsaraiet põhjaveetase tõuseb ja soostumine intensiivistub. 37. Aktiivveemahutavus. Aktiivveemahutavus on OVD (omastatava vee diapasoon). Kajastab taimede poolt omastatava vee hulka mida muld suudab vara kevadel peale lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Taimede veega varustuse seisukohast on seda oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe. Liigniisketes muldades aga kapillarvee mahutavuse ja närbumispunkti vahe
mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine
pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 37. Taimede poolt omastatav vesi Taime mapinna lähedane osa (1/4) juurest omastab 40% mullaveest, järgmised neljandikud vastavalt 30, 20 ja 10%. 38. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. 39. Mulla veerežiimi tüübib.
4)kapillaarvee katkemise niiskus-esinev ainult liivsavides 5)väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada, kõige ideaalsem 6)kapillaarne veemahutavus- kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk 7)täielik e max veemahutavus- pm uputad mulla vett täis, kõik poorid veega küllastunud 34. Taimede poolt omastatav vesi. vesi mida taim suudab omastada mullast 35. Aktiivveemahutavus. kajastab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida 36. Mulla veerežiimi tüübid. 1)läbiuhtumise tüüpi veereziim- meile iseloomulik aastane sademete hulk ületab aurumise 2)mitteläbiuhtumise tüüp 3)aurumisetüüp 37. Mulla niiskusrežiimi jaotus. iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes
Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 35. Taimede poolt omastatav vesi- moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv 36. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD- Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. 37. Mulla veereziimi tüübid. Mulla veereziimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6 3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal.........................................................8 4.Muldkatte koosseis............................................................................................ 10 4.1Muldade lii...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
põuakartlikes ja parasniisketes muldades see osa mulla pooridest täidetud õhuga. Kõrge põhjaveeseisuga liigniisketes muldades tuleb aga taimede veega varustamisel arvestada ka kergesti liikuva veega ehk nn. toetuva kapillaarveega (WkWv). Et taimed oleksid optimaalselt vee ja õhuga varustatud, peab mulla veesisaldus olema väliveemahutavuse ja kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla 45. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wv-Wnärb), liigniisketes muldades aga kapillaarveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wk-Wnärb). Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
