EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse osakond MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Mullateaduse iseseisev töö Koostaja: Julia Vassina(KK1) Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED 4 2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI 5 MULLASTIKUST 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU 6 ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld 6 3
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused..................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Tartu 2016 SISUKORD 1. ANALÜÜS............................................................................................................ 3 1.1. Tabel ja joonised........................................................................................... 3 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus.........................................................4 1.2.1. Šifrid.................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs õppeaines PK.0711 Iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 SISUKORD Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril...............................3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer...................................................................................
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDZ Mullastikukaardi analüüs õppeaines "Mullateadus ja maakasutuse ökonoomika" PK.0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70-
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine....................................................................
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Aines mullateadus Tartu 2016 Sisukord Joonised............................................................................................................................................3 Visuaalne hinnang.............................................................................................................................4 Muldade kirjusus.........................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik.............................................................
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm
Kontrastsus erinevate muldade vahel on suur. Näivleetunud, deluviaal ja madalsoomullad on erineva viljakuse ja veebilansiga. Põllu kuju on üldiselt hea, kui välja arvata lõunapoolses otsas asuv kitsas piiritletud ala. Põld sobib teraviljakasvatuseks. LP boniteet umbkaudu 35-40 D;Dg bon. umbes 40. Seda maad oleks vaja regulaarselt lubjata. Antud muld sobib metsakasvatuseks. Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 69740678021 kohta. Põllumassiivi nr 69740678021 asendiplaan (asukoht näidatud punase täpiga).
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170-
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm)
LP v°_1sl60/ 0,81 3,2 v°_1ls_1 25-27 LkI(g) sl40-60/l 4,74 19,1 26 LkIg liiv 0,19 0,8 27 Kokku 24,84 100,00% 2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % %
Keskmiselt haritavad mullad Raskesti haritavad mullad 70. Muldade degradatsioon ja kaitse. Mulla degratsioon( kahjustamine)- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla talituste, kvaliteedi ja kasutussobivuse halvenemist MULDADE PARIM KAITSE ON NENDE ÕIGE KASUTAMINE. IGALE MULLALE VASTAVALT TEMA VÕIMETELE Võib jagada: * ehitusdegratsioon, olme-, masina-, looduslikdegratsioon 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. 72. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised levikualad Eestis jne. Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide arvestuse edukas läbimine. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 20 punkti: • 5 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 5 punkti) • 2 avatud küsimust (üks 3-punktiline ja üks 6-punktiline – kokku 9 punkti) • mullastikukaardi ülesanne 6 punkti
2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste %
Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59556948853 kohta. Põllumasiivi kontuur punasega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. 7
Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Šifrite ja lõimisevalemite seletused: Kl- Leetjas muld Ko- Leostunud muld Klg- Gleistunud leetjas muld Go- Leostunud gleimuld k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v°-nõrgalt raudkiviveeriseline ls- liivsavi r- rähkne k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8
..............................................................................10 8. Enamlevinud mulla osatähtsus............................................................................10 9. Kasutatud materjalid............................................................................................11 Mullakaardi analüüs 2 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63253619700 kohta. Põllumassiivi asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Sootaguse küla. Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: 3 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha
Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust jne. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 10 punkti: · 3 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 3 punkti) · 2 avatud küsimust (üks küsimus 2-punktiline ja teine 1-punktiline) · arvutusülesanne 2 punkti · mullastikukaardi ülesanne 2 punkti Hinde kujunemine: A üle 9 punkti; B 8; C 7; D 6; E 5; F alla 5 punkti. 14 15
ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski tuleb teatud muldade ja maakasutuse korral info ajakohasust kriitiliselt hinnata. Inimtegevuse mõjul võivad kaardistatud näitajad suhteliselt kiiresti muutuda. 72. Mullastikukaardi analüüs
Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000. kaardilt saab teada üldjoontes muldade leviku. Kaartidele on kantud mulla šihver, huumuskihi tüsedus, lõimise valem, mulla boniteet ja perspektiivboniteet, leppemärgid, kivisuse aste. Eksplikatsioonikaart – kõik tingmärgid, leppemärgid ja muldade koondandmed on antud tabelina. See on aluseks, mis võimaldab mullakaarti lugeda. Andmebaas - http://geoportaal.maaamet.ee/ 66. !Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi põhjal osata hinnata ja analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust ning anda hinnang selle maa võimaluku turuväärtuse kohta.!
63. Muldade degradatsioon ja kaitse- viimased kolmandast konspektist 64. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- 65. Maa kui kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid- 66. Maakasutuse hindamise lähtekohad- 67. Maakasutuse planeerimise erinevad tasandid. 68. Põllumajanduse eripärad võrreldes teiste tootmisharudega. 69. Riski mõiste ja selle hindamine, klassifikatsioon. 70. Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust ning anda hinnang selle maa võimaliku turuväärtuse kohta.
Mõõtkava: 1 : 10 000. Kaardi koostamisel kehtisid samad sisulised nõuded, nagu käsitsi tehtud töö puhul, sama oli ka muldade kaardistamisüksuste nimestik. Kaardilehe piiresse jäävate maakasutuste või nende osade mullastikukaardid skaneeriti aluskaardile, kusjuures sobitati kokku mõlemate kaartide alussituatsioon (teed, jõed ja ojad, muude veekogude piirid, kuivendusvõrk, metsakvartalid ning kõlvikute piirid). Skaneeritud kaardil tehti mullastikukaardi koostamise tööd (ühtlustati mullapiirid 18 ja -andmestik maakasutuste piiridel, kaasajastati muldade kaardistamisüksuste ja muude mullanäitajate tähistused ja tehti vajalikud parandused nendes kaardi osades, kus pärast skaneerimiseks kasutatava kaardi koostamist oli mull stiku kaarti korrigeeritud või tehtud mullastiku väliuurimistööd). CORINE maakattetüüpide kaart.
· Põllumajanduskõlvikute inventraiseerimiseks. Esimene periood (1954-1958) mullastiku suurmõõtkavalise kaardistamise meetoodika väljatöötamine Eesti tingimuste jaoks ja kaadri väljaõpetamine kaardistamiseks. Teine periood (1958-1970) kaardistati kõigi põllumajandusettevõtete mullastik ja anti neile üle mullastikukaardid. Välistöödel hakati kaardialusena kasutama aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid.
valdajale. Uus valdaja jätkab põlluraamatu pidamist üleantud maatüki kohta. Põlluraamatut võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Põlluraamatu pidamise aluseks on määrus "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord". 11-kohalisi põllumassiivide numberkoode saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost. Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist. Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali Nõuded töötamisel taimekaitsevahenditega · Loe läbi pakendil olev kasutusjuhend Pritsimislahuse valmistamisel kasuta puhast vett, ph<5 Töölahuse valmistamiseks täida paak esialgu poole kuini 1/3 ulatuses vajaminevast kogusest veega (min 16 C ), käivita segisti ja
Iseseisvaks teadusharuks hakati mullateadust pidama alles 19. sajandil. Kaasaegse mullateaduse põhialuste rajajaks on Vassili Dokutsajev (1846...1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa muldade kaardistamine · O. Hallik muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho agrokeemia · R. Kask muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis. Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet (http://www
andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust.
Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivi, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. Kostivere karstiala Haritava maa väärtuse kompleksne hindamine. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust ning anda hinnang selle maa võimaliku turuväärtuse kohta. - Maa hind - rahaline summa, mille eest on toimunud ostu-müügi tehing. Maa väärtus - hinnangul põhinev rahasumma. Eristatakse mitmeid kinnisvara (maa) väärtuse liike sõltuvalt hindamise eesmärgist. Siin on kirjas vaid mõned neist. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest võiks maa ostu-müügi tehing toimuda.
annaabi.ee 
