riskide väljaselgitamist, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamist. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele. Riskid logistikas võib jaotada: strateegilised riskid taktikalised riskid operatsiooniriskid välised riskid inimressursi kasutamisega seotud riskid IT/ andmetöötlemise ja –vahetusega seotud riskid finantsriskid Strateegilised riskid on enamasti seotud investeerimisotsustega ja rahavoogude juhtimise planeerimisega. Taktikalised riskid võivad olla seotud näiteks täiendavate kuludega toimingute täiustamisel laonduses ja transpordis, ladude planeeringute muutmisega, otsustega varude juhtimisel jne. Operatsiooniriskid on seotud üldjuhul kaupade kadumise, hävimise, vigastuste jms juhtumitega. Finantsriskid on seotud enamasti ostetud kaupade eest tasumisega
vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Riskid võib jagada: 1. Finantsriskid maandatavad tuletisinstrumentidega 2. Mittefinantsriskid maandatav kindlustusega 3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid · põhitegevuse riskid funktsioonide põhjal hankimis-, tootmis-, turustusriskid; tööjõu-, kapitaliriskid · ettevõtte sisesed ja välised riskid · materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk
isikute poolt. D. Konfidentsiaalsuskohustus. Lepingu kehtivuse ajal on pooltel konfidentsiaalsuskohustus hoida salajas teise poole oskusteavet ja ärisaladust. § 376. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisiandja vastutus. Frantsiisilepinguga kannab frantsiisivõtja finantsriskid ning kui frantsiisiandja rikub juhiste andmise kohustust, võib see põhjustada frantsiisivõtja ettevõtluse majandusliku ebaõnnestumise. Seega, kui frantsiisiandja ei anna juhiseid või annab mittetäielikke juhiseid või valeandmeid, rikub ta lepingut. § 377. Frantsiisivõtja kohustused Frantsiisivõtja on kohustatud: 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust (äriline tähtsus hõlmab eelkõige
on põhjustanud suurenenud välisnõudlus. Müük kasvas nii sisenõudlusele orienteeritud kaubandussektoris kui ka mõnes teenindussektori harus. Ettevõtete tasapisi paranenud majandustulemused toetavad nende laenumaksevõimet. Pankrottide arv oli 2010. aasta lõpus küll endiselt kõrge, kuid jäi allapoole kahe viimase aasta keskmist taset. Ettevõtete väiksemad laenukulud on seotud intressi kandvate kohustuste vähendamisega, mille tagajärjel on finantsriskid vähenenud ning ka võlakoormus on väiksem. Majapidamiste kindlustunne ja ootused on tänu majanduse elavnemisele paranenud ning 2011. aasta alguses oli tarbijate kindlustunde indikaator taas positiivne. Kindlustunnet on soodustanud mitmed makromajanduse näitajad. Tööpuuduse vähenemise, tööhõive kasvu ning keskmise palga positiivse aastakasvu tõttu on majapidamiste sissetulekutega seotud riskid langenud. Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt
heaolu korraldamiseks. 9. Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia);tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Olulisemad riskitüübid Eestis on keskkonnariskid, finantsriskid, majanduslikud ja poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid. 11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12
tulenevate õiguste rikkumisest kolmandate isikute poolt. D. Konfidentsiaalsuskohustus. Lepingu kehtivuse ajal on pooltel konfidentsiaalsuskohustus hoida salajas teise poole oskusteavet ja ärisaladust. § 376. Frantsiisiandja kohustused Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi. Frantsiisiandja vastutus. Frantsiisilepinguga kannab frantsiisivõtja finantsriskid ning kui frantsiisiandja rikub juhiste andmise kohustust, võib see põhjustada frantsiisivõtja ettevõtluse majandusliku ebaõnnestumise. Seega, kui frantsiisiandja ei anna juhiseid või annab mittetäielikke juhiseid või valeandmeid, rikub ta lepingut. § 377. Frantsiisivõtja kohustused Frantsiisivõtja on kohustatud: 1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust (äriline tähtsus hõlmab eelkõige kaubamärke, kauplusenimesid,
lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid · Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid hõlmavad endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske (nn operatsiooniriskid). · Finantsriskide klassifikatsioon äritehingutes (nn ,,puhtad" finantsriskid): 1) Krediidirisk (credit risk) 2) Likviidsus(e)risk (liquidity risk)
Sellist tendentsi toetavad ka pidevalt mitmekordistuvad käibeandmed, kui rääkida e-poe teenusest ja selle pidevalt suurenevast kasutajahulgast (e-Selveri näitel). Kui keskenduda pelgalt uuringutulemustele, siis ei pidanud tudeng neid üllatuslikeks. On ilmne, et tänapäevases majanduskeskkonnas mängib internet suurt rolli juba pikemat sega. Sellega seoses on tarbijad aina teadlikumad just tehnilist poolt silmas pidades - riske, mida ka uuringus käsitleti (privaatsus, finantsriskid) on valdkond, mis on muutumas üha turvalisemaks. Vastupidine olukord poleks paraku võimalik, sest vähemalt Eesti-sarnases väikeses riigis pole pettused kuigi mõistlikud. Nii väikese tarbijaskonnaga tegevuspiirkonnas on usaldus oluline ning võib eeldada, et teenusepakkujad seda arvestavad - muul juhul ei oleks nende tegutsemine siinsel turul kuidagi võimalik. Turvalisuse kasvatamisega on pidevalt tegeletud ning isikuandmete haldamist reguleerivad samuti riigi õigusaktid
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. • Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid • Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid võivad hõlmata endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske. 1. Krediidirisk • Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) a. Krediidireitingud Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust,
loodud protseduuridega seonduvad riskid; g. Infovahetuse riskid asutuse sise- või välissuhtlusega seotud riskid, mis mõjutavad negatiivselt asutuse tajumist kolmandate osapoolte poolt ehk reputatsiooni avalikkuse silmis; h. Tervisekaitse ja töökeskkonna riskid töökeskkonna ja tervisekaitsenõuetega seonduvad riskid. (4 lk15) 3. Finantsrisk risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua (tõsiseid) rahalisi kaotusi. Finantsriskid on need riskid, mis on seotud intressi ja valuutakursi muutustega, klientide maksevõimega ja vastavusega finantsreeglitele, seadustele.(6,lk15) 4. Vararisk- risk, mis on seotud looduslike katastroofidega, vara kahjudega ja äritegevuse katkemisega. (6,lk15) 1.3. Riskide suuruse hindamine Tuvastatud riske hinnatakse kolme kriteeriumi ehk teguri alusel - riskide avaldumise mõju ja tõenäosuse ning riskide maandamiseks olemasoleva sisekontrolli tõhususe järgi.
mis iseloomustab käivitatavat äriideed. 2.8. Riskitegurid Äriplaan on aluseks äririski hindamisel, mis mõnel juhtumil on ekvivalentne panga riskiga. Selle koostamisel peab olema konkreetne ning realistlik. Eesmärgid peavad olema saavutatavad ning kooskõlas rahakäibe prognoosi ja tootmisplaani numbritega (Lagerström 1995, lk. 83). Ettevõtluses esineb põhiliselt kahte tüüpi riske: · tehnilised riskid · finantsriskid Tehnilised riskid tulevad riskijuhtimises ette tavaliselt toote ja tootmisega ettevõtetes. Finantsriskide iseloomustamiseks on soovitav koostada tulude/kulude tasakaalu- ja ettevõtte tundlikkuse analüüs (How to draw... 1996, lk.25). 11 Lisa 1 JUHEND ÄRIPLAANI KOOSTAMISEKS FINANTSEERIJALE 1. Sisukord 2
nõustamine, ettevõte müüginõustamine jt. Muud teenused, nt väärismetalli tehingud jt, mis on lubatud seadusega. 15. Krediidiasutuse riskid ja usaldatavuse põhiaspektid. Riskid: Väliskeskkonna riskid: o Makromajandusrisk o Poliitiline risk o Sotsiaalne risk o Demograafiline risk o Geofüüsiline risk Pangasisesed riskid: o Finantsriskid Krediidirisk Likviidsusrisk Tururiskid jm o Operatsiooniriskid Kontrolli- ja juhtimisrisk Juriidiline risk Regulatiivne risk Personalirisk Infotehnoloogiline risk Protseduuririsk Mudelirisk o Muud riskid Strateegiline risk
sündmuste korral ( loodusõnnetused, streigid elektrikatkestused) Tuleb arvestada ka kliendi muutuvate vajaduste ja erinevate nõudmistega. Tellimuspartii suuruse piirangud Tellimus võib olla piiratud nii mahuliselt, arvuliselt kui ka kaaluliselt. Enamasti kehtestatakse minimaalse tellimuse suuruse piirangud ( hulgipakend, kaubaalus, veoühik) Tellimuse maksimaalse suuruse piirangute põhjused - piiratud tootmisvõimsused või laovarud, finantsriskid … Tellimise meetodid Ainult telefoni teel tellimisega kaasneb vääritimõistmist nii tellimuse sisu kui ka koguste kohta ( Viin , Kiiev, viimine- toomine jne.) Organisatsiooni kultuur Kes vastutab klienditeeninduse eest? Kas vastutavatele töötajatele on antud õigus teha muudatusi ja erandeid klientide teenindamisel? Kontaktisikud Enne koostöö alustamist tuleks selgeks teha, kes on kontaktisikud operatiivtöö tasandil, kes juhivad ja planeerivad
Ettevõttekultuuri tüübid: Nelja tüüpi kultuuri tüüpi. Need eristuvad 1) ettevõtte koht turul ja sellest tulenev riskimäär 2) ettevõtte reageerimiskiirus ja töötajate tegevusele saabuva tagasiside kiirus. 1.Vintskete-meeste kultuur:suurte riskide võtmine ja kiire tagasiside. Riskitakse regulaarselt. Iseloomulik politseijaoskondadele, kirurgiahaiglatele jne ettevõtmistele, milles on kõrged finantsriskid." Kõik või mitte midagi". Ettevõtte liikmed peavad oskama ebaõnnestumistega toime tulla. Liikmed õnnemängijatüüpi individualistlikud inimesed. Eelis:suured ja nähtaavd võidud Puudus: oodates kiiret tagasisidet, ei orienteeruta pikemaajalistele eesmärkidele, vaid pigem lühiajalistele tulemustele. 2. Kõva-töö-ja-täieliku-lõbu-kultuur:riskid on keskmisest mdalamad, kuid tagasiside kiire ning org iseloomustab paindlik struktuur. Valdavalt nt müügiettevõtetes
· Mikroökonomeetria (microeconometrics) - inimeste ja ettevõtete käitumise analüüs. Hartsenko, J., Sauga, A. (2013) The role of financial support in SME and economic · Probleem: Majandusteoreetilise või ärialase probleemi development in Estonia. verbaalne formuleerimine. Meriküll, J., Rõõm, T. (2018) Eesti leibkondade finantsriskid: mikroandmetel põhineva tugevusanalüüsi mudeli tulemused. · Andmed: Andmete kogumine ja ettevalmistamine. · Makroökonomeetria (macroeconometrics) agregeeritud andmed. · Mudel: Ökonomeetrilise mudeli valik ja selle Levenko, N, Oja, K., Staehr, K. (2017) Kogutootlikkuse kasv Kesk- ja Ida-Euroopas enne üleilmset finantskriisi, kriisi ajal ja pärast seda.
vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka
Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised
sündmuste korral. Tuleb arvestada ka kliendi muutuvate vajaduste ja erinevate nõudmistega. · Tellimuspartii suuruse piirangud Tellimus võib olla piiratud nii mahuliselt, arvuliselt kui ka kaaluliselt. Enamasti kehtestatakse minimaalse tellimuse suuruse piirangud(hulgipakend, kaubaalus, veoühik). Tellimuse maksimaalse suuruse piirangute põhjused . piiratud tootmisvõimsused ja laovarud, finantsriskid.. · Tellimise meetodid Ainult telefoni teel tellimisega kaasneb vääritimõistmist nii tellimuse sisu kui ka koguse kohta (Viin, Kiiev, viimine-toomine jne) · Organisatsiooni kultuur Kes vastutab klienditeeninduse eest? Kas vastutavatele töötajatele on antud õigus teha muudatusi ja erandeid klientide teenindamisel? · Kontaktisikud
makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk Operatsiooniriskid ehk igapäevasel äritegevusel ilmneda võiv tahtlik või tahtmatu kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju Teised riskid, nt: o reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite,
)- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. 10. Otsefinantseerimine (direct financing)( )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi tehinguid ilma finantsvahendaja sekkumiseta.
kasutada muid avalike ressursse (ruumid, maa). Peamised avalikud teenused mida osutatakse Eestis, partnerluses vabaühendustega ning ei ole viimastel aastatel muutunud: sotsiaalteenused (lapsed, kodutud, töötud, vanurid, eri, ohver, abivajaja); kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jt); spordiga seotud tegevused (trennid, rahvaspordiüritused); Noorsootöö. Peamiseks probleemiks on lepingute puudumine, vabaühenduste huvi riigiga kostööd teha, suured finantsriskid. 11. Loeng: avalik teenistus ja selle areng Eestis (Tiina Randma-Liiv) Tiina Randma-Liiv ja Külli Sarapuu, 2012, `Avalik teenistus', raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991- 2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 356-388:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/ev-20.pdf Avalik teenistus on üks olulisemaid omariikluse institutsioone, millest on vähe räägitud. Tänapäeva üha keerulisemas maailmas
allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel. Üldkoosoleku otsusel võib aktsiakapitali suurendamisel krediidiasutuste ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. •aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. 23. Krediidiasutuse vara struktuur 24. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur 25. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järgi) •finantsriskid hõlmavad riskitegureid, mis puudutavad nii raha-voogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansiväliste tehingute juhtimise oskust. põhilisteks finantsriskideks on krediidirisk, likviidsuserisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk,hinnarisk 26. Krediidiriski ja likviidsusriski maandamismeetodid Krediidiriski maandamismeetodid: •Finantseerimisportfelli kogumahu piiramine bilansis. •Finantseerimisportfelli diversifitseerimine ehk riski hajutamine erinevate laenusaajate,
moju maksevoimele. 37. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Krediidiasutuse kasumiallikate struktuuris: • domineerib puhas intressitulu; • mangivad suurt rolli voetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus; • on kulud suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, uld- ja halduskulud); • on oluliseks kulukirjeks vara vaartuse langus. 38. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Pohivormi jargi: •• finantsriskid holmavad riskitegureid, mis puudutavad nii rahavoogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansivaliste tehingute juhtimise oskust. Pohilisteks finantsriskideks on krediidirisk (credit risk), likviidsuserisk (liquidity risk), intressimaararisk (interest rate risk), valisvaluutarisk (currency risk), hinnarisk (price risk); •• operatsiooniriskid ehk igapaevasel aritegevusel ilmneda voiv tahtlik voi tahtmatu korvalekalle aktsepteeritud pohimotetest, mille tulemusena voib tekkida kahju;
Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimustega ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjustab muutusi investeerijate suhtumises ajasse ehk üha hinnatumaks muutuvad projektid, mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) laenuprotsent 2) hinnad (tootmistegurite
selgeks teha, milliste riskitegurite mõju on ta ise võimeline vähendama või hajutama. Riskide vähendamine on võimalik optimaalsete ja õigeaegsete otsuste tegemise abil erinevate ressursside kasutamise üle. Näiteks taimekasvatuses vähendab optimaalne väetiste kasutamine oluliselt saagi ikaldumise tõenäosust, kuid ei välista seda täielikult. Riskitegurite klassifikatsioon: 1) tootmisriskid, 2) turustusriskid, 3) finantsriskid, 4) legaalriskid, 5) inimressursi riskid. Tootmisriskid on tingitud saagi varieerumisest ja tootmissisendite maksumusest. Saagi ja selle kvaliteedi muutlikkus oleneb eelkõige järgmistest looduslikest riskiteguritest: kliima, mulla omadused, kasvukoht ja sordi bioloogilised omadused. Neid riske on võimalik minimeerida optimaalse agrotehnika, väetamise, taimekaitse ning sobiva kasvukoha ja sordi valiku abil. Turustusriskidest tähtsaim on hinnarisk
investeeringute tootmisplaaniga järele Käibekapitali Tarnehäirete ringluse kiirus vältimine Finantsriskid Materjalide Logistiline juhtimine hankimise strateegia Minimaalsed kogukulud P Hankijate R konkurentsivõime Minimaalsed varud I Aja juhtimine: õigel ajal O Hinnasoodustused kaupade kohaletoimetamine R
Vaevalt, kuna speditsioon areneb väga kiiresti Tsiviilõiguses on printsiibid olemas, kuid kas need rakenduvad uues situatsioonis Kohus ei tarvitse olla paindlik nende printsiipide rakendamisel. Speditsioonileping huvide kompromiss Negotiation of Forwarding Contract: The Compromise of Interests Mõlemas õigussüsteemis on pooltel suur vabadus leppida kokku lepingu tingimustes Huvid vastuolus Ekspedeerija: minimiseerida lepingu finantsriskid Kliendi huvi: saada usaldusväärne teenus vedaja heastagu kõik võimalikud kaubakahjud Ekspedeerija: tellija aktsepteerigu üldtingimusi, mis määratlevad ekspedeerija vastutuse. Ta ei taha vastutada viivituse eest. Tellija: igal saadetisel olgu oma lepingutingimused. Ta võib nõustuda üldtingimustega, kus vedajal pole vastutust viivituse eest tavakaupade puhul, kuid tähtajatundliku kauba hilinemisel võib nõuda hüvitust
tootmistegurite hind; palgataseme muutumine väljaspool uuritavat objekti. 46. Riskid investeerimisel. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Risk on rahalise kaotuse määr, mis leitakse võimaliku sündmuse tõenäosuse ja sellega kaasneva kulu korrutisena. Invest-ga seoses mõist riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Pm tootmises riskid- tootmis-, turustamis-, finantsriskid; Tootmisrisk (saagirisk) on seot pm tootmist mõju teguritega nt ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Turustamisrisk ( hinnarisk) hõlmavad mittesoovitud muutusi pm toodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses Finantsriskid (krediidi) seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel, ka finantsrisk on seotud krediidi kättesaadavuse, laenutingimuste- ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjust muutusi
annaabi.ee 
