Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste
rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades põhjavesi,- vettpidava kihini jõudnud nõrguv gravitatsiooni vesi ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus.
kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus ning suur veemahutavus ja hea füüsikalis-keemilised omadused. Miinusteks sellel mullal on vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, peene- ja väikekivisuse kohatine esinemine, põhjavesi kohati halvasti kaitstud. Gleistunud leetjas muld KI(g) KI(g) muld kihiseb 60(50) 100 cm ulatuses. Väga produktiivne muld ja sobib kõigile põllukultuuridele. Sellel mullal sobib eriti hästi kasvatada nisu, kera, põldheina ja kartulit. Mulla peamine miinus on see, et kohati esineb toitainete puudust.
48. rippuv kapillaarvesi - vesi, mis tekib mullas pärast sademeid 49. orptsiooniliselt seotud vesi - peaagu liikumatu ja taimede poolt raskesti omastatav 50. pendulaarvesi - liiva ja kruusa muldades kapillaarvett mehaaniliselt kinni hoitud vesi 51. Põhjavesi - tekib kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini ning küllastab sellel kihil oleva mulla 52. ülavesi - 53. mulla veemahutavus - mulla võime vett kinni pidada 54. maksimaalne e. täielik veemahutavus - näitab suurimat vee hulka, mida muld suudab mahutada 55. kapillaarne veemahutavus - näitab suurimat toetuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kapillaarjõududega kinni hoida. 56. väliveemahutavus - näitab suurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab kinni hoida. 57. kapillaarvee katkemise veemahutavus - on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas
High Island Üldine informatsioon Asukoht: Sai Kung Peninsula, New Territories, Hong Kong, Hiina Saare ametlik nimi on High Island Reservoir, mis tõlkes tähendaks "Kõrgsaare mahuti" Miks? High Island avati aastal 1978, et leevendada veepuudust Hong Kongis Veemahutavus on umbes 273 miljonit kuupmeetrit Asukoht Ajalugu Aastal 1967 toimusid Hong Kongis mässud, mille tõttu Hiina keeras vee kinni. High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna lähedale, et majutada põgenikke ja
sugukonda.Kokku on neid 8 liiki ning see puu kasvab Aafrika savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit.Ahvileivapuud puu on maailma üks jämedamaid puusid.Nende ümbermõõt võib aga vabalt üle 12 meetri ulatuda.Baobab on ka väga pikaealine,normaalne eluiga on kuskil 500 aastat, aga usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Ahvileivapuu on pudelpuuna tuntud sukulent. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. Lehed on sõrmjad liitlehed, õied suured, valged ja lõhenevad. Puit on pehme ja veerohke, sellest toituvad põua ajal elevandid. Niin on tugev ja koor sisaldab ravitoimega adansoniini.
Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500 aastat, aga võib leiduda ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, mis aitab pikki põuaaegu üle elada. Neil on väga tugev koor, kaitseks tulekahju vastu. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse isegi elamutena. (Kõige rohkem leidub aafrika ja austraalia savannides)
pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist ehk kõdunevat taimejäänuste ja huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks
High Island ja Po Pin Chau Merilyn Raiend Triinu Vreimann Üldine informatsioon Saare ametlik nimi on High Island Reservoir, mis tõlkes tähendaks "Kõrgsaare mahuti" Asukoht: Sai Kung Peninsula, New Territories, Hong Kong, Hiina High Island avati aastal 1978, et leevendada veepuudust Hong Kongis Veemahutavus on umbes 273 miljonit kuupmeetrit Algselt oli ala Kwun Mun Channel, mis eraldas High Islandi Sai Kung Peninsulast Asukoht Ajalugu Aastal 1967 toimusid Hong Kongis mässud, mille tõttu Hiina keeras vee kinni. Vastuseks veepuudusele lasi valitsus asutada "Kõrgsaare veemahuti". High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Ehitus läks maksma rohkem kui 400 miljonit Hong Kongi dollarit Plover Cove
Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leetjate muldade miinusteks on: kohatine toitainete puudus ; leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad; kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud (Penu. 2006). Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad, millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine
Niiske niiskus, mille puhul taim enam mullast vett 6. lume ja lume sulavee kogumine kaudselt (viimase puhul määratakse muld on alati külmem kui kuiv kätte ei saa. Wnärb = 1,5·Wmh 7. võimalikult varajane külv eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla muld. Kõrge põhjavee puhul mulla maksimaalne molekulaarne veemahutavus 8. rullimine hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et soojenemine on tunduvalt Wmm sisaldab endas kogu seotud vett ja 9. multsimine normaalselt toimuks peab mullast väljuma aeglasem. osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida C02
Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik
kuiv pinnas ning lähiajal on vähe sademeid, on taimede tärkamine kehv. Künd vähendab ka vihmausside arvu ning tugev vihm peale kündi võib tekitada tugeva kooriku. Samuti võib tugev vihm ja tuul suurendada erosiooniohtu. Kündmise miinuseks on kindlasti ka inimeste tööaeg ja suur kulu, eesotsas küte. Kündmine on aeglane (5 hõlma on 1,5-2 ha/h). Kündmine soodustab veel huumuse mineraliseerumist. Samas küntud mullal on veemahutavus suurem ja küntud muld külmub sügavamalt ja on kobedam ning toitainete jaotus on künnikihis ühtlasem. Loomulikult on künd eelistatud meetod kui esmane haigustõrje- ja kahjuritetõrjemeetod. Künniaega saab valida kas sügisel või kevadel, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Sügisel tehtava künni korral on põhu ja taimejäänuste lagunemise aeg pikem. Sügisel on kõik tööd lõppenud põllul ja aega rohkem, kevadel tuleb mõelda juba külvile. Sügisel tehakse künd
nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8
nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud *liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid:A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine 6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8
kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Murenemine Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: temperatuur jää vesi tuul
Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Leetjas muld(KI). KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55
1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke Martna valla mullastik on keskmiselt kivine. Valla idapiiril leidub alasid, mis väga väikese kivisusega. Tuuleerosiooni mõjul erodeeritud mullad on levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Erosiooni tagajärjel vaesub muld eeskätt peenematest mullaosakestest, orgaanilisest ainest, mineraalsetest taimetoiteelementidest, oluliselt muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ja väheneb muldade veemahutavus. Erosiooni tagajärjel väheneb oluliselt muldade viljakus, seega väheneb ka saak. Kui mullas on kive parajalt takistab see ka suurel määral erosiooni. 6 Mullastikuvaldkonnad 1 tüüpiliste kamar-karbonaatmuldade valdkond, 4 kamar-glei- ja lammimuldade valdkond. Kamar-glei- ja lammimuldade valdkond ja tüüpiline kamar-karbonaatmuldade valdkond on Martna vallas põhilised.
2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 · lahustumine
veevälja tähistatakse 3)hunifikatsioon(huumuse teke)allub ainult üks poolestusajad mullas:1)juureeritised(2-5päeva) mm-es(10 cm mullakihi kohta)Keskmine osa 4)mineralisatsioon(mulda jäävad 2)haljasväetised(1-4p) 3)hästilagunev sõnnik(3- omastatav vesi=Wväli-Wmm 5)Wkap. tuhaelemendid,eraldub CO2) Orgaanilise aine 12 kuud) 4)taimejäänused(2-12 k.) Org aine (kapillaarne veemahutavus)-ei ole konstantne muundumist mõjustavad tegurid majandamise printsiibid:1)tuleb arvestada 6)Wmax-(maksimaalne veemahutavus)kõik mullas:1)mulla õhustatus(aeroobne või muldade huumusvõimet. 2)muld ei saa ümber mullapoorid on veega täidetud.taimele see ei anaeroobne lagunemine)aeroobne-tekivad kujundada,tuleb kaasa aidata loomulikule meeldi,on võimalik kasut üldise poorsuse
2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi (III–Vklass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui
põhjavesi, mis on mineraalainerikka kui seisev põhjavesi 3)üla ja pinnavesi-erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus. tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem 33. Mulla veemahutavuse liigid. veemahutavus-mulla võime vett kinni pidada 1)maksimaalne adsorbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures,pm kõige väiksem veehulk mullas 2)maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 3)närbumispunkti niiskus-mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad 4)kapillaarvee katkemise niiskus-esinev ainult liivsavides
(saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c
siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 94% Närbuspunkt niiskus- on mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad Kapillaarvee katkemise niiskus- rippuva kapillaarveega täidetud kapilaari mingisse ossa tungib õhk. Esineb liivsavides Väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades 12% ja savides üle 23% Kapillaarne veemahutavus- kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk Täielik e. Maksimaalne veemahutavus- suurim vee hulk,mis mullas võib leiduda. Kõik poorid on veega küllastunud 36. Taimede poolt omastatav vesi. aktiivveemahutavus 37. Aktiivveemahutavus. Aktiivveemahutavus- näitab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist v rohkem sademeid kinni hoida 38. Mulla veerežiimi tüübid.
Kaasnevad mullaliigid on peamiselt leetjad mullad ning kõrgematel kohtadel rähksed rendsiinad. Madalamatel pinnavormidel esinevad gleistunud variandid ning leostunud või küllastunud gleimullad. Viljakus: Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt
2.2.1 AKAATSIA Akaatsia võib kasvatada endale laia lameda krooni, mis varjab alumisi oksi, et need ära ei kuivaks. Tema õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, kollast värvi ja kobarates. Akaatsia seemned valmivad kaunades, juurestik on lai ja sügav. 2.2.2 BAOBAB Baobabe on kokku kaheksat liiki, millest kuus liiki kasvab Madagaskaril. Peamine põhjus, kuidas taoline hiigelpuu on suutnud nii karmides tingimustes püsima jääda on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab endas säilitada 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Igal põuaperioodil kasvavad neile lehed ja heleroosad õied. Baobabi õied on väga toitvad ja seemned õlirikkad. Baobabi kõrgus on umbes 20 meetrit, ümbermõõt võib aga kuni 12 meetrit olla. Tema normaalne eluiga on 500 aastat, kuid usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid. 3. LOOMASTIK Seoses rikkaliku rohukasvuga on savannis levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika
Tõsta mikroorganismide otsesel osavõtul. Huumuse muldade neelamismahutatavust ja suurendamise võimalused mullas: *Sõnnik ja puhverdusvõimet lupjamise ning orgaanilise mitmesugused sõnniku-turba kompostid, väetiste kaudu, 8.Parandada muldade struktuuri, *Väetusturvas, *Liblikõieliste heintaimede 9.Rakendada õiget mullaharimise süsteemi. juurejäänused, *Haljasväetised. Kahjulikud ained mullas: NaCl, Na2SO4, Veemahutavus- mulla võime vett kinni pidada. Na2CO3, MgSO4, MgCl2, CaCl2 Hüdroskoopilised kontstantsid mulla poolt Mullaõhk- moodustavad atmosfäärist mulda kinnipeetavad vee vormid, mida on tunginud gaasid ja biokeemiliste protsesside võimalikeristada erinevate veemahutavuse liikide mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, abil. Mulla veereziim- kõik nähtused, mis on süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis N2 78,1%, O2
On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 46. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Tingimused, mis mõjutavad mullatekkeprotsesse: -kliima -lähtekivim -reljeef -aeg, maakoha vanus.
On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%. Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus – Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus – Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus – Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 37. Taimede poolt omastatav vesi Taime mapinna lähedane osa (1/4) juurest omastab 40% mullaveest, järgmised neljandikud vastavalt 30, 20 ja 10%. 38. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. ehk omastatava vee diapasoon (OVD)
suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest enamasti kasvavad nad tihedasti koos. Siit tuleneb ka rabade suur veemahutavus. Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda. Turba juurdekasvuks loetakse ca 1mm aastas. Eesti kõige paksem turbalasund, ligi paarkümmend meetrit, on Võrumaal Vällamäe nõlval asuvas rabas. Sammalde paljunemine (karusambla ehk käolina näitel) Karusambla eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim
Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad. Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud. Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud. Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning
tegemist on nõmmemetsadega sambliku kasvukohatüübis (Paal 1997). Seda näitab ka mullastik happelised, õhukesed kuni keskmise sügavusega leedemullad kuivadel liivadel (Maa-amet 2006). Kauksi on asustatud kõrgemate pinnavormide ja luidetega, mis sobivadki sambliku kasvukohatüübi kirjeldusega. Joonis . Kauksi puhkekeskus nõmmemetsas (OÜ Kauksi rand). Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari.
vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2
oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C tähistab mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. [5] Kasutus hinnang Leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder, nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.[4] Miinused: – kohatine toitainete puudus – -leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad – kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud [4] 6 Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega,
lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006). Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Niitmise ja intensiivse karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi
Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. · Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. · Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 35. Taimede poolt omastatav vesi- moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv
3. Bioloogiline murenemine (taimede ja loomade elutegevusel) Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20
cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida
Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. · Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. · Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 35. Taimede poolt omastatav vesi- moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välisveeemahtuvuse, kuna see vesi allub mulldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja ebapüsiv
2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega. 5. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. 6. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. 7. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 43. Taimede poolt omastatav vesi. Taimede poolt kergesti omastatav vesi moodustab selle osa mulla veest, mis ületab välivee- mahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv
Vesi liigub alati kõrgema potentsiaaliga piirkonnast madalama suunas. Veepotentsiaali mõõtühikuks on Pascal (Pa) Eristatakse vee kapillaarset potentsiaali, survepotentsiaali ning osmoosset potentsiaali. Oma olemuselt on veepotentsiaal surve vastandnähtus – seega vaakum. Alljärgnevalt mõningaid kasvupinnase hüdroloogilisi näitajaid: 17 1) Kasvupinnase veemahutavus Veega küllastunud ehk täieliku veemahutavuse olekus oleva kasvupinnase veepotentsiaal on 0 MPa. Täielik veemahutavus on võimalik neis pinnasekihtides, mis on pidevalt allpool põhjavee taset või mis on täieliku veemahutavuseni üle kastetud. Seega on täielik e. maksimaalne veemahutavus pigem teoreetiline suurus, mida arvutatakse mulla üldpoorsuse, tiheduse ja seotud vee suuremast tihedusest tuleneva paranduse alusel. Täielik
Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. 5. Väliveemahutavus Wv. Suurim seotud ja rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. 6. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. 7. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh Taimede poolt kergesti omastatav vesi moodustab selle osa mulla veest, mis ületab väliveemahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on põuakartlikes
Pumpla juures manustamisel on raske välja arvutada seda aega, millal väetiselahus jõuab põllule. Hoopis täpsem on manustamine, kui seda tehakse vihmutusseadme juures. Väetisemanusti ühendatakse siis survetorustikuga, milles survete erinevus saavutatakse diafragma abil. 11. Taimede maksimaalse produktiivsuse kontseptsioon (H. Tooming) ja selle praktiline rakendus saakide prognoosimisel - modelleerimisel. 12. Niisutamise toime mullale (sh. toitainete liikumisele) ja mikrokliimale. Veemahutavus sõltub mulla tüsedusest, lõimisest poorsusest, jt näitajatest. Vesi imbub paremini orgaanika rohkesse ja struktuursesse mulda. Sisenenud kuiva mulda, nõrgub vesi pindpinevus ja raskusjõu mõjul allapoole, moodustades märjatud frondi. Kui vett on vähe lakkab allapoole liikumine ja sademetevesi põhjaveeni ei jõua. Mulla veesisaldus mõjutab oluliselt mullas toimuvaid füüiikalisi ja keemilisi protsesse.Sellest sõltub mulla õhu ja soojusreziim, mullas elavate
hiljem moodustunud võrseid, millel pead ei kujune, nimetatakse hilisvõrseteks - need võivad raskendada koristamist ja alandada tera kvaliteeti. Eriti tundlik on kaer niiskuse puuduse suhtes 10...15 päeva enne loomise algust. Oma hästi arenenud juurestiku tõttu on kaer mullastiku suhtes leplikum kui teised teraviljad (v.a. rukis). Teda võib kasvatada nii savi-, saviliiv-, liivsavi- kui ka turvasmuldadel; ebasobivad on ainult õhukesed rähkmullad ja liivmullad kuna neil on väike veemahutavus. Happelistel muldadel kasvab kaer samuti paremini kui teised teraviljad. Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja
orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2
On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. 5. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. 6. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. 7. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 44. Taimede poolt omastatav vesi. Taimede poolt kergesti omastatav vesi moodustab selle osa mulla veest, mis ületab väliveemahutavuse (WmaksWv). Kuna see vesi allub automorfsetes muldades gravitatsioonile, siis on see vesi mullas väga liikuv ja vähepüsiv. Tavaliselt on
närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. 5. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. 6. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. 7. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 36. Taimede poolt omastatav vesi. 14 Taimkate mõjutab mulla veereziimi summaarse aurumise kaudu. Mida tihedam ja lopsakam on maapinda kattev taimkate, seda suurem on transpiratsiooni osaakal summaarses aurumises.
27)Milles avaldub kuivenduse mõju? 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) Kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid. Äravoolu maksimumid suurenevad, reguleeritud veejuhtmetes setted ei jää enam lammile. Intensiivne detailkuivendusvõrk suurendab lämmastiku väljakannet
1. jämedate osakeste peenenemine murenemise jm. protsesside tulemusel mullamassis 2. 2. org. Jäänuste mineralisats. Vabanenud lihthapendite omavahelisel reaktsioonil ja Moodustunud horisont on akumulatiivne raua suhtes Bf, parasvöötmes Baf (Bw) ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon murenemine võib anda sekundaarseid savimineraale e. alumosilikaadid ja Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav
annaabi.ee 
