Seega asendushappesus on põhjustatud nii neldunud vesinikust kui ka Al. Määramise käigus tehakse kindlaks*üldine asendushappesus*neeldumine Alst*neeldunud vesinikust põhjus asendushappesus. Tehakse kindlaks 2x tiitrimise teel. Hüdrolüütilise happesuse määramine(H.Kappen)- leeliliselt reageeriva soolalahuse poolt mulla neelavast kopleksist väljatõrjutud vesinikioonidest põhjustatud mullaleotise happesus. Hüdrolüütiline h on alati suurem kui asendushappesus. Tähtsus: muldade lubjatarbe määramisel lähtutakse peamiselt hüdrolüütilise h suurusest (lupja doseeritakse ekvivalntselt hüdrolüütilisele happesusele. Levinuim meetod. Kasutatakse neeldunud vesiniku väljatõrjumiseks kas naatrium- või kaltsiumatsetaati. Neeldunud aluste hulka kuuluvad peamiselt kaltsium- ja magneesiumioonid ning soolakmuldades ka Naioonid. Neelamismahutavus(T)- 100 g mulla poolt neelatud asendatavate katioonide summa ja seda väljendatakse tavaliselt milligrammekvivalentides või ka massi%
1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist. Lupjamine peaks toimuma sügisel enne lume tulekut. Lubiväetist hangitakse Võrust, mis asub talust 15 km kaugusel. Välja nr Kultuur Pindala Lubjatarve Lubiväetise leelisus Norm Kogus ha CaCo3 t/ha nimetus t/ha t/põllule 1
Põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH- vesinikioonide konsentratsiooni tähis. See määratakse 1N KCl leotisest. Asendushappesus- H5,6 , see näitaja on alati suurem kui akt.happesus. neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele
Enamik happelisi muldi levib Kagu- ja Lõuna-Eestis karbonaadivabal moreenil (devoni liivakivil), sest muldade kujunemist mõjutab kõige enam mulla kujunemisest osa võtnud moreeni karbonaatsus. Kõige rohkem on lupjamist vajavaid muldi Võrumaal (u 60%), Põlvamaal (55%), Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal (40% põllumajandusmaast). Kokku vajab Eestis lupjamist 35...38% muldadest. Mulla happesuse olemus ja lubjatarbe määramine Mulla reaktsioon on üks olulisemaid mulla omadusi, mis sõltub vesinik- (H+) ja hüdroksiidioonide (OH-) kontsentratsioonist (vahekorrast) mullas. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus vesinikioonid, mille kontsentratsiooni tähistatakse sümboliga pH ja selle arvväärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogaritmi. Seega, vesinikioonide kontsentratsiooni suurenedes pH arvuline väärtus väheneb
õhulämmastiku sidumisel. Hapniku, süsiniku ja vesinikuga. Kasutatakse põhiväetisena vedelväetised tleb viia 10 cm sügavusele, pealtväetisena võimatu, vedelad odavamad. Mullas ammooniumioon seotakse mulla neelava kompleksi poolt kus taimed kasutavad või nitrifitseeruvad. Aeglaselt toimiv väetis. Niraatioon neg füüsikaline neeldumine, likuv ja kiire. Lämmastik leostub mullas pm nitraatidena. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus- pH lubjatakse mullad mille pH on alla 5,5 mida happelisemad seda suurem kogus ja mida raskem lõimis. ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla
Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid 23. Väetiste andmise ajad ja viisid 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab
Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid 23. Väetiste andmise ajad ja viisid 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27
Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine Lubjatarbe määramise meetodid: · Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 · Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. · Asendushappesus (H5,6). · Küllastusaste · Mullaprofiili ehitus ja kihisemine · Indikaatortaimed
Muldade viljelusväärtuse hindamine ja ettevõtte tootmistegevuse optimeerimine peab tuginema maakasutuse kompleksel agromullastikulisel ja majanduslikul analüüsil, mis eeldab väga põhjalike andmebaaside olemasolu. Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud. Kunagiste RPJ Eesti Põllumajandusprojekti mullastiku uurimise osakonna ja Vabariikliku Agrokeemia Laboratooriumi poolt on maakasutajatele koostatud mullastiku, lubjatarbe, väetistarbe ja maade hindamise kaartid. Trükis on avaldatud hulgaliselt muldade omadusi, viljakust ja kasutussobivust käsitlevaid teaduspublikatsioone ( Eesti mullastik arvudes I-VII, 1974-1989, Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras, 1992;Valler,1973 ). Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika
Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 ;Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt
Kasvatatakse kaera, mille kasutussobivus mullaga on kümnepallisüsteemis maksimaalne. (10) Peale selle kasvatatakse 5 lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2.1 Lubiväetiste kasutamine Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks
kuni 4,5 -tugevalt happeline 4,6...5,5- mõõdukalt happeline 5,6...6,5 -nõrgalt happeline 6,6...7,2- neutraalne üle 7,2- leeliseline 25. Mulla asendushappesus. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 26. Mulla hüdrolüütiline happesus. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 32. Mullavee liigid. Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. Tahke vesi mullas esineva jääna. Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa.
Mulla aktiivse happelisuse põhjustavad mullas vabalt olevad vesinikioonid mullalahuse reaktsioon. pH vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Nt. 10-5 st pH 5,0 tuleks lubjata. Potentsiaalse happelisuse põhjustavad H-d, mis asuvad mulla kolloididel (kolloidkompleks [H] jagatakse asendushappelisuseks H5,6 ja hüdrolüütiliseks happelisuseks H8,2. Need terminid tõi Eesti keelde Kaarel Liidak. LUBJATARBEKS MÄÄRATAVAD ELEMENDID CaCo3 t/ha määratakse. Lubjatarbe määramise võimalusi on mitmeid: 1. AKTIIVNE HAPPELISUS määratakse kas vesilahustes või kaaliumkloriidides. pH määratakse KCl enamasti vesileotises teadustarbeks pH aastaringselt sama < pH muutub suve jooksu (tulemus ei ole sama. 7 Lubjatakse pHkCl 5,5 Taimedele sobib enamasti nõrgalt happeline ja/või neutraalne muld. 2. HÜDROLÜÜTILINE HAPPESUS - H8,2 täpsem eelmisest, praegu kasutatakse vähe.
Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 27. Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesust põhjustavad need vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29
Välistöödel hakati kaardialusena kasutama aerofotomaterjali, mis olid täpsemad majandi maakasutusplaanist. Mullastikukaardi paljundamisel võeti kasutusele fotopaljundus. Koos Eesti Maaviljelus ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudiga töötati välja muldade boniteediskaalad 100 palli süsteemis. 1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid. Kolmandal perioodil (1970-1975) oli põhitööks põllumajandusettevõtete maafondi tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust, kallakust ja mullastiku kirjusust. Neljanda perioodi (1976-1981) põhitööks kujunes metsamajandite maade mullastiku kaardistamine
• Suureneb neeldunud aluste hulk ja seoses sellega mulla neelamismahutavus. • Paraneb mulla struktuur. • Paraneb mulla õhu-, vee- ja toiterežiim. • Aktiviseerub mulla kasulike mikroorganismide tegevus. • Paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. • Suureneb saak ja paraneb saagi kvaliteet • Sobiv mullareaktsioon taimedele on väetiste kõrge efektiivsuse ja nende keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt.
Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla leelisuseks nimetatakse ühevalentsete metalsete katioonide, eelkõige Na+ ja K+ esinemist mullalahuses. Mulla leelisus on taimedele ja mikroorganismidele niisama kahjulik nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega. 22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2)
mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. 36. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Reaktsiooni hapestumist pidurdavad neeldunud alused. Happe lisamisel mulda tõrjuvad
toiteelementi kätte vees lahustunud kujul mingi ioonina. Näiteks NH4NO3 lahustub vees ära ja taim saab kätte nii ammooniumi kui NO3 iooni. See, kumba taim eelistab, sõltub taimest ja tema arengufaasist. NH4NO3 tekib ka laudasõnniku lagunemisel mullas. Taimel peab olema mulla spiisavalt toitaineid ja on vaja täpselt analüüsida muldade liikuvate toitainete varustatust. Vastavalt sellele koostatakse väetustarbekaardid- fosfori, kaaliumi, lubjatarbe ja mõne mikroelemendi kohta. Lämmastiku kohta seda pole koostatud, sest lämmastik on sedavõrd ringlev aine, et täna mõõdetud tulemus on juba homme hoopis teine. Väetistarbekarte on vaja selleks, et väetisi agronoomiliselt , majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigesti kasutada. Eksamil: Kui ei väeta, tuleb saak mullavarude arvel. Näiteks o kg väetise korral saan natuke üle 1 tonni saaki hektarilt. Saagikujunemise kõver: y=a0+a1x-a2xruudus a0 on väetamata mulla saagi tase
Tähis H5,6. Väljendatakse cmol kg kohta. Asendushappesus on alati suurem, kui aktiivne happesus. b) Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need H+ ja Al+3 ioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on rektiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähis H8,2. Väljendatakse cmol kg kohta. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla happesuse reaktsioonid: mulla reaktsiooniks nimetatakse H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mullalahuses. Sõltuvalt nende ioonide vahekorrast võib mullalahuse reaktsioon olla, kas neutraalne, happeline või leeliseline. Neutraalse reaktsiooni korral on mulla lahuses H+ ja OH- ioonide hulk võrdne. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H ioonid, leeliseliste rektsioonide korral OH-d.
Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 27. Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesust põhjustavad need vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29
annaabi.ee 
