12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid" - Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon - Looduslik vaht pimsskivi (ehituses ja lihvimiseks) 12.02.2006 12 Kolloidlahused Kolloidosakesed koosnevad kuni miljardist ioonist, aatomist või molekulist Kolloidosakesed liituvad suuremateks osakesteks ehk koaguleeruvad (munavalge hüübimine keetmisel) Tarre ehk geel elastne, voolavuse kaotanud kolloidlahus (sült, hapupiim, tarretis, kõhred, kautsuk, tselluloos ) 12.02.2006 13 Tõelised lahused Lahused liigitatakse Küllastumata Küllastunud Üleküllastunud
Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur
lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt:
8,0-9,6 kollane-sinine Metüüloranz 3,1-4,4 punane-oranz Metüülpunane 4,2-6,3 punane-kollane Fenoolftaleiin 8,3-10,0 värvitu-punane Bromokresoolroheline 3,8-5,4 kollane-sinine Bromotümoolsinine 6,2-7,6 kollane-sinine Bromotümoolsinine Indikaatorite värvimuutust mõjutavad tegurid · Temperatuur · Ioontugevus · Orgaanilised solvendid · Kolloidosakesed Tugeva happe tiitrimiskõver tugeva alusega Tiitrimiskõvera arvutamine kui 50 ml 0,0500M HCl tiitritakse 0,1000M NaOH-ga 1. algpunkt 2. pH peale 10,00 ml NaOH lisamist 3. pH peale 25,00 ml NaOH lisamist 4. pH peale 25,10 ml NaOH lisamist · reageerivate ainete kontsentratsiooni mõju tiitrimiskõvera kujule · indikaatori valik Tugeva aluse tiitrimine tugeva happega Puhverlahused · Definitsioon · Säilitab kindla pH väärtuse
· Gaasiline aine kristalliseerub üleküllastunud auru kondenseerumisel--on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks.Vedelikes tekivad kristallid küllastunud lahusest väljasadenemisel või vedeliku jahtumisel allapoole nulli. · Amorfsed ained nt klaas kristalliseeruvad pikaajalisel seismisel. Kondenseerumiseks on vaja ,et aine sisaldaks nn. K-ikesmeid e. Tsentreid, need võivad olla sama aine või mõne muu sobiva tekstuuriga aine tahked osakesed või kolloidosakesed. Edasine kristallisatsioon seisneb kristallikeskmetele uute osakeste lisandumises,stabiilsete kristallialgnete moodustumises ning kristalli kujunemises. Et looduses sisaldavad ained enamsti palju kristallikeskmeid,siis tekib nende kristallatsioonil polükristalliline s.o. paljudest enam vähem ühesuurustest korrapäratult paiknevatest kristallidest koosnev aine nt. Metallid,soolad. Korrapärase suure monokristalli nt rubiin-, fluoriid
piirpind. Kolloidsüsteemide saamismeetodid jagatakse kahte rühma: a) kondenseerimismeetod – väiksemate osade liitmine suuremateks b) dispergeerimismeetod – suuremate osade pihustamine väiksemaks Pihussüsteemid on sellised süsteemid, kus ühed osakesed on teise pihustunud, kahe või enamfaasiline süsteem. Faasidevaheline piirpind – pind kahe faasi vahel. 44. Kolloidlahused. Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda.
3.3. Šokk „Põletuse tagajärjel suureneb kapillaride läbilaskvus ja tekib šokk. Tõsise šoki korral on sümptomiteks tahhükardia, madal vererõhk, väike pulsirõhk, jahe perifeeria ja oligouuria. Märkimisväärne on naatriumi ja kaaliumi kadu põletuspinnalt, mis jätkub kuni paranemiseni. Infusiooniravi alustatakse elektrolüütide lahustega. Kolloididest abi ei ole, sest ka suured kolloidosakesed pääsevad kapillaaridest läbi. Positiivsed kogemused on tekkinud hüpertooniliste lahuste kasutamisel.“ (Lindgren 2007: 17). Psühhosotsiaalseid probleeme on leitud 20-30%-l patsientidest, kes on läbi elanud raskeid põletusi. Tihti on psüühiliste tegurite taastumine raskem, kui trauma ise. Posttraumaatilise stressireaktsiooni ja depressiooni ravi nõuab järjekindlat koostööd põletusosakonna personali ja psühhiaatrilise
jälgitakse erinevate ainete sisaldust vees. Vee puhastam. tehnoloogiliste protsesside kogum, mille ees on anda veele enne tarbimist nõudekohane kvaliteet. Kõigepealt looduslik vesi suunamine veevärki vee selitamine (vabastam kolloidosakestest) idutustumine (vabastam mikroorganismidest, st haigusi tekitavatest pisikutest) värvusetustamine joogivesi. Kui veevärki suunat merevett, siis eelneb sellele ka magestam ja pehmendam. Mis on BHT? Bioloogiline hapnikutarve. Kolloidosakesed vees osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d. Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga. Rabavett juues tekib kiiresti soolade kriis. Rabasse minnes peab võtma kaasa sooli. Kõrge PH-ga on veekogud, kus on paekivine pinnas. Veekogu
a) Dialüüs (dialysis eraldamine). Kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. a. Membraanimaterjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. b) Ultrafiltratsioon pöörosmoos, lahusti osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. c) Geelkromatograafia uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni d) Elektrodialüüs 5. Millel põhinevad dialüüs, ultrafiltratsioon, elektrodialüüs? Dialüüs Kolloidosakesed läbivad enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus kasutatakse selliseid filtreid kolloidsüsteemide puhastamiseks nim. dialüüsiks (filtreerimine oleks analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures
koakulatsioon elektrifiltrites. N: jõgede suudmetes koakuleeruvad piirnevate faaside vahel. N: kõver OA iseloomustab vee ja OB jää Reaktsiooni kurust iseloomustab ka poolestusaeg, mis on aeg, mille jooksul iseenesest jõevete kolloidid. tasakaalulise auru rõhu sõltuvust temperatuurist. Kõver OC reageerib pool aine hulgast. Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid kirjeldab jää sulamis temp-ri muutust rõhu muutumisel. Kõverate Temperatuuri muutumisel muutub oluliselt reaktsiooni kiirus. Vad't ioone ja lahusti molekule, seda nim. atsorptsiooniks.
ioonide) arvust m, nende difusioonikonstandist D ja difusioonitee pikkusest l : v2 =dm/dt=Ds/l(C-L) Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine. See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte. Lahusti vahetamisel sadeneb aine liig välja ning moodustab kolloidosakesed. Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O
1 1 K (9.30) r t 0 rmax rmax S0 Kolloidkeemia uurib peendisperssete heterogeensete süsteemide omadusi pindnähtuste alusel ning samuti kõrgmolekulaarsete ühendite ja nende lahuste füüsikalis-keemilisi omadusi. Faasi, milles dispergeeritud aine on ühtlaselt jaotatud, nimetatakse dispersioonikeskkonnaks. Kolloidosakesed klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete kui ka koostisosade agregaatoleku alusel. Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela
lahuste vahepeal. Dispergeeritud osakesed on seotud agregaatide termodünaamiliseks tõenäosuseks (W) ja entroopia defin-kse gruppidena, koosnedes sadadest ja tuhendetest mok-dest. Nende tõenäosuse kaudu. S=R/Na*InW. Entroopia iseloomustab gruppide suurus võib olla väga erinev. Kolloidlahus on heterog süst, süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem kõrgematel kus kolloidosakesed ja keskkond on eral.tud faasidevahelise pinnaga. 0,00 teperatuuridel. Gaasides, kus moolide paigutus ja liikumine on Kolloidlahuseid valm.kse: 1) dispersiooni meetodil - dispergeerides K Ba Ca Na Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H 2 ,(Pt) Cu entroopia kõrgem. Entropiia kasvab aine molaarmassi kasvuga ja suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisad-s stabilis-rit. 0,80 1,50
suured basseinid, sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali. d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja. Koagulatsioon · Väikesed osakesed ühinevad suuremateks · Lisatakse veele alumiiniumi, raua soolasid · Vees lahustudes füdrolüüsuvad, mood kolloidosakesi · Kolloidosakesed omavad positiivset laengut -> ühinevad vees leiduvate negatiivse laenguga osakestega -> tekkivad suurehelbelised agregaadid, settivad kiiresti. · Flokulantide, pikad lineaarse ahelaga polümeersed ühendid, lisamine soodustab protsessi. Flotatsioon · Põhineb osakeste erineval märgumisel · Puhudes läbi vee väiksi õhu mullikesi, tõusevad mittemärguvad osakesed koos mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga
Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja
Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja
massiprotsentides: aine maht 100-s massiosas lahuses (mg% - 0,001g 100 g-s) b) mahu%: aine maht 100-s mahuosas lahuses. Kasut. Vedelike puhul NT: S2H4:H2=-> 1:2 c) molaarsus: aine moolide arv 1 liitris lahuses (1000 grammis lahuses) d) normaalsus: lahustunud aine ekvivalentide arv 1 liitris lahuses. e) moolimurd: lahustunud aine moolide arvu suhe üldmoolide arvusse. Moolimurd korda 100% on moolimurdprotsent. 6.3 Kolloidlahused. Adsorptsioon kolloidlahus on heterogeenne süsteem, kus kolloidosakesed ja keskkond on eraldatud faaside vahelise pinnaga. Kolloidlahuseid valmistatakse: a) dispersiooni meetodil- peenestamine- dispergeerides suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisatakse stabilisaator. B) kondensatsioonimeetod luues tingimused iooide või molekulide ühinemiseks agregaatideks. Kasut. Ultraheli, elektrikaani ja kolloidveskeid. Kolloidsüsteeme jaotatakse: a) aerosoolideks-gaasilise keskkonnaga. NT: tahke aine gaasi s= suits, tolm. Vedelik
reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Kerged lõimised 55. Lessiveerumine. Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine- mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske
TOITAINED- süsivesikud, vagud, rasvad; toiduainete koostisosad. TOITEVÄÄRTUS- 1g toitaine oksüdatsioonil vabanev energia (kJ/g). TÕELINE LAHUS- vees lahustunud soolade, hapete, leeliste jt. lauhs; lahustunud aine osakeste suurus ona väiksem kui 10-7cm ja need esinevad ioonide või molekulidena. TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid. TYNDALLI EFEKT- kolloidlahuses tekib helendav koonud,st. Kolloidosakesed hajutavad valgust ja muutuvad nii helendavateks punktideks. TUUMALAENG- aatomi tuuma positiivne laeng, määratud prootonite arvuga tuumas. VAHT- süsteem, milles vedelikku on pihustunud gaas. VALK- org. polümeer, mis sisaldab hapnikku ja lämmastikku ning on elusaine väga tähtis koostisosa. VULKANISEERIMINE- kautsuki kuumutamine väävliga, tekib kumm. VEE PEHMENDAMINE- kareduse kõrvaldamine. VESINIKHALOGENIID- vesiniku ja halogeeni ühend VEELDUMINE- gaasi või auru muutumine vedelikuks.
field to examine bacteria and proteins found in a cell. 5. Mis on lahuse hägusus - 6. Millest oleneb kolloidlahusest hajunud valguse intensiivsus - Valguse läbimisel lahusest läbinud valguse intensiivsus on pealelangeva valguse intensiivsusest väiksem. Kui lahuses oleval ainel puudub iseloomulik neeldumine kasutatud lainepikkusel, siis phjuseks on valguse hajumine. Hajumistsentriteks vivad olla nii kolloidosakesed vi ka lahustunud krgmolekulaarsed ühendid. Mtmismeetodit, kus mdetakse otseselt hajunud valguse intensiivsust, nimetatakse nefelomeetriaks.Turbidimeetrias vrreldakse lahust läbinud ja pealelangeva valguse intensiivsusi. 7. Millel phineb nefelomeetria 8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul
Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu. Veeümbrise tõttu osakesepinnal. Geel, sültne või amorfne- -//- koondunud ümbritsevas keskkonnas. Koaguleerimine- kui sool ühel või teisel põhjusel kaotab või väheneb laengu, et osakeste külgetõmbejõu suurus ületab eemaletõukava jõu suuruse, hakkavad üksikud kolloidosakesed omavahel liituma suuremaks agregadiks ja sadestuvad. Sooli Koagulatsioon- põhjused: elektrolüütide toime, sooli konsentratsiooni muutumine, t muutumine, veeümbruse eemaldamine kolloidosakeselt kolloidsooli kuivatamisel, külmutamisel või aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix.
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine.
f) - vimalk selgitus sama mis d)-l V v Tuleb arvestada parandit lahjendusele: Ak Ar V Turbidimeetria ja nefelomeetria Turbidimeetria ja nefelomeetria on hajutatud kiirguse mtmine. Hajunud kiirgusel on sama lainepikkus, mis ergastaval kiirgusel. Hajumine tekkib optilistel mittehomogeensustel (aatomid, molekulid, kolloidosakesed, tiheduse fluktuatsioonid). Seos kontsentratsiooni ja hajunud kiirguse intensiivsuse vahel on empiiriline. turbidimeetria mdab läbinud valguse intensiivsust, nefelomeetria mdab hajunud kiirgust 900 nurga all pealelangevale kiirgusele. 11 Nefelomeetrid Kui lahuse hägusus on suur, siis muutuvad nefelomeetrid tundetuks
või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti
Sellist süsteemi nimetatakse hajuspeenestatuks. Hajuspeenestatud süsteemi viskoossus on määratud põhiliselt peenestuskeskkonna viskoossusega. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nimetatakse viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks. Aeglasemalt liikuvad kihid takistavad kiiremini liikuvaid kihte, kuna soojusliikumine ja molekulidevaheline mõjujõud on erinevates kihtides erinev. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskeskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuste viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus 0. Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtib Newtoni seadus F = S dv/dy F - jõud, mida tuleb rakendada nihutamiseks teise pinna suhtes S - kihi pindala dv - suhteline liikumiskiirus dv/dy - kihtidevaheline kiirusgradient
Surfaktandid on enamasti amfifiilsed ained e. neil on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. Surfaktandid on näiteks seebid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 3.) Kolloidsüsteemide puhastamine. Dialüüs Nagu öeldud, läbivad kolloidosakesed enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus kasutatakse selliseid filtreid kolloidsüsteemide puhastamiseks nim. dialüüsiks (filtreerimine oleks analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli
+ - H3O + OH = 2H2O kui 50 ml 0,0500M HCl tiitritakse 0,1000M NaOH-ga 1. algpunkt 2. pH peale 10,00 ml NaOH lisamist 3. pH peale 25,00 ml NaOH lisamist 4. pH peale 25,10 ml NaOH lisamist reageerivate ainete kontsentratsiooni mõju tiitrimiskõvera kujule indikaatori valik 25. Indikaatori valiku põhimõtted neutralisatsioonitiitrimisel. Vastav pöördeala, selge värv Indikaatorite värvimuutust mõjutavad tegurid: Temperatuur Ioontugevus Orgaanilised solvendid Kolloidosakesed 26. Puhverlahused + - Seob H või OH ilma, et pH oluliselt muutuks. Säilitab kindla pH väärtuse Koosneb nõrgast happest ja temaga konjugeeritud alusest või siis nõrgast alusest ja temaga konjugeeritud happest. Puhverlahus moodustub kui nõrk hape on osaliselt neutraliseeritud tugeva aluse poolt või nõrk alus tugeva happe poolt Puhverlahuse tekke tõttu on nõrkade hapete ja aluste tiitrimiskõverad erinevad tugevate hapete või aluste omadest 27
Kahe mulli V=mg/B=V(-0)g/B (2). Asetades kiiruse väärtuse võrrandist (2) liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim elektrolüüsinähtusi elektrolüütide lahustes.) ja elektroosmoos, mis vahelises kiles toimuvad keerulised protsessid. Mullikestevahelised võrrandisse (1), saame Is=vc=mgc/B. Difusioonivoog on Id= VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna kolloidosakesed tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, -D*dc/dx. Tasakaalu korral, kus silmaga nähtavad muutused on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral tekivad nõguspinnad. Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, puuduvad, on Is=id ehk .
Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuse viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus. = 0(1+), 0 puhta lahusti viskoossus, - osakese kujust sõltuv koefitsient, - peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune toime
vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga Biokeemia · Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi biomembraanide, kuna kolloidosakesed on suuremad membraani pooridest. See tingib osmoosi, s.t. veemolekulide difundeerumise läbi poolläbilaskva membraani valgulahusesse. See omakorda põhjustab valgulahuses hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis takistab vee molekulide edasist difusiooni valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks.
mõjul. Suureneb ka takistusjõud, ühel hetkel nad on võrdsed, kui avaldame vastavad jõud, siis saame lõpuks sedimentatsiooni kiirust kirjeldava avaldise. Osakesed õhus settivad kiiremini kui vees, sest õhu viskoossus on mitu suurusjärku madalam võrreldes veega. Mida suurem osake, seda kiirem sedimentatsioon. Kui tahame aeglustada, siis tõstame dispersioonikeskkonna viskoossust. Sedimentatsiooni põhjal saab hinnata emulsioonide püsivust. Kolloidosakesed ja kõrgmolekulaarsed osakesed settivad ainult tsentrifuugimise abil. Sedimentatsiooni kiirus on võrdeline: • Dispersse faasi osakeste suurusega • Dispersse faasi ja keskkonna tiheduste vahega Intensiivne settimine toimub jämedisperssetes süsteemides. ! 5. Onkootne rõhk. ! Vere osmootset rõhku, mis on põhjustatud lahustunud valkudest nimetatakse osmootseks rõhuks. Võrreldes plasma osmootse rõhuga, mis on tingitud peamiselt veres lahustunud ioonidest,
lubatud normidele. Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon loetletud meetodeist. Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred, - sõelad, - liiva- ja rasvapüünised, - setitid, - flotaatorid, - filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või
reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. Faraday teine seadus - Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema ioonlaengu suurusega. 15. PILET a Kolloidid ehk pihused on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise. Olgu ka kohe märgitud, et kolloidid (kolloidosakesed) on liiga väikesed selleks, et neid mikroskoobis näha, kuid reeglina piisavalt suured, et hajutada valgust. (ainet, mis pihustununa ühtlaselt jaotub teises aines(disperssne), nimetatakse PIHUSFAASIKS. Ainet, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub, nimetatakse PIHUSKESKKONNAKS). b Looduses on kolloidlahused kõikjal – kolloidlahused on praktiliselt kõik
Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidsüsteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas. Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud, tärklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained. Toiduained (leib, või, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tüüpi kolloidsüsteeme. 4. Emulsioonid, nende stabiliseerimine, emulgaatorid
osakesi, siis seda süsteemi nimetatakse dispersiooniks. Dispersioonide käitumist määrab oluliselt faasidevahelise piirpinna olemasolu ja viimane on seda suurem, mida peenem on dispergeeritud faas. 13 Hästidispergeeritud süsteeme nimetatakse kolloidideks (osakesed alla 100 nm). Kolloidid peegeldavad ja hajutavad valgust (Tyndalli efekt). Kolloidosakesed on elektriliselt laetud. See laeng tuleneb laetud gruppidest osakese pinnal ja vastupidise laenguga ioonide adsorptsioonist ümbritsevast dispergeerivast keskkonnast. Nii moodustub elektriline kaksikkiht tagamaks summaarset neutraalsust. Kui dispergeeritud aine osakesed on piisavalt suured eraldamaks neid filtrimisega, siis on tegu suspensioonidega. Mida ma pean oskama: 1) tõlgendada ja ennustada lähtuvalt aine valemist tema füüsikalisi omadusi,
Peamiseks raskmetallide allikaks on tööstus. Viimasel ajal on järjest enam pööratud tähelepanu tööstusest pärinevatele mürgistele orgaanilistele ainetele reovees. Nende hulka kuuluvad näiteks fenoolid, polüaromaatsed süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline puhastus Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: · võred, · sõelad, · liiva- ja rasvapüünised, · setitid, · flotaatorid, · filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd.
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 2. Lessiveerumine ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 3
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19
Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel
aines; lahustunud aine osakesed on suuremad kui aatomid, molekulid ja ioonid, kuid väiksema läbimõõduga kui 1 µm.Süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Solvatatsioon ja dissotsiatsioon Solvatatsioon - lahusti (solvendi) struktuuri muutus lahustumise käigus. Lahusti molekulid ja lahustunud aine osakesed (ioonid, molekulid) või dispergeeritud süsteemides kolloidosakesed liituvad, tekivad muutuva koostisega solvaadid. Solvatatsiooni erijuhtum hüdratatsioon - vee molekulide liitumine mingi muu aine osakestega (ioonidega, molekulidega), lahusesse moodustuvad hüdraadid. Dissotsiatsioon lahustumisel lahustunud aine jagunemine solvateeritud ioonideks. Lahustumisega võib kaasneda soojusefekt: · eksotermiline efekt lahustuva aine kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on väiksem kui solvatatsioonil vabanev energia;
eemaldamiseks. Puudused: madal mahtuvus, kallis, puru eraldumine vette, orgaanilised ühendid ja baktreid võivad koguneda ioonvaheti pinnale ja selle tööd takistada. Elektrodeionisatsioon. UV-kiirgus: tapab mikroorganismid (ja lagundab osa orgaanilisi ühendeid), see on odav ja lihtne, kuid piiratud toimega. Ultrafiltreerimine: makromolekulide eraldamine veest suuruse järgi. Membraani poori suurus jääb enamasti 0.001 0.02 m suurusjärku. Eemaldab veest bakterid, kolloidosakesed, biomakromolekulid, kasutusel eriti just mikrobioloogias. Mikrofiltreerimine: eemaldab mikroosakesed, poori suurus alla 1 m. Kasutatakse viimase sõlmena süsteemis, et eemaldada osakesed, mis võisid vette sattuda süsteemist endast, nt aktiivsöe puru. Kombineeritud veepuhastussüsteemid. 28. Pöördosmoos vee puhastamise meetodina Pöördosmoos: vesi surutakse rõhu all läbi väga peenikeste pooridega (alla 0.001 m) filtri,
annaabi.ee 
