docstxt/124187071561890.txt
docstxt/14599825737502.txt
(vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2? (’’Taimkate’’ = ’Nõges’ OR ’’Taimkate’’ = ’Seaohakas’) AND Pindala < 20 4. Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida ArcGISi statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed inglise ja eesti keeles ning kirjeldage, mida vastavad näitajad näitavad)? Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida MapInfo statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed eesti keeles)? ArcGISis statistilised näitajad on: 1. Count (Kogus): valitud elementide kogus. 2. Minimum (Miinimum): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete miinimum. 3. Maximum (Maksimum): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete maksimum. 4. Sum (Summa): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete summa. 5
Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12 Smallworld................................................................................................................................14 GeoMedia...............................................................................
Eesti Maaülikool Teemakaardi koostamine KJ II Koostas: Monika Lõuna Juhendaja: Anne Kull 2016 Laadisin maakonna piiride andmed alla maa-ameti kodulehelt, Maakond MAP-Mapinfos kasutamiseks. Pakkisin zip faili lahti ja avasin maakondade kihi, kihi avasin nii et lohistasin faili MapInfo aknasse. Sisestasin andmed MapInfo programmis. Selleks lõin maakondade kihile uue veeru nimega „Regioon”, kuhu kirjutasin regioone nime, selleks valisin Table/ Table/ Modify Structure/ Add Field. Veeru tüübiks valisin Character ja tähemärkide arvuks 25.Selleks, et ära kaotada väljundkihil maakondade piirid ja tekitaks uued piirid, kirjutasin veergu „Regioonid” regioonide nimed, mille sain grupitöö andmete lehelt. Seejärel kasutasin töövahendit Spatial/ Combine/Combine Objects
vektorandmetena. Eesti baaskaardi andmebaasil on definitsiooni järgi kõik GIS tunnused. Tema omapäraks on kindlalt defineeritud otstarbe (nt. Rahvastikuregister) ja tarbijate puudumine. See teeb eriti vajalikuks paindliku tarkvarakeskkonna kasutamise. Praeguseks on baaskaardi algselt ARC/INFO-s loodud andmebaas konverteeritud ja kättesaadav ka teistes enamlevinud GIS keskkondades, nagu ArcView GIS, Intergraph MGE ja MapInfo, samuti CAD programmide standardvormingus DXF ning laialt kasutatavas CAD vormingus Microstation (Tartu Ülikooli Geograafia...). Baaskaardi teeb kolmele Balti riigile Rootsi firma "Satellitbild" koostöös kohalike kaardikeskustega (mõõtkava 1:50 000). Firma nõudis, et kasutataks ühtset kaardi projektsiooni. Kuna Baltikum on pikem põhja-lõuna suunas, on otstarbekas kasutada TM projektsiooni. Eestile oleks palju soodsam ka baaskaart valmistada Lamberti projektsioonis,
töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1
tif) ning sellel punase äärejoonega (äärejoone paksus (Outline Width): 0.4) ja täitevärvita (Fill Color: No Color) maakasutuse polügonid (Uus_maakasutus). Pilt esitage piisavalt suurelt, et oleks võimalik näha digitaliseerimise täpsust. 8 9 14. Kuidas teil teie arvates polügonide digitaliseerimine õnnestus? Mis valmistas probleeme ja mis meeldis? Kui teil on kogemusi mõne teise tarkvaraga (nt. MapInfo) andmete digitaliseerimisega, siis võrrelge erinevate programmide võimalusi. Kuna programm oli juba tuttav, siis läks polügonide digitalkiseerimine ka mõnevõrra lihtsamini. 15. Nimetage, milliseid kõrguse väärtusi (ja miks) te uue maakasutuse puhul kasutasite. Uue maakasutuse puhul kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi: 0 m = lammisoo, veekogu, künnimaa 1m = kõrrelised, poollooduslik rohumaa, viljapõld, kultuurrohumaa 5 m = õueala 10 m = hooned, soomets 15 m = võsa (lehtmets)
piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks. Fotoplaan – maapinna terviklik fotograafiline kujutis etteantud mõõtkavas, mis on saadud trasformeeritud aerofotode pindade kokkumonteerimisel. Ortofoto – teisendatud plaaniline aerofoto, kus on kõrvaldatud reljeefist ja foto
Võimalus 6 kasutada valmis kursusi, ülesandeid, projekttööde kavasid. See keskkond on loodud mitmete organisatsioonide koostööna. 3.4 Norra Norras on GIS õppekava kohustuslik osa. Õppekavas pole aga täpsustatud, milliseid GIS-i alaseid oskusi peavad õpilased omandama. Tõlgendamisvõimalus on väga suur. Väga vähesed Norra koolid kasutavad professionaalset tarkvara nagu ArcView,Idris või MapInfo. Paljud arvavad, et koolis piisab ka lihtsamatest GIS programmidest nagu AEJEE, Geomatica, QGIS jt. geoNorge-digitaalne Norra, kus pakutakse erinevaid interaktiivseid kaarte, GIS andmeid ning satelliidipilte ja nendega seotud rakendusi. 3.5 Taani Taanis pööratakse õppekavas suurt tähelepanu uurimusoskuste arendamisele eriti keskkoolis. Keskkoolis tuleb geograagias teha vähemalt kaks uurimust. GIS on nüüd ka gümnaasiumi geograafia kohustuslikke osi
kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. 15 Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis: · MicroStation · MapInfo · Arcview Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud.
f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80 d. Projektsioon: Lambert-Est e. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: L-Est f. Faili formaadid: i. Vektorkujul: DGN, Mapinfo ii. Rasterkujul: CIT, TIFF, ECW g. Eesmärk: Olla aluseks riiklikele teemakaartidele ning ruumiinfot sisaldavatele registritele. h. Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef i. Toimub andmete uuendamine (II kaardistusring) j. Keskmine ruutviga: i. Stereos: 2m ii. Tehislikud objektid: 4m iii
Togogaafilised kaardid: 3) M 1:50 000 (1905); 4) M 1:25 000 (1947); 5) Botaanilise keeluala "Halliste puisniit" piiridega kaart, M 1:25 000 (1959); 6) Riikliku kaitseala "Halliste puisniit" kaart planeeritavate piiridega, M 1:10 000 (1978); 7) Katastri aluskaart, M 1:10 000, koost. 1985-1986; 19 8) Soomaa rahvuspargi luhtade ja majandamisklasside piiridega kaardid MapInfo formaadis, koost. 1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart
Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Eesti põhikaardi näol on tegemist suuremõõtkavalise, kogu Eesti territooriumit katva digitaalse, uueneva topograafilise kaardiandmebaasiga. 85. Mis on Eesti baaskaart? M: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Projektsioon: TM-BALTI. Formaadid: vektorkujul (ARC/INFO, MapInfo TAB, MicroStation DGN), paberil. Rasterkujul ei levitada, trükikaardil ka sateliitpildi kujutis. Kaardilehtede jaotus - kokku 112 lehte. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? M (1:10000 vs 1:50000), trükikaart (baaskaardil on juurde ka SAT-pilt), lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs
parameeter, mille abil erineval kujul olevat infot saab seostada, viidata, sorteida ja analüüsida. GISi riistvara ja tarkvara funktsioonid on alljärgnevad. Andmete kogumine ja verifitseerimine • Kompileerimine • Salvestamine • Täiendamine ja muutmine • Andmete haldamine ja andmevahetus • Manipuleerimine • Analüüs ja andmete kombineerimine • Päringud ja tulemuste esitus Enamlevinud GIS programmid 16 MapInfo • MicroStation • IDRISI • ESRI tooted (ArcView, ArcInfo) Olulisemad GIS päringud asukohapäringud Mis asub asukohas ...? – otsingupäringud Kus asub objekt ...? – trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...? – klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? – modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS andmete kvaliteet *asukohatäpsus • atribuuditäpsus • loogiline õigsus • (andmete) täielikkus
informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni.
kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs
hooldatavate viljakate aruniitude pindala 1390 hektarini aastaks 2020. Servaniit (6430) 2013. aasta seisuga on hoolduses 370 ha servaniite. Eesmärk on tagada juba hoolduses olevate servaniitude püsivalt hoolduses oleva pindala säilimine aastani 2020. Täiendavatest taastamist vajavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal 50%, riigimaal 31%, jätkuvalt riigi omandis oleval maal 18% ja munitsipaalmaal 1%. Aastaks 2020 hooldatavad alad on toodud lisas 1 esitatud kaartidel ja eraldi Mapinfo kihina. Eelisjärjestades erinevaid kooslusi tuleb aastatel 20142020 enim tähelepanu pöörata loopealsetele ja puisniitudele, kuna nende, erakordselt liigirikaste koosluste hooldatud pindala on endiselt nii väike, et ei taga nende koosluste ja seega ka neist sõltuvate liikide säilimist Eestis. Eriti ajakriitiline on loopealsete taastamine selle elupaigaga seotud liikide hävimisohu tõttu. 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus
Mõõtkavas(põhi 1:10000, baas 1:50000), Trükikaardis (baasil juures ka sateliitpilt), Lähtematerjalides(põhikaardil ortofoto ja välitööd, baaskaardil sateliitpilt),Tehnoloogilises skeemis (baaskaardil välitöid pole, põhikaardil on), Asukohatäpsuses ja nähtuste valikus, Kaasajastamises (põhikaart uueneb), Reljeefis (baaskaardil puudub reljeef) 86. Mis on Eesti mullakaart? Projektsioon L-Est, mõõtkava 1: 10 000, formaat dgn, mapinfo, arcinfo. Kaardi eesmärgiks oli luua vajalik alus maade hindamiseks ning Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmetest ning tarkvaralisest keskkonnast, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada tulemusi kaardil. Kaardi lähtematerjalideks olid majandite ja metskondade mullastikukaardid+väliuurimistööd+katastri aluskaart 1:10 000, keeruka reljeefiga aladel oli mõõtkava 1:5000
reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Metsamaade kardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kardistamisüksuste nimekirja alusel. Võrreldes p/mettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaaristamine. Alates 2001 a. alusati koostada digitaalsed mullastikukaardid ja andmebaasid. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: mulla kaardistamisüksused; mulla lõimis koos kihtide tüsedusega; mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi, metsas ka metsakõduhorisntide tüsedus; suurkivisuse aste; mulla perspektiivboniteet. 78. Muldade kuivendusvajadus ja selle hindamine. Vastus oli loengus...meil ei ole 79. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust.
annaabi.ee 
