RAUD Omadused Plastiline Hea soojus-ja elektrijuht Magnetiseeritav Kasutamine Maak Raudmeteoriit Raudkvartsiit Hematiit Magnetiit Maagi leidumine Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas- Lebedinski karjäär El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril Kuidas toodetakse Rikastatakse Särdatakse Karbotermia Liitained Roostevaba teras Malm Teras Tänan kuulamast!
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Toomas Kal Esitlus kunstiajaloos Koostas: Liisa Soovere MT-09A Ehtekunstnik Toomas Kal sündinud 1975. aastal Pärnus Koolid:1982-1993 Pärnu 4. keskkool 1995-1999 Tartu Kunstikool, mööbli kujundamise ja restaureerimise eriala 2002-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool, eksternõpe Alates 1988. aastast kullassepp Tegemised Toomas Kal teeb: Sõrmuseid Kõrvarõngaid Käevõrusid Ripatseid Kaelaehteid Rinnanõelu Lipsunõelu ja Setu ehteid Abielusõrmused briljant triipudega kullast Kuld, tsirkoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Ussikujuline käevõru. Fifth level Hõbe. Majake Click icon to add picture Click icon ...
Siirdemetallide ühendid Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine
Kiirendab haavade ja luude paranemist. Leevendab depressiooni, unetust ja kosutab närvisüsteemi. Kaitseb ka elektromagnetilise kiirguse eest. 4.Hematiit Hermatiiti võib kanda kaitse otstarbel. Ta julgustab uuesti alustama, arendab spontaansust, otsustusvõimet ja isiklikku külgetõmmet, muudab inimese tahtejõulisemaks, vapramaks ja teovõimelisemaks. Hermatiit toob hea une ja aitab välja puhata, uinumisraskuste korral võib padja alla panna hermatiidi ja roosa kvartsi. Hematiit aktiviseerib vere-ja rakuloomet, ergutab vereringet ja südant. Kosutab kopse, maksa, põrna ja neere. Leevendab vereringehäiretest tulenevaid haigusi- veenilaindid, ummistused, verevalumid. 5.Tiigrisilm Tiigrsilma energia on aeglane ja raske, kuid liikuma hakates väga suure mäjuga. Sobib inimestele,kes otsivad oma jõudu, annab julgust ja tugevdab nõrka eneseusaldust. Tervendab mõtlemist, lepitab vastaseid ja sulatab ühte mehelikku ja naiselikku energiat. Aitab argadel ja
30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega. Raua sulamis temperatuur on 1539 kraadi. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel.
on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole enamasti kuigi püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku
3d- orbitaalit Raua püsivam oksüdatsiooniaste on III, ebapüsivam II Levik looduses Kõigist melementidest on Fe levikult 4. Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid Fe2O3 raud(III)oksiid, pruun või punane rauamaak e. Hematiit. Hematiiti kasutatakse raua tootmiseks. Punase värvusega raud(III)oksiidi rauamennikut kasutataksekeedu- ehk rootsi värvides pigmendina (värvimullana). Fe3O4 magnetiit, segaoksiid (FeIII oksiid), magnetiliste omadustega. Magnetiiti kasutatakse raua tootmiseks Hüdroksiidid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid, nn ,,sooraud", mida leidub ka mitme pool Eestis Ooker, mida leidub ka Eestis sh(seal hulkas) Hiiumaal.
Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 m...
Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused. Rauamaagid Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad. Peamised rauamaake moodustavad mineraalid on hematiit, magnetiit, limoniit ja sideriit. Eristatakse peamiselt magmalisi ( NSV Liidus Kussa ja Katskanar, Rootsis Lapimaal), kontakt- metasomaatilisi, hüdrotermaalseid, settelisi ja moondemaardlaid. Tööstuses kasutati rauamaaki, mille rauasisaldus on vähemalt 30%; väävli- ja fosforisisaldus madaldab rauamaagi kvaliteeti. Rauaprepaparaadid Rauapreparaadid on rauda sisaldavad ravimid, kehvveresusevastased ained. Rauapreparaadid muutuvad mao soolhappe toimel raud(II)kloriidiks; viimane
Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites Grafiit struktuurilt koosneb tasandikulistest lehtedest, pehme, söe vorm, pliaatsisüdamikud Hematiit - Moodustab tahveljaid või soomusjaid Markasiit eelmisega väga sarnane, rombiline. kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid masse, mis on mõnikord neerja väliskujuga. Värvus punakaspruun kuni raudmust, kriipsu värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5
meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3. Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3.
meditsiinis), hõbehalogeniidid (AgCl) on valgustundlikud ja kasutatakse fotograafias. 2. Raud · Väga levinud element maakoores (4. kohal). Kogu planeedil levikult 1. kohal. · Oksüdatsiooniaste võib olla nii III(püsivam) kui II. · Puhtana pehme, plastiline vastupidav vee ja õhu suhtes. Sulamid aga korrodeeruvad kiiresti. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Hea elektri- ja soojusjuhtivus. · Looduses palju erinevaid maake hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), püriit (FeS2) jt. Eestis on toodetud rauda soorauamaagist. · Keemiliselt küllaltki aktiivne (reageerib kiiresti lahj. hapetega). · Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega (passiveerub). · Raua keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus). · Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3.
1. peeneteralist struktuuri 2. kahjulike lisandite sisaldust 3. jämedateralist struktuuri 4. keemilise koostise ebaühtlust 19. (Points: 2.5) Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? 1. monokristallide omadused on anisotroopsed 2. monokristallide omadused on isotroopsed 3. polükristallide omadused on polümorfsed 4. polükristallide omadused on anisotroopsed 20. (Points: 2.5) Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on 1. magnetiit Fe304 2. limoniit 2Fe203·3H20 3. hematiit Fe203 4. sideriit FeC03 21. (Points: 2.5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2
Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 1. Malmi tootmine Malm on terasega suures osas samasugune ja enne, kui saadakse teras, tuleb malm. Malmi saamiseks kasutatakse järgmisi tooraineid: rauamaak, mangaanimaak, räbusti, kütus(koks), kõrgahjugaas + hapnik. Levinuim rauamaak, mida kasutatakse malmi tootmisel on hematiit ehk ´´punane rauamaak``, mis sisaldab endas 5060% rauda. Mangaani lisatakse kõikidesse raua-süsiniku ühenditesse, malmi tootmisel umbes 2-3%, et parandada malmi omadusi. Selleks, et mittevajalikud ühendid malmist eemalada, tuleb sinna lisada räbustit, milleks kasutatakse lubjakivi. Kuna kogu liitsegu tuleb omavahel kõrge kuumusega sulatada, siis peab selleks kasutama kütust, peaasjalikult koksi, mis on saadud kivisöe koksistamisel
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : ...
Mn c. Si d. C Question 38 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Select one: a. aluminiumi ja nikli baasil b. nikli ja kobalti baasil c. nikli ja raua baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Question 39 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on Select one: a. limoniit 2Fe2O3·3H2O b. hematiit Fe2O3 c. sideriit FeCO3 d. magnetiit Fe3O4 Question 40 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? Select one: a. metalli terade moodustamine b. kristalliseerumiskeskmete moodustamine c. kristalliseerumissoojuse eraldumine d. metalli terade eraldumine
Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit(raua maak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. 11. Eesti põhilised maavarad. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Maavara varu puhul eristatakse aktiivset japassiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. aktiivne varu maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas, tumepunane, must), Cr (punane, erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane, oliivroheline, sinine, pruun, must, kollane) jt. Kriipsu väruse e
kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maakide all maavarasid, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt
Neist esimene, Spirit, laskus sinna 2004. aasta 3. jaanuaril ja teine, Opportunity, kolm nädalat hiljem. Kulgurite tegevusajaks oli esialgu plaanitud ainult kolm kuud, kuid üllatuslikult töötavad nad siiani. Opportunity on liikunud Marsi pinnal ligemale 12 kilomeetrit ja Spirit üle seitsme kilomeetri. Mõlemad kulgurid on Maale saatnud üle 100 000 foto. NASA teadlaste kinnitusel on kulgurid leidnud Marsil tõendeid vee olemasolust. Näiteks avastati hall särav mineraal hematiit, mis Maa peal moodustub vees. Mingit märki elusolenditest või kunagi eksisteerida võinud elusorganismidest kulgurid aga ametlikel andmetel avastanud ei ole, nimelt aparaatidel napib elu leidmiseks vahendid. Seetõttu peavad NASA teadlased siiski võimalikuks, et piirkond, kus kulgurid pinnavee jälgi avastasid, võis olla kunagi elamiskõlblik keskkond. 3 Spirit
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhtelis...
räni ja fosfori redutseerimine, mis siirduvad samuti sulametalli MnO + C Mn + CO 3MnO + 4C Mn3C + 3CO SiO2 + 2C Si + 2Co 2 P2O5 (CaO ) 3 +10C + 3SiO2 4 P + 3(CaO ) 2 SiO2 +10CO FeS + CaO FeO + CaS MnS + CaO MnO + CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: · punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 · magnetiit Fe3O4 · pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused
(graniit, gabro) ja purskekivimiteks (basalt, obsidiaan, tuff) · settekivimid · moondekivimid tekivad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak · settekivimites fossiilseid kütuseid, ehitusmaterjali lauskmaad ja madalikud D. Kaevandamine maardlates ja probleemid: · maagid on kontsentreerunud kivimikihtidesse e soontesse, mis võivad olla murenemise tagajärjel küllalt maapinna lähedal saab rakendada karjääre, mõned kuni 150 m sügavused ja paljude ruutkilomeetrite laiused
MnO C Mn CO 3MnO 4C Mn3C 3CO SiO2 2C Si 2Co 2 P2O5 (CaO ) 3 10C 3SiO2 4 P 3(CaO ) 2 SiO2 10CO FeS CaO FeO CaS MnS CaO MnO CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 magnetiit Fe3O4 pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : lubjakivi CaCO3 dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused
8 elementi Mendeleejevi tabelis on mahuga 98,8% 2. SiMa vöö 3. Vahevöö 4. Maa tuum Maakoores on väga vähe elemente, mida kohtame üksinda (Cu, S,..). Enamasti on mineraalid. Mineraale jagatakse: 1) geoloogilise tähtsuse järgi 2) aine sisemise ehituse alusel 3) oleku alusel 4) keemilisel koostisel põhinev klassifikatsioon Mineraalide jaotamise klassid: 1. ehedad elemendid 2. sulfiidid 3. oksiidid (kvarts SiO2) (ahhaat, opaal, hematiit, magnetiit, limoniit, boksiit, korund) 4. halogeniidid (haliit [NaCl], kaaliumväetised) 5. hapnikku sisaldavate hapete soolade rühmkond sulfaadid karbonaadid fosfaadid silikaadid CaSO4 + H2O kaltsiit CaCO3 apatiit vilgukivid dolomiit CaMgCO3 fosforiit ortoklass Mineraalid esinevad looduses ehedalt, üksinda
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
On tingitud peaasjalikult temp. kõikumistest. Soojenedes mineraalide ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, mille tulemusel kivim mureneb. 2) Keemiline murenemine e. porsumine. On põhjustatud looduslike reagentide toimest (vesi, süsihappegaas, hapnik) Hapnikuga hapendumine, või vastupidine taandumine (alahapendilised ühendid) Lahustumine kõik mineraalid vähem või rohkem lahustuvad vees. Sõltuv vee temp. ja CO2 sisaldusest. 3) Hüdratatsioon on veega ühinemine. Hematiit annab veega ühinedes limoniidi. Silikaatide murenemine talgistumine talk, serpentiidistumine serpentiin, kaoliinistumine kaoliit. Bioloogiline murenemine- seotud org elutegevusega. Mullatekke protsess. Org aine lagunemisproduktidest põhjustatud mehan purustamise ja keemiliste muundumise prots. Settekivimite murenemine- võibjuhtuda ainult kui nende koostises esineb suure primarsete kivimite tükke, võivad ainult rabeneda. Lubjakivi mur on keerulisem.
KOOSTIS KEEMILISED Karbonaatne Diageneetiline dolomiit Dolomiit CaMg(CO3)2 sete Evaporiitne sete Evaporiidid Haliit NaCl Kips CaSO4 x 2H2O Anhüdriit CaSO4 Rauaoksiidid ja Ferroliidid Hematiit Fe2O3 hüdroksiidid Götiliit FeO(OH) Sideriit Fe2CO3- rauakarbonaat,rauasulfi did Fosfaatiderikas Fosforiidid Apatiit Ca(PO4)2-kaltsiumfosfaa sete BIOKEEMILISE D
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
Omavärvus. Allokromaatiline värvus lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised. Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda. Pseudokromaatiline värvus optiliste efektide värvus. Tekib valguse intereferentsil või difraktsioonil kristalli läbimisel või sellest peegeldumisel. Nt kihiliste kristallide puhul. Mineraali pulbri(kriipsu) värvus võib erineda mineraali enda värvusest. Nt Hematiit Fe 2O3 must, kriips tumepunane. Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. Läige. Läike mulje loob mineraali pinnalt peegelduv valguse intensiivsus. Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt) Paralleelkiudjalt agregaadilt: siidi läige. Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutterläige.
Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. Kivimite kasutus: Inimesed on ammusest ajast kivimeid tööriistade valmistamiseks ja ehitusmaterjaliks kasutanud. Ränikivi ja vulkaanilised kivimid on ideaalsed tööriistade valmistamiseks, sest nende lõhenemisel tekivad teravad lõikeservad. Suuri arhitektuurimälestisi nagu püramiidid, paleed ja templid, ehitati graniidist, marmorist, kilt-, liiva,- ja lubjakivist. Tahvelkilta saab lõhestada õhukesteks plaatideks ning kasutada katuse-
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
(aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c)fosfaadid-apatiit (Koolas), fosforiit; d)silikaadid- olulisimad mulla seidukohalt, SiO4 tetraeedrite asetsemise järgi jagatakse silikaadid alarühmadesse:
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
Aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit. Kivimid magnesiit MgCO3, hematiit Fe2O3, püriit FeS, galeniit PbS, dolomiit CaMg(CO3)2, lubjakivi CaCO3 mere põhjas Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2 Merepõhja ja merepinna keemilise koostise erinevus
1. Ehedate elementide klass mullas tavaliselt neid ei esine. Esindajad: C polümeersed ühendid (teemant, grafiit), Au, Ag, Cu. 2. Väävliühendite klass väävli ühendid metallidega. Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid
või kloriidi redutseerimisel: V2O5(s) + 5Ca(l) 2V(s) + 5CaO(s) Kroom- Kroom Cr on hele, läikiv, korrosioonikindel metall, mida saadakse mineraali kromiidi FeCr2O4 redutseerimisel söega elektriahjus FeCr2O4(s) + 4C(s) Fe(l) + 2Cr(l) + 4CO(g) või aluminotermiliselt Cr2O3(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 2Cr(l) Mangaan- Mangaani toodetakse aluminotermiliselt pürolusiidist MnO2: 3MnO2(s) + 4Al(s) 3Mn(l) + 2Al2O3(s) Raud- Raua põhilised kasutatavad mineraalid on hematiit Fe2O3 ja magnetiit Fe3O4. Leidub ka palju püriiti FeS2, kuid seda on tülikam kasutada. Raud on suhteliselt reaktiivne ja korrodeerub niiskes õhus. Puhast, lisanditena Fe saadakse raudpentakarbonüüli termilisel lagundamisel: Fe(CO)5Fe + 5CO Koobalt- lihtaine saadakse oksiidi redut. Süsinikuga: Co3O4 + 4C3Co+4CO/ Co3O4+4CO3Co+4CO2 Nikkel- Saadakse peamiselt sulfiidsetest maakidest, mis kõigepealt säratakse nikkel(II)oksiidiks ja seejärel redutseeritakse
Irisatsioon on kristallipindadel jälgitav loodusliku valguse jagunemine interferentsvärvusteks. Siledad ja lihvitud iriseeruva väärisplagioklassi (spektroliidi) - labradori - kristallid toovad esile suurepärase värvidemängu 48. Kriipsu värvus. Mineraali värvusest vähem varieerub tema kriipsu värvus. Mineraali pulbri (kriipsu) värvus võib erineda mineraali enda värvusest. Nt Hematiit Fe2O3 must, kriips tumepunane. Kollakas püriit teeb rohekasmusta kriipsu. 49. Mineraalide läbipaistvus ja klassifitseerimine läbipaistvuse alusel Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. Näiteks püriit on läbipaistmatu, kvarts läbipaistev või poolläbipaistev. 50. Mineraalide läige ja klassifitseerimine läike järgi. vaha, rasva, siidjas ja pärlmutter-läige, matt läige.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
konstruktsioonide projekteerimine. AVALDATUD ILMUMAS 2008 või 2009 alguses Teras 1 5 1. Teras, selle tootmine ja põhiomadused 1.1 Üldist Teras = raud + süsinik; C < 2%; ehitusterastes C < 0,3%. Tooraine: ~ 70% - rauamaak: Fe3O4 - magnetiit + Fe2O3 - hematiit ~ 30% - vanaraud Kõrgahjus - rauamaagist eraldatakse hapnik koksi (C) abil. Ülalt pannakse rikastatud maak ja koks sisse, altpoolt puhutakse kuuma õhku (ja vahel ka kütteõli). Eraldub CO ja H2, kuumad gaasid kuumutavad ülespoole liikudes tooraineid. Alt lastakse välja tekkinud sulamalm (~ 4% C). Konverteris põletatakse ülearune C välja, puhudes õhku (tänapäeval hapnikku) läbi sulamalmi, kuni saadakse sobiv süsiniku kogus (< 0,3%)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
