Mullateaduse konspekt (0)

mullateadus1



MULLATEADUS  1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.

Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja 
muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 

Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine 
(elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi  2. Muldi kujundavad faktorid. 

1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 

2) lähtekivim 

3)kliima 

4)reljeef 

5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke  3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 

Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on 
kahemõõtmeline.

Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline

Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda  4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 

1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 

2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine, 
vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad, liigi ja geenivaramu) 

4) tooraine allikas (liiv, savi, kruus) 

5) kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna alus (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 

6) geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu  5. Kivimite ja mineraalide murenemine. 

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline 
purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks

Keemiline murenemine ehk porsumine on kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike 
reaktiivide mõjul kusjuures moodustuvad uued mineraalid.

Bioloogiline murenemine-toimub taim ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul   6. Mulla aluskivim ja lähtekivim. 

Eestis moodustavad ürg ja aguaegkonna kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb 
peamiselt graniitidest 

Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimeteatakse mulla lähtekivimiks, mittehaaratud osa 
mulla aluskivimiks 


7. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 

tähtsamaid mulla lähtekivimid eestis on:

1)moreenid e jääsetted-põhjaeestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. lõimimiselt tugevasti 
koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. 
lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne 
moreen

2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema 
settega nt liiv v saviliiv

3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad

4) jääpaisjärvede setted

5) turvas-soomuldade lähtekivim

6)tuulesetted, alluviaalsed   8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. 

mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes

osakesed üle 2mm-mulla kores  9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. 

liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei 
paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud, 
mineraalväetiste mõju on lühiajaline, madal keskkonnakaitseline väärtus, madala viljakusega

saviliivmullad-keskmise viljakusega, hästi õhustatud, sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks

liivsavimullad- tänu soodsale vee ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalne

savimullad-taimetoitainete poolest rikkad, raskesti haritavad, kuivavad aeglaselt ja soojenevad aeglaselt, 
suure veemahutavusega, kuival ajal kattub savimuld koorikuga, optimaalne harimisaeg on väga lühike

Sõrmeproovi põhimõte: võetakse veidi uuritavat mulda, see niisutatakse veega sellise konsistentsini, et muld 
oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel üritatakse mullast voolida ca 3mm läbimõõduga nöör. See 
milline on mulla plastilisus määrabki mulla lõimise.

Savi – saab käte vahel veeretada 3mm jämeduseks nööriks, mis rõngasse keeramisel ei pragune

Raske liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keeramisel nöör praguneb

Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub

Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub

Saviliiv – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa

Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, 
lagunemine, ladestumine, bilanss.   10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. 
 mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 

1)õhustatus 

a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire 
lagunemine nt: kompostimine 



b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane 
lagunemine.

tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltum 
veerežiimist ja füüsikalistest omadustest

2)lähtematerjali koostis suhkrud ja valgud lagunevad kiiremini kõige aeglasemalt ligniin(puit) 

valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks

valgurikaste taimejäänuste korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2 JA H2O

valguvaeste taimejäänuste korral kasutatakse vabanenud lämmast nikroorganismide poolt ära. võib ajuti 
tekkida N-defitsiit

3)niiskusest lagunemiskeskkonnast. niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kui on olemas 
küllaldane õhu juurdepäs

4)temperatuur

5)mulla reaktsioon-happelises keskkonnas peamiselt seened (aeglane protsess) ja neutraalses keskkonnas 
bakterid (kiirem protsess)

6)Mulla füüsiklaistest, keemilistest ja füüsikaliskeemilistest tingimustest-suure savisisaldusega muldades 
lagunemine aeglasem kui kergemates muldades

7)mulla bioloogilisest aktiivsusest  11. Orgaanilise aine vormid mullas. 
 ehituselt ja välisomadust põhjal jaotatakse org aine mullas: 

1)mittespetsiifiline org aine (varis) lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused määratakse 
kuumutuskao alusel 

2)spetsiifiline org aine- huumus. huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud 
mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav, sisaldab toitaineid eelkõige N,P, mulla 
huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega et huumuse koostis on C 
sisaldus 58%

huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5%
 12. Huumuse omadused ja koostis. 
 mulla org aine kujuneb mullatekkeprotsessis

elusorganismid ja ‘’surnud''org aine

tunnuslik element on süsinik C samuti N, P, S ja nende ringe

orgaanilise aine ladestumine

metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Vatise ja kõdukihi teke.

rohumaataimestikuga aladel(rohumaa, põld) ladestub orgaanilne aine peamiselt mulla pindmisse kihti.

mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele

org aine muundumised mullas

mulla pinnale ja mukda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. organiiilise aine 
lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks

peamised esmased org aine lagundajad on bakterid ja seened 


13. Humifikatsioon. 
 Humifikatsioon-huumuse tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, mis esineb 
eesti tingimustes, taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning lasuvva sademeteveega 
uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke 
aeglustub   14. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. 
 mulla orgaanilise aine pakutavad ‘'hüved''

bioloogilised: energia allikas (C), toiteelemendid(N,P,S)

füüsikalised: struktuursus, veehoiuvõime, soojusrežiim

keemilised: pH puhverdus, neelamismahutavus, saasteainete sidumine
 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. 
 Orgaanilise aine juurdeviimine mulda-sõnnik, haljasväetised, kompostid, mullaharimise minimmeerimisega, 
liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus  16. Eesti muldade huumusesisaldus. 
 parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5%

gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem  17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. 
 Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja 
hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad

Mullaelustiku olulisemad funktsioonid:

• Mulla struktuuri säilitamine

• Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine

• Gaasivahetuse reguleerimine

• Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine

• Aineringete toimumine ja regulatsioon

• Orgaanilise aine lagundamine

• Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine

• Sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega

• Taimede kasvu kontroll

• Puhver keskkonna kõikumistest tuleneva stressi jaoks  18. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. 
 tüsedus, värvus, struktuur, tihesus, ülemineks jne.  19. Mullaprofiili horisondid. 
 1) orgaanilise aine akumulatsioon 

O-metsakõdu. mulla pinnale ladestunud org ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10cm. O1-halvasti 


lagunenud org aine O2-keskmine O3-hästi

A-huumushorisont. Tumeda värvusefa:tekkinud parasniiskestes, kuivades või ajutiselt liigniiskestes 
tingimustes mulda ladestunud org aine mõjul. Koosneb nii mineraal kui ka org ainest. Ülekaalus 
mineraalosa, millega on seortud org aine. Huumusesisaldus enamasti 1-6%

AT-toorhuumuslik horisont. Tekib liigniiskestes tingimustes org aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org 
aine pole mineraalosaga liitunud. org aine sisaldus tavaliselt 7-35%. Profiili alumine osa tugevasti 
gleistunud

T-turbahorisont. Alaliselt liigniiskestes tinimustes mullapinnale ladestunud taiejäänustest koosnev üle 10cm 
tüsedusega kiht ja üle 35% org ainet. T1 halvasti lagunenud T2-keskmine T3-hästi lagunenud

2)Väljauhtehorisondid ehk eluviaalhorisondid E

El-lessiveerunud horisont. laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste 
mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste 
mehaaniline väljauhtumine. 

Ea-leethorisont. heledat võrvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest.asub vahetult 
happeliste org aine akumulatsioonihorisontide all sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest.

Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega

3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont

Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua 
tulemusena.

Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont.Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla

Bw-metamorfne sisseuhtehorisont. tekib A-horisondi alla kohapeale savistumise tulemusena karbonaatsel 
lähtekivimil.

Bhs-huumus-raua  illuviaalne sisseuhtehorisont

4)C-lähtekivim

5)R-aluskivim

6)G-gleihorisont. Alalise liigniiskuse tingimustes.

Lisatähised: ajutiselt liigniiske-g (roostetäpid)  20. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. 
 mulla kolloidid ja nende omadused: tekke alusel: 

1)mineraalsed kolloidid-tekivad kivimite ja mineraalide murenemise järel 

2)orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 

3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus 
mullatekkeprotsessis

happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja 
huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid

kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad 
koondunult nimetatakse seda geeliks.

kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi 


21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. 
 neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi 
aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga ja seal ringeva vee ja õhu kaudu. neelamisvõimest 
sõltub muldade keskkonnakaitseline väärtus. 



mulla neelamisvõime liigid: 

1)mehaaniline neeldumine(muld käitub sõelana 

2)füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast 

3)keemiline neeldumine-mulla lahuses olevad lahustunud (taime)toitained lähevad üle mingi keemilise 
reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. fosforväetist omastab taim 20% ning ülejäänud läheb mulda 
lukku, lämmastikväetist 70-80% 

4)bioloogiline neeldumine-taimed ja mikroorganismid võtavad totiteelemente oma organismi ülesehituseks. 
bioloogiline aineringe 

5)füüsikalis keemiline ehk asenduneeldumine-on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate 
ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja 
vedela faasi vahel. pöörduv protsess,toimub kiiresti, toimub võrdsetes hulkades  22. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. 
 neeldudnud katioonis ja anioonid mullas: katioonid: 

1) neeldunud alused: Ca, Mg, K, Na, NH4 tähistus-S (head)

2)neeldunud vesinik ja alumiinium: H, Al, tähistus- H (halvad) suurel koguses halvad, pärisivad elutegevust 
ja viljakust

anioonid: H2PO4, HPO4, PO4, SO4, HCO3, CO3, vähem Cl, NO3

neeldumise tugevus: tugevalt seotakse Al-Ca-Mg-K=NH4-Na-H-nõrgalt seotakse  23. Mulla neelamismahutavus. 
 mulla neelamismahutavus iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja n mullavilajkuse näitaja. 
neelamismahutavuse all mõistetakse 1kg mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonid hulka  24. Küllastusaste. 
 küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodusravad neeldunud alused tähistatakse V 
(head osakesed)  25. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. 
 mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus)

mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas

jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide 
hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud 
mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 


26. Mulla puhverdusvõime. 
 mulla puhverudsvõime on mulla võima vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni 
(ph) muutusele. mida rohkem  on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime  27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. 
 tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub 
mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks.

mulla lasuvustihedus- on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates 
horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, 
mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla 
lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest 
läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma.  28. Mulla poorsus. 
 Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. 
Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles 
vesi jääb pidama ja mittekapillaarsed poorid  29. Mulla eripind. 
 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes  30. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. 
 Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla 
lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest

Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese 
sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada 
orgaaniliste ainete lisamisega.

Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m². 
Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel.

Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-
sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada 
rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² 
mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm².

Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja 
suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist.

Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. 
Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. 
Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud.  31. Mullavee liigid. 
 keemiliselt seotud vesi, tahke vesi ja veeaur mullas, füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopusvesi- 


ei ole taimedele omastav

füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi- osa taimede poolt raskesti omastav vaba vesi- kapillaarvesi ja 
gravitatsioonivesi

Kapillaarvesi- 1)pendulaarne vesi- jämeda koostisega muldades, väheliikuv, taimedele raskesti omastav

2) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi - raske lõimisega muldadel, ebakorrapärased torud/kapillaarid, 
liikumatu, taimedele raskesti omastav

3)rippuv kapillaarvesi- pindmistes mullahorisontides pärast sademeid, taimede poolt keskmiselt omastatav

4)toetuv kapillaarvesi

Gravitatsioonvesi- 1) nõrguv gv- raskustungi jõul liigub allapoole

2) toetuv gv- kui vesi jõuab mitteläbilaskva kihini moodustub põhjavesi, kaldus vettpidaval kihil tekib liikuv 
põhjavesi, mis on mineraalainerikka kui seisev põhjavesi

3)üla ja pinnavesi-erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest  32. Toetuva kapillaarvee tõus. 
 tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase 
lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem  33. Mulla veemahutavuse liigid. 
 veemahutavus-mulla võime vett kinni pidada

1)maksimaalne adsorbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust adsorbeerida alla 40% 
relatiivse õhuniiskuse juures,pm kõige väiksem veehulk mullas

2)maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust siduda peaaegu täielikult 
küllastunud õhust

3)närbumispunkti niiskus-mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad

4)kapillaarvee katkemise niiskus-esinev ainult liivsavides

5)väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada, kõige ideaalsem

6)kapillaarne veemahutavus- kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk

7)täielik e max veemahutavus- pm uputad mulla vett täis, kõik poorid veega küllastunud  34. Taimede poolt omastatav vesi. 
 vesi mida taim suudab omastada mullast  35. Aktiivveemahutavus. 
 kajastab taimede poolt omastava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid 
sademeid kinni hoida  36. Mulla veerežiimi tüübid. 
 1)läbiuhtumise tüüpi veereziim- meile iseloomulik aastane sademete hulk ületab aurumise

2)mitteläbiuhtumise tüüp

3)aurumisetüüp 


37. Mulla niiskusrežiimi jaotus. 
 iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes 

Jaotatakse: 1) põuakartlikud 2)parasniisked 3) nõrgalt (ajutiselt) liigniisked 4)tugevasti(alaliselt)liigniisked 
5)ebastabiilne niiskusreziim  38. Mulla õhk- ja õhurežiim. 
 mullaõhu moodustavad: 1)atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas 
tekkinud gaasid (ammoniaak ja co2  jt) õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis kuna sellega 
saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maaapealsed sad 
süsihappegaasi. peab toimuma aktiivsel taimekasvuperioodil keskmiselt iga tunni aja tagant. sõltub: 1)mulla 
omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) 2)välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhuroõhk, tuul)

õhureziimi reguleerimise võtted: 

1)agrotehnilised (mullakooriku purustamine, 

2)hüdromelioratiivsed e maaparandus (kuivendamine, niisutamine)  39. Redoksrežiim mullas. 
 redoksreziim mullas selle all mõistetakse mulla õhu vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid oksüdeeriis 
ja redutseerumisreaktsioone mulla. mullas esineb erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku 
oksüdeerumis-redutseerumissüsteem   40. Redokspotentsiaal, redoksindeks. 
 redokspotensiaal (eh) iseloomustab oksüdeerumis-redutseerimisreziimi  vahekorda mullas, mõõdetakse 
millivoltides

redoksindeks-  41. Mulla soojusrežiim ja -omadused. 
 soojenemine sõltub: 1)mulla soojusneelamisvõime 2)soojusmahutavus 3)soojusjuhitavus

soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese 
kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eritatakse: 
1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel  42. Albeedo. 
 mulla soojusneelamisvõimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullampinnale langenud 
energiast sealt peegeludub oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest,. heledatel pindadel suur, 
tumedatel pindadel väike  43. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. 
 soojusmahutavus kui palju soojusenergiat on vaja kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra 
märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad

soojusjuhtivus al mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. sõltub 
õhu-vee vahekorrast. õhk halb ja vesi hea soojusjuht. õhk soojendab kiiremini kuna ta liigub või soojendab 
siis kui toimub õhuliikuvus 


44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. 
 mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, milelst sõltub taimede varustatus 
omastavate titainetga. 

taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi element, mis on vajalikud taimede kasavamiseks ja 
arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioondie tõttu ühegi teise 
keemilise elemendiga

16-17(+) hädavajalikku taimetoiteelementi

taime koostises on tänapäeval leitud üle 70 keemilise elemendi

hädavajalikud mittemineraalsed C, O, H ja mineraalsed ( N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt)

taimetoitaineks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad.  45. Toiteelementide omastamine taimede poolt. 
 toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena

1)lahustunud ioondienda(peamiselt juurde kaude mullalahusest) 

2)lehtede kaudu 

3)sümbioos mükoriisaga   46. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. 
 miinimumseadus saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev 
kasutegur  47. Mulla viljakus ja selle liigid. 
 mulla vijakus on mulla spetsiifiline kvalitariivne omadus, mis avaldub tema võimes rahudada taimede 
nõudeid kasvutingimuste suhtes. sõltub taimeliigist ühe jaoks viljakas teise jaoks mitte.

mulla viljakuse liigid: looduslik viljasuse määravad ära mulla bioloogilised keemilised ja füüsikalised 
omadused koos väliskeskonna tingimsutega. inimtegevuse mõju kasvutingimuste muurmiseks puudub

kunstlik viljakus a) potensiaalne  on haritava mulla kvalitatiivne omadusb) efektiivne avaldub kvantiatiivselt   48. Mulla ja maa boniteet. 
 muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. kuna see võib olla väga erineva viljakusega siis on vaja 
seda viljakust mõõta selleks maid hinnatakse e boniteeritakse

boniteet mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja

mulla boniteet näitab mulla omadusest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis

maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest 
tingimustest mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustes  49. Eesti haritava maa boniteet. 
 Eesti keskmine boniteet on 40! varieerub eestis 8…95   50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. 
 Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses 
ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate 


keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja 
loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes 
erineva aja jooksul.

Mullatekke tegurid:

1)Bioloogiline faktor - taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, 
närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne. suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade 
kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon

2)Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, 
mineraloogilised omadused ning keemilise koostise.

3)Kliima - mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju 
võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 
10-35°C

4)Reljeef - jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak)

5)Aeg ehk mulla vanus - aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 
miljon, rannikul näiteks 1 aasta

6)Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, 
niisutamine soolase veega)  51. Leetumine. 
 leetumine-mulla mineraalosa lagunemine orgaaniliste hapete mõjul ning laguproduktide eemaldumine 
laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas, karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni 
edasist hapestumist. Laskuv veevool. Kergel lõimisel. Mullaviljakus väheneb  52. Lessiveerumine. 
 lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste (savi) ümberpaigutamine laskuva vee toimel mulla ülemistest 
horisontidest alumistesse. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja karbonaatne lähtekivim. Ei põhjusta mulla 
hapestumist. Saviosakeste esinemine  53. Savistumine. 
 savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite 
ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel 
lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes.  54. Näivleetumine. 
 näivleetumine-mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu 
perioodiliselt tekib ülavett.

lessiveerumine+ülagleistumine+(leetumine)

gleistumine-liigniiskus/õhupuudus  55. Gleistumine. 
 gleistumine-õhuvaeses(liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine oksüdeerumine mineraalühendite hapniku 


arvel. Väljendub sinakas või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnuseks 
loetakse ka roostetäppide esinemist mullas.  56. Turvastumine. 
 turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisesse 
horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul,mis väljendab turba või turvastunud toorhuumusliku 
horisondi olemasolu.  57. Kamardumine. 
 rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla 
ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja 
parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. 
männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub)  58. Leostumine. 
 Veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast  59. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. 
 mullatüüp- ühte tüüpi mudasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund

mulla alltüüp- iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessid

mullaliik- eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi 
väljakujunemise astme järgi

mullaerim-mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi  60. Rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid (WRB, ST). 
 muldade klassifikatsioonisüsteemid-looduslik lähenemine, tehniline lähenemine

kohalikud/rahvuslikud ja rahvusvahelised

WRB ( World referenve base for soil resources) ja ST (usa põllumajandusministeeriumi Soil Taxonomy) 
muldade klassifitseerimise süsteem  61. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, 
 omadused, viljakus, kasutamine, levik. 

karbonaatsed mullad ehk endsiinad - K 1% Eesti muldadest

leostunud mullad A-Bw-C kihisemine 30-60cm

leetjad mullad A-El-Bt-C 60-90cm kihisemine 

näivleetunud e kahkjad mullad LP on tekkinud kahekihilisel lähtekivimillõimis läheb raskemaks (nt: sl-ls1) 
kihisemine puudub v sügavaml kui 1m!! keelekesed

pruun  näivleetunud muld A-Baf-Elg-Bt-C

hele näivleetunud muld A-Elg-Bt-C

leetunud mullad kerge lõimisis läbivalt (liiv v saviliiv) A- (Ea)-B-C

leedemuld A puudub või väiksem kui 2cm 100% liivalõimis 100% mänd tavaliselt O-Ea-Bhs-C

huumuslikud leedemullad tuleb nt kuuske sisse



gleimullad alaline liigniiskus AT v T kuni 10cm

turvastunud mullad alaliselt liigniisked 10-30cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu

soomullad ehk turvasmuld, turbahorsiondi paksus üle 30 cm  tekivad  glei ja turvastunud muldade edasise 
soostumise tulemusend või veekogude kinnikasvamise tulemusel

lammimullad A levivad jõgede järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus 
kantakse setteid lammialale

rannikumullad mere poolt lähiminevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad 
kergesti lahstuvaid soolasid noored ja õhukesed

erodeeritud ja deluviaalmullad künklikel aladel erodeeritud mullad mäe peal deluviaal mäe jalamil  62. Eesti mullastiku valdkonnad. 
 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond

2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond

3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond

4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond

5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond

6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond

7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond

8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond  63. Muldade kasutussobivus. 
 muldade kasutussobivuse all mõistetakse hinnangut nende kasutsalaste spetsiifiliste joonte  järgi. võib 
vaadelda mitmest aspektist: agronoomilisest, majanduslikust keskkonnakaitselisest jne.  64. Muldade harimiskindlus. 
 harimiskindlus intensiivse mullaharimiseg kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes mis vähendavad 
potensiaalset mulla viljakust mullaharimise a)harimiskindlad mullad võib kasvatada intesniivset mulla 
harimis t nõudvaid kultuute b) piiratud harimiskinldusega mullad c) harimisõrnad mullad  65. Muldade haritavus. 
 mitteharitavad mullad-looduslikud rohumaad ja metsamaa Kh K Gh Gh1 Gk1 L(k) L LG LG1 S R

haritavad mullad: a) head põllutüübilised haritavad maad b)keskmised põllutüübilised  haritavad maad 
c)rohumaatüübilised haritavad maad

muldade haritavus kergelt haritavad mullad (kergelt lõimised vähe kive) keskmiselt (raskem lõimis rohkem 
niiskust nõrgalt kivised) ja raskelt (tugevasti kivised, rasked lõimised, niisked)  66. Muldade degradatsioon ja kaitse. 
 mulla degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla talitluste kvaliteedi ja 
kasutussobivuse havenemist

ehitusdegratsioon, olmedegratsioon, masindegratatsioon

ebaõigetest tehnoloogilistest võtetest tulenev( üle alaväetamine)



looduslik degradatsioon



füüsikaline degradtsioon- a) erosioon ( vee, tuule, tehnogeenne) b)muldade tihenemine c)soostumine 
d)soomuldade kahanemine

keemiline degradtsioon- a) hapestumine b)leelistumine  c) saastumine raskmetallidega d)muldade 
sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest

mulla kvaliteet on mulla võima täita oma ökoloogilise funktsioone ja vastu panna neid mõjutavatele 
ohtudele. see on hinnang mulla seisundile funktsioonist ja või kasutuseesmärgist lähtuvalt.



biloogiline degradatsioon-mulla bioloogilise aktiivsuse ja mitmeskesisuse langus

muld on taastumatu loodusvara!