MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. ...
ja vihmaussid ei saa seal liikuda. Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva. Vihmaussid toituvad taimede jäänustest ja nad neelavad selle alla koos mullaga. Seedimata jäänused lagundavad bakterid ära. Vihmaussid on ka huumuse tekitajad. Põld, kus on traktoritega sõidetud läheb tihkeks ja õhk ning vesi kaovad vahelt ära. Kui põlde pritsida, siis muutuvad põllud väheviljakaks. Milline on mullamutt ja milleks ta kasulik on? Mullamutil on must ja lühikarvaline kasukas, ta on tömbi kehaga ja ta on hiirest natuke suurem. Mullamutt võib olla aias või muruplatsil. Seal on tihti mullamutihunnikuid, aga mutti näeb väga harva, sest ta ei kannata valgust ning on poolpime. Mullamutt elab mullas ning seal elades pole täisvalgust vaja. Mullamutt sööb vihmausse ja mullas olevaid putukate vastseid. Seega sööb mullamutt ainult sellist toitu, mille ta saab ise mullast kätte.
Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mineraal- ja Kaera nõuded on lähedased soomullad teraviljadele rukki omadele. viljakamad kui kerged mineraalmullad Mullaelustik Vihmauss Mullamutt Mahepõllumajandus Põllumajandussüsteem Eesmärk on varustada tarbijat, värske, maitsva ja autentse toiduga, arvestades looduslike ringlustega. Tüüpilised mahepõllumajandusmeetodid: Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld.
süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Sügavamas kihis tegutseb näiteks mullamutt ja vihmauss. Kuidas taimed elavad üle talve? Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghännalised jm. mikroorganismid on puhkeolekus. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi.
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise
GEOGRAAFIA 1. Mulla tähtsus · Maaviljelus saadakse toiduaineid · Veefilter filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks · Elukeskkond mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend saab arendada põllumajandust · Mullastik + taimed vahend kõrbestumise vastu 2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine
..................................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................11 SISSEJUHATUS Minu referaadi pealkiri on ,,Mutt". Mul on sel teemal referaat, sest me oleme loodusõpetuse tunnis sellest rääkinud. Õpetaja andis ülesande, uurida põhjalikult muti eluolu. Minu põhieesmärgid on: 1. Teada kes on mutt? 2. Uurida tema elupaiku. 3. Milline on tema eluviis? KES ON MUTT? Euroopa mullamutt (Talpa europaea L.) - väike loomake, kelle keha on 12-15 cm pikk, saba pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 gr., veninud peaosaga, mis läheb sujuvalt üle kehaks, armsa väikese näokesega ja üleni kaetud kena siidja karvkattega. Mutt on varustatud 44 terava hambaga, mis on nagu ikka kiskjalistel - päris teravad. Esihambad on väga pikkad. Käemoodi jalakesed omavad peopesi, mis on pidevalt väljapoole suunatud, mitte sissepoole, nagu enamus loomadel.
mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus.
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
agrokeemiline seire (agrokeemia on kõik see küsimuste kompleks, mis tegeleb taimede toitumisega, sh ka taimede ja mulla väetamisega, üldises populaarses mõttes väetamine ja kõik sellega seotud küsimused), elustiku seire (muld on nii elus asi kui elus olla saab mullas on väga palju erinevaid elukaid sees, lisaks tahkele, mineraalsele osale. Kõige suurem osakaal mikroorganismidel elusosal vetikad, bakterid, kuid ka suuremaid a-la mullamutt ja vihmauss. Mulla indikaator on elustik palju vihmausse = hea mullastik) jne. Erinevaid mullaseire liike Eestis: Agrokeemiline seire tulemuseks väetistarbekaardid. Kõige olulisem mahu poolest seiretelt. Suunatud põllumeestele ja selle tulemusena põllumehed saavad teha otsuseid, milliseid põlde rohkem ja milliseid vähem väetada; Riiklik muldade keskkonnaseire ja hindamine vaatab muldi palju laiemalt kui agr.seire;
Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused- · Tüsedus kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed:
d) vetikad - rikastavad mullavett hapnikuga. e) samblikud. 2) Algloomad - heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. 3) Selgrootud. a) vihmaussid - parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. b) ümarussid - toituvad lagunemata org.ainest. c) hooghännalised - tähtsad sõnniku lagundajad. d) lestad - peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad siplegad, kiletiivalised. 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 25. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus - kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom - aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3
..200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. 14 Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagundajad. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad sipelgad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 15 Mullaprofiili ehitus ja morfoloogilised tunnused Mullatekkeprotsessis tekkinud ühendid paigutuvad ruumiliselt ümber, mistõttu tekivad mulda väliste e. morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks.
amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud. Vihmausiid-parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid-toituvad lagunemata org.ainest. Hooghännalised-tegutsevad veel 5oC juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad- peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad-siplegad, kiletiivalised. 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 24.Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus-kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom-aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3
Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud. a) Vihmaussid-parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. b) Ümarussid-toituvad lagunemata org.ainest. c) Hooghännalised-tegutsevad veel 5oC juures, tähtsad sõnniku lagund. d) Lestad-peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad-siplegad, kiletiivalised. 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus-kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom-aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3
kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4. Putukad siplegad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused e välised tunnused- · Tüsedus kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
