Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on
Püsisoojased-kehatemp. Püsib ühtlasena eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. sõltumata välistemp.(linnud,imetajad) Heterotroofid-organismid, kes eluks Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada. Karnivoorid-lihatoidulised loomad Ökoniss-populatsiooni püsimiseks tarvilike
Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine Lehed - fotosüntees o Nende hulgas on sõnajalad: Osjad Kollad o Paljunevad eostega, paljud ka risoomidega o Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest · Kivisöeajastul, 280...360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. · Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. o Seemned küpsevad käbides o Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. o Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja · Keskaegkond, 100..130 mlj aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. o Neil on õied seemnete valmimiseks o Ja viljad seemnete levitamiseks
· varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks Sõnajalad 4 Osjad Kollad Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest. Kivisöeajastul, 280...360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100...130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED.
saada. Suktsessioon koosluse vahetus Kõigusoojased rähn Levila segamets Liigisisene konkurents rebane Liikidevaheline konkurents rebane ja wolf Mineraalained Molekul vesi Netoproduktsioon Orgaanilised ained glükoos Pindmine äravool vesi Populatsioon Segametsa loomad ja taimed Populatsioonilained Kohanemine * ühekordne Kohastumine pikaajaline Autotroof tootja, produtsent , taim :D Biomass- elusolendite mass :D:D:D:D:D:D:D:D:D::D:D Bioproduktsioon elusaine toodang Brutoproduktsioon puu ehitab keha üles, kasvatab massi :D Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R Energiavoog Nool näitas seda kuhu lähevad võrgustikus nooled, kes keda söb (võrgustik) :D Geoloogiline aineringe kivimite ringe. Maakera sisemus Keemiline energia päike muudab valguse keemiliseks energiaks, meie sööme kõhud punni :D Rakuhingamine meie saame rakusisest energiat
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle
tingimustega kohastunud liigid. Ökosüsteemi kujunemisele panevad aluse eluta looduse tegurid. Organisme kokku, kes asustavad antud ökosüsteemi, nimetatakse koosluseks. (loomakooslus, seenekooslus, taimekooslus jne). Seega elab igas ökosüsteemis enam kui üks liik organisme. Liikide arvukus sõltub eeskätt ökosüsteemi bioproduktsiooni võimest. Ehk siis mida paremad on tingimused taimedele, seda liigirikkam on taimestik ja seda suurem on ökosüsteemi bioproduktsioon. Ühe liigi isendite kogumit ökosüsteemis nimetatakse polulatsiooniks. Enamasti on sama liigi isendid ühes ökosüsteemis vabalt suhtlevad ja ristuvad. Kõik antud ökosüsteemis elavad liigid on omavahel mitmesuguste suhete kaudu vähem või rohkem seotud. Seega võime ökosüsteemi jagada elusosaks ja eluta osaks. Sõltuvalt ökosüsteemi iseloomust võib eristada nt metsaökosüsteemi, järveökosüsteemi jne. Ökoloogiline tasakaal
varred – toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks lehed – fotosünteesimiseks. Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad: Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on veest väga tugevalt sõltuvad. Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja.
Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on
· Samal troofilisel tasemel olevad organismid on tootjast ühekaugusel Troofiline tase · 1. troofiline tase tootjad e autotroofid e taimed · 2. troofiline tase esimese astme tarbijad e herbivoorid · 3. troofiline tase teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid · 4. troofiline tase kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Produktsioon · Produktsioon e toodang e kogutud energia · Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv · Brutoproduktsioon (kogutoodang) · Netoproduktsioon (puhastoodang) · Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang) · Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800
rauaühendite (glei)laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont Erosioon e kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjusta tud põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. leetumine- Protsess, kus bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Mullad hävivad orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa (loodus.protsessid)- Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse hapestumine, deflatsioon Inimtegevus mullale- Valed mulla harimise sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont
tarbeks, vaid peamiselt raua tootmise (rauasulatusahjud) eesmärgil. 1713.a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: - Saastamine (esialgu peamiselt õhu) - Looduse muutmine - Rahvastiku kiire kasv. Happevihmad Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega... Tulemus: lehed, okkad... Bioproduktsioon Lagundajad mullas Muldade leetumine... Järvede hapestumine... Keemiatööstus Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul ...algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses.
alal ehk loomsete jäätmete kontsentratsioon ületab kohaliku keskkonna taluvusvõime. 10. Vesiviljelus on inimestele vajalike veeorganismide kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Ekstensiivne ehk kalu kasvatatakse looduslikku veekogu meenutavates tiikides ning inimtegevuse osa tootmises seisneb kalade veekogusse laskmises ja väljapüügis. Kalade asustustihedus on tiikides väike ja toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon. Intensiivne ehk alade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega tehismaterjalist rajatistes on väga suur Keskkonnatingimused on kontrolli all ning kogu kalade sööt antakse inimese poolt. Tootmistsükli vältel sorteeritakse kalu ning paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse neid antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval
Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Biomolekulid – valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped. Biootiline keskkond – kõik elusloodus (taimed, loomad, seened jne.) Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse,
Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on
2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid
promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute
fossiilsete kütuste osakaal väheneb energeetikas. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997). Piiritust on toodetud Eestis põhiliselt toiduainena. Tootmisel on juba pikad traditsioonid ja oskused. Kütusena ei ole teda eriti kasutatud. Arvesse läheks piiritus mootorikütusena puhtalt või lisandina bensiinis. Praegu müüb ainult Alexela bensiini, kus on 8% etanooli (95EE). Sooja kliimaga maades näiteks Brasiilias, kus bioproduktsioon on kõrge ja toormaterjali piirituse valmistamiseks küllaldaselt (suhkruroogu), kasutatakse piiritust puhta mootorikütusena. Eestis saaks kasutada toormena teravilja, kartulit ja suhkrupeeti. Kuigi hinna poolest on Eesti piiritus enamvähem võrdne bensiiniga, siis eelis peitub piirituse keskkonnasõbralikkusel. Peale selle oleks tagatud tööhõive maapiirkondades, teatud sõltumatus naftahindade kõikumisest, kapitali jäämine Eestisse.
· Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva piirkonnas; · Abüssal (kreeka keeles põhjatu) ookeani ja mrede sügavaim osa > 3000m. o Litoraal merede ja ka järvede ökoloogiline sügavusvöönd. Hõlmab ranniku- või kaldapiirkonda, kus kasvab põhjataimestik. Tingimused muutlikud, elustik väga mitmekesine. Bioproduktsioon on kõrge. Meredes vastab mandrilabale ehk selfile. Supralitpraal pritsmete vöönd; Eulitoraal loodete vöönd, tõusuvee ülempiirist mõõnavee alampiirini; Sublitoral mõõnavee alampiirist kuni taimestiku leviku alampiirini. o Batüaal - iseloomustab vee aeglane liikumine, veetemperatuuri aeglased muutused. Ei ole peaaegu üldse valgust, seega puuduvad ka taimed
vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid: Troofiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis Energiapüramiid Arvukuse püramiidid Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Ainete liikumine ökosüsteemis
Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1
Happevihmade tagajärjed Mõju veekogude elustikule paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist. Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10% Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. PÕHJUSED: Sajandite jooksul välja kujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust.
Näiteks on eakate taeva vaatlejate silmahädades süüdi just aja jooksul saadud ultraviolettkiirguse doos. Saksamaa parlamendi erikomisjoni aruandes "Maa atmosfääri kaitse" mainitakse veel järgmisi tendentse: mitmed taimed hakkavad aeglasemalt kasvama või kärbuvad, taimede liigiline koosseis muutub, väheneb toiduainete tootmine; kahjustub plankton meres, millega muutuvad kalade ja vähiliste toitumisahelad ning väheneb ookeanide bioproduktsioon. Tugeva ultraviolettkiirguse lühemaajaline eluvaenulikkus ulatub valkude lagundamiseni ja isegi DNA-molekulide kahjustamiseni. 3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine Loodusliku ultraviolettkiirguse taset reguleerib atmosfääriosoon, mis alla 290 nm lainepikkusega kiirgust üldse läbi ei lase. Osoonikihi õhenemisel kümnendiku võrra kasvaks aga maapinnal ultraviolettkiirgus lainepikkusel 300 nm 1,6 korda, 293 nm juures 6 korda ja
orgaaniliste ainete sisaldusega aga rabajärved ning pruuniveelised järved Põlvamaal. Järvevees sisalduv orgaaniline aine võib olla tekkinud kohapeal või sissekantud. Eesti järvede vees on ka biogeenide sisaldus kõrge, seda tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes. Biogeenide hulk allub kindlale aastaringsele dünaamikale. Tunduvalt vähem on meie väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. Kaaliumi jaotumist on Eestis vähe uuritud, kuid ka selle elemendi tähtsust peetakse aineringes oluliseks. Väikejärvede vees on sageli arvestataval hulgal sulfaatioone, nende negatiivne mõju järvede ökosüsteemidele ilmneb anaeroobse keskkonna tekides, kus sulfaatide baasil moodustub väävelvesinik. Väga kõrge on ammooniumlämmastiku sisaldus mitmes Pandivere järves. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti
seda ekstra küsitakse, nt. Kõdunev leht vihmauss- hooghännalised mullalestad mullaprotistid c. Nugiahel-iga järgnev lüli parasiteerib eelmisel lülil, nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed käguvaablane kiresvaablane eosloomad(protistid) 2. Bioproduktsioon on määratud biomassi juurdekasvuga ajaühikus mingi pindaalaühiku kohta a. Fotosünteesivad taimed b. Tsüanobakterid c. Vetikad d. Sõltub: i. fonosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest ja selle kättesaadavusest ii. Soodsast temperatuuri vahemikust iii. Niiskuses 3. Iseregulatsioon seadistab ökosüsteemi tasakaalu(liikuv) ja regulatsioon toimib: a
korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. · Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. · Nendest toituvate meritähtede hoogne paljunemine 4. slaid: · Kuigi korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, on nad koduks 25%-le merekaladest. · Bioproduktsioon on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina. Bioproduktsioonil tekib näiteks elusaine, organismi ainevahetusjäägid jne. · Inimesed kasutavad koralle kosmeetikas ja
taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis
Hapniku kasv võimaldas karbonaatset biomineralisatsioon. Hapniku sisaldus kasvas kihistuse tõttu. Kujunesid praeguse sarnase struktuuri, kuid erineva kosseisuga kooslused. Need olid tundlikud hapniku sisalduse suhtes meres. Toest moodustavad organismid on anoksia tingimustes esimesena löögi all. Gondwana jäätumine. Lühiajaline, kõigest paar miljonit aastat. Piisava täpsusega dokumenteeritud väljasuremissündmus. Enne jäätumist oli suur mitmekesisus, kõrge bioproduktsioon ja ookean oli kihistunud. Gondwana oli polaarse asendiga. Jäätumist on uuritud ka Eestis. c isotoopide suhe. Gondwana jäätumine tänapäevast kvaternaarijäätumisega erinev olukord. Silikaatide murenemine, bioproduktsiivsuse kasvu hüpotees. Alguses olid väikesed jääkilbid Gondwanal, kliimavöötmete kontrastsuse kasv, ookeani kihistuse kadumine, c tsükli destabiliseerumine., c mattumise intensivistumine. Kaks kiiresti järgnevat staadiumi. Parim analoog kvaternaariga
Ajutine niiskusepuudus ei lase kasvada ka epifüütidel ja liaanidel. Kuivaperioodil võivad kasvada vaid kavalad parasiittaimed teiste taimede võrades ja juurtel (Masing,1979). Väljaspool metsa leidub savannikõrrelisi. Neil on kompaktne juurestik, mis põimub tihedalt läbi pindmised mullakihid ja kasutab ära sademete vee, laskmata sellel sügavamale koguneda. Kõrrelistel on tugev traspiratsioon, energiline aineringe ja suur bioproduktsioon ajaühikus. Kuival perioodil maapealsed osad kuivavad täielikult, säilivad vaid kuivade lehetuppede vahel varjatud pungad ning maaalused osad. Seega ei ole kuivaperioodi kestus hukatuslik, kui sellele järgneb niiske aastaaeg (Masing, 1979). Nimetuste poolest võiks taimedest nimetada maapähklit, paraguai astelpõõsast, vahapalmi... Mato Grosso platool pesitseva liikuva eluslooduse esindajatest võiks nimetada
maadel, kust tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. 29.Milline on happevihmade mõju mullale? Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. 30.Milliseid raskmetalle leidub mullas ja kuidas nad sinna satuvad? Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- kaadmium) 31.Mida kujutab endast ehitus-ja bioloogiline degradatsioon? Bioloogilise degratsiooni alla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinnavee või siis tuule tagajärjel kantakse ära
Mõju veekogude elustikule paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist. Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad. 1.2.5. Kõrbestumine Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10% Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. PÕHJUSED: Sajandite jooksul välja kujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust.
astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. 17. Kirjelda veeringet 18. Kirjelda lämmastikuringet 19. Kirjelda süsinikuringet 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust? Liikide konkurents on minimaalne Koosluse ruumiline struktuur on maksimaalselt liigestunud Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga 21. Mis on mürgiresistentsus? Mürgiresistentsus (Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitsiidide suhtes 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused Suur kasv Aeglane sigimine Spetsialiseerunud toiduniss Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala
eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: tooraine allikas( liiv, savi) Kultuuriline ja tehnoloogiline keskkonnaalus( pargid, ehitised) Geoloogiline ja arheoloogiline pärandi varamu 5. Kivimite ja mineraalide murenemine.
energiasisaldusega. Ö. püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. 17. Kirjelda veeringet - 18. Kirjelda lämmastikuringet - 19. Kirjelda süsinikuringet - 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust - Liikide konkurents on minimaalne; Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud; Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga. 21. Mis on mürgiresistentsus - Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke. Umbrohud herbitsiitide suhtes. 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused - Suur kasv; Aeglane sigimine; Spetsialiseerunud toiduniss; Asumine kõrgel troofilisel tasemel; Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila; Inimesele ohtlik. 23. Mis on keskkonnaruum - on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi
1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud
1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud
vahetumises ajas (samas kohas). · Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. · Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. · Populatsiooni tihedus ehk asustustihedus näitab ühe liigi isendite arvu pinnaühikul. · Primaarproduktsioon algtoodang ehk esmatoodang, taimne bioproduktsioon, mis loob orgaanilist ainet anorgaanikast ja päikeseenergiast ning moodustab toiduahela esimese astme. · Produtsent ehk tootja on orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. · Säästev areng on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.
Akustilises müras põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Neoendeem - on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohver ehk kannatanu Oligotroofne - ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon. Tüüpilised oligotroofsed ökosüsteemid on rabad ja oligotroofsed järved. Olmedegradatsioon - on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine olmejäätmetega (igapäevase elu tegemistega viljaka mulla kahjustamine) Olmejäätmed - on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis
rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada. PÄIKESEENERGIA Energiavoog läbi kiirgub Maale valgusena biosfääri BIOSFÄÄR Aastane bioproduktsioon FOTOSÜNTEES kuivainena on 1,1 Gt Päikeseenergia muundatakse FOTOSÜNTEES keemiliseks energiaks energiasisaldusega 1,8 ZJ (10²¹J). 54% energiast sisaldub HINGAMINE metsades, Keemilist energiat kasutatakse 20% rohtlates, tööks organismide rakkudes 16% põllukultuurides. KASUTATUD ENERGIA
vohamine paljudes väikejärvedes. Biogeenide hulk allub kindlale aastaringsele dünaamikale, olles suurim talve lõpul ja kevadel. Näiteks on Ülemiste järves üldlämmastikku ja üldfosforit suvel 23 korda vähem kui kevadel. Põhilise osa üldlämmastikust moodustavad nitraadid, mille hulk meie järvevees kõigub analüütiliselt nullist kuni 4 mg/l-ni. Tunduvalt vähem on Eesti väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. On teada, et kui N:P suhe ületab 16, on lämmastikku liiaga ning fütoplanktoni ja makrofloora arengut määrab fosfor. Eesti üks fosforivaesemaid järvi on Nohipalu Valgjärv, kus lahustunud fosforit on 00,011 mg/l. Kõige fosforirikkamad Papp-, Kooraste Lina-, Väike Kodi-, Kriimani ja Pikajärv. Vee reaktsioon väikejärvedes on pH 4,09,6 piires, Narva Rohelistes järvedes on pH 12. Eestis on ülekaalus aluselise veega järved
ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis
ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi • Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) • Herbivoorid – taimetoidulised loomad • Karnivoorid – lihatoidulised loomad • Omnivoorid – kõigetoidulised loomad • Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk • Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada • Autökoloogiline amplituud – hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav • Sünökoloogiline amplituud – parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab • Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik)
5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine, vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad, liigi ja geenivaramu) 4) tooraine allikas (liiv, savi, kruus) 5) kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna alus (haljasalad, pargid, teed, ehitised) 6) geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu 5
BAKTERIMASS- kõigi bakterite kogumass MORTMASS- surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh. varisenud lehed, viljad, oksad, surnud juureosad ja ekskremendid. Mortmass moodustab veekogudes detriidi ja ladestub aeglase lagunemise puhul põhjasetteisse, soodes tekitab turbalasundi ning parasniiskeis tingimustes koguneb maapinnale kulu- ja kõdukihti. Bioproduktsioon põllul ja metsas mingi aja jooksul akumuleerunud orgaanilise aine hulk (elusaine, organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase
aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel. Vastavalt valgustundlikkusele jaotatakse: 1. Pikapäevataimed-nisu, hernes, lina, rukis 2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein 31)Bioloogilised rütmid:Tsirkaadrütm e. ööpäevane ja sesoonne rütm e. aastaajaline 32)Bioproduktsioon-mingi aja jooskul akumuleerunud aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta. Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 niljardit tonni. Fütomass-kõigite taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97-99% on fütomass Bakterimass-kõikide bakterite kogumass
heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused: Taim autotroofne eukarüootne organism, plastiidid. Loom kehasisese seedimisega eukarüootne organism mis ei fotosünteesi. Bakter kehavälise seedimisega prokarüootne organism. Eukarüootsuse kujunemise astmed: 1. Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne toitumine, sest toitu oli vähem. Tekkis raku sisetoes ja liikumine toidu ümber, loivamine ja amööbne liikumine. Seediti väike osa saagist. 3
Monikultuuride probleemid Masinatega on kõige lihtsam kasvatada ühel põllul ühte vilja. Ökoloogiliselt on aga selline taimekooslus väga ebakindel, kuna on ideaalsed tingimused parasiitide, haiguste ja umbrohtude levikuks. Puuduvad barjäärid. Põldudel on taimedel loodud väga head toitumise tingimused - lopsakas kasv - haigustele vastuvõtlikkus suureneb (ka paks inimene on haigustele vastuvõtlikum). Monokultuuride bioproduktsioon on väiksem kui segakultuuridel - üks liik kasutab piiratult ressursse (valgus, niiskus, toitained). Majanduslikult õigustab seda aga soovitava produktsiooniosa suurim ja odavaim kättesaamine. (inimene on huvitatud viljateradest, mitte põhust, erinevate teraviljade seemnete sorteerimine on väga raske, kui mitte võimatu, eri liikide kasvuaeg on erinev, valmimiseks kulub erinev aeg). umbrohud Kultuurtaimed on sageli väikese konkurentsivõimega. Sageli nad küll suudavad kooslustes
annaabi.ee 
