REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi.
taimtoiduliste loomade organismi. Uued autod ehitatakse aga selliste mootoritega, milles kasutatakse ainult pliivaba bensiini. 5 Mis on põhjavesi? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisesse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed
ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Eripinnaindeks- Veepotentsiaal-mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia puhta veega võrrelduna. Isel. vee omadust liikuda kas osmoosi, gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav Füüsikaliselt seotud vesi-näiteks kilevesi. Taimedele raskesti omastatav Maksimaalne hügroskoopsus-väljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on liikumatu, taimedele omastamatu ega osale aktiivselt mullaprotsessides Närbumisniiskus-on mulla veesisaldus, mille puhul taim ei suuda mullast vett omastada.Kui muld on sellises seisundis, siis taim närbub Kilevesi-ehk kelmevesi on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv
veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi
veeaur hüdroskoopsusvesi kilevesi kapillaarvesi lõheline savikivim(kilt) gravitatsiooniline vesi
A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tuleb mõõta, et määrata jõe vooluhulk? A Voolu kiirust ja ristlõiket B Sängi karedust ja gradienti C Ristlõike pindala 7 Kas füüsikaliselt seotud vesi on A Hügroskoopsusvesi B Kilevesi C Kapillaarvesi 8 Kas gravitatsioonivesi on A Infiltreeruv vesi ja põhjavesi B Infiltreeruv vesi C Põhjavee kihis olev vesi 9 Kas kapillaarvesi võib põhjustada mulla sooldumist? A Kuuma kliimaga aladel B Pinnasevesi peab olema soolane C Kui kapillaartõus ulatub maapinnani
ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40. füüsikaliselt seotud vesi - hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41. maksimaalne hügroskoopsus - Suurim veehulk, mida kuid muld suudab siduda 94%ilise suhtelise õhuniiskuse juures. 42. närbumisniiskus - mulla veesisaldus, mille juures taimed vett enam ei omasta ja närbuvad. 43. kilevesi - mullaosakeste ümber olevale tugevasti seotud veemolekulide kihile järgneb nüüd märksa nõrgemini seotud veemolekulide kiht. 44. vaba vesi - hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. 45. gravitatsioonivesi - raskusjõu toimel liikuv vesi 46. kapillaarvesi - kuulu vaba vee hulk ning on kapillaarjõudude mõjul mullas ebakorrapäraselt liikuv 47
Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) – 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi – 1)kapillaarvesi a) liikumatu kapillaarvesi ehk pendulaarne vesi – a) nõrguv vesi, b) põhja- ja ülavesi 3 AJALUGU 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1. agrogeoloogiline suund muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele 2. agrokultuurkeemiline suund
2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee. Füüsikaliselt seotud vesi (hügroskoopsus- ja kilevesi) tekib kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha.
Mullaprofiil kujuneb järk- järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest. Arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi hügrokoopsusvesi ja kilevesi, mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg. vesi taimed ei omasta, aga vahetu kontakti tõttu tahke faasiga, võib temas lahustuda keemilisi osakesi, mis võivad difundeeruda kilevette ja sealt edasi vabasse vette . Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav. Taimed omastavad vaba vett, mis liigub mullas kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Osaleb lahustuvate ainete ümberpaigutumises. Tähtsaim liik rippuv kappillaarvesi
ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste 4.1)kapillaarvesi: a)rippuv kappillaarvesi-tekib CO2-na(vesi jääb mulda) Org.aine sisaldus ja kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) pärast sademeid pindmises kihis. b)toetuv
Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav. Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule
Ei ole taimede poolt omastatav b) Tahke vesi- mullas esineva jääna c) Veeaur mullas- sisaldus mullas väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis( peamiselt stepis). Liigub soojemalt külmemasse ossa d) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi- mulla osakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mulla õhus leiduvast veeaurust. Pole taimedele omastav e) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi- e. Kilevesi on samuti seotud mulla osakeste ümber… f) Vaba vesi- kapilaarjõudude mõjul mullas liikuv kapilaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi 34. Toetuva kapillaarvee tõus. … tõuseb kapilaarjõudude mõjul põhjaveest ülesse ja on taimede poolt kergesti omastatav 35. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adarbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust
Struktuuriagregaatide tekkimiseks ja säilimiseks on vaja saviosakesi, huumust ning kahe-ja kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mullamineraalide ja huumuse koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste soojusliikumise tekitatud protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt) teel on võimelised üle minema kilevette ja sealt edasi vabasse vette.
Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Ei ole taimedele omastatav. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külge- tõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi
Veeraamdirektiiv). Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud, ka lumikatte jne. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse küllastusvööks, ülalpool küllastusvööd on aga aeratsioonivöö
Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. 31. Mullavee liigid. keemiliselt seotud vesi, tahke vesi ja veeaur mullas, füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopusvesi- ei ole taimedele omastav füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi- osa taimede poolt raskesti omastav vaba vesi- kapillaarvesi ja gravitatsioonivesi Kapillaarvesi- 1)pendulaarne vesi- jämeda koostisega muldades, väheliikuv, taimedele raskesti omastav 2) sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi - raske lõimisega muldadel, ebakorrapärased torud/kapillaarid, liikumatu, taimedele raskesti omastav 3)rippuv kapillaarvesi- pindmistes mullahorisontides pärast sademeid, taimede poolt keskmiselt omastatav
rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav.soojemast külmemasse ossa. · Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi.
lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 22. Põhjavesi, teke ja tüübid. Põhjavee tähtsus. -Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 23. Liustikud (mandrilised ja mäelised), nende teke ja levik. Igikelts. Miks on liustike tundmine tänapäeval nii tähtis?
Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi 1)kapillaarvesi a) liikumatu kapillaarvesi ehk pendulaarne vesi a) nõrguv vesi, b) põhja- ja ülavesi AJALUGU 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: agrogeoloogiline suund muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele agrokultuurkeemiline suund uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant 1699.a münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab
Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav.soojemast külmemasse ossa. · Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi.
Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. 40. Mullavee liigid. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav. Tahke vesi mullas esineva jääna. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaar- jõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Vaba vesi. Siia kuulub kapillaar- jõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvesi: pendulaarne vesi omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi omane raske lõimisega muldadele
Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. VI. Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi
passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi. Siia kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi
Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 13. Liustike teke, tüübid ja levik
e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi. Siia kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi
kuni vettpidava kihini. Kui vesi kohtab teel savipinnase läätsi, moodustub ülavesi. Vesi võib pinnases esineda seotult, vabaveena, jääna ja auruna. S e o t u d v e s i esineb pinnases hügroskoopsus- ja kilevee näol. Hügroskoopsusvesi sadestub pinnaseosakeste pinnale kondensaadina (niiskus, mille kuiv pinnas imeb endasse õhust). Maksimaalne hügroskoopsus on liivas kuni 1 % ja savis kuni 17 %. Niiskuse edasisel suurenemisel pinnases moodustub kilevesi. Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega. Kui see ületab 0,5 mikromeetrit, tekib vaba vesi. V a b a v e s i esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus
VEE LIIGID KIVIMITES I. Vesi aurununa- suur liikumisvõime, liigub suurema rõhuga alalt madalamale. Eesti tingimustes sellega ei tegeleta. II. Füüsikaliselt seotud vesi: ● hügroskoopsusvesi- (vee molekul on dipool, seob selle kivimi külge), tekib veeaurudest, külmumine -78ºC, eemaldatav 105-110ºC. Hulk sõltub temperatuurist, rõhust, suurem sisaldus peeneteralistes pinnastes ● kilevesi-suhteliselt liikuv, vajalik vedela faasi olemasolu, külmub nullist madalamal tempera- tuuril, eemaldatav ainult aurustumisel. III. Vaba vesi: ● kapillaarvesi- liikumine kapillaarjõudude mõjul, kapillartõus seda suurem, mida peenemad on poorid, taimedele kättesaadav. ● gravitatsioonivesi- liikumine raskusjõu mõjul, sellega tegeleb klassikaline hüdroloogia. IV. Tahke vesi- jää, kelts V
voolab vesi edasi mööda kihi kallakpinda (joonis Pinnasevesi). Kui teel vettpidava kihini kohtab vesi kohalikke savipinnase läätsi, jääb osa vett sellesse kihti ja tekib nn. ülavesi. Viimane pole püsiv, teda lisandub vihmade järel, väheneb aga pärast seda aurumise ja taimede imamise tõttu. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil, maapinnast esimene alaline veekihind, vabapindne. Ülavesi paikneb aeratsioonivöös (aeratsioonivöö on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani
seetõttu ilmnevad jõgede äravoolu erinevused selgemini, kui nähtub sademete ajaline muutlikkus. 20. sajandi veevaestel perioodidel on äravoolutegur olnud keskmiselt 0,34, veerikastel perioodidel aga 0,43. 138. Põhjavesi ja allikad. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja- ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi
annaabi.ee 
