Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Akvamariin, aleksandriit, ametüst..........................................................................................4 3. Berüll, granaat, jadeiit.............................................................................................................5 4. Kassisilm, kuukivi, morganiit, opaal ......................................................................................6 5. Peridoot, rubiin.......................................................................................................................7 6. Safiir, smaragd, teemant.........................................................................................................8 7.Teemant, topaas, turmaliin......................................................................................................9 8...
Kõvadus 7 Götiit - Esineb nõeljate agregaatiden või muldja massina. Värvus kollakas-pruun või pruun. Lõhenevus täiuslik. Kõvadus 5-5,5 Psilomelaan - Esineb peitkristalsete agregaatidena, koorikutena, või dendriitidena. Värvus must. Leidub murenemiskoorikutes.Kõvadus 5-6 Opaal Amorfne. Sisaldub diatomiidis, ränistunud puus. Värvitu või lisandite tõttu (Cu, Fe, Mn) mitmesuguse värvusega. Läbikumavad kuni läbipaistvad sillerdavate värvidega erimid on tuntud väärisopaalidena. Läige klaasjas või...
mRNA-s on nukleotiidide järjestus järgmine: CUCUUUAUG siis polüpeptiidahelas on aminohapped järjestatud vastavalt leutsiin (CUC)-fenüülalaniin (UUU)-metioniin (AUG) jne. 5) Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal . 6) Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades (näit. UUU määrab alati fenüülalaniini asukoha polüpeptiidahelas). 7) Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8) Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel...
SiMa vöö 3. Vahevöö 4. Maa tuum Maakoores on väga vähe elemente, mida kohtame üksinda (Cu, S,..). Enamasti on mineraalid. Mineraale jagatakse: 1) geoloogilise tähtsuse järgi 2) aine sisemise ehituse alusel 3) oleku alusel 4) keemilisel koostisel põhinev klassifikatsioon Mineraalide jaotamise klassid: 1. ehedad elemendid 2. sulfiidid 3. oksiidid (kvarts SiO2) (ahhaat, opaal , hematiit, magnetiit, limoniit, boksiit, korund) 4. halogeniidid (haliit [NaCl], kaaliumväetised) 5. hapnikku sisaldavate hapete soolade rühmkond sulfaadid karbonaadid fosfaadid silikaadid CaSO4 + H2O kaltsiit CaCO3 apatiit vilgukivid dolomiit CaMgCO3 fosforiit ortoklass Mineraalid esinevad looduses ehedalt, üksinda...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll M...
Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Lihtainena on ta kerge tumehall metalse läikega kristalne aine. · Füs om: Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus : 2330 kg/m³ Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga,( silaanid,) on tugevad redutseerijad. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiidi koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. Räni saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Poo...
Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; suspensioon s.o. vedelik, kus hõljuvad tahke aine väikesed osad; emulsioon s.o. vedelik, kus hõljuvad teise vedeliku väikesed osakesed (mis ei lahustu selles vedelikus); tahked ained , nagu piimklaas, pärlmutter, opaal jt. Nagu juba varem öeldud on valgus üks elektromagnetilise kiirguse eriliike. Kiirgajst suurel kaugusel on laine tasapinnaline. Nii E kui ka H vektor võngub risti laine levimise suunaga s.t. valgus on ristlainetus. Oluline osa on E vektoril, mida kutsutakse ka valgusvektoriks. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt (levimise suund) määratud tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised...
aastapäev kristall 46. aastapäev lavendel 16. aastapäev safiir 47. aastapäev kasmiir 17. aastapäev roos 48. aastapäev ametüst 18. aastapäev türkiis 49. aastapäev seeder 19. aastapäev kretong 50. aastapäev kuldpulmad 20. aastapäev portselan 51. aastapäev kameelia 21. aastapäev opaal 52. aastapäev turmaliin 22. aastapäev pronks 53. aastapäev metskirsipuu 23. aastapäev berüll 54. aastapäev soobel 24. aastapäev atlas 55. aastapäev orhidee 25. aastapäev hõbepulmad 56. aastapäev - lapi lasuriit 26. aastapäev nefriit 57. aastapäev asalea 27. aastapäev mahagonipuu 58...
Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S II väävliühendid ehk sulfiidid- püriit (kassikuld, leiub Keila-Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal , peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9). V hapnikku sisaldavate hapete soolad- a)sulfaadid- kips; b)karbonaadid- kaltsiit CaCO3, Eesti aluspõhjas on oluline dolomiit CaMgCO3; c)fosfaadid-apatiit (Koolas), fosforiit; d)silikaadid-...
ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühend...
hapendumisele) o hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O 2Fe(OH)3 o hüdrolüüs - mineraali osaline lagunemine 1. Bioloogiline murenemine a. taimed b. loomad c. mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. 1. Ränioksiidi grupp - opaal , kaltsedoon 2. Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit 3. Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit 4. Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit Mulla keemiline koostis Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N Fosforiiti on muldades vähe. Mineraalid ja katioonide vabanemine...
5) Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal . 6) Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades (näit. UUU määrab alati fenüülalaniini asukoha polüpeptiidahelas). 7) Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8) Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga. b) nitraatide kahjustused tsementkivide või krohvide puhul: Paisuv toime: sulfaatne paisumine, näiteks etringiit; aluseline paisumine - räni, opaal alustega aluselised silikaatsed geelid. Soolad tekivad: väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 ; materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; õhust, pinnaseveest, pinnasest; remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad,näiteks: tenardiit; kips. Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel...
Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal , ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega...
Akrüül 9 Nimetus Kirjeldus Värv läbipaistev / opaal Tihedus 1,19 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 72 Charpy teim sälguta katsekeha, kJ/ 15 PMMA läbipaistev Soojusjuhtivus, W/mK 0,19 VICAT pehmenemistemp...
Räni · Sümbol: Si (silicium) · Järjenumber perioodilisussüsteemis: 14 · Elektronskeem: +14/ 2)8)4) · Aatommass on 28,086 · Oksüdatsiooniaste ühendites +4 · Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus: 2330 kg/m³ · Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore massist · Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest · Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiid koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. · Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Räni saamine · Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse väga kõrge puhtusastmen...
Masinatööstus on Prantsusmaal kõrgelt arenenud. Prantsusmaal metallimaake eriti ei leidu ning seetõttu ostab enamuse sisse, küll aga leidub seal vanu värvilisi metalle. Legend: · - uraanimaak · - tsement, kitt · - kaadmium · -alumiinium · -must süsinik Pb-tina Zn-tsink W-volfram Pet-petroleum · -rauasulam · - alumiiniumoksiid · - boksiit · - rauamaak · - teras · - opaal Kõrgtehnoloogia arenguks on riigil head eeldused, sest Prantsusmaal on palju motiveeritud teadlasi ning riigil on head eeldused kõrgtehnoloogia arendustööd rahastada....
Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal ) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...