1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne
üldse elas. · On öö ja päev, mu sõber, mõlemad on kaunid; päike, kuu ja tähed, mu sõber, samuti kaunid; kaunis on ka tuul, mis nõmmel puhub. Elu on nii armas, mu sõber; kes tahaks surra? · Kummaline on elada surmale nii lähedal. Teed plaane, siis aga seisatad ja mõtled: "Võib-olla mind siis enam polegi" ... · "Mis mõtet heitlusel -- las hääbun noorena -- küll elatud ja armunudki oldud peab mullaks saama see, mis mullast võetud. · Oh, ärge kirjutage minu kohta: "Suri suurtes valudes." Vaid: "Kolis teisele planeedile!" · Mõtle igal hommikul, et võibolla õhtuni sa enam ei ela. Ja kui oled õhtuni jõudnud, siis ära luba enesele hommikut. Ole alati valmis, sest see tuleb tunnil, mil sa ei oota! · Maailmas on vaevalt kümmekond inimest, kelle surm rikuks minu lõunasöögi, ja üks või kaks inimest, kelle surm purustaks minu südame.
mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks. Struktuuri tekkeks on vajalik veel neutraalne või aluseline reaktsioon. Kõige paremad mullad on veeomadustega ja õhustatusega. Neid esineb kive, kruusa, liiva ning savi. Selliste muldade lähtekivimiks on enamasti liivsavimoreen. Oluline on ka mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete hulk. Sellest tulenevalt on kergesti omastatav fosfori, kaaliumi ja lämmastiku sisaldus.
GAUDEAMUS salmid 1, 4 ja 6. 1. Gaudeāmus igitur, iuvenēs dum sumus! 1. Rõõmustagem nüüd kuni oleme veel noored! Post iūcundam iuventūtem, Pärast rõõmsat noorust, Post molestam senectūtem Nōs habēbit humus. Pärast rasket vanadust Me saame mullaks. 4. Vīvat Acadēmia, vīvant professōrēs! Vīvat membrum quodlibet, Vīvant membra quaelibet, 4. Elagu Ülikool, elagu professorid! Semper sint in flōre. Elagu iga ülikooli liige, 6. Vīvat et rēs pūblica et quī illam regit! Elagu kõik ülikooli liikmed, Vīvat nostra cīvitās,
Millist liiki mullad on kõige viljakamad ja kus nad asuvad? 5. Mis on muld ja millest on ta tekkinud? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul
Lõuna-Aafrika Vabariik Autorid: Sandra Kuusk, Mari-Liis Kiis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood Vabariigi loode osasse ning põhja osasse jäävad kõrbed ei ole sobilikud põlluharimiseks Draakonimäed (kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane) on sobilikud karjakasvatamiseks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad Indi...
Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on orgaanilised olmejäätmed, mida saame edukalt kasutada kompostimisel. Minu kodus on olemas kompostihunnik ning minu arvates on väga huvitav vaadata, kuidas aja möödudes muutub see viljakaks mullaks. Kui arvestada, et vanad riided on ka prügi, siis võib ka nendest midagi uut meisterdada. Mina olen oma vanadest püktest teinud näiteks tolmulapid ning lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb samuti osata ümber käia, mitte lihtsalt prügi hulka visata, et nad seal koos muude asjadega mädaneksid. Eelmises tunnis vaatasime ka videot naisest, kes tegi prügist energiat. Ta
· Nende hulka kuuluvad näiteks: kodukeemia, ravimid, mürgid, säästupirnid, patareid ja akud, õli- ja värvisegud jms. · Tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ning kindlasti ei tohi visata olmejäätmete konteinerisse! Biojäätmed · Biojäätmete hulka kuuluvad toidujäätmed, taimede jäänused ja muu looduslik prügi ning kohvifiltrid ja koristamistolm · Biojäätmeid tuleks võimaluse korral komposteerida mis mullast tulnud, saab taas mullaks · Komposteerimisvõimaluse puudumisel tuleb biojäätmed visata olmeprügi konteinerisse
nende ümber toimub ja kuidas loomad elavad meie tekitatud olukordades. 4 Paikre prügila Eesmärgiks on: Vastu võtta eelsorditud jäätmeid Järelsorteerida Ringlusse lasta Võimalus on tellida veo-, purustamise, tõstuki, laadimise, sorteerimise, pressimise ja kaalumise teenuseid. Nad komposteerivad jäätmeid, mis muutuvad mullaks ja sõeluvad selle läbi ning panevad müüki. Minu arvates on see prügila väga kasulik, kuna seal sorteeritakse jäätmeid ja võimalusel taaskasutatakse enamus prügist. Inimestel endal on võimalus oma prügi sinna viia ja ka kaaluprügi, mida hiljem sorteeritakse täpselt samamoodi läbi. Meeldib ka see, et sealt on võimalik tellida endale erinevaid teenuseid, oleneb millist prügi soovid ära visata ja kui suure mahuga. 5
Lorenzo: ,,Miks kirud oma sündi, maad, taevast, kui sünd ja maa ja taevas on kõik kolm sus endas koos." Tähendus: Inimene ei saa kiruda kõike oma ümber, sest need asjad on tegelikult temas endas ka. Lorenzo: ,,Muld loodu ema on ja haud, ent sellena ka üsk ja pidulaud, kõiksugu lapsi, kel ta rüpes pinda, näeb imemas ta igilahket rinda." Tähendus: Muld on kõige alus, sellel kasvab kogu loodus, inimkond ja hüved, kuid samas muutuvad kõik elavad asjad kunagi mullaks tagasi. Lorenzo: ,,Väärkasutus võib hüve muuta reoks, heas käes ka halb on kõlblik õilsaks teoks." Tähendus: Kõik on suhteline ja hea sõna vales kontekstis võib mõjuda halvasti ja vastupidi. Julia: ,,Mu armastus on vastne nõiaring- et vaenlast peab siis lembima mu hing." Tähendus: Julia võrdleb armastust nõiaringiga, sest see on ring kust ära ei saa ja kus on korraga hea ja halb. ,,Ta hiilges tõrvik tuhmiks jääma kipub."
Ajalehti saab kasutada ka märgade saabaste sisse panekuks, kuna nad imevad vee ja niiskuse enda sise. Lugesin kord ühest raamatust, et ajalehti saab isegi kasukana kasutada. Paned ajalehti jope alla ja sul on soe.200 Lehtede vahele jääv soe õhk hoiab soojas ka sind ! Biojäätmeid on väga kasulik kompostiks koguda ehk komposteerida. Need inimesed, kellel on oma aialapike, on sellest kindlasti aru saanud. Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud paari aasta tagant ümber ja lisab natuke ka niiöelda päris mulda. See, mis lõpuks sinna kasti koguneb, on väga hea kobe muld nii tomatitele kui toalilledele. Ka linnainimesed saavad seda teha. Selleks on olemas erilised, umbes tavalise prügikasti suurused kogujad, milles luuakse kõrge temperatuur, nagu päris kompostis.
esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Leetmuldade peamise kihi moodustab kõduhorisont. Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25...
Põllumajandus alused Maa viljelus on agroökosüsteemis toimuvate taimekasvatustegurite looduskeskne tarbimine Maaviljelussüsteem hõlmab agrotehnilisi melioratiivsid ja orgaanilisi abivahendeid Agrotehnika põhiülesandeks on kultuuriliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvatusteguritega s.o. kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimidé kompleksne reguleerimine. Agrosüsteemi iseloomustab: 1. Selle suur avastus- saagi eemaldamine, väetamine 2. Iseregulatsiooni nõrkus- kooslusi mõjutatatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. Süsteemsus- viljelus tehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutumine võib mõjutada kogu tehnoloogiliste kompleksde efektiivsust Ratsionaalne maaviljelussüsteem Tavasüsteem, Integreeritudsüsteem ja ökoloogiline süsteem Tavasüsteem- tootmis viis, mida iseloomustab rohke ostutoodete( nagu väetised ja pestitsi...
Kliima : päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt.
Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed osalevad Maal toimuvas aineringes. Bakterite elutegevus muudab mulle viljakamaks. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel
· Sealne looduslik lubi on väga eriliste omadustega tänu hüdraulilistele ainetele, mille tõttu saadakse väga suur pinnatihedus ja veekindlus · Kasutatakse vannide, valamute, seinte, põrandate, laudade, vaaside juures. · Värv sõltub valgusoludest ja töötlemisest · Viimaste aastatega on saavutanud populaarsuse ja Kesk Euroopas · Turustatakse valmis kuivsegupakendis Biolagunevad plastid · Bioplastid on plastid, mis on toodetud mingist viljast ning lagunevad looduses mullaks. · Maisi näitel: suhkrust toodetakse hapendamisprotsessi abil polülaktiline hape, mis peale kasutusperioodi lõppu looduslikus keskkonnas mõne kuu jooksul laguneb, olles toiduks mõnele teisele organismile. · Need plastid ei pruugi üldse halvad ega nõrgad olla lisades Ida India hibiskust, saame vastupidava ning kuni 120 C kuumust taluva plasti, mida saab kasutada isegi elektrooniliste seadmete valmistamisel. Led valgustid
sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa-pruunmullad iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega,
reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades spekulatsoonide asemel fakte. Antoine Lavoisier tõestas, et taimed ei ole üksnes "puuks muundatudveehulk", vaid et tegemist on veest, mullast ja õhust eraldatud erinevate ainete kogumiga. Järgmisena tahtis ta kindlaks teha nende ainete koostist. Eriti huvitas teda õhu koostis 1777. aastal teatas Lavoisier: " Õhk koosneb kahest elastsest
Pedosfäär Muldkatet nimetatakse pedosfääriks. Selles PPs sa õpid: Mis on muld Mulla koostis Mulla teke Maailma mullad Mullatekkeprotsessid Muldade kaitse Muld on.... Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
MULD Maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond ning kõik maismaataimed saavad sealt kasvuks vajalikke toitaineid. Mulla tekkeks on kõige tähtsamad kivimurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.Orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mokroorganismid hakkavad seda lagundama.Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla teket mõjutab ka kliima, pinnamood, veereziim ja ka inimene. Mullas on kõik 3 faasi(tahke, vedel ja gaasiline). Muldade kujunemisel on oluline ainete lisandumine, mis jaguneb: 1)Ainete sissekanne, millal mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet. Mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis
Muinasusundi mõjud tänapäevale Tänapäeval on enamik maailma inimestest, kas kristlased, moslemid või uskumatud ehk siis ateistid. Esimest kahte ühendab usk vaid ühte jumalusse. Kolmandad ei usu ühtegi kõrgemasse olendisse või nähtusse, mis oleks inimestest üle. Just need uskumused ongi välja tõrjunud selle niinimetatud paganluse, mis korrektsemalt öeldes on muinasusk ja, millega seotud tavad ja uskuvused erinevad väga nendest, mida tänapäevaste religioonide puhul tunneme. Kuid ometigi on just muinasusk see, mis kujundas kõik meile tänepäeval tuttavliku. Hing oli muinasusundis üks olulisimaid asju inimese elus, kuna hinges peitus inimese olemus ning just hing oli see, mis andis talle elu. Kui hing kehast jäädavalt lahkus, siis tähendas see inimese surma. Praeguseks ajaks on säilinud samasugune arusaam. Mitte kõik, aga enamik inimesi räägivad tihti oma hingeelust, hingemaailmast, hingelisest seisundist ja üle...
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus
Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk. Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus Järvselja asub Võrtsjärve Ja Peipsi järve vahel umbes 50 km kaugusel Tartust Räpina poole. Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid. Pinnavormistikus domineerib madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivatasandikud
Üldgeograafia Kokk III kursus V teema: Pedosfäär Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5. Mis on porsumine?
orgaanilistest ühenditest. (EE nr.9 lk. 455) Paljud bakterid toituvad surnud elusorganismidest. Seetõttu täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet - nad teevad võimalikuks kõdunemise. Ilma bakterite tegevuseta ei jätkuks mullas taimedele enam toitu, taimedeta aga ei saaks elada ka loomad. Kui mõni loom sureb, siis juhtub see arvatavasti mõne viiruse või bakteri põhjustatud haiguse tulemusena. Nüüd järgneb loomakese lagunemine ja muutumine mullaks. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) 5 Lämmastik on õhus leiduv gaas. Bakterid muudavad selle kõikidele teistele organismidele vajalikeks nitraatideks, mis lähevad looduses uuesti ringlusesse. Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid kasutavad taimed kasvamiseks
Halbadest harjumustest on sootuks raske lahti saada. 3. 1.Raagus vahtrad Raagus vahtrad Pärnu maantee ääres linna südames meenutamas et puid on alati rohkem kui inimesi kuni maailm elab on ta roheline T. Inimesed sõltuvad loodusest, loodus ei vaja neid. Loodus eksisteerib edasi, kui inimesi enam pole. S.Inimesed kipuvad unustama, kui palju sõltub nende olemasolu loodusest. 2. Varisen Varisen sügis- lehtedeks. Hea on olla uduvihma all. T. Mullast olen tulnud, mullaks saan. Põrm on mu kodu, tükike minust, mina olen tükike temast, tema ja mina, mina ja tema, üks ja sama. S. Kõik on kõiksus, mis võtab erinevaid vorme. 3.Igal pool Igal pool saab õnnelik olla kõik võib olla kingitus ühtviisi suured kohutavad kiiskavvalgete mägedena teisel pool kannatus rõõm T. Õnn on meelelaad, optimistlik maailmavaade. Igas asjas on oma rosin, tuleb see vaid üles otsida. S. Õnnelikkus on valik, iga inimese enda otsus, kas näha päikest või pilvi. 4
2.1. Millist tiiiipi murenemine on iilekaalus kdrbetes? Kdrbetes on iilekaalus füüsikaline murenemine. 2p Pdhjendus: Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 2.2. otsustage, kas vflide on t6ene v6i viiiir. pdhjendage oma otsust. I Tdene/vcicir vihmametsas on iilekaalus keemiline murenemine. keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. Pdhjendus: Kuna .. keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 1p sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline o...
vastused just siit referaadist. 1. Jäätmeprobleemid Maailmas suureneb rahvastiku arv ning see toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Mida rohkem inimesi tarbib, seda rohkem tahetakse et toodetaks. Paratamatult tekivad jäätmeprobleemid tarbimise ja tootmise suurenemisega. Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk , kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. Toidujäätmed ja paberi lagundavad looduses leiduvad bakterid mullaks. Aina rohkem ja rohkem on kasutusel tehismaterjale nagu näiteks kilekotid, konservikarbid ja plastikpudelid. Nende looduslik lagundamine võtab aega sajandeid. Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. 2. Prügimäed Linnade ümber on ja tekib aina juurde prügimägesid. Prügimägede all olev pinnas on väga saastunud
KODUKOHA MULD Mullaõpetuse referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 MULLA TÜÜP.....................................................................................................4 MULLA LÄHTEKIVIMID..................................................................................4 LEETUMINE........................................................................................................4 MULLAHORISONDID.......... .............................................................................5 MULLA VILJAKUS ......................................................................................6 PROFIILI JOONIS.......................................
"Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal" ja ta meelitas Eeva hea ja kurja tundmise puust sööma. Eeva pakkus vilja ka Aadamale. Aada ja Eeva saadeti Eedeni aiast välja ning sellest ajast peab inimene surma surema. "olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!" · Noa laev: Inimene paljunes ning täitis kogu maa. Ent aja jooksul muutusid nad üha patusemaks ja patusemaks. "siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas." Jumal otsustas inimese maa pealt hävitada, saates Maa peale suure veeuputuse. 150 päeva oli veeuputus maa peal. Kõik loomad ja inimesed maa peal surid
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Kasvatatakse nii koduaedades maitsetaimede peenras kui kultuuris suurtel põldudel. Looduses võib köömneid kasvamas leida kõikjalt teeäärtes, põlluservades, niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel ja elamute vahetus läheduses. Eelistatud kasvukoht võiks olla päikeseline või veidi varjuline. Kasvukoha mullaks sobib kergem liivsavi- või savimuld, happelisi muldasid ta aga ei talu. Külvatakse harilikult varakevadel, külvisügavuseks 2-3 cm, kuid võib külvata ka sügisel, septembri alguses. Nii nagu enamikel sarikalistel võtab idanemine ja taime algne areng palju aega, nii ka köömnel - tõusmed ilmuvad umbes 2 nädala pärast, taimede areng on alguses väga aeglane. Samas talvituvad köömnetaimed hästi.Tee valmistamiseks võetakse 1 spl peenestatud või terveid
Mees armus ja tegi naisele abielu ettepaneku. Kahjuks selgus, et naine on juba abielus kaugsõidu-laeva kapteniga. Põhiprobleemiks on naiste ja meeste vahelised suhted. Tsitaadid: 1. Mehed muutuvad kahel põhjusel alati lüüriliseks: kas mõeldes kaotatud kodumaale või meenutades oma kunagist armastust. 2. Ilusaimgi õis närtsib, pehkib ja muutub mullaks, samuti kui inimese õitseaeg on piiratud oli hetkeks ja teda pole enam. 3. Oleme inimesed vaid oma kujutlusis, unistusis, oma minevikus mida kanname nagu ammu lagunenud kuube. Hoiame seda nagu pühandust oma südame juures ega taha tunnistada, et see peaks juba ammu olema setu nartsukoormal. Oleme inimesed üksnes siis, kui öö on meie ümber ja kui lebame tööst puhanuina vaikselt
[5] 5 Pinnakate Mis on pinnakate? Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas)
troofilised tasemed: kõik saab alguse mullast, seejärel tulevad taimed, siis taimtoidulised loomad, seejärel kiskjad ning lõpuks tippkiskjad, kusjuures kõik on läbi energiavoo üksteisega seotud. Ehk: taimed seovad päikeseenergiat, seda tarbivad rohusööjad, edasi kiskjad ning lõpuks jõuab see lagundajate kaudu uuesti mulda tagasi. Nii on muld see, mis kogu süsteemi ühendab: sellest saab kõik alguse ning sellega ka kõik lõpeb (,,mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama"). 4.) Millist 2 erinevat tüüpi suhtumist maasse kirjeldab ta põllumajanduslike erialade esindajate seas? Leopold kirjeldab gruppi A, kes suhtub maasse kui maapinda ning soovib sellest üksnes kasu lõigata. Grupp B näeb aga maad elustikuna ning mõistab/näeb selle funktsiooni ka laiemalt. Näiteks seda, et süsteemi toimimiseks on tarvis võimalikult suurt bioloogilist mitmekesisust, sest mida liigirikkam on kogukond, seda stabiilsem ta on.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Vahemerelise kliimaga aladel on tiheda asustuse tõttu jäänud loomi väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Metsa on säilinud Itaalias umbes viiendikul riigi pindalast. Maavaradest
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
3)Rakumembraan - reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja 4)Vibur - liikumiseks 5)Tsütoplasma - seob rakuosad tervikuks / tingib bakterirakkudele väikesed mõõtmed, sest toitained peavad jõudma igasse bakteriraku osasse 6)Ribosoomid - sünteesivad valke 7)Pärilikkusaine - pärilikkuse säilitamiseks Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil Tähtsus looduses: 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel. Paljunemine: 1)Bakterid paljunevad põhilised pooldumisega (rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku), aga esineb ka teisi võimalusi. 2)NB
Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega. Ei mingit lämmastikväetist, sõnnikut ega virtsa. Sobib hapu kompost ning peaaegu mullaks kõdunenud sõnnik. · Rodod on substraadi läbikuivamise suhtes väga tundlikud ning vajavad ka küllalt kõrget õhuniiskust, eriti igihaljad rodod. Seetõttu on neid vaja sageli kasta, kuid mitte lubjarikka kareda veega. On hea kasutada vihmavett. Substraadi läbikuivamise eest kaitseb mults, milleks sobib kas freesturvas või 3-4 aastat väljas seisnud saepuru. · Kuigi igihaljaid rodosid tuleb kasvatada varjus, ära istuta neid suurte puude alla, kuna
..........................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel. Talus kasvatatakse teravilja ja liblikõielisi kultuure. Talul on maad kokku umbes 11 ha ning 10-l hektaril kasvatatakse eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti
Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama kokkupuutekohas (Filipiini laam, Euraasia laam ja Vaikse ookeani laam). Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele. Kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Mullad Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad . Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks pruunmullad. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. MALI Kliima Mali asub lähis-eksvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes. Vihmaperiood kestab juunist septembrini, kuid kõige märjemad kuud on juuli ja august.. Kõige palavamad kuud on aprillist juunini, kui temperatuur on sageli üle 40° C
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt.
kilepakendid, tetra- ehk kartongpakendid. Ökomärgid toodetel näitavad, et kasutatud ei ole kunstväetisi ja mürkkemikaale. Liha ja taimetoidu vahel tasakaalu otsides on soovitav suurendada taimsete toodete osa- kaalu, sest liha tootmine vajab 5 korda enam energiat. Ühekordsete nõude tootmiseks kulub taastumatuid loodusressursse ja nende kasutusaeg on väga lühike. Pärast äraviskamist kulub plastnõude lagunemiseks sada aastat ja papp- nõude mullaks muutumisele mitu aastat, sest viimased on kaetud vahakihiga. Kasutatud nõusid ei tohi põletada nende plastiku sisalduse tõttu ja ümbertöötlemiseks sobivad nad vaid pestult. Kodustel sünnipäevadel ja aiapidudel on soovitatav kasutada mitmekordseks kasutuseks mõeldud nõusid, need annavad üritusele soliidsust ja väärikust. Kui nõusid on liiga vähe, siis saab neid sõpradelt laenata või sümboolse hinnaga Taaskasutuskeskusest osta ja hiljem sinna tagastada