Kui alguses on 7 töötajat, siis sama reaalpalga korral peaks 2 töötajat vallandama, sest optimaalne töötajate arv on 5. 2 Makroökonoomika I MJRI.10.028 4.* Milline järgmistest tootmisfunktsioonidest on kahaneva tööjõu piirtootlikkusega (diminishing marginal returns to labor)? a) F ( K , L) 2K 15L MPL 15 konstantne piirtootlikkus 1 K b) F ( K , L) KL MPL K 0,5 L0,51 kahanev piirtootlikkus 2 L 7,5 c) F ( K , L) 2 K 15 L MPL 15 0,5 L0,51 kahanev piirtootlikkus
Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks
Küsimus 19 Väär 0,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): Vali üks: a. Prantsusmaa b. Taani c. Türgi d. Island Tagasiside Õige vastus on: Türgi. Küsimus 20 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Tööandja seisukohalt tööjõu hinna määrab ära: Vali üks: a. tööjõu kvalifikatsioon b. tema piirtootlikkus c. oma variant d. tööpuuduse tase Tagasiside Õige vastus on: tema piirtootlikkus. Küsimus 21 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Kõige madalama brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): Vali üks: a. Luxemburg b. Taani c. Bulgaaria d. Rumeenia Tagasiside Õige vastus on: Rumeenia. Küsimus 22 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst
b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3. Välised kulud ilmnevad siis, kui: a. Tarbijad saavutavad efektiivsuse tarbimisel b. Hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab tootja c. Hinnad ületavad piirkulu d. Firmad saavutavad efektiivsuse tootmises 4. Pareto-efektiivsus – see on: a. Majanduse seisund, mille korral majandusliku kasumi ja kulude suhe kõikide firmade puhul saavutab maksimumi b
Kui lisanduva töölise piirtoodang ületab eelmise töölise piirtoodangut, saab rääkida kasvavast piirtootlikkusest. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga on tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Lisades üha uusi töölisi, saame küll suurendada tootmismahtu, ent iga järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab öelda, et teatud tasemest alates hakkab piirtootlikkus vähenema. Sellist nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. Kahaneva piirtootlikkuse seadus väidab, et teatud tasemest alates alaneb muutuva tootmissisendi kasvades tema piirtoodang. Miks see nii on? Põhjuseks on siinkohal piirang, mis seisneb fikseeritud maa ja kapitali hulgas. Seega kui maad ja kapitali ei lisata, siis ainult tööjõudu lisades jõuame varem või hiljem olukorrani, kus
saab (ühe) täiendava tööjõu ühiku palkamisel kui kapitali kogus on konstantne. Tootmisfunktsiooni kasutades saame seda seost väljendada järgmiselt: MPL= FK,L 1 F(K,L) ´ K Joonis näitab tootmisfunktsiooni Y F( ,L ) kujutava kõvera tõusu arvväärtuse vähenemist ehk piirprodukti MPL näitaja kahanemist kui töötajate arv L kasvab. Enamikule tootmisfunktsioonidest on omane kahanev piirtootlikkus: hoides kapitali koguse konstantsena, väheneb MPL töö(jõu) hulga suurenedes. Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava tööjõu ühiku palkamisest, võime väljendada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue kulude muut cost Kasumi muutu täiendava töötaja palkamisest saame väljendada ka järgmise seose abil: =( P MPL)W Täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus (demand for labor) on määratud võrrandiga: P MPL=W
Asenduse piirmääraks on: Vali üks: a. ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu VALE b. hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks ÕIGE c. proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske d. töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus Küsimus 5 Üldine tasakaal – see on situatsioon, kui: Vali üks: a. kõik ülejäänud variandid on õiged ÕIGE b. kõikidel turgudel üheaegselt hinnad tasakaalustavad nõudluse ja pakkumise VALE c. kõikidel turgudel ei ole defitsiiti ega ülejääki VALE d. saavutatakse pareto-efektiivsus VALE Küsimus 6 V Ühiskondlikke kaupu pakutakse: Vali üks: a. heategevuslike ühingute poolt b. riigi omanduses olevate organisatsioonide ja ettevõtete poolt c
uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine c. sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel d. Rahvaste Liiga loomine 24. Inimarengu indeksi määratlemisel ei võeta arvesse: a. Elanikkonaa haridustaset b. Keskkonna seisundit c. Keskmist oodatavat eluiga d. SKP per capita 25. Tööandja seisukohalt tööjõu hinna määrab ära: a. oma variant b. tööpuuduse tase c. tööjõu kvalifikatsioon d. tema piirtootlikkus 26. Elanikkonna keskmised tulud see on a. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda b. Teatud perioodil sadud rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 27. Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd . 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.
on vaja , et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist 2)Majandus kasvab seda kiiremini , mida rohkem säästetakse ja investeeritakse.3) Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine. 11.Struktuurimuutuste teooria mudelid selgitavad maj. arengut:Lewise kahesektoriline jääktöö mudel iseloomustab: Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist: Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga. Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor.*Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis.Chenery arengumustrite teooria: Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg-1)sisemaised arengut sooodustavad tegurid on näiteks resursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika2) Rahvuvahelised majandusarengut soodustavad tegurid on näiteks juurdepääs
Selleks et kasvada peab rahvamajandus säästma ja investeerima teatud osa koguproduktist, mis rohkem säästetakse ja investeeritakse, seda kiiremini kasvab majandus. Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine. 11. Struktuurimuutuste mudelid: Lewise kahesektoriline jääktöö mudel: Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist: 1)Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga. 2)Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tulenevaid muutuseid tööhõives ja koguproduktis. Chenery arengumustrite teooria Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg: Sisemaised arengut soodustavad tegurid on nt ressursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika. Rahvusvahelised majandusarengut soodustava tegurid on nt juurdepääs väliskapitalile,
kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++-
kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogupakkumise mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. YS = YS (P, K, L, A, W/P) ++++-
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY.
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY.
· Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% · Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv · Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu Varajane tarbimisühiskond Küps tarbimisühiskond 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Lewise kahesektoriline jääktöö mudel Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga 4 · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis Chenery arengumustrite teooria Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest
that it is protected against the risk and the other party will incur the cost 24.Negatiivne valim Adverse selection refers to a situation where sellers have information that buyers do not, or vice versa, about some aspect of product quality 25.Tootmistegur- Ettevõtete piiratud ressursse nimetatakse tootmisteguriteks ehk tootlikeks ressurssideks. Nendeks on maa, kapital ja töö. 26.Tootmisahel 27.Piirtootlikkus - Piirtootlikkus on täiendav toodang, mida saadakse, kui ressurssi kasutatakse ühe ühiku võrra rohkem (ceteris paribus). 28.Kahaneva Piirtootlikuse seadus - Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütlebki, et kui kindlale hulgale fikseeritud ressurssidele (põhivarale) lisatakse täiendavaid muutuvressursse (töötajaid), siis teatud punktist alates hakkab piirtoodang (tootlikkus) vähenema 29.Alternatiivkulu - Majandusteadlased võtavad kuluna arvesse ka
võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate maade hinnatasemete võrdsustamist ning institutsionaalset konvergentsi ehk erinevate riikide seadusandluse harmoniseerimist. Toimumise eeltingimused: Selle lihtsam käsitlus väidab, et aja jooksul kõigi riikide tulutasemed võrdsustuvad. Sellise oletuse aluseks on loogika, et kuna vaestes riikides on vähem kapitali, siis on kapitali piirtootlikkus seal kõrgem ja majanduskasv seega kiirem. Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille kohaselt toimub maailmas nii-öelda konvergentsiklubide moodustamine, ehk omavahel võrdsustuvad ainult sarnaste algtingimustega riikide tulutasemed. Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus. 5
koguproduktist _ Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse _ Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär / kapitali tootlikkus 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Lewise kahesektoriline jääktöö mudel _ Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist _ Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga _ Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor _ Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis Chenery arengumustrite teooria _ Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg _ Sisemaised arengut soodustavad tegurid on näiteks ressursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika _ Rahvusvahelised majandusarengut soodustavad tegurid on näiteks juurdepääs
3) Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. Majanduslikud seisakud või langused on tänapäeva majanduses tavalised. Esineb tsüklilist tööpuudust kõigis arenenud maades. 4) Hooajaline (sesoonne) töötus. Põhjuseks on tööjõu nõudluse või pakkumise muutused kalendriaasta jooksul. (põllumajanduses, ehituses, turismis) 5) Varjatud töötus võib tekkida juhul, kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või hõivatud mingis teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne. 7 Inflatsioonimäär 3.2 Phillipsi kõver Pika perioodi Inflatsiooni ja töötuse vahelise seose
tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem Tagasiside Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud too valmistamiseks. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu sa antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (n ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoo võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!
Küsimuse tekst Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirprodukt (piirtootlikkus) väljendab toodangumahu muutust, kui tootmissisend (näiteks töö) muutub ühe ühiku võrra. Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava sisendi lisamine vähendaks kogutoodangut. Kuigi piirprodukt võib olla negatiivne, ei pea seda kohe olema koguprodukt. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
· Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu 4 Varajane tarbimisühiskond Küps tarbimisühiskond 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? LEWISE KAHESEKTORILINE JÄÄKTÖÖ MUDEL Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis CHENERY ARENGUMUSTRITE TEOORIA Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest 12
x Q on resultaat (toodang, teenuste maht, käive, kasum jm) x C on kapitalikulu (varad, põhivara, käibevara, omakapital jm) x L on töökulud (tööjõud, töötunnid või päevad, palgakulu jm) x D ja E on funktsiooni parameetrid (elastsuskoefitsiendid): o kui D E ! 1 , on tootmise laiendamine kasulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine kahjulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine neutraalne x a on funktsiooni vabaliige. Kapitali piirtootlikkus on (näitab kui kapitali kulu ühe ühiku võrra muuta siis kui palju muutub väljund) Q QC D C Töö piirtootlikkus on (tööjõukulu 1 absoluutühiku võrra, siis vastus suureneb QL võrra. Q QL E
MR kõver aga on katkenud, kuna ka selle kuju ja tõus sõltub vastavast nõudluskõverast. TÖÖTURG Tööjõu nõudlus Tööjõud on olulisim tootmistegur Ettevõtted vajavad tööjõudu (L) selleks, et toota. Aga kui palju? Lihtne mudel: - ettevõte müüb oma toodangut hinnaga p - ettevõte peab maksma töötajale palka w - iga järgmine töötaja toodab vähem, kui eelmine (vähenev piirtootlikkus) Firma maksimeerib kasumit, mis on kogutulude ja kogukulu vahe Kasum on maksimaalne siis, kui piirtulu= piirkulu Firmal tasub palgata madalama palga juures rohkem ja kõrgema palga juures vähem töötajaid. Palga ja optimaalse töötajate arvu seos on ettevõtte tööjõu nõudlusfunktsioon Tööjõu pakkumine Sellest võib mõelda kahtepidi: Mitu tundi ma olen nõus töötama palga w juures? Mida kõrgem palk, seda rohkem tunde. Inimene
Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu- Lewise kahesektoriline jääktöö mudel Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis Chenery arengumustrite teooria Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg Sisemaised arengut soodustavad tegurid on nt ressursside kasutamise efektiivsus ja valitsuse poliitika. Rahvusvahelised majandusarengut soodustavad tegurid on nt juurdepääs
otsinguga · Struktuurne tööpuudus - majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele. · Tsükliline tööpuudus - esineb majanduse langusfaasis, kui osaliselt koormatud tootmisvõimaluste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam · Hooajaline (sesoonne) tööpuudus - tööjõu nõudluse või pakkumise muutumine kalendriaasta jooksul · Varjatud tööpuudus töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne Kui tööjõuturg on tasakaalus, siis on tegemist töötuse loomuliku määraga e täistööhõivega. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. 8
nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti.] · Klassikaline koolkond (pikk periood) · Keynesi koolkond (lühiperiood) KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE 1) Majapidamiste otsused tööjõu pakkumise kohta - reaalpalk - eelistused (vaba aja alternatiivkulu) 2) Ettevõtete otsused tootmismahu määramisel - hinnad, tehnoloogia, kasum - tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus c) Parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika d) Majandus reguleerib ennast ise. Stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne, väheoluline tasakaalu seisukohalt. e) Kogupakkumise kõver on vertikaalne sirge
5 f 5 16 MP 0 1 2 3 4 5 6 Töö 0 1 2 3 4 5 Töö Joonis 6.2 Kogutoodang ja piirtoodang Kui lisanduva töölise piirtoodang ületab eelmise töölise piirtoodangut, saab rääkida kasvavast piirtootlikkusest. Meie näites kasvab piirtootlikkus kuni teise töötaja lisandumiseni. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga on tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Meie näites tähendab see, et kolmanda töölise lisandumine toob endaga kaasa küll väljalaske suurenemise, ent väiksemas mahus kui teise töölise lisandumine. Lisades üha uusi töölisi, saame me küll suurendada tootmismahtu, ent iga järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab
Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise iseloomu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb iseenesest ja hõive majanduses taastub. Varjatud tööpuudus töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. Varjatud töötus võib tekkida juhul kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või hõivatud mõnes teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne. Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. Täiskohaga töötamine pole võimalik tööturul kujunenud olukorra tõttu (ettevõttel pole piisavalt tellimusi, napib toorainet). Tasakaal tööjõuturul
hulga muutumisest. Jooniselt on näha, et mida suurem on kogutoodangu kõvera (TP) tõus, seda suurem on piirtoodang (MP). Meie näites on piirtoodang maksimaalne, kui kasutatakse ühte töötajat. Edasisel töötajate lisandumisel hakkab piirtoodang langema. Joonis 8.2 Kogutoodang ja piirtoodang Kui lisanduva töölise piirtoodang ületab eelmise töölise piirtoodangut, saab rääkida kasvavast piirtootlikkusest. Meie näites kasvab piirtootlikkus kuni teise töötaja lisandumiseni. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga, on tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Meie näites tähendab see, et kolmanda töölise lisandumine toob endaga kaasa küll väljalaske suurenemise, ent väiksemas mahus kui teise töölise lisandumine. Lisades üha uusi 47
1.8.1.MIKROÖKONOOMIKA AINE MIKROÖKONOOMIKA Eesmärk: turumajanduse subjektide ratsionaalse käitumise määramine individuaalsete turgude tasakaalu ja ressursside piiratuse tingimusel TARBIJA KÄITUMINE INDIVIDUAALSEL TULUDE JAOTAMINE JA TURUL TOOTMISFAKTORITE PIIRTOOTLIKKUS FIRMA KÄITUMINE PIKAAJALISES JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI LÜHIAJALISES AJAHORISONDIS JA TURUSTRUKTUURID , MONOPOL, SELLE OPTIMAALNE SUURUS MONOPOLISTLIK KONKURENTS, MONOPSON, OLIGOPOL TOOTMISFAKTORITE TURG JA HINNA KUJUNEMINE ÜLDINE TASAKAAL OPTIMAALSE
E.F.Heckscher 1919. ja B.Ohlin täiendas 1933. Eeldused 1. Eksisteerib 2 riiki koduriik ja välisriik, kaks homogeensest hüvist, mida on võimalik toota mõlemas riigis, ja 2 tootmistegurit (tööjõud ja kapital), mille pakkumine on fikseeritud. 2. Hüviseid toodavad 2 erinevat tööstusharu. Tootmismaht sõltub tootmissisendite kogusest. Tootmisfunktsioon on lineaarnehomogeenne. Tootmistegureid iseloomustab positiivne, kuid langev piirtootlikkus. Tootmistegurid on üksteisega asendatavad. Tootmisfunktsioonid on mõlemas riigis samasugused, kuid tootmisharuti erinevad. 3. Avatud majanduse puhul on mõlemad hüvised rahvusvaheliselt kaubeldavad. Transpordikulusid ei ole eeldatud. Mõlemad tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. 4. Kõigil turgudel toimib täielik konkurents. Paindlikud hinnad jõuavad alati turgu tasakaalustavale tasemele ja kõik tootmistegurid
· Struktuurset töötust põhjustab majanduse struktuurimuututustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele. · Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. · Hooajaline (sesoonne) töötuse põhjuseks on tööjõu nõudluse või pakkumise muutused kalendriaasta jooksul. Nt. Põllumajandus, ehitus, turism. · Varjatud töötus võib tekkida juhul, kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või veelgi parem, kui nad oleksid hõivatud mingis teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne. 94 Personalitöö dokumentatsioon ja juriidilised alused 1. Ametijuhend ja tööanalüüs
3)Tsükliline töötus ilmneb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega. Majanduslikud seisakud või langused on tänapäeva majanduses tavalised. Seega esineb tsüklilist tööpuudust kõigis arenenud maades. 4)Hooajaline (sesoonne) töötus. Põhjuseks on tööjõu nõudluse või pakkumise muutused kalendriaasta jooksul. Eriti tüüpiline on sesoonne töötus põllumajanduses, ehituses, turismis. 5)Varjatud töötus võib tekkida juhul, kui töötajate piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või veelgi parem, kui nad oleksid hõivatud mingis teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne. Mõne autori arvates kuuluvad hooajaline ja varjatud töötus struktuurse töötuse alla. 1.48.2 Eesti Vabariigi praegune tööturupoliitika Tööturupoliitika rõhud on Eestis hakanud muutuma. Varem (1992-1994) oli Eestis valdavalt passiivne
annaabi.ee 
