Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust
kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne. Majandusteoorias eeldatakse, et iga tootja lähtub oma toodangu tootmisfunktsioonist, et mis tahes sisendite kombinatsiooniga, mida ta kasutab, maksimaalne kogus toota. Isokvant tootmisfunktsiooni graafiline kujutis ehk kõver, mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. 1) Kui firma võib kauba teatud koguse toota erinevaid sisendite kombinatsioone kasutades, nimetatakse tootmisfunktsiooni muutuvate proportsioonidega tootmisfunktsooniks. Lk 126 joonis 6.1 2) Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsioon hüvise saab toota ainult ühe
tegema valiku tööjõu ja kapitali optimaalse (kasumit maksimeeriva) koguse kindlaksmääramiseks. Töö(jõu) piirprodukt MPL on toodangu koguse muut, mille firma saab (ühe) täiendava tööjõu ühiku palkamisel kui kapitali kogus on konstantne. Tootmisfunktsiooni kasutades saame seda seost väljendada järgmiselt: MPL= FK,L 1 F(K,L) ´ K Joonis näitab tootmisfunktsiooni Y F( ,L ) kujutava kõvera tõusu arvväärtuse vähenemist ehk piirprodukti MPL näitaja kahanemist kui töötajate arv L kasvab. Enamikule tootmisfunktsioonidest on omane kahanev piirtootlikkus: hoides kapitali koguse konstantsena, väheneb MPL töö(jõu) hulga suurenedes. Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava tööjõu ühiku palkamisest, võime väljendada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue kulude muut cost
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
(THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine
22. TC = FC + VC * .. ühikut 23. ATC = AVC+AFC , TC = AVC+AFC * ühikut' Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. FIRMA KOGUKULUD (TC)=TC+TFC FIRMA PÜSIKULUD(TFC)=(TC 0 ÜHIKU KORRAL) KESKMISED PÜSIKULUD(AFC)=TFC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED MUUTUVKULUD(AVC)=TVC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED KOGUKULUD(ATC)=TC/Q(TOODETUD ÜHIK) PIIRKULU(MC) - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga. a) 20/4 = 5 (Hind/kogus) b) Hind 20 hind ca15 = 5 SEMINAR 3 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED: HINNA ELASTSUS: Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp < 1, ei ole hinnatundlik e. mitteelastne nõudlus Kui kogunõudluse DS võrrand on : P = 105 Q ja kogupakkumiskõvera SS
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 ...
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
Samatoodangujooned o Olgu Q = f(x; y) mingi tootmisfunktsioon (kus x ja y on tootmistegurite X ja Y mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär f ´x o Majandusteoorias nimetatakse avaldist tootmistegurite x ja y tehnilise f ´y asenduse piirmääraks.
Tootmine ja tootmiskulud Tootmisprotsessi - SISENDID on ressursid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon - kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, tabeli kujul, Graafiliselt ja matemaatiliselt. matemaatilisel kujul: TP = f(L,K) ,kus TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant - on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. kujutab endast kõverat, mis näitab
ühesugune. Kui lugeda Q konstantseks C (nivoojoone mõiste), siis saame võrrandi, mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatake isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Ükskõiksuskõver samakasulikkuse kõver, nivoojoon, mis esitab kõik- võimalikud X ja Y suuruste paarid, kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. 30. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K,L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK = -1,5. Selgitada, mida see tähendab. Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suur kogus tootmistegurit Y on asendatav tootmisteguri X ühe ühikuga antud koguste juures (punktis (x0,y0)). LK - kapitalimahutuste suurendamisel K ühikult L ühikule tuleb tootmismahu säilitamiseks tasemel Q = F (K,L) ühikut tööjõukulutusi vähendada 1,5 ühikut. 31
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikk...
teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus. Tootmiskoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L). Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub toodangu maht, kui konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb
· Väljund- koguprodukt Tootmisfunktsioon lk 125 · Tootmisfunktsioon väljendab seost väljundi ja sisendi vahel ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. · TP=f (L,K), L- tööjõud K- kapital · Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest · Tootmisfunktsioon tabelina, sisendid maa ja töö, nende kombinatsioonist sõltub TP · Tootmisfunktsiooni graafilisest kujust nim. Isokvandks (125-126) · Tp on koguprodukt Isokvant · Isokvant on kõver mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt · Kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. · Joonis. Tootmisisokvandid lk. 126 · Komb. B, D ja C on võrdse toodanguga · Kõige kasulikuma odavama kombinatsiooni leidmiseks peab teadma sisendite hinda. · Joonis
Küsimus Vastus Mis on funktsioon? Kui hulga X igale elemendile x on seatud Mis on sõltumatu muutuja, vastavusse kindel element y hulgast Y, siis sõltuv muutuja? öeldakse, et hulgal X on defineeritud funktsioon, mida tähistatakse kujul y=f(x) või y=y(x) Sõltumatu – element x (argument) Sõltuv – element y Mis on funktsiooni Argumendi x väärtuste hulka, mille puhul määramispiirkond, saab määrata funktsiooni y väärtusi vastavalt muutumispiirkond? eeskirjale f(x), nimetatakse funktsiooni Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkonnaks. määramispiirkond? Määramispiirkonnale vastavat funktsiooni väärtuste hulka nime...
majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn ) Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L). AKTIIVSED TOOTMISTEGURID: Tööjõud ja ettevõtlus PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon. samakogusejoone e. isokvant. Tehniline progress on uute tootmisvõimaluste tekkimine. Samaväärtusjooned e. isokostid. MASTAABIEFEKT: Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel nimetatakse mastaabiefektiks. Kui toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga, siis loetakse mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks.
Viimast reguleerime söödava toidu hulgaga inimese kohta. Toiduvarud on etteantud ja vähenevad monotoonselt. 3. Põllumajanduse lisamine mudelisse. Eeldame, et pool populatsiooni suudab toitu toota, põllumaa on fikseeritud. Majandusteadlased leidsid seose ,,toidu toodang"=A*tootjad^b, parameetrid A=5 ja b=0.3, tootjad=1/2*populatsioon. Mudel muutub järjest suuremaks, keerukamaks ja vähem loetavamaks (selle parandamiseks kasutame ,,vaime") 4. Tööstuse lisamine mudelisse. Täiendame oma tootmisfunktsiooni lisades tööriistade tootmise kui sisendi põllumajanduslikku tootmisse. Põllumajanduse ja tööriistade tootmise vahel tuleb leida optimaalne vahekord (mis on defineeritud kui maksimaalne toidu tootmine näo kohta). Enne mudeli käivitamist tuleks prognoosida toidu ja populatsiooni kõverad. Tuleb leida tööjõu jaotus tööstuse ja põllumajanduse vahel nii, et populatsioon ei väheneks kunagi ja saavutaks lõpptaseme.
Tasakaalu printsiibist tuleneb aga ka see, et materjalid peavad keskkonda "tagasi minema". Joonisel 2.2. peaks mateeria voog A võrduma jäätmete voo B+C+D summaga A = B+C+D Keskkonnafirmad A1+A2+C Mitte-keskkonna firmad: B+R+E = R+A1+F Majapidamised: A2+E=D+F 24 Joonis 2.2. Majanduse ja keskkonna seoste mateeria tasakaalu mudel Tootmisfunktsiooni määramine Mikroökonoomikas sagedamini esitatud tootmisfunktsiooni kuju on järgmine: Qi f i ( Li ; K i ) Qi tähistab toodangut, Li tööjõudu, K i kapitali. Mateeria jäävuse seisukohalt ei saa see olla õige, juhul kui toodang on midagi materiaalset. Seetõttu tootmisfunktsioon: Qi f i ( Li ; K i ; Ri ) , kus Ri tähistab loodusvarasid. 25 Selline tootmisfunktsioon on laialdaselt kasutatud loodusvarade ökonoomikas, samal ajal
muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu. 4. TOOTMINE JA KULUD. Tootmisfunktsioon- kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L kasutatud töö hulk; K kasutatud kapitali kogus. Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L
piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne
Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on: Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada. Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast: Funktsiooni, kus sisendid kujutavad endast tootegruppe (agregeeritud ressursse), seega on sisendite arv oluliselt väiksem kui teoreetilise tootmisfunktsiooni korral Eesti Vabariigis jaotatakse ettevõtteid: Kasumit tatlev ettevõtte ja kasumit mittetaolevad Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on olemas asju, mis midagi ei maksa? Haruharva, pigem mitte Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot
laiendada ja parandada tootmist. Neile teguritele toetub igasugune majandus ja nendeta on majandamine võimatu. Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb. Konstantne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Maksevalmidus – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma Maksukiil ( tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel.
o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav, kahanev muutus o tööjõudu säästev tehnoloogiaefekt- kogu samatoote kõver nihkub üles ja vasakule ehk tööjõu tootlikkus kasvab enam kui kapitali tootlikkus mastaabiefekt- peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise o sisendite mahu suurenemise suhtes tegur-toodang 3 võimalikku olukorda • püsiv mastaabiefekt- toodangu maht suureneb sisenditega samas mahus, samatootekõverate kaugus jääb samaks • kasvav mastaabiefekt- toodang suureneb ennaktempos,
lähenemisel majanduslikele küsimustele. Klassikaline käsitlus ei suuda seletada nähtusi- majanduskasv ,- muutus, innovatsioon. Joseph A. Schumpeter (1883-1950) innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Kasutamise eesmärk on konkurentsieelise, ideaalis lühiajalise monopoli loomine. Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad. Innovatsioon on võimalik ilma uute leiutiste või avastusteta- tootmisfunktsiooni muutus on innovatsioon . Innovatsioon on majanduslik mõiste (mitte tehnoloogiline). Ettevõtlust tuleb suunata sellistesse valdkondadesse, mis on olemasoleva majandusarengutsükli kesksed ( info ja biotehnoloogia). Ettevõtlus võib jääda kinni hetkelist konkurentsi pakkuvate, kuid ilma pikaajalise kasvupotentsiaalita valdkondadesse. Eesti positsioon. Innovatsioonipoliitika puudumine on ka poliitika. 40.Kvaliteedijuhtimine
Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on = - .5,1 LK. Selgitada, mida see tähendab. Kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär esitub kujul: LK= - QK : QL Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suure koguse kauba Y tarbmimisest võib loobuda, kui täiendavalt tarbija üks ühik kaupa x. Kui tarbida üks ühik kapitali siis tuleb loobuda 1,5ühikust tööjõust. 6. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud)
Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on kapital ning L tööjõud, korral on LK=-1,5. Selgitada, mida see tähendab. Kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär esitub kujul: LK= - Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suure koguse kauba Y tarbmimisest võib loobuda, kui täiendavalt tarbija üks ühik kaupa x. Kui tarbida üks ühik kapitali siis tuleb loobuda 1,5ühikust tööjõust. 6. Olgu U = f (x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis
1) Füüsiline kapital (kapital) suurem kogus võimaldab toota rohkem, kapital ise kui tootmistegevuse tulemus; 2) Inimkapital (tööjõud) teadmised ja oskused, mida töölised hangivad läbi hariduse, väljaõppe ning kogemuse; 3) Loodusvarad (taastuvad ja mittetaastuvad) looduse poolt pakutavad tootmissisendid nagu maa, jõed, maavarad; NB! kaubandus & Hollandi tõbi 4) Tehnoloogiline tase ühiskonna arusaam parimatest hüviste tootmise viisidest. 9) Tootmisfunktsiooni üldkuju ja graafiline esitus millest sõltub tootlikkus? Paneme lihtsa funktsioonina kirja firmateooriast tuttavad tootmistegurid kapitali ja tööjõu. Y = F (K, N) Y kogutoodang (SKP) K kapital (masinad, tehased, hooned, tarkvara) N tööjõud (hõivatud + töötud) Selle kohaselt sõltub majanduse kogutoodang kapitali ja tööjõu kogusest. Majanduse tehnoloogiline tase
nivoojoonte rakendused majanduses. Isokvant tähendab majandusuuringutes kõverat, mis kajastab erinevate tegurite kombinatsioone, isokvant on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Isokost on nende sisendikombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Ükskõiksuskõver väljendab kõikide niisuguste hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbja on ükskõikne. 50. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f(K,L), kus K on kapital ja L on tõõjõud, korral on Lk = -1,5. Selgitada, mida see tähendab. Asendatavuse piirmäär näitab ligikaudselt, kui suure koguse kauba Y tarbmimisest võib loobuda, kui täiendavalt tarbija üks ühik kaupa x. Kui tarbida üks ühik kapitali siis tuleb loobuda 1,5ühikust tööjõust. 51. Olgu U = f(x, y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Mis on kaupade X ja Y asendatavuse piirmäär? Mida tähendab, y= - 3 ?
hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt; tabeli kujul; graafiliselt; matemaatiliselt. Tootmisfunktsioon matemaatilisel kujul: TP=f(L,K), kus TPfirma koguprodukt, Lkasutatud töö hulk, Kkasutatud kapitali kogus. Isokvant on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust.
sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. Kasutatav tehnoloogia mõjutab nii kulude kui tulude poolt, kuid täiendavate investeeringute stiimuliks võib olla ka uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine. 35:Efektiivsuse väljendusvormid(tehnoloogia, mastaabi- ja struktuuriefekt) 1)tehnoloogiaefekt- kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne , kasvav või kahanev muutus 2)mastaabiefekt peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse , kasvava või kahaneva muutumise. 3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 36:Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid) 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2. arvestuslik rentaablus
Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · Kogutoodangu kõvera abil · Piirtoodangu kõvera abil · Keskmise toodangu kõvera abil Kampsunikuduja lühiajalist tootmisfunktsiooni iseloomustab joonis 6.1. Joonisel 6.1 olev tabel iseloomustab kogutoodangu muutumist, kui tööliste arv muutub. Kui tööliste arv on null, ei toodeta ühtegi kampsunit. Tööliste lisandumine suurendab kogutoodangut. Kogutoodanguks nimetatakse kogu toodetavat kogust.
seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab
1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga 3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning
stiimuliks võib olla ka uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine. Tootmise mastaabist ja selle muutumisest sõltub kui suureks kujuneb näiteks müügimaht ja seeläbi ka kasum. 36. Efektiivsuse väljendusvormid (tehnoloogia, mastaabi- ja struktuuriefekt) 1)tehnoloogiaefekt- kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus 2)mastaabiefekt peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse , kasvava või kahaneva muutumise. 3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid): 1.tasuvusaeg tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks 2
36. Efektiivsuse väljendusvormid (tehnoloogia-, mastaabi ja struktuuriefekt) Tehnoloogiaefekt-kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb. Mastaabiefekt-peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise. Struktuuriefekt-toimib mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul, kusjuures ühisefekt ületab ühisefektide summa (nt. Tootmise intensiivistamine) 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid 1) taandamata rahavoo ehk diskoneerimata rahavoo puhul elementaarsed arvutusmeetoid: tasuvusaeg, arvestuslik rentaablus
samatoodangujooned, samakulujooned, samakasulikkuskõverad. Olgu Y = f(x1, x2) mingi tootmisfunktsioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. Selle funktsiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y (etteantud Y suurus) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid (x1, x2), kus tootmismaht on võrdne suurusega Y. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Omadused · Kõik isokvandid on nõgusad · Erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parjasti üks samatoodangujoon. · Suuremale toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemale. · Samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutuja tõus negatiivne, st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb
Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · kogutoodangu kõvera abil · piirtoodangu kõvera abil · keskmise toodangu kõvera abil Kampsunikuduja lühiajalist tootmisfunktsiooni iseloomustab joonis 8.1. Joonisel 8.1 olev tabel iseloomustab kogutoodangu muutumist, kui tööliste arv muutub. Kui tööliste arv on null, ei toodeta ühtegi kampsunit. Tööliste lisandumine suurendab kogutoodangut. Kogutoodanguks nimetatakse kogu toodetavat kogust.
sõltuvad…….reaalsest intressimäärast.:samasuunaliselt (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt) 15. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 16. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum + kapitali eest makstav summa ehk MPK*K 17. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile tööjõule minev tulude osakaal kogutuludes: ei sõltu tööjõu hulgas tootmises. 18. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali kogus suureneb 19. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 20. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: tööjõu piirprodukt MPL korrutatud tooteühiku hinnaga p võrdub töötajale makstava palgaga w 21. Teiste tingimuste samaks jäädes (ceteris paribus) toob interssimäära tõus kaasa:
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned ee...
(KR) kohta. Seega KE= SE/KR se/muutuv sisend Ressursside optimum: Majanduslik optimum- määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Bioloogiline optimum- määratakse bioressursside tehnilist tootmisvõimega. Efektiivsuse väljundid: 1) Tehnoloogiaefekt- kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. 2) Mastaabiefekt- peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise. 3) Struktuuriefekt toimib mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul. Tehnoloogiaefekt: Tootlikkuse hindamisel eeldatakse, et tegurite hinnad ei muutu. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille puhul samatootekõver nihkub sissepoole, s.t juhul, kui kapitali ja tööjõu suhe ei muutu, siis tehnoloogiaefekt väljendab
Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat - milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang (MP - marginal product), mis näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Tootmistehnoloogiaga on seotud ka mastaabiefekti mõiste. Kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi (sama) arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangumaht. Kui toodangumaht suureneb samuti seesama arv korda, siis mastaabiefekti ei ole.
55. Mis on mastaabiefekt? 56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus)teoreetilised kulud? 58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) teoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale
WS-i kontseptsiooni järgi on majanduskasv ja tarbimise suurenemine kasulikud ka keskkonnale. Keskkonnaoptimistid (environmental optimists). Kuigi WS lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, millega on sarnane eelkõige looduskapitali asendatavuse põhimõte, on WS-i kontseptsioon siiski iseseisev ja selgelt eristuv. · WS tunnistab looduskapitali võrdselt oluliseks teiste kapitali liikidega. Looduskapitali käsitletakse kui tootmisfunktsiooni sisendit inimtekkeliste hüviste tootmiseks ja/või kui otsest heaolu allikat. Erinevalt neoklassikalisest lähenemisest lülitatakse looduskapital vastavatesse mudelitesse. · WS ei tunnista neoklassikalise heaolumajanduse paradigma ühte põhiteesi nüüdisväärtuse maksimeerimisest (present-value maximisation), vaid kitsendab seda nõudega, et võime pakkuda suurenevat kasulikkust (capacity to provide nondeclaining utility) peab säilima igal ajahetkel
tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni
loomakasvatuses) · teenustööde tegemine · tööoperatsioonide ühitamine · tehnoloogia muutmine/täiustamine · optimaalne masinapark · masinate ühiskasutus ja rentimine · masina korrashoid ja masinajuhi hea töö 5) 6) 4.2. Tehnika kasutamise efektiivsus 7) Termoniloogia 8) Tootmisviis loetakse efektiivseks, kui ei ole muid tootmisviise, mis kasutaksid igat ja seega kõiki sisendeid väljundiühiku kohta väiksemates kogustes. 9) Kui antud tootmisfunktsiooni (isokvantjoonel ehk samatootekõveral) valitakse sisendite hindade muutuse alusel uus kombinatsioon, siis seda nimetatakse indutseeritud ehk esilekutsutud tehniliseks muutuseks. 10) Kui aja jooksul kasutatakse igat ressurssi vähem, kuid säilib sisendite proportsioon, siis samatootekõver nihkub soodsalt ja seda nimetatakse neutraalseks tehnoloogiliseks progressiks. 11) Ühiskonna arenedes võetakse kasutusele uued tootmisviisid, millede puhul väljendub tehnoloogilise progressi
· Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. · Tootmisprotsessi sisendid on tootmistegurid (maa, kapital, töö ja ettevõtlikkus) · Tootmisprotsessi väljundiks on koguprodukt (TP, total product) ehk kindla perioodi vältel valmistatud toodang. · Tootmisfunktsioon kujutab seost tootmissisendite hulga ja tootmise väljundite hulga vahel: Q = f (K, L), · kus K on kasutatud kapitali kogus ja L on kasutatud tööjõu kogus · Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, matemaatiliselt, graafiliselt, tabeli kujul. · · Oletame, et töö ja kapitali kogust kahekordistatakse. Sel juhul on kolm võimalust: o toodang kasvab samuti kaks korda - siis on tegemist konstantse mastaabiefektiga; o kogutoodang kasvab rohkem, kui kaks korda siis on tegemist kasvava mastaabiefektiga; o kogutoodang kasvab vähem, kui kaks korda siis on tegemist kahaneva
Võla teenindamine Esimesel juhul 180 miljonit eurot Teisel juhul 540 miljonit eurot Võrdluseks tabel slaidil 17 o Kaitsekulud 358 miljonit eurot o Kultuur 189 miljonit eurot SKP LÕHE SKP lõhe = tegelik SKP potentsiaalne SKP* Näitab, kus majandus paikneb majandustsükli faasis * varasemalt arvutatud ka SKP lõhe = potentsiaalne SKP - tegelik SKP Positiivne SKP lõhe rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodiltehtud arvutuste kohaselt kasvas Eesti SKP aastatel 20052006 oluliselt kiiremini, kui majanduses olemasolevaid ressursse arvestades oleks kohane olnud, tekitades olulisi tasakaalustamatusi. Kriisieelsel perioodil võis Eesti majanduse jaoks pidada jõukohaseks ca 6% majanduskasvu,kuid tegelikkuses ulatus see kohati üle 10%. Kasv tugines nii kiirel välisraha sissevoolul kui ka kohalike majandusagentide üleüldisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
