Nimetu (2)

Mikro -ja makroökonoomika

• Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14)
  

Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud , ressurssid piiratud.
Majandustegevus – kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad )
Tootmine on hüviste valmistamine.
Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine.
Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid – vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.

• Maa – loodusressursid
  
• Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid
  
• Töö – kehalised ja vaimsed võimed
  

Alternatiivkulu – ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda.
Tootmisvõimaluste kõver – näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal on kättesaamatud(sinna suunas läheb majanduskasv ), vasakule jäävad punktid sümboliseerivad ebaefektiivset majandamist)
Kasvavate alternatiivkulude seadus – olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest.
Majandussüsteemis

• Käsumajandus – ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
  
• Turumajandus – riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed . Hinnad kujunevad konkurentsis.
  
• Segamajanuds – resursside jaotuse määravad ära avalik sektor , traditsioonid ja turg.
  

Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused , mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust.
Ceteris paribus ’e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus – selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed.
Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs.
Normatiivne majandusteadus – otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on.
Kompositsiooni viga – ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes.
Vale põhjuse viga – arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb.
Mikroökonoomika – uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude.
Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne.

• Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25)
  

Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind.
Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik !
Nõudlusseadus – tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
Asendusefekt – kui hüvis muutub teise sarnaste hüvistega võrreldes suhteliselt odavaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ning teisi vähem st. Odavama hüvisega hakatakse asendama kallimaid hüviseid.
Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb kui hind väheneb. Sama mis sissetuleku kasv hinna samaks jäämisel.
Nõudluse mõjurid peale hinna:

• Sissetulek
  
• Teiste antud hüvisega seotud hüviste hind
  
• Tarbijate maitse või eelistused
  
• Ostjate ootused
  
• Tarbijate arv turul
  

Hinne muutus mõjutab nõutava koguse muutust(liikumine mööda nõudluskõverat). Mõne teise mõjuri muutus põhjustab nõudluse muutuse, mida kajastab nõudluskõvera liikumine.
Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus(graafik nihkub paremale) sissetuleku kasvades suureneb.
Inferioorsed hüvised – nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb.
Täiendhüvis – ühe hüvise hinnatõus vähendab teise hüvise nõudlust
Asednushüvis – ühe hüvise hinnatõus suurendab teise hüvise nõudlust
Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooskul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on graafik.
Pakkumisseadus – hüvise hinnatõus toob kaas pakutava koguse suurenemise, hinna languse korral aga pakutav kogus on väiksem.
Pakkumise mõjurid:

• Hüvise tootmistehnoloogia
  
• Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
  
• Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad
  
• Pakkujate arv turul
  
• Müüjate hinnaootused
  

Hüvise hinna muutus toob kaas pakutava koguse muutused (liikumine mööda graafikut ). Muude tegurite muutus toob kaasa pakkumise muutused (graafiku nihe).
Kui väheneb mõni kulutus, mis on seaotud tootmisega, ehk siis hind ühe toote valmistamiseks väheneb, nihkub graafik paremale.
Alternatiivhüvised – hüvised mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse.
Turu tasakaal – seisund, mille korral on turujõud taskaalus.
Tasakaaluhind – nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Taskaalukogus – tasakaaluhinna korral pakutav ja nõutav kogus
Kui hüvise hind ei ole taskaalus tekib surve tema muutmiseks.
Puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus
Ülejääk – pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus
Maksimumhind – seadusega sätestaud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist ei tohi müüa. Tavaliselt on selle tuelmuseks turu puudujääk.
Miinimumhind – seadusega sätestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Tulemuseks on tavaliselt õlejääk.
Elastsus (26-33)
Nõudluse hinnaelastus
Mõistet kasutatakse majandusteaduses, kirjaldamakas nõutava koguse muutust vastuseks hüvise hinna muutumisele
Elastuskoefitsent – see mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust.
Nõudluse hinnaelastuskoefitsent on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise.
Selle arvutamisel kasutatakse suhtelisi suurusi, sest see teeb lihtsamaks:

Suhtelised muutused ei sõltu sellest, milliseid ühikuid kasutatakse hinna ja nõutava koguse mõõtmiseks.

Suhteliste muutuste kasutamine teeb lihtsamkas erinevate kaupade nõudluse elastuse võrdlemise

• Elastne nõudlus – nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on suurem kui üks
  
• Mitteelastne nõudlus – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on väiksem kui üks
  
• Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutsu on võrdne hinna suhtelise muutusega. Koefitsent on üks
  

Elastuse mõõtmiseks kasutatakse sageli ka kaarelastsust, mille korral lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest kesmisest.
Tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastsem madalate hindade korral.
Kui nõudluskõver on horisontaalne on tegemist täielikult elastse nõudlusega.
Vertikaalse sirge korral on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega.
Kogutulu (TR – total revenue ) – raha summa , mida firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*P

• E>1, hinna tõus vähendab kogutulu
  
• E=1, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks.
  
• E 1)
  
• Sissetuleku mitteelastne (koefitsent

Inferioorse hüvise korral on seissetulekuselastuskoefitsent negatiivne.
Hüvise nõutava koguse suuruse sõltuvust teistest hüvistest kirjeldab nõudluse ristelastus.
Asendushüviste korral toob hüvise Y hinna tõus kaasa hüvise X nõutava koguse suurenemise, koefitsent on positiivne.
Täienhüviste korral põhjustab aga hüvise Y hinna tõus hüvise X nõutava koguse vähenemise; järelikult on nõudluse ristelastuskoefitsent negatiivne.
Pakkumise hinnaelastus
See kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. Pakutava koguse suhtelne muutus jagatud hinna suhtelise muutusega.

• Elastne pakkumine – pakutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on suurem kui üks
  
• Mitteelastne pakkumine – pakutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on väiksem kui üks
  
• Ühikuelastne – pakutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega. Koefitsent on üks
  

Pakkumise hinnaelastuse peamisteks mõjuriteks on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või mitte (kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmiseks ümber paigutada). Pakkumine on elastsem, kui aeg hinnamuutusega kohanemiseks on pikem ja hüvise tootmisel tohkesti alternatiivne .
Kauba hinna muutumisel vajavad tootjad tootmise ümberpaigutamiseks aega. Sellega seoses eristatakse kolme perioodi:

• Hetkeperiood, situatisoon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud
  
• Lühiperiood, ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades
  
• Pikk Periood, ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad tuturel tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendad ning mõned firmad harust lahkuda.
  

Elastuse mõistet kastutatakse ka maksukoormuse kandja analüüsimiseks. Hinnast peaaegus sõltumata kannab suuremat maksukoormat osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne.
Tootmine ja kulud (34-42)
Firma – tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa eninevaid hüviseid.
Printsiip, mis määrab ära firma käitmise on kasumi maksimeerimine.
Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind. Tavaliselt rahaline suurus.
Otsesed kulud – tegelikud rahalised väljamaksed resursside eest, mis muretsetakse turult.
Kaudne kulu – mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Arvestuslik kasum – firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma ) ja kogutulude vahe
Majanduskasum – kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe.
Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit.
Normaalkasum – kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus.
Majanduslikud kulud sõltuvad eelkõige tootmismahu suurusest.
Lühiperiood
-ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka.
Püsi- ehk fikseeritud ressurss – selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei saa.
Muutus- ehk varieeruv resurss – selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta.
Koguprodukt , kogutoodang – (TP – total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. TP muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk muutub.
Keskmine produkt – (AP – avarage product) on koguproduki ja tema valmistamiskse kasutatava muutuvressursi hulga jagatis .
Piirprodukt – (MP – marginal product) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, on koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis.
Kahanevate tulude seadus – kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvresusursi ühikuid, annab muutuvressurs iga täiendava ühike lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti,
Püsikulud – (FC – fixed cost ) kulud, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
Muutuvkulud – (VC – variable cost) kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu.
Kogukulud on nende summa.(TC – total cost)
Keskmine kogukulu – (ATC – avarage total cost) on kogukulu ja valmistatud tootekoguse jagatis, ehk kesmine kulu ühe toote kohta.
Keskmine muutuvkulu – (AVC – avarage variable cost) keskmine muutuvkulu ühe toote kohta
Keskmine püsikulu – (AFC – avarage fixed cost) keskmine püsikulu ühe toote kohta
Kui kogutoodang kasvad, siis kesmine püsikulu väheneb; kesmine muutuvkulu samuti väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga.
Kui firma otsustab, missugust tootmiskogust toota, on väga oluline kindlaks teha piirkulu suurus
Piirkulu – (MC – marginal cost) on täiendava tooteühike valmistamise täiendav kulu. Ta on võrdne kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.
Tootmiskogust, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatake firma kapatsiteediks ehk tootmisvõimsuseks.
Pikk periood
-sellisel perioodil puuduvad püsikulud, sest siin saab varieerida nii kapitali- kui töösisendite suurus. Pika perioodi keskmine kulu (LAC- long avarage cost) mõõdab erinevate kogustes tootmise minimaalset kesmist kulu eelduse, et tootja võib valida firma, mis tahes suurusvariandi.
Iga suurusvariandi korral, kui on olemas lühiperioodi kesmine kulu (SAC – short avarage cost) kõvera miinumumpunkt tootmiskogust, mida võib minimaalse kuluga toota.
Pika perioodi (LAC) keskmise kulu kõver ümbritseb(puutub) lühiperioodi keskmiste kulude (SAC) kõverate tippe(miinimumkohti).
LAC- kõverat võib pidada firma tegevuse plaaaniperioodi kõveraks.
Täielik konkurents (43-49)
Turul tegutseb suur hulk iseseisvaid väikesi firmasid, mis toodavad standardset toodangut. Ükski firma pole suuteline üksi hinda mõjutama.
Hinnavõtja – firma, või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
TK olemasolu jaoks on neli tingimust:

Firmade suur arv, kusjuures iga firma tootmismaht on turumahuga võrreldes väike

Homogeense kauba tootmine, st. Kõik kaubad on ühesugused olenemata, milline firma neid toodab, seetõttu on tarbijal ükskõik missuguselt tootjalt ta kaupa hangib.

Sisenemis - ja väljumisbarjäärid puuduvad, miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast.

Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otususeid tegevad tootjad ja tarbijad.
Nõudlus kõver on horisontaalne, täielikult elastne. Firmad on niiväikesed et müüvad kogu oma toodangu turuhinnaga.
Piirtulu – (MR – margin revenue) firma kogutulu muutus ühe tooteühike muutuse korral.
TK korral on firma piirtulu võrdne hinnaga.
Kuna piirkulu on iga tooteühike korral sama suur, siis MR=p
Kasumi maksimeerimine – MR=MC
MR>MC, siis kasum kasvab kui kui firma tootmismahtu suurendab
MR