Gosseni II seaduse kohaselt on kasulikuus maksimaalne punktis, kus erinevate hüviste piirkasulikkused rahaühiku kohta on võrdsed. Seega ratsionaalse valiku korral peaks õliõpilane kulutamaoma raha, ostes kaks ühikut hüvist A ja neli ühikut hüvist B. Gosseni II seadust käsitletakse kui maksimeerimise teist reeglit, mille võrrand on: kus MUA hüvise A piirkasulikkus, MUB hüvise B piirkasulikkus, PA hüvise A hind, PB - hüvise B hind. Ordinaalse kasulikkuse teooria ehk ükskõiksuskõverate (ÜKK) ehk samaväärsuskõverate teooria V.Pareto Ordinaalse kasulikkuse teooria kohaselt piirkasulikkus väheneb, kui tarbivate hüviste kogus kasvab. Teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, s.t neil on oma eelistusjärjekord. Tarbija eelistusteooria põhineb järgmistel aksioomidel: a) Oletame, et on antud kolm hüviste kogumit A, B ja C
MB) kasutades. Piirkasu - lisaühiku tarbimisest saadava kasu rahaline väljendus. Kohukasu kõikide ostetavate koguste eest saadavate piirkasude summa. 5.4 TARBIJATE EELISTUSED Lk 107 110 Kaardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooriat on palju kritiseeritud järgnevatel põhjustel: 1) Nad mõlemad eeldavad täieliku informatsiooni olemasolu, mida aga reaalses maailmas ei eksisteeri 2) Kasulikkuse teoorias ei pöörata mingit täelepanu sellele, milleks üht või teist hüvist kasutatakse. 3) Tarbija kasulikkuse maksimeerimine ei ole praktilist kinnitust leidnud. 4) Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes
on tarbimisest saadav rahulolu. Piirkasulikkus on rahulolu juurdekasv arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, antud hüvise täiendava ühiku tarbimisest. Kardinaalse kasulikkuse pooltooted, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud teooria kohaselt on tarbija rahulolu maksimaalne, kui piirkasulikkus kapitalimahutustena. Lisandunud varud hinnatakse ostjahindades, võrdub nulliga ja kogukasulikkus enam ei suurene. Ordinaalse eemaldatud varud asendusmaksumuses, st varudest eemaldamise ajal kasulikkuse teooria põhineb eeldusel, et tarbijad on võimelised kehtinud hindades. Omanditulu tähendab sissetulekuid järjestama erinevaid hüviste kogumeid vastavalt oma eelistusjärjestusele. põllumajandusliku või muu maa omandilt, patentidelt, autoriõiguselt,
................................................................. 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE.............................................................................................. 26 4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...................................................................................... 26 4.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ................................................................................... 26 4.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29 4.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ........................................................................................... 31 5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD ......................................................................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ...............................................................
viimase oma. · Hinnavaru- kogukasu TU- kauba ostmise kogukulu. · Hinnavaru nim. Ka tarbija ülejäägiks. Tarbija maksab iga ühiku eest seda hinda , mida viimane tarbitav ühik väärt on. · Vastavalt piirkasulikkuse alusseadusele varasemad ühikud on tarbijale rohkem väärt kui viimane. Järelikult kasutatakse kasulikkuse ülejääki igast varasemast ühikust. Ordinaalse kasulikkuse teooria (ÜKK) e samaväärtuskõverate teooria Teooria eeldab et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste koguseid, seega on neil oma eelistusjärjestus. Kasulikkus kujuneb hüviste kogumi tarbimisest( kahe hüvise samaaegsest tarbimisest) 3 põhiaksiooni: On antud 3 kogumit A,B ja C. 1. Kui A on parem kui B ja B on parem kui C, järelikult A on parem kui C.
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................
Kasulikkuse all mõeldakse naudingut, rahulolu või heaolu, mida mingi hüvise tarbimine majapidamisele annab. Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). Tarbijate valikute tegemise protsessi analüüsitakse peamiselt kahe erineva kasulikkuse teooria abil: kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooriad. Kardinaalse kasulikkuse teooria põhieelduseks on, et kasulikkust saab mõõta mingi konkreetse mõõtühiku abil. Olgu selleks mõõtühikuks näiteks "kasu". Sellest tuleneb ka teooria nimetus (kardinaalne tähendab ühikutega määratletud mõõtmissüsteemi). Eeldusel, et kasulikkust saab mõõta, on võimalik arvutada iga tarbitava hüvise piirkasulikkus (marginal utility, edaspidi MU).
sisaldab THV kasvu CED. · CFE võrra on subsideerimise kulu suurem kui THV kasv, seega valitsuse kulutus on suurem kui tarbijate heaolu kasv. Joonis 23 ja 24 (maksu kehtestamine, subsiidiumi kehtestamine) 6.Tarbijate eelistused ja efektid 6.1.Kaasajooksmisefekt 6.2.Snobismiefekt 6.3.Vebleni efekt Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooria puudused: 1. eeltoodud teooriates on eeldatud täielikku info olemasolu, reaalses maailmas seda ei ole; 2. ei pöörata tähelepanu hüvise kasutamise eesmärgile ega kohale; 3. praktikas ei ole leidnud kinnitust tarbija kasulikkuse maksimeerimine; 4. eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõikne,ei vasta tegelikkusele. Joonis 5.7. Kaasajooksmisefekt õpik, lk.109
Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam juurde hüvist X osta ning see otsus ei ole mõjutatud teise toodete tarbimisest. Gosseni II seaduse ehk maksimeerimise teise reegli kohaselt käituvad tarbijad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid ehk neil on oma eelistusjärjekord, piirkasulikkus ei mängi mingit rolli. Tarbimise optimeerimine Ükskõiksuskõver kajastab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on senikaua ükskõikne, kuni kasulikkus ei muutu ühe hüvise tarbimise suurendamisel, mis toob kaasa teise hüvise
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned ee...
Kauba või teenuse piirkasulikkus lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides ainult seda ja ainult seda hüvist ühe ühiku võrra rohkem Majandusteoorias eristatakse kardinaalset kasulikkust ja ordinaalset kasulikkust. Kardinaalse kasulikkuse kohaselt piirkasulikkus väheneb kui tarbitavate hüviste kogus kasvab ja seda seost tuntakse ka kahaneva piirkasulikkuse seaduse nime all. Kasulikkuse ordinaalse lähenemise korral ei oma piirkasulikkus olulist tähtsust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, see tähendab, et neil on eelisjärjestus. Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooriat on palju kritiseeritud, sest 1) mõlemad teooriad eeldavad täieliku informatsiooni olemasolu, mida aga reaalses maailmas ei eksisteeri 2) kasulikkuse teoorias ei pöörata mingit tähelepanu sellele, milleks üht või teist hüvist kasutatakse
Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri. Tarbija ei saa hüviste hinda mõjutada. MP esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata. 2.2 Esialgsesse analüüsi kaasatakse vaid kaks hüvist, lihtsustamise huvides. 2.3. Eelarvejoone tõus näitab millise suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra, tingimusel, et tarbimiskulud ei muutu. 2.4. Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkusteooria erinevused. Kardinaalne eeldab kasulikkuse mõõdetavust, ordinaalne mitte. Kardinaalne väidab,et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini (kahanevas tempos). Ordinaalse puhul järjestatakse võimalikud komplektid konkreetse MP eelistuste alusel. 2.5. Samakasulikkuskõvera tõus näitab, millises koguses, millist hüvist eelistatakse. 2.6. Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
