JÕ NE · Ajapalk Ö TÖ UM I KK · Tükipalk PA p1 · Lisatasud kvaliteedi, Tasakaalupalk tööjõu T eritööde, eritingimustes pakkimist ja nõudlust töötamise eest tasakaalustav palk p2 · Preemia · Honorar Töötajate a1 a2 a3 a4 arv Skeemi autor A.
-inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha
Tööpuudus Loomulik tööpuudus ● Loomulik tööpuudus: ○ Pikaajaline keskmine töötuse trend. ● Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest. ● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne. ● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu Tööturg on tasakaalus- nii palju kui jääb töötuks sama palju leiab aasta jooksul tööd, siis turg on tasakaalus. Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järel...
TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK PA p1 T Tasakaalupalk tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk p2 Töötajate a1 a2 a3 a4 arv Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) tööturu situatsi- oon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine
kohta. Ratsionaalselt tegutsev ettevõtja valib suurema kuluefektiivsusega tootmisteguri. Tootja efektiivseks otsuseks nimetatakse kulusid minimeeriva ja kasumit maksimeeriva tootmisprotsessi kasuks otsustamist. Sellisel juhul arvutatakse kokku masina ja töötaja töötundide kulud (tunnid*palk) ning leitakse minimaalse kuluga tootmisprotsess. Tööjõu nõudlust mõjutab mitte ainult tööjõu palgatase, vaid ka teiste tootmistegurite hindade tase. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Miinimumpalga määra kehtestab riik ning ettevõtja need töötajad, kelle töötootlikkus on madalam ehk nende piirprodukti tulu on väiksem kui miinimumpalk, vallandatakse. Palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Efektiivse palga teooria püüab selgitada tööpuuduse esinemist tööjõuturu osaturgudel. Eeldatakse, et töötootlikkus sõltub palgatasemest. Kui töötajad
168. Engel curve ....................................................Engeli kõver 169. Entitlement ....................................................õiguspärasus 170. Entrepreneurship ............................................ettevõtlus 171. Equilibrium price ...........................................tasakaaluhind 172. Equilibrium quantity ......................................tasakaalukogus 173. Equilibrium wage ..........................................tasakaalupalk 174. European Commission ...................................Euroopa Komisjon 175. Excange rate ..................................................valuuta kurss 176. Excange rate mechanism ...............................vahetuskursimehhanism 177. Excess reserve ...............................................lisareserv 178. Exchange .......................................................vahetuskaubandus 179. Executive ....................................................
Kindlus tööturul on kõikjal maailmas langemas. (Heinmaa, 2006) Probleemid Eesti majanduses Tööjõu väljaränne Globaliseerumine tähendab mitte ainult kapitali ja kaupade, vaid ka tööjõu vaba liikumist. Praeguse majandusteooria kohaselt põhjustavad tööjõu liikumist riikidevahelised palgaerinevused, mis kujunevad tööjõu pakkumise ja nõudluse erinevuste tõttu. Riikides, kus tööjõudu on suhteliselt vähem kui kapitali, kujuneb turu tasakaalupalk kõrgemaks kui riikides, kus kapitali on vähe, kuid tööjõu pakkumine suur. Seetõttu siirdutaksegi madalama palgatasemega riikidest kõrgema palgatasemega riikidesse. (Eamets, Philips, 2004) Kuid kui tööjõud liigub vabalt, siis mis saab riigist mille (eriti parimad) töölised otsustavad lahkuda, et saada tööd suuremat lisaväärtust pakkuvas riigis? Eestis on kõige suurema potentsiaaliga lahkumas keskharidusega noored, kellel puuduvad kutse- ja ametioskused ja
Peale töötundide ja sissetuleku hindab töötaja veel teisigi tegureid töökoha valikul (N.: töökoha prestiizikus, töötingimused, eneseteostuse võimalus jms.). 1. Töö nõudmise kõver ja tasakaal töö nõudmise kõver näitab tööandjate nõudlust töötajate järele MIDA KÕRGEMAT PALKA ETTEVÕTE PEAB MAKSMA, SEDA VÄHEM TÖÖTAJAID SOOVIB. Punktis Q on tasakaal, s.o. tasakaalupalk. * kui mingil põhjusel on palk alla tasakaalupalka, siis nõudmine ületab pakkumise (olukord CK joonisel) ja tegemist on tööjõupuudusega (lahenduseks sellele oleks palgatõus); * kui mingil põhjusel on palk kõrgem kui tasakaalupalk, siis pakkumine ületab nõudmise (olukord ST joonisel) ja tegemist on tööpuudusega e. tööjõu ülepakkumisega. 1. Tuletatud nõudmine tööturul nõudmise tööle määrab ära nõudmine kaupadele.
Töö nõudmise kõver ja tasakaal; tööjõu- ja tööpuudus – • Töö nõudmise kõver näitab tööandjate nõudlust töötajate järele – MIDA KÕRGEMAT PALKA ETTEVÕTE PEAB MAKSMA, SEDA VÄHEM TÖÖTAJAID SOOVIB. A) kui mingil põhjusel on palk alla tasakaalupalka, siis nõudmine ületab pakkumise ja tegemist on tööjõupuudusega (lahenduseks sellele oleks palgatõus); B) kui mingil põhjusel on palk kõrgem kui tasakaalupalk, siis pakkumine ületab nõudmise ja tegemist on tööpuudusega e. tööjõu ülepakkumisega. Töötus ja töötuse liigid. • Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme juures töötada, ei suuda tööd leida, kuid nad otsivad tööd aktiivselt. TÖÖTUSE LIIGID: 1. hooajaline töötus 2. struktuurne töötus 3. tsükliline töötus Teema 11 Inflatsiooni olemus, inflatsioonimäär, selle tempod.
siirdetöötus, friktsionaalne töötus 199. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset 200. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 201. Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: palju kõrgem 202. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju seetõttu, et: soodustab parimate töötajate firmasse töölejäämist 203. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine 204. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on: lokaut 205. Kui töö kaotanute määr on 0,02 ja töö leidnute määr on 0,08 ning hetke töötuse
Peale töötundide ja sissetuleku hindab töötaja veel teisigi tegureid töökoha valikul (N.: töökoha prestiizikus, töötingimused, eneseteostuse võimalus jms.). 2. Töö nõudmise kõver ja tasakaal töö nõudmise kõver näitab tööandjate nõudlust töötajate järele MIDA KÕRGEMAT PALKA ETTEVÕTE PEAB MAKSMA, SEDA VÄHEM TÖÖTAJAID SOOVIB. Punktis Q on tasakaal, s.o. tasakaalupalk. 34 A) kui mingil põhjusel on palk alla tasakaalupalka, siis nõudmine ületab pakkumise (olukord CK joonisel) ja tegemist on tööjõupuudusega (lahenduseks sellele oleks palgatõus); B) kui mingil põhjusel on palk kõrgem kui tasakaalupalk, siis pakkumine ületab nõudmise (olukord ST joonisel) ja tegemist on tööpuudusega e. tööjõu ülepakkumisega. 3
tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6. Ametiühingutesse kuulujad ehk nn insiders on huvitatud võimalikult kõrgest palgatasemest, samal ajal aga need, kes ei kuulu ametiühingutesse ehk Ioutsiders leiavad, et nad saaksid tööd madalama palga korral. 7. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega, nimetatakse efektiivseks palgaks ja see on kõrgem kui konkurentsi tingimustes kujunenud tasakaalupalk. 8. Riigid kus ametiühingute mõjujõud on suur on näiteks Rootsis, Taanis ja Soomes seevastu näiteks Eestis on amatiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal väike. 9. Ettevõtted kus kasutatakse kõrgema/efektiivse palkasid, püüavad sellega vähendada nii tööjõu voolavust kui ka ühtlasi minimeerida kulutusi uute töötajate värbamisele ning väljaõppele. 10. Aktiivne tööpoliitika püütakse ennetada töötuse tekkimise põhjusi ning üritatakse tasakaalustada tööturgu
kompetentsile vastavalt kõrgemat tootlikkust võimaldav ametikoht. Üldiselt käsitletakse tööturu paindlikkust kui tööturu võimet reageerida kiirelt asümmeetrilistele majandussokkidele või muudele muutustele majanduses, kus kiire reageerimise võti seisneb suutlikkuses paigutada ümber ressursse uuenenud majanduskeskkonnas nii, et tagada muutustega kiire kohandumine. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Kui palk on allpool tasakaalutaset, siis tekib tööjõuturul puudujääk. Kui palk on tasakaalupalgast kõrgem, siis on tegemist turuülejäägiga. Viimase aja kirjanduses ei ole jõutud ühisele tulemusele, kas alampalk tõstab või alandab tööhõivet. Seetõttu küsimus alampalga mõjust jääb majanduslikult vastuoluliseks. Kuigi rohkem on jõutud
tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma · tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel · tasakaaluhind turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind · tasakaalukogus turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus · tasakaalupalk tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk · tavamajandus ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale · tegevusaruanne aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja võimalusi · teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest
kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma tarbimisfunktsioon - näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tasakaalupalk - tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk tavamajandus - ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi teguritulu - on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest
15. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötuse määr Eestis neljandas kvartalis aastal 2019: 4,4% 16. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötute arv Eestis neljandas kvartalis 2019 hinnanguliselt: 31,3 tuhat inimest 17. Kui outsideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui intsideritel, siis kollektiivlepinguga määratav palgatase on kujuneb ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: praktiliselt samaks 18. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56, siis töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 U=U/L=S/(S+F)=1/1+(F/S) U=0.125 F=0.56 S=? S/S+0.56=0.125 S=0.125S+0.07 0.875S=0.07 S=0.08 19. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset 20. Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis
(tööjõu asemel tehnika) nõudluse tase: nõudluse tõus -> mastaabieffekt (tööjõu nõudlus suureneb) ->palgatõus kapitali hind langus ->asendusefekt (tööjõud asendatakse tehnikaga) Nõudluse analüüs toimub: ettevõtte tasand, haru tasand kogu turu tasand Tööjõu pakkumise määravad palga jm . hüvitiste tase 1) ettevõtte tasand– üksik ettevõte võib teatud aja pakkuda keskmisest madalamat palka 2) kogu turu tasand – kujuneb välja tasakaalupalk, millest alla ja üles palka pakutakse vähe. Iga eriala jaoks on 3 gruppi inimesi: 1) inimesed, kes mingitel tingimustel sellele erialale tööle ei lähe; 2) inimesed, kelle otsuseid mõjutab sellel ja asendavatel erialadel pakutav palk 3) inimesed, kes teeksid seda tööd ka madala palgaga --- Töö ökonoomika TÖÖ ÖKONOOMIKA – tööturu kui nähtuse funktsioneerimise ja funktsioneerimise tulemuste analüüsile suunatud uurimisvaldkond
annaabi.ee 
