Mikroökonoomika
Table of Contents
Loeng 2 Turg . Nõudlus ja pakkumine 1Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus 6Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus 14Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria 17Loeng 6: Tarbimisvalikute mõjurid 26Loeng 7: Sisend ja Tootmine 35Loeng 8: Tootmiskulud 42Loeng 9: Täieliku konkurentsi turg 53Loeng 10: Täielik konkurents pikal perioodil 59Loeng 11 Monopol 65Loeng 12. Monopolistlik konkurents 74Loeng 13 Oligopol 80
Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine
Turg
on
mille
kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (
pakkujad , tootjad)
omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad.
Turg laias käsitluses on mehhanism,
väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad
suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu
vahendusel hinnad ja
kogused .
Turg
kitsamas, konkreetsemas tähenduses on
nn lokaalturg, see on konkreetne turukoht (institutsioon), teatud
ajal ja paigas toimub müüjate-ostjate vahetu või kaudne kohtumine
kaupade ostuks ja müügiks.
Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid
ja teenuseid. Sellist turgu võib jagada nelja põhikatekooriasse:
- täieliku konkuretsi turg (TKT)
- monopolistliku konkuretsi turg (MKT)
- oligopol
- monopol
(Tootmis)teguriturg, ressursiturg , (tootmis)sisendite turg
on maa-, töö-,
kapitaliturg . Teguriturgu
iseloomustab
müüjate suur arv. Tüüpilised
turustruktuurid :
Efektiivne
turg on turg, kus hinnad peegeldavad
täielikult ning viivitusteta nõudlust ning pakkumist, soodustades
selliselt hüviste ja tootmistegurite vahetamise vastavalt nende
kõrgeimaile väärtusele. Eeldused:
- omandiõiguse süsteem
- kaupade väärtusega võrreldes madalad vahetuskulud
- piiranguteta ja moonutusteta kättesaadav informatsioon
Efektiivne
turg peab
toimima demokraatliku (majandus)dialoogi printsiibil.
- turu avatus e turukaitsetõkete puudumine
- majandusdialoogi lõpetamatus e valikuvabaduse põhimõte
- ostjate ja müüjate autonoomsus
- turul sõlmivate kokkulepete avalikkus e informatsiooni takistusteta ja moonutamata levik.
Turgudel
nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev
(turu)hind
täiendab kolme põhilist ülesannet:
- vahendab informatsiooni
- toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina
- toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas
Nõudlus
e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek
ja
suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme
juures.
Nõudlus
väljendab seost kauba hinna ja selle
koguse vahel.
Nõudlust
kui seost saame kirjeldada:
- verbaalselt
- nõudlustabeline
- nõudluskõverana
- matemaatilise funktsioonina
- Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose)
- Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus kordinaatteljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kaubaühiku hinda P ja horisontaalteljel nõutavaid koguseid Qd
Nõudlus
väljendab seost kauba hinna ja nõutava koduse vahel.
Nõutav
kogus Qd on ostjate poolt turul
nõutava kauba või teenuse konkreetne kogus, mida tarbijad
konkreetse hinna puhul soovivad ja soovivad osta teiste tingimuste
samaks jäädes.
Nõutava
koguse Qd muutus leiab aset kauba hinna
muutumise korral. Kui kauba hind P
langeb,
toimub liikumine piki nõudluskõverat
alla.
Kui kauba hind P
tõuseb,
toimub liikumine piki nõudluskõverat
üles.
Nõudluskõveral
D on negatiivne tõus.
D
liigub kas üles paremale või alla vasakule.
Kui
nõudlus D suureneb, nihkub kõver
üles
paremale.
Kui
nõudlus väheneb, siis nõudluskõver
nihkub
alla vasakule.Nõudluse
derminandid e nõudluse mõjurid on
need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või
vähendavad mingi kauba nõudlus e
muudavad
seost nõutava koguse ja hinna vahel.
Kauba
enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid
koguseid.
- Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb.
- Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem.
- Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb.
- Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes.
- Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
- Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise.
Hinna
muutuse asendusefekt on tulemus, mille
kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne
teisega näiteks kauba hinna tõus. Kõikide kaupade hinna muutuse
asendusefekt on alati vastassuunaline.
Hinna
muutuse sissetulekuefekt e tulu efekt
on kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse mõjust
tarbija reaaltuludele. Hinna muutuse sissetulekuefekt on
normaalkaupadel vastassuunaline ja inferioorsetel kaupadel
samasuunaline.
Nõudlusseadus
on kui antud ajaperioodil turul ostetava hüvise kogus on pöördseoses
tema hinnaga. Nõudlusseadus kajastab vastassuunalist hüvise hinna
ja nõutava koguse vahel.
- Turunõudlus on turul avalduv kõigi ostjate ühisnõudlus, mis kujuneb nende individuaalnõudluste liitumise tulemusel.
- Turunõudluskõvera joon, mis saadakse individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel hinnatasemel liidetakse kõigi ostjate nõutavad kogused
Pakkumine
on müüjate valmisolek ja suutelisus pakkuda teatud kogus kaupa või
teenust antud hinna juures.
Pakkumine on
seos kauba hinna ja selle koguse vahel,
mida
potentsiaalsed müüjad antud ajahetkel ning antud tingimustel
soovivad ja tegelikult suudavad turul müüa. Pakkumist kui seost
saame kirjeldada:
- verbaalselt
- pakkumistabelina
- pakkumiskõverana
- matemaatilise funktsiooniga
Pakkumiskõver
on graafiline jaksatus, kus
verikaalteljel
mõõdetakse
kaubaühiku
hinda P ja
horisontaalteljel pakutavaid koguseid
Qs.Graafiliselt
avaldub pakkumise muutumine pakkumiskõvera nihkena kas alla praemale
(pakkumine suureneb) või üles vasakule (pakkumine väheneb).
Pakkumise
mõjurid on kõik need pakkumise
suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi
kauba pakkumist, muudavad seost pakutava koguse ja hinna vahel.
Alternatiivne
kaup on hüvis, mille tootmiseks
kasutatakse põhiliselt samu ressursse. (ühe alternatiivse kauba x
hinna tõus võib vähendada tema alternatiivkauba Y pakkumist ja
vastupidi)
Pakkumisseadus
on kui teised pakkumise mõjutavad tegurid peale kauba enda hinna
antud ajaperioodil ei muutu, siis hinna tõustes müüjate poolt
pakutav kaubakogus suureneb ja vastupidi, hinna langedes
alaneb .
Pakkumisseadus
kajastab samasuunalist
positiivset seost hüvise hinna ja pakutava
koguse vahel.
Turupakkumine
kujutab endast kõigi individuaalsete pakkujate poolt igal
konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste üldsummat.
Turupakkumiskõver
on joon, mis saadakse individuaalsete
pakkumiskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel
hinnatasemel liidetakse müüjate pakutavad kogused.
Turu
tasakaal on kui turu
tasakaaluhind
ja
tasakaalukogus
on
võrdsed.Turu
puudujääk e defitsiit on olukord, kui
nõutav kogus turul antud hinna korral ületab pakutava koguse
Turu
ülejääk e sufitsiit on olukord, kui
turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on
seadusega kehtestatud maksimaalne
hinnatase .
Miinimumhind e
hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase.
Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus
Elastsuseks
nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse
või teiste mõjurite
suhteliste (protsentuaalsete) muutuste
hindamisel.
- konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient
- elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet (reageerimistundlikkuse arvuline mõõt)
Nõudluse hinnaelastsus näitab hinnamuutusest
põhjustatud nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hüvise
hinna P protsentuaalse muutuse suhet, kui teised nõudluse mõjurid
jäävad samaks
Nõudluse
hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava
koguse muutust, mis järgneb hüvise enda hinna muutusele
Nõudluse
hinnaelastsusekoefitsienti arvutatakse
nõutava koguse Qd protsentuaalse
muutuse ja hinna P protsentuaalse muutuse jagatisena.
Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel
punktelastsusena
kasutatakse valemit:
Q1
– esialgne nõutav kogusQ2
– pärastine muutunud nõutav kogusP1
– esialgne hindP2
– pärastine muutunud hindJoonis:Nõudluse
hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel
kaar-
ehk keskpunkti elastsusena kasutatakse
valemit:
Q1
– esialgne nõutav kogusQ2
– pärastine muutunud nõutav kogusP1
– esialgne hindP2
– pärastine muutunud hindJoonis:
Mitteelastne nõudlus on kui nõutava koguse Qd
protsentuaalne muutus on
väiksem
kui hinna P protsentuaalne muutus.
Elastne
nõudlus on kui nõutava koguse
protsentuaalne muutus on
suurem
kui hinna protsentuaalne muutus.
täielikult mitteelastne nõudlus
mitteelastne nõudlus
ühikelastne nõudlus
elastne nõudlus
täielikult elastne nõudlus
Elastne nõudlus on: Mitteelastne nõudlus
hüvis,
mis ei ole vältimatu (luksuskaup) esmatarbehüvis
palju
asenduskaupu vähe asenduskaupu
suhteliselt
suur osakaal tarbija eelarves väike osa tarbija eelarves
pikaajalise
kasutusega lühikese kasutusega
tarbija
kohanemisperiood hinnamuutusega pikk kohanemisperiood lühike
palju
kasutusvõimalusi vähe kasutusvõimalusi
Pakkumise
hinnaelastsus näitab hinnamuutusest
põhjustatud pakutava koguse Qs protsentuaalse muutuse ja hüvise
hinna P protsentuaalse muutumise suhet.
Pakkumise
hinnaelastsus mõõdab pakutava koguse
muutust.
Teda
väljendatakse pakutava koguse
protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse
jagatisena.
Kogu
asi täpselt sama mis nõudlusel
Nõudluse
sissetulekuelastsus e nõudluse tuluelastsus
näitab hüvise nõutava koguse protsentuaalse muutuse ning tarbija
sissetulekute protsentuaalsete muutuste suhet.
Nõudluse
sissetulekuelastsus kajastab hüvise
nõutavate koguste muutumist vastuseks tarbija sissetuleku
muutumisele
Nõudluse
sissetulekuelastsuse koefitsienti
arvutatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja tarbija
sissetuleku protsentuaalse muutuse jagatisena
Sissetulekuelastsuskoefitsiendi punktelastsuse
valem:
Q1
– esialgne nõutav kogus
Q2
– pärastine (muutunud) nõutav kogus
Y1
- esialgne sissetulek (tarbimiseelarve)
Y2
– pärastine sissetulek (tarbimiseelarve)
Sissetulekuelastsuskoefitsiendi
kaar- ehk keskpunkti valem:
Nõudluse
sissetulekuelastsus ja hüviste tüübid tarbija reageering
Nõudluse ristelastsus näitab kauba ( KAUP A )
nõutava koguse protsentuaalse muutuse suhet teise kauba ( KAUP B )
hinna protsentuaalsesse muutusesse.
Ristelastsusekoefitsiendi
valem punktelastsusena:
Q1
– kauba A esialgne nõutav kogus
Q2
– kauba A pärastine nõutav kogus
P1
– kauba B esialgne ühiku hind
P2
– kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind
Ristelastsuskoefitsiendi
valem kaar- ehk keskpunkti elastsusena:
Nõudluse
ristelastsuskoefitsient ja hüviste tüübid:
Kui nõudlus on elastne, viib kauba ühikuhinna alandamine müüjate kogutulude TR kasvule, kui mitteelastne, siis
viib hinna alandamine müüja müügilaekumi ehk kogutulude TR
vähenemisele.
Hinna
tõusu mõju elastse nõudluse korral on pöördseoses müüja poolt
müügist saadavate kogutuludega TR(müügitulem, müügilaekumine)
ning hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis,
kui selle nõudlus on mitteelastne.
Mida
mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on
kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR).
Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus
Abrham Maslow püramiid
Tarbija
ostukäitumise skeem
Piirkasulikkuse
e marginaalkasulikkuse teooria on
süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate
subjektiivsetele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse suhtes.
Hermann
Heinrich Gossen:
“Mida suurem on mingi vajaduse rahuldamise aste, seda vähem
lisakasulikkust annab iga täiendav tarbitav hüviseühik.
H.H.
Gossen: “ Ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd,
kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni.”
Kasulikkus
(utility U) on funktsioon tarbitavatest
hüvistest
- Tarbijad kasutavad oma piiratud vahendeid selliselt, et kogukasulikkus TU oleks maksimaalselt suur
- Tarbitud hüviste koguste kasvades kogetav rahulolu ja kogukasulikkus TU suurenevad (vähemalt küllastuspunktini)
- Konkreetse hüvise täiendava ühiku tarbimisest saadav täiendav kasulikkus (e piirkasulikkus MU) väheneb suhteliselt
- Saadav rahulolu e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega mõõdetav suurus (kardinaalkasulikkus)
Kogukasulikkus
TU on kaupade ja teenuste tarbimisest
saadav summaarne rahuldus , kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija
tunneb end mingi teatud koguse hüvise tarbimisest saavat.
- Kogukasulikkus TU näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest.
Piirkasulikkus
e marginaalkasulikkus MU on täiendav
rahuldus hüvise täiendava ühiku tarbimisest, kui kõigi taiste
tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks.
TU
= kogukasulikkuse muut
Q
= tarbitava hüvise koguse muut
Gosseni I seadus: Küllastusseadus e kogukasulikkuse maksimeerimise esimene
reegel näitab, et
- ühe ja sama hüvise tarbimisel kasvab tarbitavate koguste suurenedes tarbija kasulikkus (rahulolu) seni, kuni on saavutatud küllastus punkt e kogukasulikkus TU on maksimaalne.
Kahaneva
piirkasulikkuse seadus näitab, et
hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise
kogusest alates iga kord, kui tarbija omandab täiendava koguse seda
kaupa.
Küllastuspunkt saavutatakse tingimusel, kui
- MU=0, siis TU on maksimaalne
- Saadav rahulolu e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega mõõdetav suurus (kardinaalkasulikkus)
Vastavalt
Gosseni esimesele seadusele:
- kui piirkasulikkus MU>0 (positiivne) ning kasvab, kasvab kogukasulikkus TU suurenevas (kasvavas) ulatuses
- kui piirkasulikkus MU>0 ning väheneb, kasvab kogukasulikkus TU kahanevas (järjest vähenevas) ulatuses
- kui piirkasulikkus MU = 0, on kogukasulikkus TU maksimaalne
- kui MU (negatiivne) ja absoluutväärtus suureneb, kahaneb kogukasulikkus TU hüvisekoguse suurenedes kasvava määraga
Gosseni
II seadus e kogusaulikkuse maksimeerimise teine reegel:
Tarbijad
käituvad ratsionaalselt, kui tehtud tarbimisvaliku korral on
tarbitavate hüviste viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed
MUa=MUb=MUc=...
Kardinaalkasulikkus
on kasulikkus, mida saab mõõta ja
väljendada konkreetsete numbriliste suurustega (1, 2, 3 ...) e
absoluutarvudes.
Ordinaalne
kasulikkus on kasulikkus, mida ei saa
absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta
järgarvudes.
Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e
Ükskõiksuskõverate teooria
Vilferdo
Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus
on tarbimisest saadav suhteline rahuldus, mille määramine rajaneb
erinevate tarbimisvõimaluste reastamisel kasulikkuse järgi.
- Ordinaalset kasulikkust ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes e järjekorranumbrites. (esimene, teine..)
- Ordinaalse teooria kohaselt peab tarbija vaid otsustama, milline tarbimiskomplekt on tema jaoks kasulikum.
- Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksuskõverate abil.
Aksiomaatiline
eelistusteooria järeldused sisalduvad
eeldustes, ent mida kogemuslikud andmed mitte igal üksikjuhul ei
pruugi toetada.
Aksiomaatiline
eelistusteooria on nõudlusteooria osa.
Kolm
eelistusjärjestuse aksioomi:
- Tarbija teab kõikvõimalike tarbitavate hüviste erinevate kombinatsioonide e tarbimispakettide täielikku järjestust
- Eelistusjärjestus on transitiivne ( objektile suunatud)
- Tarbija eelistab tarbimispaketti, mis sisaldab vähemalt üht hüvist rohkem
Tarbija
eelistusjärjestuse aksioomid
on:
- Ratsionaalselt käituv tarbija on suuteline järjestama kõiki võimalikke hüviste kombinatsioone (tarbimispakette) vastavalt oma eelistustele.
- Tarbija kasulikkuse mõõt on ordinaalne e järjestuskasulikkus
- Eelistusjärjestused on transitiivsed. Kui tarbija eelistab hüviste kogumit A kogumile B ja kogumit B kogumile C, siis peab ta eelistama kogumit A kogumile C
- Tarbija püüdleb alati kõige eelistatumasse olekusse
- Üleüldine rahuldamatuse põhimõte, kunagi ei ole head liialt palju
- Hüviste kombinatsioonidest, mida tarbija soovib moodustab ükskõiksuskõver ÜKK
- Ükskõiksuskõver on kumer koordinaatide 0-punkti suhtes
Ükskõiksuskõver (ÜKK)
on joon, mille punktid esitavad kahe hüvise kõiki võimalike
koguste kombinatsioone, mis kindlustavad tarbijale võrdse
rahulduse e samasuure tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU
Ükskõiksusdiagramm
on joonis, millel on kujutatud ükskõiksuskõverate parve .
ÜKK
tähtsamad omadused:
- Tüüpilised ÜKK-d on negatiivse tõusuga, st langevad üldjuhul alla paremale
- Hüviste ruumis eksisteerib lõpmatu arv ükskõiksuskõveraid, kuid iga võimalikku kahe hüvise X ja Y kombinatsioone läbib vaid üks kõver
- Ükskõiksuskõverad ei lõiku iialgi
- Antud ÜKK-l on tarbija poolt hüviste erinevate kombinatsioonide tarbimisel saadav kasulikkus igas punktis ühesugune (tarbija on ükskõikne nende erinevate kombinatsioonide suhtes, kuna kogeta kogukasulikkus on sama suur)
- ÜKK-d on üldjuhul koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes kumerad
Asenduse
piirmäär MRSxy näitab, mitmest
ühikust hüvisest Y on tarbija valmis loobuma , et saada juurde veel
üks täiendav ühik neist hüvist X, ometigi jäädes seejuures
samale ükskõiksuskõverale. Kumerate ükskõiksuskõverate korral
on asenduse piirmäär MRS kahanev.
Asenduse
piirmäär väljendab ühe hüvise hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise lisaühiku kasuks, püsides samal kõvera, st
samal kogukasulikkuse tasemel.
Tarbija
polt kogetavaid rahalisi piiranguid tarbimisel kajastab eelarvejoon .
Eelarvejoon
EJ e tarbimisvõimaluste sirge näitab
graafiliselt kõiki võimalikke kombinatsioone, mida tarbija on
suuteline ostma nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud
ühikuhindade korral.
Eelarvejoon
kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida
võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral.
Eelarvekitsendus:
Eelarvejoon
näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem,
kui tarbija eelarve.
- Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont
- Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina)
Eelarvejoone
tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone
tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena:
Eelarvejoon
nihkub kui
- muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada
- ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud suuremaks
- ühe kauba hind (x või y) hind tõuseb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud väiksemaks
Eelarvejoone
tõus muutub hüvise ühikuhinna Px või Py muutumisel.
Tarbimise
tasakaal väljendub selles, et tarbija kukutab kogu oma sissetuleku
(tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku
kohta on võrdne.
- Eelneval joonisel kujutatud diagrammil näeme tarbimise tasakaalu
- eelarvejoon ja kõige kõrgema võimaliku ükskõiksuskõvera puutepunktis.
- Selles punktis puudub tarbijal kalduvus muuta oma ostuharjumusi.
- Tarbija teeb seda üldiselt ainult juhul kui mõni teine tegur (hüviste hinnad, tarbimiseelarve, eelistused ehk ÜKK-d) muutuvad.
Optimaalne
hüviste kogum asub eelarvejoone EJ ja kõige kõrgema kättesaadava
ükskõiksuskõvera ÜKK puutepunktis.
Ükskõiksuskõvera
tõus määratakse asenduse puurmääraga MRSxy ning eelarvejoone
tõus hinnasuhtega Px/Py, siis nimetatud kahe joone puutepunktis A on
joonte tõusud võrdsed e MRSxy=
Px/Py=MUx/MUy (nimetatud võrdus kehtib
vaid tasakaalupunktis)
MUx-
hüvise X piirkasulikkus
MUy-
hüvise Y piirkasulikkus
Px
on hüvise X hind
Py
on hüvise Y hind
Esitatud
tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile (Gosseni II
seadus)
Loeng 6: Tarbimisvalikute mõjurid
Tarbija
käitumist saab kirjeldada Sissetuleku-tarbimise
kõvera ja hinna-tarbimise
kõvera abil.
Sissetuleku-tarbimise
kõver näitab tarbija sissetulekute muutuste mõju
tarbimisvalikutele.
- sissetuleku-tarbimise kõvera saame konstrueerida eelarvejoonel (EJ) nihkel sissetuleku (eelarve M) muutumisel, kui hüviste X ja Y hinnad ei muutu (M ja Px ning Py on konstantsed).
- sissetuleku-tarbimise kõvera saame, kui ühendame tarbija optimaalsete tarbimispakettide tasakaalu kajastavad punktid ( hüvise X ja Y tarbitavate kombinatsioonide e vastava EJ ning kõrgeima võimaliku ÜKK puutepunktid)
Engeli
kõver näitab mingi kauba tarbimist funktsiooni tarbija
sissetulekutest juhul kui hüviste ühikuhind on konstantne , ceteris paribus .
Engeli
kõver näitab hüviste tasakaalukoguseid erinevate sissetuleku
tasemete korral muude tingimuste samaks jäädes.
Sissetuleku
mõju hüvise nõutava kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka
Engeli kõvera kujus:
- Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, sealhulgas nn luksuskaupade korral kui suureneb sissetulek
- Inferioorsete kaupade korral viiv sissetuleku suurenemine hoopiski ostetavate(nõutavate) koguste vähenemisele
- Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1)
- Inferioorsete kaupadel on aga sissetulekukoefitsient negatiivne.
Järelikult
võimaldab Engeli kõver graafiliselt kajastada nõudluse sissetuleku
elastust ning iseloomustab vastavaid elastsuskoefitsiente.
Hinna-tarbimise
kõver kujutab tarbija kõigi optimaalsete tarbimiskoguste, sh
eelarvejoonte ja ÜKK-te puutepunktide kogumit, tingimusel, et:
- ühe hüvise (X) ühikuhind Px muutub
- teise hüvise (Y) ühikuhind Py ning tarbija rahaline sissetulek (tarbimiseelarve M) jäävad aga muutumatuks
Hinna-tarbimise
kõver kujutab endast kõigi
optimaalsete hüviste kogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus
ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks
jäädes.
Hinna-tarbimise
kõvera abil saab konstrueerida ka hüvise nõudluskõveraid, nagu
näha all oleval joonisel:
Hinna-tarbimise
kõvera abil võib analüüsoda ka ühe kauba ühikuhinna muutuse
mõju teise kauba nõutavale kogusele, mille alusel saab eristada
asendus- ja täiendkaupasid.
Hinna
muutuse asendusefekt on muutus kauba
nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi hüvise relatiivse hinna
(hinnasuhte) muutusest, samal ajal kui tarbija TU ja M jäävad
muutumatuks
Asendusefekti
mõjul asendab tarbija kallimaks
muutunud hüvise odavamaga.
Hinna
muutuse asendusefekt on alati negatiivne, st hinna muutumine toob
alati kaasa hüvise nõutava koguse vastassuunalise muutuse.
Hinna
muutuse sissetulekuefekt kujutab endast
muutust kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi
reaalsissetuleku muutusest, seoses kauba hinna muutumisega.
Normaalkaupade
sissetulekuefekt on alati negatiivne.
Inferioorsete
kaupade sissetulekuefekt on positiivne
Tarbija
hinnavaru kujutab vahet rahasumma, mida tarbija on valmis maksma
konkreetse kaubakoguse eest ja reaalselt turul sellise kaubakoguse ostmisel tegeliku makstava rahasumma vahel.
THV
= maksmise koguvalmidus – tegelik kulu
Maksmise
piirvalmidus hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatut
rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel
üht ühikud hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus muutuks.
Loeng 7: Sisend ja Tootmine
Ettevõtte
on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus.
Ettevõtte
on iseseisev majandusüksus, mis kasutab tööjõudu ning
tootmistegureid kas millegi tootmiseks või tootmislaadiliste
teenuste osutamiseks.
Ettevõtja
on ettevõtte omanik ning ettevõtlus
on kasumit taotlevate ettevõtete asutamine, käigus hoidmine,
arendamine ja laiendamine.
Tootmine
on kõik see, mis tekitab või muudab inimese vajadusi rahuldavaid
hüviseid (kaupu, teenuseid)
Tootmine:
- muudab hüvise kasulikkusastet (millegi valmistamine, teenuse osutamine)
- paigutab hüviseid ümber territoriaalselt (transport)
- muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused , jt)
- muudab hüviste omandivormi
Tootmise
väljund on koguprodukt e kogutoodang
TP
Kogutoodang
on tootmisteguritega mingil kindlal
ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus,
mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes.
Tootmisfunktsioon
näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost.
Tootmisfunktsioon
näitab maksimaalset tootmiskogust,
mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota.
Valem:
TP=f
Ettevõtte
teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem
kui tootmissisenditele tehtud kulutused.
Kasumi
valem:
Tulu-kulu
arvestamine:
- Raamatupidamislik ( kitsas , konkreetses, raamatupidamislikus mõistes)
- Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes)
Graafiliselt
saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil.
Isokvant
e samatoodangu (samakoguse) joon kindla
toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite
kombinatsioonide geomeetriline koht.
Isokvant
näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota
vajalikku kogust toodanguühikuid.
Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on
kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis . (AP, ATP)
keskmine
produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab
mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust:
Piirprodukt e piirtoodang on täiendav toodang (MP),
mida saadakse tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel .
Tootmine
ettevõttes lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse
seadusest.
Seda
tuntakse ka kui kahanevate tulude
seadust.
Tootmist
analüüsides eristatakse nelja
ajaperioodi:
- väga lühike ajaperiood e hetkeperiood
- lühike periood e lühiperiood
- pikk periood
- väga pikk periood e ülipikk periood
Lühiperiood
(SR, short run) on ajavahemik , mille
vältel vähemalt üks tootmisteguritest ei ole muudetav
Pikk
periood (LR, long run) on ajavahemik,
mille vältel kõik tootmistegurid on varieeritavad. (ajaperiood, mis
on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid , nii püsivaid kui
muutuvaid tootmistegureid).
Püsivad
e fikseeritud tootmistegurid on
sellised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. (nt
tootmishooned, ehitised, rajatised)
Muutuvad
e varieeruvad tootmistegurid on
sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi
jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjali kogus, elekter ,
kütus, lepinguline tööjõud)
Tehnilise
asenduse piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution ) on
arv, mis näitab, mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise
tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu samaks jäädes.
Püsiv
e konstantne mastaabiefekt väljendab
seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka tatud protsendi võrra,
siis kogutoodangu maht suureneb sama palju.
Nt.
Firma töötajate arv kasvab 10lt 12le ning kapitali kogus 50lt 60le
ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000lt 1200le tükile,
on tegemist konstantse mastaabiefektiga . (tootmisteguri 20%line kasv
tõi kaasa kogutoodangu 20%lise suurenemise.
Kasvav
mastaabiefekt väljendab seost, et kui
suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis
kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem.
Kahanev
mastaabiefekt väljendab seost, et kui
suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis
kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem.
Mastaabisääst
e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud
ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab.
Negatiivne
mastaabisääst ilmneb, kui koos
tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma.
Loeng 8: Tootmiskulud
Raamatupidamislikus
arvestus esinevad:
- otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega .
- kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil.
- kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks.
Majandusanalüütilises
arvestuses on:
- otsesed kulud – alternatiivkuude vorm, mis esineb ettevõtte otsese rahalise kulutusena, väljamaksena ostetud e võõraste tootmistegurite eest.
- kaudsed kulud – kõige laiemas tähenduses ressursside kasutamise alternatiivkulud kui need ressursid kuuluvad ettevõtetele või on panustatud omanike poolt ilma, et sooritataks mingit tegelikku otsest rahalist väljamakset.
Majandusanalüütilises
arvestuses eristub:
- Otsene kulu – kui ettevõte ostab ressursse, mida ta ise ei oma. Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik)
- Kaudne kulu – loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust.
Arvestuslik
e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e
ilmutatud kulud.
- Arvestuslik kasum= kogutulud TR – otsesed kulud
Puhas majanduskasum on summa, mis jääb
järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud
kulud.
- Majanduskasum = kogutulud TR – (otsesed kulud + kaudsed kulud)
- Majanduskasum = arvestuslik kasum – kaudsed kulud
Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust
kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist
jätkama.
- Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale.
- Ettevõte saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud.
Pöördumatud
kulud on kulud, mida on tehtud, kuid
mida ei saa tagasi saada, nõuda.
- Erinevalt alternatiivkuludest on sellised kulud enamasti nähtamatud.
- Nn tulevane pöördumatu kulu on investeering . Sellisel juhtumil peab firma otsustama, kas investeering kujuneb majanduslikult õigustatuks või mitte.
Lühiperioodil
on osa tootmisteguritest püsivad. Selliste tootmistegurite tekitatud
kulusid nimetatakse (kogu)püsikuludeks( total fixed costs , FC või ka TFC)
- Püsikulud on kulud mis ei muutu toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda.
- Püsikuludeks on näiteks renditasud, ettevõtte kulud valvele, küttetasud, laenuintressid jne.
Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv-
e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC)
- muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab.
- ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne.
Kogukulud(TC)
on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud
toodangukoguse(väljundi) valmistamisest.
- kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.
- valemina TC = FC + VC (TC – total costs, FC – fixed costs, VC – variable costs)
Keskmine
kogukulu ATC või AC ( average total cost AC või ATC)
- keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks.
- valmina:
Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku
kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel
toodetud kogusega.
Keskmine
püsikulu AFC (average fixed cost)
leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse
püsikulude jagamisel toodetud kogusega.
Keskmine kogutulu ATC või AC
(average cost, average total cost)
Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku
täiendavaks tootmiseks.
- piirkulu väljendab kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutumisele ühe tooteühiku võrra.
- Valemina:
- Firma tootmiskulud sõltuvad esmajoones tootmisfunktsioonist, mis näitab sisendite kombinatsioone, mida saab kasutada teatud koguse produkti valmistamiseks.
- Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon toodangu mahu üksnes muutuvsisenditega, sest püsisisendid on muutunud.
- Lühiperioodil toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus
- Tootmisfunktsiooni ja kulude seost näitab järgnev joonis:
- TP kõver näitab seost muutuvsisendi (töö L) ja koguprodukti (TP) vahel.
- Alates joonise punktist A hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus, sest selles punktis on TP kõvera tõus suurim.
- TP kõver näitab, millist töö kogust firma vajab mingi toodangukoguse valmistamiseks.
- Kui töö on ainus muutuvsisend, siis moodustab töötajatele makstav palk firma muutvkulu VC.
- Muutuvkulu leidmiseks tuleb töökogus korrutada selle ühikuhinnaga( olgu selleks näiteks 8)
- Seejärel saabki joonise horisontaalteljel töökoguse asendada muutuvkuluga.
Keskmise
muutuvkulu AVC kulukõver on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seaduse
toimest.
Punktis
kus keskmine muutuvkulu AVC on minimaalne, on keskmine produkt APl
maksimaalne.
Piirkulu
e marginaalkulu MC (marginal cost)
kulukõver on üldjuhul U-kujuline. Olgu töö juurdekasv (muut) L ja
tööühiku palk w, seega:
Punktis
kus töö piirprodukt MPl saavutab maksimumi, on piirkulu MC
minimaalne.
Kogutulu
TR (total revenue ) on tulu, mida
ettevõte saab oma toodangu müügist.
- kogutulu on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist mingil ajaperioodil teenitud raha.
- valem:
Keskmise
kogutulu ATR või AR (average total revenue) on
tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ehk realiseerimate
tooteühiku kohta.
Piirtulu e marginaaltulu MR (marginal revenue) on ettevõtte kogutulu muutus,
mille põhjustas ühe täiendava tooteühiku realiseerimine.
Tootmist
analüüsides eristatakse nelja erinevat perioodi:
- Väga lühike ajaperiood e hetkeperiood (very short run)
- Lühike periood e lühiperiood (short run SR)
- Pikk periood ( long run RN)
- Väga pikk periood (very long run)
- Pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad.
- Pikal perioodil ei ole firmal mitte mingisuguseid püsikulusid TFC, kuna ettevõte saab vajadusel muuta kõiki tootmissisendeid, sealhulgas püsivaid.
- Pikka perioodi võib käsitleda kui ajavahemikku, mille kohta firma teeb plaane esmajoones tootmismahu kohta, mitte kui üksteisel järgnevaid lühiperioode.
- Tootmismastaap väljendab tootmissisendite ja tehnoloogia kasutamist mingi tootmismahu korral.
- Pikale perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegurid kõige väiksemate kuludega .
- Millise suurusevariandi firma valib, sõltub tootmiskogusest.
Eeldame,
et firma kasutab tootmisprotsessis kahte sisendit kapitali (K) ja
tööd (töötajaid L). Firma kulusid saab graafiliselt kujutada
isokosti
abil, mis esindab kõiki neid kapitali ja töö kombinatsioone, mida
firma võib valida antud kulude summa eest.
- firma kulutab tootmiskulude katteks summa TC
- tootmissisendite hinnad on w (palk) ja r (rent)
- TC = wL+rK
- K = TC/r – (w/r) L
- isokosti tõus on K/L = -(w/r)
Ühendades
isokvantide ja isokostide puutepunktid, saame arengutee (ekspansiooni raja), mis
näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistemise minimaalseid
kulusid, olles tavaliselt positiivse tõusuga.
- Kui firma muudab oma tootmismahtu piki arenguteed, eeldatakse sisendite hinnad (w ja r) olevat konstantsed.
- Arengutee on tihedalt seotud firma pika perioodi kulukõveratega.
Tootmiskogust, mille korral keskmine kulu (ATC)
saab minimaalseks, nimetatakse
minimaalseks koguseks suurtootmisel
ning see on tihedalt seotud turu struktuuriga.
Kui
tootmismahu kasvades pika perioodi keskmised kulud (LRATC) vähenevad, kogeb firma kasvavat mastaabisäästu.
Ühikukulud
võivad varieeruda, kui
- firma muudab tootmiskogust, kasutades konstantsete hindadega sisendeid, või
- sisendite hinnad muutuvad.
Esimesel
juhul toimub liikumine piki kulukõveraid, teisel juhul aga kõverate
nihkumine.
Loeng 9: Täieliku konkurentsi turg
Turustruktuurid
e turutüübid:
Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulike joone:
- turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus
- toodangu iseloom
- turule tuleku ja sealt lahkumise tingimusi
- konkurentsi vorme
Turustruktuure
võib eristada nii toodangu- ja kui ka tootmistegurite turgudel.
Toodanguturg
on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja
teenuseid.
Toodanguturgu
iseloomustab tavaliselt suur ostjate
arv. Sellist turgu saab jagada nelja
põhikategooriasse:
- täieliku konkurentsi turg (TKT)
- monopolistliku konkurentsi turg (MKT)
- oligopol
- monopol
Tootmistegurite turg, ressursiturg,
tootmissisendite turg on maa-, töö-,
kapitaliturg (turg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid).
Teguriturgu
(tööturgu) iseloomustab müüjate suur
arv, mille tüüpilised turustruktuurid
on:
- täieliku konkurentsi turg TKT
- monopson
- oligopson
- muud juhud (bilateraalne monopol)
Täieliku
konkurentsi turu (TKT) kui turustruktuuri majandusteoreetiline
käsitlus on üles ehitatud neljale põhieeldusele:
- TKT-l tegutsevad ettevõtted on hinnavõtjad (price takers)
- Turule sisenemisel ei ole sisenemisbarjääre (no barriers to entry )
- Kõik ettevõtted toodavad sarnaseid tooteid e toodang on homogeenne
- Tootjatel ja tarbijatel on turul toimuva kohta täielik informatsioon.
Ettevõtte
kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks
lühiperioodil võib kasutada nii:
- kogutulu TR / kogutulu TC vaatenurka (kasum on kogutulu TR – kogutulu TC > 0)
- piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka (optimaalne toodangukogus valitakse “kuldreegli” piirtulu MR = piirkulu MC järgi).
Kasumilävi
e tasuvuspunkt väljendav sellist
toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on
võrdsed:
- ettevõttel kujuneb nn nullkasum
- kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit
- kasumilävel TR=TC
Kasumi
maksimeerimise kuldreegli e optimaalse
toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt
peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu
võrdub piirkuluga (MR=MC).
- TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR
- MR=P=ATR
Lühiperioodil
SR võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida
- majanduskasumit (TR>TC)
- olla kasumilävel, kus TR = TC
- teenida majanduskasumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel, et majanduskasum
- olla sulgemispunktis
- lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkude tegevusvaldkonnast
Sulgemishind on turuhind , mis katab täpselt ettevõtte keskmised muutuvkulud
AVC,kuid mitte rohkem, nii et ettevõtte seisukohalt on ükskõik,
kas jätkata tootmist või see lõpetada.
- sulgemispunktis on ettevõtte majanduskahjum on võrdne püsikuludega TFC
- sulgemishind Psulgemish= AVCmin = MC
Pikk
periood (LR) on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et firmad
jõuaksid muuta kõigi tootmises kasutatavate
sisendite/tootmistegurite hulka:
- pikal perioodil ei ole püsiressursse, kõik ressursid (ja kulud) on muutuvad.
- kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, pakkumine turul suureneb ning hind langeb
- kui hind langeb, siis majanduskasum väheneb
- pikal perioodil toodab TKF koguse, mille P = ATCmin = MC
- punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks / tasuvuspunktis
- kasumilävel ehk tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = firma kogukulu TC
- pikal perioodil saavad kõik TKT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit
- TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC miinimumpunktis (P = ATCmin)
Loeng 10: Täielik konkurents pikal perioodil
Kui
lühiperioodil oli vaadeldavale tootmisvaldkonnale iseloomulik
majanduskasum,
siis
- meelita see tootmisalale uusi firmasid
- julgustab firmasid kasvatama enda tootmismahtu
- on stiimuliks täiendavatele tootlike ressursside tulekule antud tegevusalale
- turupakkumine pikal perioodil suureneb
- pakkumise kasv langetab turuhinda
- kui turuhind langeb, majanduskasum väheneb
- uute firmade tulek ja olemasolevate laienemine toimub seni, kui toote turuhind on vähenenud nii palju, et majanduskasum saab võrdseks nulliga
Lühiperioodil
majanduskahjum:
- sunnib olemasolevaid firmasid tootmisalalt lahkuma või tootmismahtu vähendama
- turupakkumine pikal perioodil väheneb, pakkumiskõver nihkub üles vasakule
- pakkumise vähenemine tõstab turuhinda, mis vähendab firmade majanduskahjumit
- firmade lahkumine ja toodangumahu vähenemine jätkuvad niikaua , kuni turuhind tõuseb piisavalt kõrgele, et turule allesjäänud firmad jõuavad tasemele , kus nad saavad normaalkasumit
- normaalkasum näitab, kui palju firmad teeniksid parima alternatiivse kasutusviisi korral
TKT
(täieliku konkurentsi turu) korral
saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest
ettevõtted toodavad keskmise kogutulu ATC
miinimumpunktis (P = ATCmin)
Turupakkumine
LR-is kohaneb, kui tootmisvaldkonda sisenevad uued firmad või olemasolevad TKFid sealt lahkuvad või tootmismahtu muudavad:
- protsess kestab seni kuni TKT pakkumiskõver (S) lõikub täieliku konkurentsi turu nõudluskõveraga (D)
- tasakaaluhinnaks kujuneb kõigi firmade pika perioodi madalaim keskmise kogukulu (LAC)
- ükskõik milline teine hind põhjustaks edasisi muutusi turupakkumises, kuna TKFid püüaksid oma kasumit suurendada või kahjumit vähendada.
Seega
pikal perioodil viib konkurents null
majanduskasumini.
Täielikult
konkureerivad firmad (TKF) võivad pikal perioodil varieerida kõiki
oma tootlikke ressursse.
- püüdes kasumit maksimeerida, muudavad firmad tootmismahtu seni, kuni keskmine tootmiskulu (LAC ehk täpsemalt LRATC) muutub minimaalseks.
- firmad, mis ei tule kulude minimeerimisega toime, peavad turult lahkuma.
- JOONISE 8.7 tasakaalupunktis A on tooteühiku hind p, lühiperioodi keskmine kulu ATC ja pika perioodi keskmine (kogu)kulu LAC kõik võrdsed.
- ühelgi firmal pole mingit põhjust toodangumahtu muuta, puudub stiimul uute firmade turule tulekuks.
Pikal
perioodil toodan TKF koguse, mille:
keskmine
kulu pikal perioodil (LRATC) = keskmine kulu (ATC) = piirkulu (MC) =
piirtulu (MR) = keskmine tulu (ATR)
- punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks/tasuvuspunktiks
- kasumilävel e tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = TC (firma kogukulu)
- pikal perioodil saavad kõik TLT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit.
Joonis
8.8 Näide, kuidas TKT ja TKF
reageerivad turunõudluse muutusele:
- näites esitatakse ainult turunõudluse kasv
- eeldatakse, et üksikfirma kulud ei sõltu tootmisharus tegutsevate firmade arvust
- esialgne TKT tasakaalupunkt A, TKF-id saavad ainult normaalkasumit
- nõudluse kasvul nihkub kõver asendisse D1
- turunind tõuseb pe pealt p1e peale, toodangu mahud kasvavad Qe pealt Q1e peale (liikumine pikku S kõverat)
- TKF-del tekib majanduskasum (hall ristkülik)
- firmade arvu kasv tegevusvaldkonnas kestab seni, kuni teenitakse turul majanduskasumit
- uute firmade juurde tulek suurendab pakkumist, esialgne pakkumiskõver S nihkub asendisse S1.
- TKT tasakaaluhind langeb esialgsele tasemele pe kuid uute firmade tulek kasvatab taskaalukoguse turul Q2e-le
- turuhinna languse tõttu vähendavad firmad tootmismahtu Qi1-lt tagasi Qi-le.
- Täieliku konkurentsi turu tootmiskaht on suurenenud uute firmade juurdetuleku tõttu.
Konstantsete
kuludega tegevus (tootmis)haru korral SR kulud ei muutu, st
kulukõverad ei niku ei üles ega alla, kui haru toodangukogus
muutub.
- ressursside hinnad ja teised tootmiskulud jäävad pikal perioodil muutumatuks, konstantseks isegi siis, kui toodangu maht muutub.
- Pika perioodi ühikukulud jäävad muutumatuks kui tegevusvaldkonda tuleb juurde uusi firmasid või turult lahkub .
- Konstantsete kuludega haru LR pakkumiskõver S on horisontaalne.
Kasvavate
kuludega tegevus (tootmis)haru korral SR kulud kasvavad, kui haru
toodangukogus pikal perioodil suureneb.
- tootmise laiendamine toob kaasa mune tootlikku ressursi hinna tõusu või suurendab mingil muul moel TKF tootmiskulusid
- kõrgemad tootmiskulud põhjustavad kõikide TKF-de kulukõverate nihke üles (joonis 8.9)
Kahanevate
kuludega tegevus (tootmis)haru korral SR kulud vähenevad, kui haru
toodangukogus pikal perioodil suureneb:
- järgneval joonisel 8.10 on kirjeldatud, kuidas toimub uue turutasakaalu saavutamine kahanevate kuludega harus
- pikal perioodil langeb tasakaaluhind p2e esialgsest tasakaaluhinnast p1e madalamale
- uue firmade juurde tulek elimineerib majanduskasumi, sest hind alaneb kiiremini kui tootmiskulud
- pika perioodi pakkumiskõver S on allapoole langev
Miks
on täielik konkurents turul reaalsuses harv nähtus ja kas seda
üldse esineb?
Üks selgitus selleks on mastaabisääst.
- kui ettevõtte kasvab nii suureks, et saavutab mastaabisäästu, siis tavaliselt omab ta tatud mõjuvõimu ka turul. Ettevõtte on võimeline alandama hinda, mistõttu langevad turult väikesed ettevõtted välja. Selle tulemusena kaob ka täielik konkurents
- täielik konkurents saab eksisteerida ainult nendes tootmisharudes, kus mastaabisäästu efekti ei teki.
- täieliku konkurentsi turg tagab nii produktiivsuse kui ressursijaotusliku efektiivsuse.
- produktiivsus tuleneb sellest, et hüviste tootmisel kasutatakse kättesaadavate tootlike ressursside kõige efektiivsemat kombinatsiooni, mis tagab nn Pareto efektiivsuse.
- Pareto efektiivsus ehk ressursijaotuslik efektiivsus on tagatud, kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud
- tasakaalu korral jaotab TKT valmistatud hüviseid nii, et viimase toodentud ühiku piirkulu võrdub piirkasuga, mida tarbijad sellele omistavad
- kui üks firma on vähem efektiivne kui teised, teenib ta väiksemat kasumit ning on ilmselt sunnitud turult lahkuma. Kui aga ettevõte on efektiivsem kui teised, siis ta teenib SR-l majanduskasumit. Seega eitab konkurents ettevõtete vahel tekitada efektiivsust
- soov saada majanduskasumit ning hoiduda kahjumist stimuleerivad ettevõtteid uute tehnoloogiate arendamisele
- täieliku konkurentsi tingimustes pole mõtet reklaami teha, sest kõik ettevõtted toodavad sarnaseid tooteid
- turutasakaal LR-s paikneb pika perioodi keskmise kogukulukõvera miinimumpunktis LRATCmin. see tähendab, et pikal perioodil toodab ettevõte ükskõik millise tehnoloogia korral alati väiksemate ühikukuludega
- Seetõttu saab tarbija kasu, kuna kulusid ei hoita madalal mitte ainult lühiperioodil, vaid ka pikal perioodil
- kui tarbijate eelistused muutuvad, põhjustavad need turuhinna muutust ning see omakorda põhjustab ka ettevõtte vastava käitumise. Tarbijate nõudluse kasv tekitab vähemalt lühiajaliselt ettevõtte kogutulude (ja kasumi) suurenemise.
Loeng 11 Monopol
Loomulik
monopol tekib kui üksikfirma saavutab
toote minimaalse kogukulu
ATCmin sellisel toodangu tasemel, mis võimaldab rahuldada kogu
turunõudlust kõiki kulusid katva tootehinna korral.
Loomulik
monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle kesk
kogukulud
ATC
pikal perioodil LRATC on väiksemad kui kahel ettevõttel.
Tekkepõhjused:
- mastaabisääst
- sisenemisbarjäärid ka pikal perioodil
Sisenemisbarjäärid
e turukaitsetõkked on
- mastaabiökonoomia (sääst)
- seaduslikud piirangud ja otsesed tõkked ( patendid , autori- või kirjastamisõigused jne)
- kontroll oluliste tootmisressursside üle või ainuomadus
Monopol
on hinnategija/-määraja:
- monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver
- monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga
- monopoli piirtulu MR ei võrdu tooteühiku hinnaga P
- monopoli piirtulukõver MR ei lange kokku nõudluskõveraga D
Ettevõte
kasumi maksimeerimise analüüsiks lühiperioodil võib kasutada:
- kogutulu TR / kogukulu TC vaatenurka kogutulu TR – kogukulu TC > 0
- piirtulu MR / piirtulu MC vaatenurka optimaalne toodangukogus Qoptimal valitakse kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi
Kasumi
maksimeerimise kuldreegel e optimaalse
toodangukoguse määramise põhimõte:
piirtulu
MR = piirtulu MC
- kui MR > MC, tuleb toodangut suurendada
- kui MR , tuleb toodangut vähendada
Kasumilävi
e tasuvuspunkt väljendab sellist
toodangu mahtu, mille puhul on kogutulude ja kogukulude summad
võrdsed.
- kasumilävel pole kasumit, aga ei teenita ka kahjumit
- ettevõttel on nn nullkasum
- kasumiläve hind P = ATC
- kasumilävel TR = TC
Sulgemishind
on turuhind, mis katab täpselt ettevõtte keskmised muutuvkulud AVC,
kuid mitte rohkem, nii et ettevõtte seisukohalt on ükskõik, kas
tootmist jätkate või see lõpetada:
- sulgemispunktis on majanduskahjum = püsikulu TFC
- sulgemispunktis on ettevõte kogutulu TR = (kogu)muutuvkulu TVC
- sulgemishind Psulgemis = AVC
TKF-il
on pakkumiskõveraks
MC kõvera see osa, mis jääb ülespoole punkti, kus MC = AVCmin.
Seni
kuni muutuvkulu TVC on kaetud kogutuludega TR, võib firma edasi
tegutseda vaatamata saadavale kahjumile.
Monopoli
korral, kus MR ei võrdu hinnaga P, vaid =ATR, võib firma poolt
valitaval optimaalsel kogusel olla mitu erinevat hinda.
Siit
järeldus:
kuna
hinna ja koguse vahel pole ühtset seost, ei ole monopoli jaoks
mingit pakkumiskõverat.
Puudub
S kõver, mis näitaks kogust, mida monopol sooviks ja suudaks igal
hinnatasemel pakkuda.
SR-is
majanduskasumit saav monopol võib LR-is püüda oma kasumit
suurendada, muutes firma suurust ja
SR-is kahjumit saav monopol võib kahjumist
pikal perioodil vabaneda.
Hinnadiskriminatsioon
on praktika, mille kohaselt ettevõte müüb sama toodangu erinevaid
koguseid erinevate hindadega või sama
toodangut erinevatele ostjatele erinevate
hindadega, kusjuures hinna diferentseerimine ei peegelda kauba tootmis- või transpordikulude
erinevusi.
Kasutamise
tingimised:
- müüjaks on monopol või hinna reguleerimiseks monopoolset võimu omav ettevõte
- ettevõtte toodangul on vähemalt kaks gruppi ostjaid , kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus
- müüja peab suutma klassifitseerida ostjaid nende nõudluse hinnaelastsuse ostjaid nende hinnaelastsuse järgi erinevatesse tüüpidesse (segmentidesse)
- välistatud või tülikas peab olema võimalus, et hinna ostja müüb ostetud kauba edasi kõrgema hinna eest
Esineb
kolme liiki hinnadiskrimineerimise vormi:
- esimese astme vorm esineb kui ettevõte kehtestab tootele maksimaalse hinna
- teine aste kehtestab toote müügi erinevad hinnad vastavalt ostetud kogusele
- kolmanda astma vorm on kui igale tarbija segmendile kujundatakse erinev müügihind
Kasutatakse
ka jaotust, kus esineb kahte liiku erinevaid vorme:
- täielik hinnadiskriminatsioon ettevõte nõuab erinevat hinda erinevatelt toodangukogustelt
- mittetäielik hinnadiskriminatsioon, ettevõte määrab erinevatele ostjatele erineva hinna
Loeng 12. Monopolistlik konkurents
Monopolistliku
konkurentsi turg (MKT) ja sellisel
turul tegutsev monopolistlikult
konkureeriv ettevõte MKF.
Monopolistlikul konkurentsi turul on nii monopoli kui ka täieliku
konkurentsi turule omaseid elemente:
- tootmisharus tegutseb küllaltki palju suhteliselt väikseid ettevõtteid
- iga ettevõte omab turust ainult väikest osa
- üksik ettevõte ise ei mõjute oluliselt teiste tegevust ning samas ei ole mõjutatud ka teiste ettevõtete otsustest (sõltumatuse eeldus)
NB!
MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TURG (MKT) VÕI MONOPOLISTLIKULT
KONKUREERIV ETTEVÕTE MKF EI VÕRDU MONOPOL!
- uute ettevõtete tootmisharru sisenemine on pikal perioodil märkimisväärsete barjäärideta
- MKF-id valmistavad diferentseeritud toodangut, so ühe ettevõte toodang erineb teatud määral teistest
- sarnasel toodangul on iseärasusi, mille alusel tarbija neid üksteisest eristab
- keskmine kogutulu ATR (nõudluskõver D) ja piirtulu MR kõverad on MKF-il elastsemad(laugemad) kui monopolil
- konkurets baseerub mitte ainult hinnakonkurentsil vaid esineb hinnaväline konkurents
- hinnakonkurentsi puhul konkureerivad ettevõtted teineteisega ainult toote hinna alusel
- hinnavälise konkurentsi puhul võistlevad ettevõtted teineteisega tootearenduse ( innovatsiooni ), reklaami, pakendi, kaubamärgi (brändi) jne osas
Lühiperioodil
SR võib monopolistlikult konkureeriv firma MKF teenida
- majanduskasumit (TR > TC)
- olla kasumilävel (TR = TC)
- teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist ( kahjum
- olla sulgemispunktis
- lõpetada kahjumit tõttu tootmine ja lahkude tegevusvaldkonnast
KASUM KAHJUM
Ettevõtte
kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks
lühiperioodil SR võib kasutada nii:
- kogutulu TR / kogukulu TC meetodit (kogutulu TR – kogutulu TC > 0 )
- piirtulu MR / piirkulu MC meetod (optimaalne toodangukogus TPoptim e Qoptim valitakse “kuldreegli” piirtulu MR = piirkulu MC järgi
Kasumi
maksimeerimise kuldreegel e optimaalse toodangukoguse (kasumit
maksimeeriva ja kahjumit minimeeriva) Qoptim määramise põhimõte
on:
piirtulu
MR = piirkulu MC
- kui MR > MC, tuleb toodangut suurendada
- kui MR
- kui P = ATR > ATC, siis firma teenib majanduskasumit, TR > TC
- kui P = ATR = ATC, siis firma on kasumilävel, majanduskasum = 0, TR = TC
- kui P = ATR
- kui P = ATR AVC, edasi toota
- kui P = ATR
- kui P = ATR
Kasumilävi
e tasuvuspunkt väljendab sellist toodangu mahtu, kus kulud = tulud
- pole kahjumit, ei teenita ka kasumit
- ettevõttel kujuneb nn nullkasum
- kasumilävel hind P = ATR = ATC
- kasumilävel TR = TC
Lühiperioodil
SR pole MKF-il mingit garantiid, et firma saab majanduskasumit.
Sellises olukorras peab MKF otsustama, kas tootmist jätkata või see ajutiselt lõpetada
- kui hind katab keskmise muutuvkulu, peaks firma edasi tootma , sest siis kaetakse vähemalt osa oma püsikulust
- seega kui P = ATR > AVC, siis edasi toota
- või jätkata tootmist tingimusel kahjum
Sulgemishind
on turuhind, mis katab täpselt muutuvkulud AVC, kuid mitte rohkem.
Firma vaatevinklist ükskõik, kas jätkata tootmist või ei
- majanduskahjum = püsikulu TFC
- kogukulu TR = (kogu)muutuvkulu (T)VC
- sulemishind Psulgemis=AVC
LR-s
perioodil on kasumi saamise tingimused MKF ja TKF jaoks ühesugused.
Kuna sisenemisbarjäärid ei takista uute firmade tulekut turule, mis
MKT tingimustes võivad uued turule tulnud firmad tõmmata ära
olemasolevate firmade tarbijaid ning selliselt vähendada iga MKF
nõudlust. See toimub seni, kuni majanduskasum saab LR
tasakaalupunktis võrdeks nulliga.
LR
toodab monopolistliku konkurentsi firma MKF
- tasuvuspunktis e kasumilävel, kus majanduskasum = 0 ning saadetakse ainult normaalkasumit
- MKF ei tooda minimaalse keskmise kogukuluga (P = ATR = ATC, kuid P ei võrdu ATCmin)
Pikal
perioodil LR
- muudavad firmade turule tulekud ja lahkumised iga MKF-i nõudlust, kuni MR ja MC võrdsustuvad ning pole majanduskasumit
- kui MR = MC, siis teiste tootmiskoguse korral oleks firma ATC > P, seega kaotaks MKF raha, kui tootmist laiendada või vähendada
- MKF sarnaneb monopoliga, kuna D kõver on negatiivse tõusuga
- MKF sarnaneb TKF-ga saades LR-s vaid normaalkasumit, majanduskasum = 0
- MKF toodab võrreldes TKF-ga kõrgema keskmise kulu (ATC) ja hinnaga
- seega kui firmadel on ühesugused kulud, on MKF toodangu kogus väiksem ja hind kõrgem kui TKF-il
- MKF ei kasuta ühiskonna ressursse niisama efektiivselt kui TKF
- MKF-l on kasutamata tootmisvõisusi, kuna ei toodeta minimaalse keskmise kogukuluga ATC
Monopolistlikult
konkureeriva firma MKF ja täielikult konkureeriva firma TKF
erinevuse määrab ära nende nõudluskõver ning seos piirtulu MR
kõveraga
- TKF nõudluskõver on täielikult elastne ning langeb kokku MR joonega , firma on hinnavõtja
- MKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga ning see ei lange kokku MR joonega, firma nõudluskõver on elastsem kui monopolil
- TKF-l puuduvad reklaamikulud, kuna toodang on homogeenne, MKF-l on reegline suured reklaamikulud, et ostjad oma toodangu diferentseeritusest teavitada
- MKT tingimustes on pakkujate arv liiga suur ja tooted liigselt, kunstlikult diferentseeritud
- Vastuargument : suurem toodete valik on kasulik ostjatele, MKT-l ei ole tegemist ressursside raiskamisega, vaid nõudjate vajatuste parema rahuldamisega
Loeng
13 Oligopol
Toodanguturg
on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja
teenuseid. Toodanguturgu iseloomustab
tavaliselt suur ostjate arv.
Sellist turgi võib struktuuri järgi jagada nelja põhikategooriasse:
- TKT- täieliku konkurentsi turg
- MKT – monopolistliku konkurentsi turg
- oligopol
- monopol
Oligopol e oligopoolse turustruktuuri korral
tegutseb tootmisharus suhteliselt väike arv firmasid ja vähemalt
mingi osa neist on suurettevõtted, mis annavad tootmisharu
toodangust olulise osa.
- ettevõtted võivad toota nii ühesuguseid (homogeenseid, standardiseeritud ) tooteid (näiteks suhkur, metall , keemia, bensiin ) kui ka erinevaid (diferentseeritud) tooteid ( näiteks autod, pesupulber, karastusjoogid jne)
- Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus igaEksist firma tootmisharus või hinnas nii firma konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikune sõltuvus on suur.
- Eksisteerivad tugevad turukaitsetõkked, esmajoones mastaabisääst
- Minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne tootmiskogus mille juures firma keskmine kulu ATC muutuv pikal perioodil LR minimaalseks
- Oluline roll on hinnavälisel konkurentsil
Kaks
peamist tunnust, mille poolest oligopol erine teistest
turustruktuuridest:
- sisenemisbarjäärid (uute firmade jaoks esmajoones mastaabiefekt). Mastaabiefekt on toodangu kasv kõigi tootmistegurite (sisendite) üheaegsel suurendamisel.
Mastaabisääst
e mastaabiökonoomia tähendab, et firma LRATC pikal perioodil
väheneb, kui tootmismaht kasvab. Ühiku tootmiskulud on väiksemad suuremates firmades , mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid
efektiivsemalt kasutada.
- sõltuvus teistest tootmisharus tegutsevatest ettevõtetest. Ettevõtted on teineteisest vastastikku sõltuvad. Iga ettevõte on mõjutatud oma konkurentide tegevusest
Iga
potentsiaalne firma peaks tootma ja müüma piisavalt toodangut, et
jõuda tasemeni, kus kesk kogukulu ATC on sama väike kui turul juba
tegutsevatel firmadel.
Kogukulu,
mida nõuab jõudmine minimaalse koguseni suurtootmisel oligopoolsel
turul, on aga väga suur.
Oligopol
korral on enamasti väga suur ka reklaamikulud, mille kasutegur võib
jääda väikseks.
Saame
väita, et oligopol
on mittetäieliku konkurentsi turu turustruktuur, mille puhul on
harus või tegevusvaldkonnas väike arv üksteisest vastastikku
sõltuvaid firmasid.
Oligopoli
mudelid:
- murtud nõudluskõver, kui oligopol alandab hinda, siis teised tootmisharu firmad teevad sedasama , kui aga firma tõstab hinda, siis teised firmad ei järgne.
- Cournot ’ mudel kirjeldab homogeense, ühetaolise toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Antonie Augustin Cournot analüüsis esmajoones duopoli, see on kahe firmaga turu, mille korral on tegemist nn kogusevõtjate firmadega .
- Bertrandi mudeli kohaselt valib iga oligopoli firma hinna, võttes aluseks teiste firmade poolt kasutatava hinna kui etteantud suuruse. Mudeli tasakaal on oma olemuselt samasugune kui suue firmade arvuga TKT tasakaal, mille korral tasakaalutingimustes on piirtulu MR ja piirkulu MC võrdsus.
- Kollusioon on teatud müüjate katsed piirate konkurentsi (salajaste) kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid.
Kollusiooni
kõige levinum tüüp on kartell .
Kartell
on oligopoolsete ettevõtete ametlik
kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või
turuosa jagamiseks.
Kartell
on täieliku iseseisvuse säilitavate ettevõtete liit, eesmärgiga
piirata või kaotada konkurentsi oma tootmisharus kas hindade
kokkumängu, turgude jaotamise või muude konkurentsivastaste
abinõudega.
Hinnaliider
e sisuliselt salajane/vaikiv kollisioon . Hinnaliider on hinnamääraja,
kes domineerib tootmisharus ning kelle pakutud hinnamuutustega
lähevad konkurendid kaasa.
Kulupõhine
hinnakalkulatsioon on olukord, kus
oligopoolne ettevõte kujundab tootele hinna lisades omahinnale
teatud % hinnakõrgendit.
Mänguteooria
uurib konflikti situatsioonides tegutsemise parimate juhiste leidmise meetodeid , püüdes tõmmata
paralleele õnne- ja strateegiamängudes ( pokker , male ) osalejate käitumise ning ettevõtete ja inimeste käitumise vahel väikestes
rühmades, eriti oligopoolsel turul.
Murtud
nõudluskõver kirjeldab hindade
stabiilsust mudeli abil, mille kohaselt siis,
- kui üks firma alandab hinda, teevad seda ka kõik teised konkureerivad firmad
- kui mingi firma aga tõstab hinda, siis teised ei järgne tema eeskujule, lootes hinda tõstnud firma tarbijaid endale saada
- Kui konkurendid hinnamuutusega kaasa ei lähe, kaotab firma iga hinnatõusuga rohkem tarbijaid ja võidab iga hinnalangusega rohkem ostjaid kui siis, kui teised firmad sedasama teeksid
- Oligopoli nõudluskõver on elastsem siis, kui konkurendid hinnamuutusega kaasa ei lähe
- Kui konkurendid järgivad teise firma poolt algatatud hinna alandamist, kuid hinna tõusuga kaasa ei lähe, on oligopoli nõudluskõver murtud punktis E
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 85 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
infoallikas
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid