Facebook Like

Mikroökonoomika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mikroökonoomika

Table of Contents


Loeng 2 Turg . Nõudlus ja pakkumine 1
Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus 6
Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus 14
Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria 17
Loeng 6: Tarbimisvalikute mõjurid 26
Loeng 7: Sisend ja Tootmine 35
Loeng 8: Tootmiskulud 42
Loeng 9: Täieliku konkurentsi turg 53
Loeng 10: Täielik konkurents pikal perioodil 59
Loeng 11 Monopol 65
Loeng 12. Monopolistlik konkurents 74
Loeng 13 Oligopol 80

Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine


Turg on
mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad ( pakkujad , tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad.
Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused .
Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on konkreetne turukoht (institutsioon), teatud ajal ja paigas toimub müüjate-ostjate vahetu või kaudne kohtumine kaupade ostuks ja müügiks.
Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sellist turgu võib jagada nelja põhikatekooriasse:
  • täieliku konkuretsi turg (TKT)
  • monopolistliku konkuretsi turg (MKT)
  • oligopol
  • monopol

(Tootmis)teguriturg, ressursiturg , (tootmis)sisendite turg on maa-, töö-, kapitaliturg . Teguriturgu iseloomustab müüjate suur arv. Tüüpilised turustruktuurid :

Efektiivne turg on turg, kus hinnad peegeldavad täielikult ning viivitusteta nõudlust ning pakkumist, soodustades selliselt hüviste ja tootmistegurite vahetamise vastavalt nende kõrgeimaile väärtusele. Eeldused:
  • omandiõiguse süsteem
  • kaupade väärtusega võrreldes madalad vahetuskulud
  • piiranguteta ja moonutusteta kättesaadav informatsioon
Efektiivne turg peab toimima demokraatliku (majandus)dialoogi printsiibil.
  • turu avatus e turukaitsetõkete puudumine
  • majandusdialoogi lõpetamatus e valikuvabaduse põhimõte
  • ostjate ja müüjate autonoomsus
  • turul sõlmivate kokkulepete avalikkus e informatsiooni takistusteta ja moonutamata levik.
Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev (turu)hind täiendab kolme põhilist ülesannet:
  • vahendab informatsiooni
  • toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina
  • toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas

Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures.
Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel.
Nõudlust kui seost saame kirjeldada:
  • verbaalselt
  • nõudlustabeline
  • nõudluskõverana
  • matemaatilise funktsioonina
  • Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose)
  • Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus kordinaatteljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kaubaühiku hinda P ja horisontaalteljel nõutavaid koguseid Qd

Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja nõutava koduse vahel.
Nõutav kogus Qd on ostjate poolt turul nõutava kauba või teenuse konkreetne kogus, mida tarbijad konkreetse hinna puhul soovivad ja soovivad osta teiste tingimuste samaks jäädes.
Nõutava koguse Qd muutus leiab aset kauba hinna muutumise korral. Kui kauba hind P langeb, toimub liikumine piki nõudluskõverat alla. Kui kauba hind P tõuseb, toimub liikumine piki nõudluskõverat üles.
Nõudluskõveral D on negatiivne tõus.
D liigub kas üles paremale või alla vasakule. Kui nõudlus D suureneb, nihkub kõver üles paremale.
Kui nõudlus väheneb, siis nõudluskõver nihkub alla vasakule.
Nõudluse derminandid e nõudluse mõjurid on need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel.
Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid.
  • Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb.
  • Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem.
  • Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb.
  • Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes.
  • Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
  • Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise.

Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõus. Kõikide kaupade hinna muutuse asendusefekt on alati vastassuunaline.
Hinna muutuse sissetulekuefekt e tulu efekt on kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse mõjust tarbija reaaltuludele. Hinna muutuse sissetulekuefekt on normaalkaupadel vastassuunaline ja inferioorsetel kaupadel samasuunaline.
Nõudlusseadus on kui antud ajaperioodil turul ostetava hüvise kogus on pöördseoses tema hinnaga. Nõudlusseadus kajastab vastassuunalist hüvise hinna ja nõutava koguse vahel.
  • Turunõudlus on turul avalduv kõigi ostjate ühisnõudlus, mis kujuneb nende individuaalnõudluste liitumise tulemusel.
  • Turunõudluskõvera joon, mis saadakse individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel hinnatasemel liidetakse kõigi ostjate nõutavad kogused

Pakkumine on müüjate valmisolek ja suutelisus pakkuda teatud kogus kaupa või teenust antud hinna juures. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida potentsiaalsed müüjad antud ajahetkel ning antud tingimustel soovivad ja tegelikult suudavad turul müüa. Pakkumist kui seost saame kirjeldada:
  • verbaalselt
  • pakkumistabelina
  • pakkumiskõverana
  • matemaatilise funktsiooniga

Pakkumiskõver on graafiline jaksatus, kus verikaalteljel mõõdetakse kaubaühiku hinda P ja horisontaalteljel pakutavaid koguseid Qs.
Graafiliselt avaldub pakkumise muutumine pakkumiskõvera nihkena kas alla praemale (pakkumine suureneb) või üles vasakule (pakkumine väheneb).
Pakkumise mõjurid on kõik need pakkumise suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba pakkumist, muudavad seost pakutava koguse ja hinna vahel.
Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu ressursse. (ühe alternatiivse kauba x hinna tõus võib vähendada tema alternatiivkauba Y pakkumist ja vastupidi)
Pakkumisseadus on kui teised pakkumise mõjutavad tegurid peale kauba enda hinna antud ajaperioodil ei muutu, siis hinna tõustes müüjate poolt pakutav kaubakogus suureneb ja vastupidi, hinna langedes alaneb .
Pakkumisseadus kajastab samasuunalist positiivset seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel.
Turupakkumine kujutab endast kõigi individuaalsete pakkujate poolt igal konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste üldsummat.
Turupakkumiskõver on joon, mis saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel hinnatasemel liidetakse müüjate pakutavad kogused.
Turu tasakaal on kui turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus on võrdsed.
Turu puudujääk e defitsiit on olukord, kui nõutav kogus turul antud hinna korral ületab pakutava koguse
Turu ülejääk e sufitsiit on olukord, kui turul pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
Tasakaalupunkt on nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumispunkt. Maksimum hind on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase . Miinimumhind e hinnapõrand on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase.

Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus


Elastsuseks nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhteliste (protsentuaalsete) muutuste hindamisel.
  • konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient
  • elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet (reageerimistundlikkuse arvuline mõõt)


Nõudluse hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna P protsentuaalse muutuse suhet, kui teised nõudluse mõjurid jäävad samaks
Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise enda hinna muutusele
Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutatakse nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hinna P protsentuaalse muutuse jagatisena.
Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel punktelastsusena kasutatakse valemit:
Q1 – esialgne nõutav kogus
Q2 – pärastine muutunud nõutav kogus
P1 – esialgne hind
P2 – pärastine muutunud hind
Joonis:
Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel kaar- ehk keskpunkti elastsusena kasutatakse valemit:
Q1 – esialgne nõutav kogus
Q2 – pärastine muutunud nõutav kogus
P1 – esialgne hind
P2 – pärastine muutunud hind
Joonis:
Mitteelastne nõudlus on kui nõutava koguse Qd protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna P protsentuaalne muutus.
Elastne nõudlus on kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus.
  • täielikult mitteelastne nõudlus
  • mitteelastne nõudlus
  • ühikelastne nõudlus
  • elastne nõudlus
  • täielikult elastne nõudlus
    Elastne nõudlus on: Mitteelastne nõudlus
    hüvis, mis ei ole vältimatu (luksuskaup) esmatarbehüvis
    palju asenduskaupu vähe asenduskaupu
    suhteliselt suur osakaal tarbija eelarves väike osa tarbija eelarves
    pikaajalise kasutusega lühikese kasutusega
    tarbija kohanemisperiood hinnamuutusega pikk kohanemisperiood lühike
    palju kasutusvõimalusi vähe kasutusvõimalusi
    Pakkumise hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud pakutava koguse Qs protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna P protsentuaalse muutumise suhet.
    Pakkumise hinnaelastsus mõõdab pakutava koguse muutust.
    Teda väljendatakse pakutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisena.
    Kogu asi täpselt sama mis nõudlusel
    Nõudluse sissetulekuelastsus e nõudluse tuluelastsus näitab hüvise nõutava koguse protsentuaalse muutuse ning tarbija sissetulekute protsentuaalsete muutuste suhet.
    Nõudluse sissetulekuelastsus kajastab hüvise nõutavate koguste muutumist vastuseks tarbija sissetuleku muutumisele
    Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsienti arvutatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja tarbija sissetuleku protsentuaalse muutuse jagatisena
    Sissetulekuelastsuskoefitsiendi punktelastsuse valem:
    Q1 – esialgne nõutav kogus
    Q2 – pärastine (muutunud) nõutav kogus
    Y1 - esialgne sissetulek (tarbimiseelarve)
    Y2 – pärastine sissetulek (tarbimiseelarve)
    Sissetulekuelastsuskoefitsiendi kaar- ehk keskpunkti valem:
    Nõudluse sissetulekuelastsus ja hüviste tüübid tarbija reageering
    Nõudluse ristelastsus näitab kauba ( KAUP A ) nõutava koguse protsentuaalse muutuse suhet teise kauba ( KAUP B ) hinna protsentuaalsesse muutusesse.
    Ristelastsusekoefitsiendi valem punktelastsusena:
    Q1 – kauba A esialgne nõutav kogus
    Q2 – kauba A pärastine nõutav kogus
    P1 – kauba B esialgne ühiku hind
    P2 – kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind
    Ristelastsuskoefitsiendi valem kaar- ehk keskpunkti elastsusena:
    Nõudluse ristelastsuskoefitsient ja hüviste tüübid:
    Kui nõudlus on elastne, viib kauba ühikuhinna alandamine müüjate kogutulude TR kasvule, kui mitteelastne, siis viib hinna alandamine müüja müügilaekumi ehk kogutulude TR vähenemisele.
    Hinna tõusu mõju elastse nõudluse korral on pöördseoses müüja poolt müügist saadavate kogutuludega TR(müügitulem, müügilaekumine) ning hinna tõstmine on kauba müüjale otseselt kasulik vaid siis, kui selle nõudlus on mitteelastne.
    Mida mitteelastsem on hinna suhtes kauba nõudlus, seda suuremad on kaupmehe tulud hinna tõstmisel (vähemalt lühiperioodil SR).

    Loeng 4 Tarbija valik ja nõudlus


    Abrham Maslow püramiid
    Tarbija ostukäitumise skeem
    Piirkasulikkuse e marginaalkasulikkuse teooria on süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivsetele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse suhtes.
    Hermann Heinrich Gossen: “Mida suurem on mingi vajaduse rahuldamise aste, seda vähem lisakasulikkust annab iga täiendav tarbitav hüviseühik.
    H.H. Gossen: “ Ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni.”
    Kasulikkus (utility U) on funktsioon tarbitavatest hüvistest
    • Tarbijad kasutavad oma piiratud vahendeid selliselt, et kogukasulikkus TU oleks maksimaalselt suur
    • Tarbitud hüviste koguste kasvades kogetav rahulolu ja kogukasulikkus TU suurenevad (vähemalt küllastuspunktini)
    • Konkreetse hüvise täiendava ühiku tarbimisest saadav täiendav kasulikkus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikroökonoomika #1 Mikroökonoomika #2 Mikroökonoomika #3 Mikroökonoomika #4 Mikroökonoomika #5 Mikroökonoomika #6 Mikroökonoomika #7 Mikroökonoomika #8 Mikroökonoomika #9 Mikroökonoomika #10 Mikroökonoomika #11 Mikroökonoomika #12 Mikroökonoomika #13 Mikroökonoomika #14 Mikroökonoomika #15 Mikroökonoomika #16 Mikroökonoomika #17 Mikroökonoomika #18 Mikroökonoomika #19 Mikroökonoomika #20 Mikroökonoomika #21 Mikroökonoomika #22 Mikroökonoomika #23 Mikroökonoomika #24 Mikroökonoomika #25 Mikroökonoomika #26 Mikroökonoomika #27 Mikroökonoomika #28 Mikroökonoomika #29 Mikroökonoomika #30 Mikroökonoomika #31 Mikroökonoomika #32 Mikroökonoomika #33 Mikroökonoomika #34 Mikroökonoomika #35 Mikroökonoomika #36 Mikroökonoomika #37 Mikroökonoomika #38 Mikroökonoomika #39 Mikroökonoomika #40 Mikroökonoomika #41 Mikroökonoomika #42 Mikroökonoomika #43 Mikroökonoomika #44 Mikroökonoomika #45 Mikroökonoomika #46 Mikroökonoomika #47 Mikroökonoomika #48 Mikroökonoomika #49 Mikroökonoomika #50 Mikroökonoomika #51 Mikroökonoomika #52 Mikroökonoomika #53 Mikroökonoomika #54 Mikroökonoomika #55 Mikroökonoomika #56 Mikroökonoomika #57 Mikroökonoomika #58 Mikroökonoomika #59 Mikroökonoomika #60 Mikroökonoomika #61 Mikroökonoomika #62 Mikroökonoomika #63 Mikroökonoomika #64 Mikroökonoomika #65 Mikroökonoomika #66 Mikroökonoomika #67 Mikroökonoomika #68 Mikroökonoomika #69 Mikroökonoomika #70 Mikroökonoomika #71 Mikroökonoomika #72 Mikroökonoomika #73 Mikroökonoomika #74 Mikroökonoomika #75 Mikroökonoomika #76 Mikroökonoomika #77 Mikroökonoomika #78 Mikroökonoomika #79 Mikroökonoomika #80 Mikroökonoomika #81 Mikroökonoomika #82 Mikroökonoomika #83 Mikroökonoomika #84 Mikroökonoomika #85
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 85 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor infoallikas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspektist leiab kokkuvõtte 12 erineva teema kohta koos valemite ja joonistega.

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
    28
    docx
    Mikroökonoomika mõisteid
    89
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika konspekt
    63
    pdf
    Mikroökonoomika-Konspekt 2010
    22
    docx
    I mikrökonoomika
    132
    pdf
    Mikroökonoomika Seminar 2
    33
    doc
    Mikro & marko ökonoomika
    23
    docx
    Mikroökonoomika KT



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun