Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust
viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
Kõik tingimused on kehtivad c. MRS = Px/Py d. MRS = Py/Px 16. Asendamise piirmäär mõõdab: a. Tarbja valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu b. Kahe kauba hindade suhet c. Asendusefekti suurust d. Tarbja kogukasulikkust, kui tarbja on tasakaalus 17. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: a. 156 b. 124 c. 276 d. 36 18. Ükskõiksuskõver (ÜKK): a. On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunktide suhtes b. Võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega c. On negatiivse konstantse tõusuga d
c. on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem d. on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota täiendavat kogust Küsimus 26 Küsimuse tekst Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: Vali üks: a. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y c. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y e. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y Küsimus 27 Küsimuse tekst Ükskõiksuskõver (ÜKK) Vali üks: a. on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes b
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija 25 26 27 28 29 30 rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija Märgista küsimus kasulikkuse maksimeerimiseks ostma: 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 Kuva korraga üks aken Lõpeta ülevaatus
tegutsemise koordineerimine. Tarbimine on kulutused, mida tehakse vajaduste rahuldamiseks kaupade ja teenuste omandamise teel. Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb.
3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub
puhul. Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest. 7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 8
tõuseb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 34 Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus > 0 Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 35 Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 36 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks. Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga.
MITTEELASTN Tagasiside Vastuseni jõuudmiseks tuleb analüüsida hinna muutuse mõju tarbimise muutumis nõudluse hinnaelastsuse mõistega. Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisand järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulik tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljend
Ja kuna hindade suhe (eelarvejoone tõus) on eelarvejoone tuletis, siis saame selle võrduse alusel dq 2 p MU1 p MU1 p 2 leida täiesti täpse lahendi tingimusest 1 1 . Suhe 1 on dq1 p2 MU 2 p2 MU 2 p2 3 teada, aga kuidas leida piirkasulikkuste suhe, kui matemaatika on meelest läinud? MU1 2q121 q2 2q1q2 2q2 2 . Kuna valida tuleb nii, et mõlemad asendusmäärad oleksid MU 2 q12 1q121 q1 q1 2 2q 1 võrdsed, siis komplekti optimaalse koosseisu leidmise tingimuseks on 2 q 2 q1 . 3 q1 3
viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga
Ei saa samakasulikkust kätte liiga väike eelarve 2. Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus. Küllastuspunkt üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi. V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px Viimasel valitaval isikul on see suhe võrdne. E = Q (%) / P (%) Elastsus on näitaja, mis iseloomustab tarbija reaktsiooni tugevust hinnamuutusele. Sissetuleku tarbimiskõver (see oleks sirge, kui E=1; hinna tõustes nõudlus ei muutu) q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA
Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 0,3 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 17. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 5 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas. a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5
Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA Majapidamine e household grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised majanduslikud otsused. Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS asenduse piirnorm = delta x dx ------- ----
2 1 Siit p1 x1 1320 880 x1* 88 ja p2 x2* 1320 440 x1* 22 . * 3 3 Raamatus esitatud ülesannete vastuseid. Ülesanne 1.1. Kui kujutada ühevõrra kasulikke komplektihulki graafiliselt teljestikus, kus telgedel on hüviste kogused, kehtivad järgmised seaduspärasused. Täielikult asendatavate hüviste korral on samakasulikkuskõverad langevad sirged, mille tõus sõltub hüviste piirkasulikkuste (need ei sõltu hüvise kogusest) vahekorrast. Kaaskaupadest (hüvised ei ole omavahel asendatavad) koosnevad optimaalse proportsiooniga hüvisekomplektid paiknevad koordinaatide alguspunktist algaval sirgel, mille tõus sõltub komplekti kuuluva kummagi hüvise hulgast (kui kumbagi kuulub komplekti üks, siis on tõusunurk 45 o ). Kuna kasulikkustase ei muutu ainult ühe hüvise koguse suurenedes, siis on sellest punktist algavatel telgedega
siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väljendus: MRS xy= - y muut /x muut MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu: MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut. - y MRS xy= x Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on rohkem, siis nt 1:5 ning lõpus 1:20, kuna esialgset kaupa on juba väga väheks jäänud. Ükskõiksuskõvera graafikud ei saa omavahel lõikuda, ühel graafikul olev kasu on igas punktis võrdne. (Kogukasum vms). Ebaharilikud ÜKKd: Asenduskaubad, täiendkaubad ja/või halvad kaubad.
10 8 Piim 6 4 2 0 0 1 2 3 4 5 6 Leib Joonis 12. Tarbija eelarvejoon Tarbija kasulikkust maksimeeriva kombinatsiooni saab leida kahel moel. Esimene neist on piirkasulikkuste võrdlemine. Teine võimalus on võrrelda erinevate kombinatsioonide kogukasulikkust ning valida selline kombinatsioon, mis annab suurima kasulikkuse. Tabeli viimases veerus näidatakse, et kõige kasulikum kombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, kuna siis on kogukasulikkus 227 ühikut. See tulemus ühtib marginaalanalüüsi (kasude-kahjude võrdlus) tulemusega.
kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Piirkasulikkuse käsitlusel tugineb kogu kardinaalse kasulikkuse teooria, seetõttu nimetatakse seda teooriat sageli ka piirkasulikkuse teooriaks. Piirkasulikkus (MU --marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Piirkasulikkus ehk kogukasulikkuse kasv iga täiendava tooteühiku tarbimisel kahaneb. Tegemist on siin klassikalise kahanevuse seadusega, mis antud teooria raames esineb kahaneva piirkasulikkuse seaduse kujul. Kahanev piirkasulikkus tuleneb sellest, et tarbides mingit hüvist, tarbija saadav täiendav nauding (st naudingu juurdekasv) sellest hüvisest pidevalt väheneb.
1. Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väjendus: ·MRS xy = - y muut / x muut ·MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. ·MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu : ·MRSxy = MUx / MUy = - y muut/ x muut Joonis, slide 12,13 3. Ei lõiku omavahel. Oletades, et I1 ja I0 lõikuksid punktis A , siis kogum A kuuluks mõlemale kõverale. Kogumi A tarbimine annaks teatud kogukasu. Kuna ta asub mõlemal kõveral, siis I1 ja I0 peaksid andma ühesuguse kogukasu. Samaaegselt kogum B sisaldab mõlemat kaupa rohkem kui kogum C. Tarbija eelistab suuremat kogust väiksemale, peab B andma suurema kogukasu kui C
kahanevas tempos (nt vee joomine). Miinuseks on see, et kasulikkuse hinnang on subjektiivne, seega raskesti mõõdetav. Ordinaalne kasulikkusteooria erinevate hüviste komplektidekasulikkust pole võimalik mõõta, aga saab muuta komplekti järjekorda ja seda konkreetse MP eelistuste alusel. Piirkasulikkus (MU) täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Eelistused komplekte järjestatakse konkreetse majapidamise eelistuste alusel (ranged ja samaväärsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks.
kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. 35 5.5. Samaväärsuskõverad Samaväärsuskõver iseloomusta iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Joonisel 5.4 näitab samaväärsuskõver kõiki pitsa ja veini kombinatsioone, mis annavad Anule sama kasulikkuse. Joonis 5.4 Anu samaväärsuskõver
Esiteks, lähtudes Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kahaneva piirkasulikkuse seadusest, mis ütleb, et igast täiendavalt tarbitud kaubast saadud kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb. Optimaalne tarbimine eeldab tarbimise suurendamist selle hetkeni, kus viimasest tarbitavast hüviseühikust saadud kasulikkus võrdub selle hinnaga. Ehk teiste sõnadega tarbija võrdsustab kahe hüvise hinnasuhte piirkasulikkuste suhtega. Teine tarbimist seletav teooria lähtub samasuskõverate kaardist ehk tarbija jaoks samasugust kogukasulikkust pakkuvate hüviste kombinatsioonide jadast. Tarbija saab samasuguse kogukasulikkuse kahest kaubast neid omavahel kombineerides. Tarbija valib konkreetse tarbimiskombinatsiooni jällegi suhtelistele hindadele tuginedes ja oma piiratud eelarvevõimalusi arvestades. Peatüki lõpuosas on kirjeldatud tarbija ostukäitumise erinevaid etappe: · ostusoovi teadvustamine;
Piirkasulikkus on üks universaalseadustest. Hindade alus on asjade kasulikkus ning nende tagavara. Modifitseerib mõningal määral Austria koolkonna seisukohti. Tema arvates ei anna asjade kasulikkuse hinnangut mitte niivõrd indiviid, kuivõrd ostjate grupp. Individuaalsed määrangud lähtuvad siis juba sellest ühiskondlikust või spetsiifilises piirkasulikkusest. Kauba väärtuse määrab hüvise üksikomaduste piirkasulikkuste summa. Clark ei vaata kaupa üksiku tervikuna, vaid üksikelementide viisi. Clarki süsteemi keskne käsitlus on spetsiifiline tootmise seadus. Tootmisest võtab osa 4 faktorit (loovad nii produkti, kui ka väärtust). 1) kapital rahavormis, 2) kapitaalsed hüved (tootmisvahendid ja maa) 3) ettevõtja oma tegevusega 4) töövõtja oma tööga Esitas langeva piirtootlikkuse seaduse, mille kohaselt iga järgnev kapitalimahutus annab väiksema resultaadi
annaabi.ee 
