Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"piirkasulikkuste" - 24 õppematerjali

thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Miinuseks on see, et kasulikkuse hinnang on subjektiivne, seega raskesti mõõdetav. Ordinaalne kasulikkusteooria ­ erinevate hüviste komplektidekasulikkust pole võimalik mõõta, aga saab muuta komplekti järjekorda ja seda konkreetse MP eelistuste alusel. Piirkasulikkus ­ (MU) täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Eelistused ­ komplekte järjestatakse konkreetse majapidamise eelistuste alusel (ranged ja samaväärsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks....

Õigus
578 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Majanduse alused

Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...

Majanduse alused
189 allalaadimist
thumbnail
24
docx

SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE

Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost ­ loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA Majapidamine e household­ grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised majanduslikud otsused. Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus ­ (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus ­ MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS ­ asenduse piirnorm = delta x dx ------- ----...

Majandus
377 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS...

Majandus (mikro ja...
146 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väjendus: ·MRS xy = - y muut / x muut ·MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. ·MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu : ·MRSxy = MUx / MUy = - y muut/ x muut Joonis, slide 12,13 3. Ei lõiku omavahel. Oletades, et I1 ja I0 lõikuksid punktis A , siis kogum A kuuluks mõlemale kõverale. Kogumi A tarbimine annaks teatud kogukasu. Kuna ta asub mõlemal kõveral, siis I1 ja I0 peaksid andma ühesuguse kogukasu. Samaaegselt kogum B sisaldab mõlemat kaupa rohkem kui kogum C. Tarbija eelistab suuremat kogust väiksemale, peab B andma suurema kogukasu kui C...

Mikroökonoomika
368 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mikro makro töö spikker

Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks. Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga....

Mikro ja makroökonoomika
526 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus. Küllastuspunkt ­ üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi. V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px Viimasel valitaval isikul on see suhe võrdne. E = Q (%) / P (%) Elastsus on näitaja, mis iseloomustab tarbija reaktsiooni tugevust hinnamuutusele. Sissetuleku tarbimiskõver (see oleks sirge, kui E=1; hinna tõustes nõudlus ei muutu) q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA...

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Mikro seminaritööde vastused

Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga...

Mikromajandus
365 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID...

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Test 3.1 (Tarbija käitumine)

MRS = Px/Py d. MRS = Py/Px 16. Asendamise piirmäär mõõdab: a. Tarbja valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu b. Kahe kauba hindade suhet c. Asendusefekti suurust d. Tarbja kogukasulikkust, kui tarbja on tasakaalus 17. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: a. 156 b. 124 c. 276 d. 36 18. Ükskõiksuskõver (ÜKK): a. On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunktide suhtes b. Võib olla nii positiivse kui negatiivse tõusuga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on asendus- või täiendkaupadega c. On negatiivse konstantse tõusuga d...

Majandus
164 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Mikroökonoomika 2 KT vastused

Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks...

Mikro- ja makroökonoomika
511 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mikroökonoomika seminari lahendused

* 3 3 Raamatus esitatud ülesannete vastuseid. Ülesanne 1.1. Kui kujutada ühevõrra kasulikke komplektihulki graafiliselt teljestikus, kus telgedel on hüviste kogused, kehtivad järgmised seaduspärasused. Täielikult asendatavate hüviste korral on samakasulikkuskõverad langevad sirged, mille tõus sõltub hüviste piirkasulikkuste (need ei sõltu hüvise kogusest) vahekorrast. Kaaskaupadest (hüvised ei ole omavahel asendatavad) koosnevad optimaalse proportsiooniga hüvisekomplektid paiknevad koordinaatide alguspunktist algaval sirgel, mille tõus sõltub komplekti kuuluva kummagi hüvise hulgast (kui kumbagi kuulub komplekti üks, siis on tõusunurk 45 o ). Kuna kasulikkustase ei muutu ainult ühe hüvise koguse suurenedes, siis on sellest punktist algavatel telgedega...

Mikroökonoomika
109 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Majandusteooria I seminari vastused

Ja kuna hindade suhe (eelarvejoone tõus) on eelarvejoone tuletis, siis saame selle võrduse alusel dq 2 p MU1 p MU1 p 2 leida täiesti täpse lahendi tingimusest  1   1  . Suhe 1  on dq1 p2 MU 2 p2 MU 2 p2 3 teada, aga kuidas leida piirkasulikkuste suhe, kui matemaatika on meelest läinud? MU1 2q121  q2 2q1q2 2q2   2  . Kuna valida tuleb nii, et mõlemad asendusmäärad oleksid MU 2 q12 1q121 q1 q1 2 2q 1 võrdsed, siis komplekti optimaalse koosseisu leidmise tingimuseks on  2 q 2  q1 . 3 q1 3...

Majandusteooria alused
114 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Majandusteooria arvestustestid

Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest. 7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 8...

Mikro-makroökonoomika
900 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Test 04 - Majapidamisteooria

 november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks...

Mikroökonoomika
678 allalaadimist
thumbnail
14
docx

MIKROÖKONOOMIKA test4 majapidamisteooria

Tõene Väär Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama. Küsimuse tekst Kogukasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Küsimuse tekst Piirkasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku...

Mikroökonoomika
312 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Mikroökonoomika

Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisand järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulik tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljend...

Mikro ja makroökonoomika
428 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mikro- ja makromajanduse eksamiks kordamine

3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Piirkasulikkuse teooria mõõdab täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadavat kasulikkus. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub...

Majandusteaduse alused
2 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Mikro- Makroökonoomika KT1

Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 34 Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus > 0 Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 35 Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 36 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question...

Mikro ja makroökonoomika
417 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Majandusajaloo kontrolltöö

Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...

Majandusajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun