Mikroökonoomika. Konspekt 2010. (0)

INDREK SAAR
MIKROÖKONOOMIKA
LOENGUKONSPEKT
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
SISUKORD
1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4
1.1.  MIKRO - JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4
1.2. MAJANDUSE  KESKNE  PROBLEEM...............................................................................................5
1.3.  TOOTMISRESSURSID  .................................................................................................................5
1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK  MAJANDUSAGENDID .....................................................................5
1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .............................................................................................................6
1.6.  MAJANDUSTEADUS  ..................................................................................................................7
1.7. SUURIMAD TAKISTUSED MAJANDUSTEADUSES...........................................................................8
1.8.  NORMATIIVNE  JA POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS ..................................................................8
1.9.  MAJANDUSTEOORIA  JA  GRAAFIKUD  ..........................................................................................8
1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10
2.  TURUMAJANDUS  NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................13
2.1. TURUMAJANDUS NING  TURG ................................................................................................... 13
2.2. NÕUDLUS .............................................................................................................................. 13
2.3. PAKKUMINE ........................................................................................................................... 15
2.4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE TASAKAAL ..................................................................................... 16
2.5."KOMISTUSKIVID" D-S MUDELI ANALÜÜSIL ............................................................................. 17
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE  ELASTSUS  .............................................................................19
3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19
3.2. NÕUDLUSE  HINNAELASTSUS  ................................................................................................... 19
3.3. NÕUDLUSE  ELASTSUST  MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22
3.4. ELASTSUSE JA  KOGUTULU  VAHELINE SEOS .............................................................................. 22
3.5. NÕUDLUSE  RISTELASTSUS  JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23
3.6. PAKKUMISE ELASTSUS............................................................................................................ 24
4. TARBIMISE  OPTIMEERIMINE ..............................................................................................26
4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...................................................................................... 26
4.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ................................................................................... 26
4.3.  ORDINAALSE  KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29
4.4. SISSETULEKU- JA  ASENDUSEFEKT  ........................................................................................... 31
5. TOOTMINE JA  TOOTMISKULUD .........................................................................................33
5.1. KASUMI KÄSITLUS  MAJANDUSTEOORIAS  ................................................................................. 33
5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33
5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL...................................................................................... 34
5.4. TOOTMINE JA KULUD  PIKAL  PERIOODIL ................................................................................... 37
6. TÄIELIK  KONKURENTS  JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE............................................40
6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ........................................................................................... 40
6.2. KASUMI  MAKSIMEERIMINE  LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40
6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER............................................................................................. 42
6.4. KASUMI MAKSIMEERIMINE PIKAL PERIOODIL ........................................................................... 43
7.  MONOPOL  JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ....................................................................44
7.1. MONOPOLI OLEMUS................................................................................................................ 44
7.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE ..................................................................................................... 45
7.3. EFEKTIIVSUS TÄIELIKU JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI KORRAL ........................................... 46
8. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA  OLIGOPOL .............................................................48
8.1. MONOPOLISTLIK KONKURENTS ............................................................................................... 48
8.2. OLIGOPOL .............................................................................................................................. 48
8.3. ERINEVATE TURUTÜÜPIDE VÕRDLUS ....................................................................................... 49
9. RESSURSITURUD.....................................................................................................................51
2
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
9.1. TÖÖTURG............................................................................................................................... 51
9.2.  KAPITALITURG ....................................................................................................................... 53
9.3. MAATURG ............................................................................................................................. 54
9.4.  MAJANDUSRENT  .................................................................................................................... 55
10. MÄNGUTEOORIA ..................................................................................................................57
10.1 MÄNGUTEOORIA JA NASH´I TASAKAAL .................................................................................. 57
10.2. TÜÜPMÄNGUD...................................................................................................................... 59
10.3. JÄRGMÄNGUD ...................................................................................................................... 61
KIRJANDUS ..................................................................................................................................63
3
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS
1.1. Mikro- ja makroökonoomika
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib majapidamiste, firmade ja valitsuste
valikuid  piiratud ressursside tingimustes ning nende valikute mõju kogu majandusele.
Majandusteaduses eristatakse mikro- ja makroökonoomikat. Üldiselt on leitud, et
mikroökonoomika
tundmine
on
eelduseks
makroökonoomika
paremaks
omandamiseks. Mikroökonoomika
uurib majanduse erinevate komponentide
(kodumajapidamised, firmad) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad,
kuidas need  valikud  vastastikku üksteist mõjutavad ja millist mõju avaldab nendele
valitsuse tegevus. Makroökonoomika raames käsitletakse majanduse koondnäitajaid
( inflatsioon , töötus,  majanduskasv ). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja
valitsuste mõju majandusele kui tervikule.
Miks õppida mikro- ja makroökonoomikat? Peaaegu kõikide inimeste olulisemate
valikute puhul on tegemist majanduslike otsustega: parlamendi valimised, elukoha
valik, elukutse valik, perekonna loomine. Ühtegi nimetatud valikut ple võimalik teha
ilma, et puututaks kokku majanduslike küsimustega. Mikro- ja makroökonoomika
õppimine ei tee kindlasti kedagi geeniuseks, kuid sellele vaatamata on oluliste
majandusseaduste tundmine abiks igapäevaelus. Tehes igapäevaseid otsuseid ilma, et
tuntaks majandusseadusi, võiks seda piltlikult võrrelda “pimeduses kobamisega”.
Majandusseadusi tundes on võimalik vastus leida näiteks järgmistele küsimustele:
Ø Miks inimestel on alati raha vähem kui vaja?
Ø Miks iga uus asi alguses on huvitav aga hiljem sellest tüdinetakse?
Ø Miks pole suvel alati lihtne tööd leida, teinekord on see aga väga lihtne?
Ø Miks on vesi nii odav, kuigi ilma selleta inimene elada ei saa?
Ø Miks on vääriskivid nii kallid, kuigi ilma nendeta saab inimene väga edukalt
elada?
Ø Miks mõned inimesed on vaesed ja teised rikkad?
Ø Miks Eesti pole sama rikas kui USA?
Ø Miks  enamikes  riikides vajavad põllumajandustootjad riigipoolset toetust?
Ø Miks kogutakse makse?
Ø Miks mõned inimesed muretsevad valitsuse eelarve puudujäägi pärast?
Ø Miks enamikes  endistes  kommunistlikes riikides on plaanimajanduselt üle
mindud  turumajandusele?
Ø Miks kauplustes hinnad pidevalt kasvavad?
Ø Mida mõeldakse, kui räägitakse majanduse “ülekuumenemisest” ning mida
sedalaadi “ kuumenemine ” tähendab tavakodaniku jaoks?
Neile ja veel  paljudele  teistele küsimustele leiab vastuse, kui tutvuda mikro- ja
makroökonoomika põhiseadustega.
4
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
1.2. Majanduse keskne probleem
Peamised probleemid, mida majandusteaduses püütakse lahendada, tulenevad
ressursside piiratusest. Selle probleemi olulisuses ei saa keegi kahelda, kuna kõik
inimesed puutuvad nimetatud probleemiga kokku iga päev.  Valides  näiteks selle
vahel, kas õhtul minna  kinno  või teatrisse, puutume kokku piiratud ajaressursiga (ei
saa minna korraga nii teatrisse kui ka kinno). Kuna aga inimeste tahtmised ja soovid
on piiramatud, siis sellest tulenevalt peab iga ühiskond lahendama 3 majanduse
põhiküsimust:
Ø Mida toota?
Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem
tarbimiskaupu
( toidukaubad ,
mängufilmid)
või
hoopis
investeerimiskaupu
( toiduvalmistamise  seadmed, kaamerad)?
Ø Kuidas toota?
Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt
õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema  eraomanduses  või
riigiettevõtted?
Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada?
Kes saab maitsta majanduse “ vilju ”? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka
“laiskadel saada söönuks”?
1.3. Tootmisressursid
Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal
kasutada kolme liiki  tootmisressurssi :
Ø Maa
Looduslikud  ressursid  nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv,  nafta , õhk, vesi jne.
Ø Töö
Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises.
Ø  Kapital
Tootmisvahendid , mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka
kuuluvad  haamrid , arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne.
1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid
Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad
majandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nad
siiski jagada nelja suurde rühma:
Ø  Majapidamised
Kodumajapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid
otsuseid, mis puudutab tarbimist ja säästmist. Nende tuluallikas on tootmistegurite
müügist saadav tulu, nad on tootmistegurite omanikud. Tegutsevad hüviste turu
nõudluspoolel (ostavad firmade poolt toodetuid kaupu) ja tegurituru pakkumispoolel
(müüvad firmadele tootmistegureid). Majapidamisi võib teatud mõttes pidada kõige
5
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
olulisemateks majandusagentideks, sest majanduse kolme põhiküsimuse lahendamisel
otsitakse just selliseid võimalusi, mis maksimeeriksid selle grupi heaolu.
Ø Firmad
Ostavad teguriturul kodumajapidamistelt tootmistegureid, mida kasutavad kaupade ja
teenuste tootmiseks, mida nad pakuvad hüviste turul. Tegutsevad hüviste turu
pakkumispoolel ja tegurituru nõudluspoolel.
Ø Riik (valitsus, avalik  sektor )
Kontrollib ja reguleerib seadusandlike aktidega ja majanduspoliitiliste vahenditega
majapidamiste ja firmade turukäitumist.
Ø Välismaailm
Kui nimetatud kolm majandusagenti suhtlevad ühe riigi piires ainult omavahel, on
tegemist
suletud
majandusega.
Tänapäeval
suhtlevad
enamikes
riikides
majandusagendis ka välismaailmaga, sellisel juhul on tegemist avatud majandusega.
1.5. Majandussüsteemid
Kolme majanduse põhiküsimust lahendades kasutatavad erinevad ühiskonnad
erinevaid majandussüsteeme, kus majandusagentide omavahelised suhted baseeruvad
erinevatel alustel:
Ø Turumajandus ehk “nähtamatu käe” majandus
Turumajanduses teevad firmad ja majapidamised valikuid lähtudes iseenda heaolu
maksimeerimisest. Firmad toodavad hüviseid (st kaupu ja teenuseid), mis annavad
suurimat  kasumit. Kasumit annavad aga sellised hüvised, mida majapidamised
soovivad osta. Lisaks tuleb kasumi maksimeerimiseks kasutada tootmismeetodeid,
mis minimeeriksid tootmiskulud. Seega juhib justkui teatud “nähtamatu käsi”
majandust sel moel, et ressursse kasutatakse võimalikult säästlikult ning samas
toodetakse selliseid kaupu, mida majapidamised kõige enam soovivad. Tagatud pole
siiski ressursside õiglane jaotus, kuna küsimus, kellele toota, määratakse ära sellega,
kelle omanduses olevad ressursid (tööjõud, kapital, maa) annavad  suuremaid  tulusid.
Ø Käsu- ehk  plaanimajandus
Käsumajanduses lahendab kõik küsimused valitsus, kuna talle kuuluvad (peaaegu)
kõik tootmisressursid. Teisisõnu valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota.
Varasematel  aegadel , vähesel määral ka tänapäeval, võis kohata ka selliseid süsteeme,
kus tarbijad ja tootjad langevad kokku. See tähendab, et inimesed valmistasid kõik
vajaliku endale ise. Kui vaja, kutsuti naabrimees appi. Sellist majandust kutsutakse ka
vahel “ Robinson   Crusoe ”  majanduseks . Lisaks võis  vanadel  aegadel (ja miks mitte ka
praegu) kohata ka majandusi, kus majanduslik käitumine oli allutatud uskumustele,
kommetele, veendumustele. Sellist majandust nimetatakse tavamajanduseks.
Reaalselt on kõikides ühiskondades tegemist segamajandustega, kus on  esindatud
kõikide
majandussüsteemide
elemente.
Valdavalt
siiski
on
kasutusel
turumajandussüsteemid, kus rohkemal või vähemal määral on ka käsumajanduse
elemente, st avalik sektor sekkub turumajanduse toimimisse eesmärgiga aidata kaasa
turu tõrgeteta funktsioneerimisse ja tagada sotsiaalne õiglus ühiskonnas.
6
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
1.6. Majandusteadus
Majandusteadlaste eesmärgiks on vastata küsimustele, mis nagu  eespool  öeldud,
saavad alguse ressursside piiratusest ühiskonnas. Nende ülesandeks on selgitada ja
põhjendada
majanduses
toimuvaid
protsesse.
Kuidas
nad
seda
teevad?
Majandusteadlaste töö tulemusena sünnivad majandusteooriad. Majandusteooriaid
lugedes saavad inimesed vastused nendele küsimustele, millele majandusteadlased on
suutnud vastuse leida. Seega on majandusteooria justkui sild majandusteaduse ja
reaalse majanduse vahel. Majandusteooriate loomise protsessis võib eristada kolme
etappi :
Ø Jälgimine ja mõõtmine
Alati on võimalik õppida ajaloost, sest ajalugu  kipub  tihtipeale korduma. Ajalugu
uurides on võimalik järele uurida, millised tagajärjed erinevatel protsessidel
ühiskonnale ja majandusele võivad olla. Seetõttu majandusteadlased koguvad
andmeid näiteks looduslike ja inimressursside, palkade ja töötundide, maksude ja
valitsuse kulutuste jt näitajate kohta.
Ø Majanduslik analüüs ehk mudeli loomine
Ainuüksi faktid ja ajalooliste sündmuste tundmine ei ole alati piisav selleks, et teha
mingeid järeldusi. Tihti
on vaja lisaks sellele ka kasutada mitmeid majandusliku
analüüsi  meetodeid . Majanduslik analüüs algab  mingite  eelduste püstitamisega, mis
võimaldab keerukad  majandusprotsessid  taandada lihtsatele kõige olulisemate seoste
süsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saab
prognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võib
mudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust,
majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused,
väheneb nõudlus hüviste järele, firmad hakkavad vähem  tootma , väheneb nõudlus
tööjõu
järele,
tööpuudus
kasvab.
Selline
verbaalloogiline
mudel
võimaldab
prognoosida
maksukoormuse
kasvu
mõju
tööpuudusele.
Kõige
sagedamini
kasutatakse
majandusteaduses
graafilisi
(mis
väljendavad
erinevaid
seoseid
intuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetriliste
mudelite kõrval) mudeleid. Graafiliste mudelite olemust kirjeldatakse lähemalt
edaspidi,
kuna
peamiselt
sedalaadi
mudeleid
kasutatakse
antud
kursusel
majandusteoreetiliste seaduspärasuste esitamisel.
Ø Empiiriline analüüs ehk mudelite kontrollimine
Mudeli tulemused võivad faktidega olla kas kooskõlas või mitte. Mudelite
kontrollimisel statistiliste  andmetega  toimub majandusteooriate loomine. Selleks
kasutatakse enamasti ökonomeetrilist modelleerimist (statistikat, matemaatikat ja
majandusteooriat ühendav  teadusharu ). Kui mudeli prognoos on faktidega kooskõlas,
omandab mudel piltlikult öeldes teooria staatuse. Majandusteooria ongi sisuliselt
majandusmudelite kogum. Siinkohal tuleb ka märkida, et selliseid mudeleid, mis igas
olukorras kehtivad, on väga vähe. Reeglina kirjeldab konkreetne mudel mingeid
majandusprotsesse edukalt üksnes teatud tingimustel. Isegi kui üks tingimus pole
täidetud, võib mudeli prognoos ja tegelik tulemus olla väga erinevad.
7
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
1.7. Suurimad takistused majandusteaduses
Ø  Ceteris   paribuse  (muude tingimuste samaks jäämise) tingimus
Erinevad seaduspärasused, mida majandusteooriatega suudetakse seletada, kehtivad
üksnes ceteris paribuse tingimusel. Näiteks kui on teada, et autode hinnatõus
vähendab autode läbimüüki, siis seda tingimusel, et muud tegurid, mis samuti võivad
läbimüüki oluliselt mõjutada, jäävad samaks. Näiteks kui samal ajal toimub väga suur
kütusehindade langus, siis võib see sündmus hoopis autode müüki suurendada.
Ø  Kumb  oli enne, kas muna või kana?
Kui sündmusele B eelneb sündmus A, siis ei saa kohe järeldada, et sündmus A
põhjustas sündmuse B. Sündmuse A võis hoopis põhjustada sündmus B või hoopis
sündmus C.
Ø 2 + 2   4
Näiteks kui ühe inimese sissetulekud suurenevad, on ta paremas olukorras. Kui
suurenevad kõigi inimeste sissetulekud, ei pruugi keegi  nendest  paremas olukorras
olla. Seega pole majandusanalüüsis sageli kõige olulisemad mitte absoluutsed,
kuivõrd just suhtelised muutused.
Ø Subjektiivsus
Teadlased on sageli  omaenda  teoreetiliste arusaamade “vangid”. Kui õppida üks
teooria “liiga” selgeks, võib see raskendada teistest  teooriatest  arusaamist. Teisisõnu,
kui keegi teab liiga palju, mis ei ole õige, kuid mida ta ei saa oma mälust kustutada,
võib see raskendada uute teooriate omaksvõtmist.
Ø Ratsionaalsuse eeldus
Majandusteooriate kehtivuse üks põhitingimus on, et majandusagendid käituvad
ratsionaalselt, mis tähendab egoismi, tundetust, sõltumatust,  teistega  mittearvestamist.
Tegelikkuses sellist inimest kohtab harva või üldse mitte. Seega on sageli ka inimeste
käitumist majandusmudelitega peaaegu et võimatu väga täpselt kirjeldada.
1.8. Normatiivne ja positivistlik majandusteadus
Eelpool  nimetatud subjektiivsuse probleem teeb majanduses eriti oluliseks teha vahet
normatiivsel ja positivistlikul majandusteadusel. Positivistlik majandusteadus on
faktilisel materjalil põhinev analüüs. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Mis on
vaesuse põhjused Eestis? Millised tagajärjed on alkoholiaktsiisi tõstmisel alkoholi
müügile? Normatiivne majandusteadus on
majanduses toimuvate protsesside
hinnanguline analüüs, mille põhiküsimus on, kuidas majandus peaks  toimima . Vastab
näiteks
järgmistele küsimustele: Kas valitsus peaks vaeseid  toetama ? Kas
suurenevate maksutulude tõttu peaks valitsus oma kulutusi  suurendama  või mitte?
Normatiivses majandusteaduses tõstatatud probleemid ja küsimused lahendatakse
poliitiliste otsustega.
1.9. Majandusteooria ja graafikud
Majandusteooriat õppides puututakse paratamatult kokku graafikutega. Graafikud ja
majandusõpikud käivad kokku samamoodi nagu “ sukk  ja saabas”. Graafikud on
olulised seetõttu, et nende abil on võimalik paigutada väga suur hulk informatsiooni ja
8
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
seoseid väga väikesesse alasse. Graafikud näitavad enamasti, kuidas mingi näitaja
muutub teatud aja jooksul või kuidas on omavahel seotud mingid kaks näitajat.
Näiteks on tabelis 1 toodud seos tulumaksumäära ja maksutulude vahel.
Tabel 1
Valitsuse  maksutulud  ja maksumäärad
Tulumaksumäär (%)
Valitsuse maksutulud (kr)
0
0
5
100 000
10
250 000
15
450 000
20
650 000
25
400 000
30
0
Joonisel 1 on vertikaaljoonel (ehk  vertikaal - või Y-teljel) tulumaksumäärad ja
horisontaaljoonel (ehk horisontaal- või X-teljel) valitsuse maksutulud. On
700000
600000
500000
400000
aksutulud
m  300000
200000
alitsuse
V  100000
0
Maksumäär
Joonis 1. Maksutulude ja maksumäärade vaheline seos ehk  Laffer ´i kõver
selge, et ainult üks pilk joonisele annab palju rohkem informatsiooni kui üks pilk
tabelile. Ja enamasti on andmeid oluliselt rohkem kui tabelis 1, mis teeb joonised
veelgi efektiivsemaks infokandjateks.
Analüüsides graafikuid, tuleb väga sageli määrata kõverate tõus. Kõvera tõus näitab,
kui palju muutub vertikaalteljel kujutatud  muutuja  väärtus, kui horisontaalteljel
kujutatud muutuja väärtus muutub ühe ühiku võrra. Kui X-telje väärtuse suurenedes
suureneb ka Y-telje väärtus, on tegemist positiivse tõusuga, vastasel korral on
tegemist negatiivse tõusuga. Kui tõusu väärtus on võrdne kõigis kõvera punktides, siis
9
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
on tegemist sirge joonega ja sellist seost nimetatakse lineaarseks seoseks. Joonisel 1
on seos mittelineaarne ja sellel kõveral tõus erinevates punktides erineb.
Üldiselt võib graafikud, mida kõige sagedamini kasutatakse majandusmudelites,
jagada nelja rühma sõltuvalt sellest, kuidas uuritavad muutujad omavahel seotud on:
Ø seos on negatiivne
Ø seos on positiivne
Ø seosel on kas miinimum või maksimumpunkt
Ø seos puudub
Positiivse tõusuga
Seos puudub
lineaarne seos
Seos miinimumpunktiga
x  konstantne
y
y
Seos puudub
y konstantne
y
Negatiivse tõusuga
lineaarne seos
x
x
x
Joonis 2. Sagedasemad graafikud majandusmudelites
Eespool toodud näide maksumäärade ja maksutulude kohta kuulub kolmandasse
kategooriasse, kus maksimumpunkt  saavutatakse  20% tulumaksumääraga. Kõiki teisi
nimetatud seoseid kirjeldavate graafikutega puutume kokku edaspidi.
1.10. Majanduse põhireeglid ning nendega seotud mõisted
Enne mikroökonoomika teooriatega tutvumist on kasulik olla teadlik majanduse
neljast peamisest reeglist, mis kehtivad peaaegu alati. Siinkohal on oluline ka
märkida, et iga inimene puutub oma elus nende reeglitega kokku iga päev ja seda
mitmeid-mitmeid kordi, ilma et seda enesele teadvustakski. Allpool tutvustatakse ka
mõningaid
majandusteooriates
laialt
kasutatavaid
mõisteid/käsitlusi,
mis
kirjeldatavate reeglitega hästi haakuvad.
Ø Ressursside  piiratus
Seda reeglit juba eespool käsitleti. Sisuliselt väidab see reegel, et inimeste soovid on
mõõtmatult suuremad kui on ressursid nende soovide rahuldamiseks. Kui keegi tabab
end mõttelt, et ta peab  millestki   loobuma , on ta enesele teadmata tunda saanud selle
reegli mõju. Nagu juba eespool ka  mainitud , saavad enamus majandusteaduses
käsitletavad probleemid alguse just ressursside piiratusest. Seetõttu suur osa
majandusteooriaid selgitavadki, kuidas majandusagendid optimeerivad oma käitumist
piiratud ressursside tingimustes (mikroökonoomika  uurimisobjekt ) ning millised on
selle tagajärjed kogu majandusele (makroökonoomika uurimisobjekt). Optimeerimise
tulemusel valib majandusagent võimalike käitumisalternatiivide hulgast sellise, mis
rahuldab  tema soove kõige paremini. Majapidamised maksimeerivad oma heaolu
piiratud  eelarvega , firmad kasumit piiratud tootmisvõimalustega, valitsus ühiskonna
10
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
heaolu piiratud riigieelarvega. Loomulikult saab probleemi püstitada ka vastupidi, kus
minimeeritakse kulutusi, et saavutada soovitud eesmärk (nt majapidamine soovib käia
turismireisil Indias minimaalsete  kuludega  jne).
Ø  Alternatiiv - ehk  loobumiskulu
Ressursside piiratusega kaasneb alati ka  alternatiivkulu  ehk loobumiskulu, sest
piiratud ressursside tingimustes on inimesed sunnitud pidevalt tegema valikuid.
Valides õhtul kinoseansi asemel  teatrietenduse , on teatri alternatiivkulu kinoseanss.
Seega inimeste igapäevaste valikutega kaasneb alati ka alternatiivkulu, mis on
sisuliselt saamatajäänud tulu (või kasu) parimast alternatiivsest kasutamata jäänud
võimalusest. Üks majandusteooria põhiideesid kõlab järgmiselt: kui ressursside
kasutuselevõtmise alternatiivkulu ületab sellest saadavat tulu, ei ole see kõige parem
viis ressursside kasutamiseks ning ratsionaalselt käituv majandusagent sellist valikut
ei tee.
Kahte esimest reeglit saab  illustreerida  tootmisvõimaluste kõveraga. Kõver joonisel 3
näitab maksimaalseid kahe kauba tootmiskombinatsioone, seega väljendab see
ressursside piiratust, sest punktides, mis asuvad väljaspool kõverat, on tootmine
ressursside puudumisel võimatu. Liikudes mööda tootmisvõimaluste kõverat on näha,
et selleks, et suurendada ühe kauba tootmist, tuleb  loobuda  mingist hulgast teise
kauba  tootmisest . Näiteks joonisel 3 tuleb selleks, et alustada relvade tootmist,
loobuda 5 ühikust leivast. Seega esimese relva alternatiivkulu on 5 leiba.
Tootmisvõimaluste kõver
80
70
60
50
40
leivad  30
20
10
0
0
1
2
3
4
5
6
relvad
Joonis 3. Tootmisvõimaluste kõver.
Jooniselt 3 näeb ka seda, et teise ja kolmanda relva alternatiivkulu on juba suurem kui
5 leiba. Mis sellest järeldub? See tähendab, et  alternatiivkulud  kasvavad, mistõttu
tootmisvõimaluste kõver ei ole lineaarne sirge vaid kumer. Siin on tegemist
kasvavate alternatiivkulude seadusega, mis tuleneb sellest, et näiteks toodud näites
iga täiendav leiva tootmisest vabanev ressurss sobib vähem relvade tootmiseks kui
eelmine  ressurss, mistõttu iga täiendava relva tootmiseks on vaja üha rohkem ja
rohkem ressursse leiva tootmisest ära võtta. Kui alternatiivkulud oleksid konstantsed
(mida erandjuhtudel võib ette tulla), oleks tootmisvõimaluste kõver lineaarne sirge.
Tootmisvõimaluste kõverast rääkides ei saa üle ega ümber efektiivsuse mõistest.
Kuna ühiskonna ressursid on piiratud, on eesmärgiks kasutada ressursse võimalikult
efektiivselt. Majanduse efektiivsuse hindamiseks kasutatakse majandusteaduses
11
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
enamasti käsitlust, mida nimetatakse Pareto efektiivsuseks ehk optimaalsuseks. Et
oleks tagatud Pareto efektiivsus, peab olema täidetud kolm tingimust. Esiteks, ei ole
(eelpool toodud näites) võimalik suurendada relvade tootmist ilma, et vähendataks
leiva tootmist. Järelikult
on
Pareto efektiivsed
kõik punktid, mis
asuvad
tootmisvõimaluste kõveral. Kõverast seespool olevad punktid on ebaefektiivsed (sest
nendes punktides on võimalik suurendada ühe kauba tootmist, ilma et vähendataks
teise kauba tootmist), väljaspool asuvad punktid on aga võimatud. Kirjeldatud
efektiivsust  nimetatakse ka tootmisefektiivsuseks ( production  efficiency). Kuid
efektiivsusel on veel kaks  tahku . Isegi kui on tagatud tootmisefektiivsus, võivad
hüvised
olla
majapidamiste
vahel
jaotunud
viisil,
mis
võimaldab
nende
ümberjaotamisel suurendada ühe (või mitme) majapidamise heaolu, ilma et mõne
teise majapidamise heaolu
langeks . Sellisel juhul on
võimalik suurendada
vahetusefektiivsust ( exchange  efficiency). Vahetusefektiivsus on saavutatud, kui
hüvised on jaotunud viisil, et nende ümberjagamisel pole võimalik kellegi heaolu
suurendada ilma, et kellegi teise heaolu langeks. Lisaks eristatakse ka jaotuslikku
efektiivsust (allocative efficiency). On selge, et kui riigis kasutatakse ressursse
efektiivselt (nii tootmise kui ka  vahetuse   seisukohast ), kuid seejuures toodetakse
ainult ühte kaupa (näiteks  relvi ), pole see siiski kõige parem lahendus. Järelikult on
tootmisvõimaluste kõveral üks tootmiskombinatsioon, mis on teiste suhtes  eelistatum .
Leides
sobivaima
punkti
tootmisvõimaluste
kõveral,
saavutatakse
jaotuslik
efektiivsus. Sellise tootmiskombinatsiooni puhul toodetakse ühiskonnas selliseid
kaupu, mida ühiskonnas
kõige
rohkem väärtustatakse. Näiteks
kui
selleks
kombinatsiooniks on 60 leiba ja 2 relva, siis kolmandat relva väärtustatakse vähem,
kui selle relva tootmiseks  loobutud  15 leiba. Kui kõik kolm efektiivsustingimust on
täidetud, saame rääkida Pareto-efektiivsest majandusest.
Ø Piirprintsiip
Kolmanda
majanduse
põhireeglina
toodud
piirprintsiip
on
üks
olulisemaid
põhimõtteid, mida majandusanalüüsides kasutatakse. Piltlikult on selle printsiibi mõte
selles, et ei maksa “taga nutta” minevikus toimunud ebaõnnestumisi ja tuleb vaadata
tulevikku ning analüüsida iga uue võimaliku valiku/otsuse täiendavat tulu ja kulu. Kui
täiendav tulu (ehk  piirtulu ) on suurem kui täiendav kulu (ehk  piirkulu ), on valik
majanduslikult otstarbekas ning ratsionaalne. Kui suurem on kulu, siis mitte.
Ø Kahanevuse seadus
Kahanevuse seadus kehtib nii firmadele kui ka tarbijatele. Firmade puhul tähendab
see seda, et kui suurendatakse ühe tootmisressursi kasutamist nii, et teiste
tootmisressursside  mahtu ei muudeta, annab iga täiendav tootmisressurss üha vähem
ja vähem täiendavat toodangut. Tarbija puhul annab iga täiendav ühe kauba  tarbitav
ühik üha vähem ja vähem täiendavat kasulikkust. Seda tunnetab iga inimene iga päev
näiteks söögilauas, kus esimene suutäis annab kõige suurema rahulolu  juurdekasvu ,
viimane aga võib koguni rahulolu vähendada, kui kõht “ägisemiseni” täis süüakse.
12
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE
2.1. Turumajandus ning turg
Nagu esimeses peatükis kirjeldati, on iga majanduse põhiküsimused mida, kuidas ja
kellele toota. Enamus riikides kasutatakse nende küsimuste lahendamiseks süsteemi,
mida
nimetatakse
turumajanduseks.
Isegi
riigid,
kes
kasutavad
valdavalt
käsumajandussüsteemi
(nt
Kuuba ,
Põhja-Korea),
peavad
siiski
arvestama
turumajanduse põhiprintsiipidega. Tegemist on ju süsteemiga, mis toimib iseenesest,
ilma et valitsus olulisel määral sekkuks (välja arvatud siis teatud käitumisnormide,
omandiõiguste jmt reguleerimine seaduste kaudu), mis  viitab  sellele, et majanduses on
olemas isereguleeruvad ja isetoimuvad protsessid, milledega mittearvestamine ei
pruugi ka käsumajanduses anda neid tulemusi, mida läbi käskude soovitakse
saavutada. Tundes majanduse toimemehhanisme ilma valitsuse sekkumiseta, on
võimalik analüüsida ka valitsuse  sekkumise  mõju majandusele. Tänapäeval valdavalt
kasutusel  olevates  segamajandustes valitsused sekkuvadki majandusse sageli mitte
otseselt, vaid läbi turumehhanismi. Elementaarse näitena võiks tuua kvootide
kehtestamise  põllumajandustoodetele, mis vähendab nende pakkumist ja tõstab nende
hinda.
Läbi
sellise
mehhanismi
on
valitsusel
võimalik
muuta
paremaks
põllumajandustootjate olukord ilma, et ta ise neile otseselt toetusi maksma või mõnel
muu moel sekkuma peaks. Antud peatükis käsitletaksegi konkreetselt neid
seaduspärasusi, mis kehtivad puhtas turumajandussüsteemis.
Nagu
eelmises
peatükis
mainitud,
kasutatakse
majandusteooriates
majandusprotsesside kirjeldamiseks majandusmudeleid. Nii saab ka turumajanduse
toimemehhanismi
kirjeldada
mudeliga ,
mis
väljendab
turumajanduses
kõige
olulisemaid seoseid. Kui meid  huvitab  eelkõige see, kuidas otsustatakse, kui palju
mingit konkreetset hüvist toodetakse (saame vastuse majanduse põhiküsimusele: mida
toota?), on otstarbekas kasutada mudelit, mis näitaks seoseid tarbijate soovide ja
tootjate tootmisvõimaluste vahel. Selliste seoste kirjeldamine ühes ja samas  mudelis
peaks andma võimaluse välja selgitada, milles tarbijad ja tootjad “kokku lepivad”.
Kohta, kus tarbijad ja tootjad kohtuvad, nimetatakse  turuks  ning antud peatükis
toimubki mingi konkreetse hüvise turu modelleerimine ning selle mudeli analüüs.
Turul toimub piltlikult öeldes “hääletamine”. Selle kauba hind, mille poolt tarbijad
“hääletavad” hakatakse rohkem tootma (ja vastupidi). “Hääletamisel” võidavad need,
kellel on rohkem raha, sest nende poolt “hääletatud” kaupu hakatakse rohkem tootma.
Rohkem hakatakse tootma neid kaupu seetõttu, et võimalus küsida kõrgemat hinda ja
suur nõutav kogus võimaldab tootjatel teenida selle kauba tootmisega suuremat
kasumit. Tarbijate soove väljendab turul nõudlus ja tootjate tootmisvõimalusi
pakkumine. Ühe hüvise turgu väga oluliseks iseloomustajaks on ka selle hüvise hind.
Järgnevalt selgitataksegi eraldi nende kahe mõiste olemust ja seost hinnaga.
2.2. Nõudlus
Mingi hüvise nõudlusega (tähistatakse tähega D, ing k  demand ) väljendatakse
sisuliselt seda, kui kõrgelt tarbijad antud hüvist väärtustavad. Nõudlus näitab, kui
palju on tarbijad nõus selle eest maksma ja kui palju nad teatud hinnaga on nõus seda
ostma/tarbima. Seega on nõudluse puhul tegemist nõutava koguse ja hinna vahelise
seosega. Seda seost võib nimetada ka nõudlusmudeliks, mis peaks kirjeldama, milline
seos valitseb ühe konkreetse kauba nõutava koguse ja hinna vahel. Terve mõistus
(ilma et selleks oleks vaja teha põhjalikku uurimustööd) ütleb, et mingi kauba nõutav
kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind. Kuna tegemist on juba väga
13
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
laialtlevinud ja kõigi poolt aktsepteeritud seosega, siis nimetatakse seda lausa
nõudlusseaduseks. Siiani on hinna ja nõutava koguse vahelist seost kirjeldatud
verbaalloogilise mudelina, kuid antud seost saab esitada ka graafilise mudelina, mida
on tehtud joonisel 4. Joonisel on kujutatud vertikaalteljel hinda ja horisontaalteljel
kogust ning seost hinna ja koguse vahel väljendab negatiivse tõusuga kõver.
Kui miks see seos ikkagi on selline? Sellise seose loogikat saab põhjendada kahest
lähtekohast. Esiteks, kui küsida, et miks hinna tõustes hakkab tarbija seda hüvist
vähem ostma, on vastuseks, et seda põhjustavad asendus- ja sissetulekuefekt.
Asendusefekti tõttu hakkavad inimesed kallimat hüvist asendama odavamate
kaupadega . Sissetulekuefekti tõttu inimeste reaalne sissetulek hüvise hinna kasvades
alaneb  (tal jääb vähem raha teiste hüviste  ostmiseks ) ja ta on sunnitud selle hüvise (ka
teiste hüviste) tarbimist vähendama, kuna tal lihtsalt pole selle jaoks raha. Teiseks, kui
küsida, et miks iga järgmise tarbitava ühiku eest on tarbija nõus järjest vähem
maksma (vt joonist 4: 1. ühiku eest 12 kr ja teise ühiku eest 8 kr), siis on siin tegemist
kahanevuse seadusega. Kuna majandusteoorias enamasti eeldatakse, et iga järgnev
tarbitav ühik annab järjest vähem heaolu juurde, siis ollakse valmis ka iga järgneva
ühiku eest ka vähem maksma. Teisiti öeldes, ollakse iga järgmise ühiku tarbimise
nimel nõus loobuma järjest vähem teistest hüvistest, kuna iga kauba tegelik hind pole
mitte makstud raha, vaid see, mis selle raha eest ostmata jääb.
Nõudluskõvera  nihe
14
12
10
8
hind
6
Leiva
4
2
0
0
1
2
3
4
5
6
Leiva kogus
Joonis 4. Nõudluskõvera nihe.
Peale kauba enda hinna mõjutavad kauba nõutavat kogust ka järgmised mõjurid:
Ø sissetulek
Ø teiste kaupade hinnad
Ø tarbijate ootused
Ø tarbijate arv
Ø tarbijate maitse ja  eelistused
14
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
Esiteks, on selge, et kui tarbijate sissetulek kasvab, siis kasvab ka nende ostujõud
ning hakatakse peaaegu kõiki kaupu rohkem tarbima. Teiseks, kuna tarbijad teevad
valikuid erinevate kaupade vahel, lähtudes  muuhulgas  ka nende hindadest, on
loogiline, et ka teiste kaupade hinnamuutused võivad kauba nõudlust oluliselt
mõjutada.  Kolmandaks  kujundab inimeste tarbimisotsuseid ootused. Kui nt
oodatakse , et kauba hind lähitulevikus tõuseb, võib osutuda otstarbekaks kaup enne
hinnatõusu ära osta, seega hetkeline nõudlus kauba järele kasvab. Neljandaks, kuna
turunõudlus moodustub üksikindiviidide individuaalsete nõudluste summast, siis kui
nt tarbijate arv väheneb, väheneb ka turunõudlus. Ja  viimaseks , tarbijad lähtuvad
oma tarbimisotsuste tegemisel muuhulgas ka enda isiklikest eelistustest ja  maitsest ,
seega kui need peaksid mingil põhjusel  muutuma , toimuvad muudatused ka kaupade
nõudluses.
Kui muutub kauba enda hind, toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kui
toimuvad muutused mõnes eespool nimetatud mõjuris, toimub nõudluskõvera nihe,
sest nõudluskõver väljendab üksnes kauba hinna ja nõutava koguse vahelist seost. Kui
näiteks suurenevad inimeste sissetulekud, siis inimesed soovivad leiba, mis maksab
endiselt 8 krooni (vt joonis 4), osta kahe ühiku asemel kolm ühikut, sest nõudluskõver
nihkus väljapoole.
2.3. Pakkumine
Pakkumise (tähistatakse tähega S, ing k  supply ) all mõeldakse hüviste kogust, mida
firmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Nii nagu ka
nõudluse puhul, seotakse ka pakkumise korral hüvise kogus hinnaga. Kuid
vastupidiselt nõudlusele, on pakutav kogus seda suurem, mida kõrgem on hind.
Sellise seose põhjustab kahanevuse seadus. Selle seaduse kohaselt on iga järgneva
toodanguühiku tootmine eelmisest kallim (kuna iga järgnev ressursiühik annab vähem
toodangut, ona vaja rohkem ressursse hõivata, mis tähendab ka suuremaid  kulusid ).
Seetõttu soovivad firmad igast järgmisest toodetud ühikust saada ka suuremat tulu.
Samas kujutatakse analüüsi lihtsustamiseks pakkumiskõverat erinevatel põhjustel
sageli ka  horisontaalse  sirgena, kui eeldatakse, et tootmismahu suurendamisel kulud
kasvavad konstantselt. Lisaks, siinkohal tasub veel ka märkida, et teatud turutüüpide
korral selline seos hinna ja pakutava koguse vahel üleüldse puudub. Kuid kahte
viimatinimetatud mõtet käsitletakse põhjalikumalt tootmise ja konkurentsi teemade
juures. Antud peatükis lähtume positiivse tõusuga pakkumiskõverast.
Peale kauba enda hinna mõjutavad kauba pakutavat kogust veel järgmised mõjurid:
Ø  tehnoloogia  tase
Ø tootmisressursside hinnad
Ø alternatiivsete kaupade hinnad
Ø tootjate ootused
Ø tootjate arv
Tehnoloogilise taseme all mõeldakse kaupade tootmistehnikaid ja tootmiseks
kasutatavaid ressursse. Kui nende tase kasvab või võetakse kasutusele mingeid uusi
tehnikaid, mis on tootlikumad (nt suudetakse  samade  ressurssidega toota rohkem), siis
suudetakse ka olemasoleva hinnataseme juures rohkem pakkuda. Oluliseks pakkumise
mõjuriks on ka tootmistegurite hinnad, nt tööjõukulu ehk töötajatele makstav
palgakulu . Kui palgakulu kasvab, siis igal hinnatasemel suudetakse pakkuda vähem,
15
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
sest hinnataseme säilitamiseks tuleks tootmismahtu vähendada ja osa töötajaid
koondada. Alternatiivsete kaupade all mõeldakse siin erinevaid kaupu, mille
tootmiseks on võimalik kasutada sama või sarnast tootmistehnoloogiat. Seega tootjad
eelistavad pigem sellise kauba tootmist, mille hind on kõrgem, seega suureneb ka
sellise kauba pakkumine. Nii nagu tarbijate puhulgi, mõjutab ka tootjate käitumist
ootused. Kui oodatakse nt hinnatõusu, võib osutuda otstarbekaks kauba müügiga
mõnevõrra oodata, et tulevikus saada kauba müügilt kõrgemat hinda ja seeläbi teenida
ka suuremat kasumit. Lõpetuseks, kuna ka turupakkumine moodustub kõikide firmade
pakkumiste summana, siis avaldab pakkumisele mõju ka firmade arv. Nii nagu
nõudluskõvera puhulgi, kui muutub mõni tegur (v.a. hüvise enda hind), mis mõjutab
hüvise pakkumist, siis toimub pakkumiskõvera nihe.
2.4. Nõudluse ja pakkumise tasakaal
Kandes tarbijate soovid (nõudluse kujul) ja tootjate võimalused (pakkumise kujul)
ühele joonisele, moodustub sellest uus  graafiline  mudel,  nimetame  selle D-S mudeliks
(nõudluse ja pakkumise mudel). Antud mudel ei kirjelda seoseid üksnes hinna ja
pakutava koguse või hinna ja nõutava koguse vahel, vaid ka pakkumise ja nõudluse
omavahelist seost. Antud mudeliga saab näidata, milliseks kujuneb mingil  konkreetsel
turul hüvise tootmis/müügimaht ning hind ehk millise koguse ja hinna juures tekib
tasakaal. Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias olukorda, kus süsteemi
kaasatud näitajatel pole  tendentsi  muutuda. Teisisõnu on tegemist süsteemi  rahuliku
seisundiga . Tasakaal ei pruugi olla alati soovitud, mis on sageli ka ajendiks valitsuse
sekkumiseks majandusse. D-S mudeli kontekstis on tasakaalu puhul siiski tegemist
soovitud seisundiga ( eeldusel  et D väljendab tarbijate soove ja S tootjate võimalusi).
Nõudluse ja pakkumise tasakaal tekib sellise hinna korral, kus nii nõutav kui ka
pakutav kogus on võrdsed. See tähendab sisuliselt seda, et tasakaalupunktis on hüviste
hinnad sellised, mille korral firmad on võimelised pakkuma täpselt nii palju hüviseid
kui tarbijad on nõus antud hinna korral ostma. Graafiliselt on D-S mudel ja tasakaal
kujutatud joonisel 5. Graafiliselt asub tasakaal kõverate ristumispunktis. Kui hind on
Hind
Pakkumine
pülejääk
p
Ülejääk
tasakaal
Puudujääk
ppuudujääk
Nõudlus
Qtasakaal
Kogus
Joonis 5. Tasakaal D-S mudelis
16
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
Tasakaaluhinnast kõrgem, tekib ülejääk ning firmad peavad oma toodangust
lahtisaamiseks hinda  langetama . Kui hind on turuhinnast madalam, siis tekib turul
puudjääk ehk defitsiit ning  firmadel  on võimalik hinda tõsta, vastasel korral jäävad
osa tarbijatest, kes on nõus hüvise eest turuhinda (ka turuhinnast kõrgemat hinda)
maksma, hüvisest ilma.
Hind
Pakkumine
p1
p0
Nõudlus 1
Nõudlus 0
Q0
Q1
Kogus
Joonis 6. Sissetulekute kasvu mõju turutasakaalule
D-S mudelis on võimalik analüüsida ka erinevate antud mudeliga mittehõlmatud
näitajate mõju turule, st tasakaalukogusele ja -hinnale.  Eelnevast  on teada, et hüvise
nõudlust mõjutab peale hüvise enda hinna (mis on hõlmatud ka mudelis) ka näiteks
sissetulekud. Eespool ka selgitati, muutused tegurites, mis avaldavad mõju nõudlusele
või pakkumisele, siis avaldavad need muutused (v.a. hüvise enda hinna muutused)
mõju nõudluse ja pakkumise kõverate asukohale graafilises mudelis. Kui näiteks
suurenevad hüvise tarbijate sissetulekud, siis ilmselt kulutatakse vähemalt osa
suurenenud tuludest ka antud hüvise peale, mille tulemusel soovitakse iga hinna
korral osta suuremat kogust. Nõudluskõver nihkub paremale,  tasakaaluhind  ja -kogus
kasvavad, nagu näidatakse joonisel 6.
2.5."Komistuskivid" D-S mudeli analüüsil
Kasutades nõudlust ja pakkumist majandusanalüüsides, tuleb ületada ka mõningad nö
“komistuskivid”, milledele “komistades”, võib jõuda täiesti valedele järeldustele.
Ø Ceteris paribuse nõude täitmine
Näiteks võib tekkida olukord, kus autosid müüakse madalama hinnaga vähem kui
kõrgema hinnaga. Põhjus võib peituda selles, et inimeste sissetulekud on oluliselt
kasvanud. Kui ekslikult arvatakse, et inimeste sissetulekud ei ole kasvanud, võidakse
järeldada, et autode nõudluskõver on positiivse tõusuga, mis on täiesti vale järeldus.
Ø Liikumine  pikki  kõverat  versus  kõvera nihe
Näitena olgu toodud arutluskäik, mis  ilmekalt  näitab, millistele ekslikele tulemustele
võib viia
nõudluskõverate vale tõlgendamine: "Halb saak ei pruugi hinda tõsta.
Alguses võib hind küll tõusta, kuid kõrgem hind vähendab nõudlust ja vähenenud
17
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
nõudlus langetab hinna  endisele   tasemele ." Kõrgem hind ei vähenda nõudlust, vaid
nõutavat kogust.
Ø Turutasakaalu olemus
Mõni skeptik võib väita järgmist:” Kuidas saab olla ainult üks  tasakaalukogus ? Turul
müüdav kogus ja ostetav kogus on ju alati võrdsed!” See on küll tõsi, aga näiteks liialt
kõrge hinna korral on müüjad väga aktiivsed müüma oma müümata toodangut, mis
lõppkokkuvõttes põhjustab hindade languse. Seetõttu, ainult selles punktis, kus
nõudlus ja pakkumiskõverad ristuvad, on kõik osapooled rahul.
18
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
3.1. Elastsuse olemus
Negatiivse tõusuga nõudluskõver näitab seda, et hüvise nõutav kogus hinna tõustes
väheneb. Aga kui palju nõutav kogus pärast hinnatõusu muutub ja kas see muutus on
ühesugune kõikide hüviste puhul? Ja kui ei ole, siis millest see sõltub, et mõne hüvise
puhul pärast hinna muutust muutub nõutav kogus oluliselt, teise hüvise puhul jääb
nõutav kogus pea et samale tasemele? Nõutava koguse reageerimistugevust
mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas
reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad
muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem
kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena
rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist
nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-list
muutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on tegemist mitteelastse
nõudlusega.
3.2. Nõudluse hinnaelastsus
Olgu teada järgmised andmed. Mobiiltelefone Nokia nõutav kogus hinnaga 1000 kr
on miljon telefoni ja hinnaga hinnaga 500 kr kolm miljonit telefoni. Toodud andmed
on  kantud  ka graafikule (vt joonis 7) ja joonistatud mobiiltelefonide nõudluskõver.
1200
1000
800
ind
600
H
400
200
0
0
1
2
3
4
Kogus (m ln)
Joonis 7. Mobiiltelefonide nõudlus
Toodud seosest on näha, et kui hind langeb 50% (1000 kr-lt 500 kr-le), siis nõutav
kogus suureneb 200% (1 mln-lt 3 mln-le). Kohe on näha, et kuna kogus muutus
rohkem kui hind (200% > 50%), siis on tegemist elastse nõudlusega. Sageli on aga
vaja võrrelda erinevate kaupade nõudluselastsusi omavahel. Näiteks kui on teada, et
mobiiltelefonide  Ericsson  hinna  langemisel  30% suureneb nõutav kogus 150%, saab
küll öelda, et jällegi on tegemist elastse nõudlusega (sest 150% > 30%), aga ei saa
öelda, kumma telefoni, kas
Nokia või Ericssoni, nõutav
kogus
reageerib
hinnamuutustele rohkem. Seetõttu arvutatakse iga kauba puhul koefitsient, mis näitab,
19
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
kui palju muutub nõutav kogus, kui hind muutub 1%. Selline koefitsient leitakse, kui
nõutava koguse %-ne (või suhteline) muutus jagatakse hinna %-se (või suhtelise)
muutusega ja nimetatakse seda nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiks:
∆Q
P
∆
E =
÷
(1)
Q
P
1
1
kus E tähistab nõudluse hinnaelastsuse koefitsienti, ∆Q koguse ja ∆P hinna muutust,
Q1 ja P1 on vastavalt koguse ja hinna väärtused enne hinna muutust. Järgides seda
valemit, on ENokia = 200% / 50% = 4 ja EEricsson = 150% / 30% = 5 ja järelikult on
Ericssoni telefoni  ostjad  hinna muutuste suhtes tundlikumad (sest 5 > 4).
Elastsuse arvutamise valemit analüüsides  selgub , et kui :
Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna
muutus)
Ø E  p, siis on keskmiselt iga
toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu
firma saab kahjumit. Kui ATC   kahjum
Kahjum
Püsikulu
AFC
Kogu-
kulu
Muutuv-
Kogu-
P
kulu
tulu
AVC
Kogutulu > muutuvkulu
p > AVC
Joonis 22. Kahjumis firma jätkab lühiperioodil tootmist
kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata. Teisisõnu on
otstarbekas tootmist jätkata, kui  kogutulud  on suuremad kui kogumuutuvkulud või kui
p > AVC. Kui firma lõpetab kirjeldatud olukorras tootmise, siis tulusid ta ei saa, kuid
püsikulud jäävad alles. Sellisel juhul on kahjum (mis on võrdne püsikuludega) suurem
kui kahjum tootmise jätkamisel. Seda olukorda, kus firmal on kahjumi korral
otstarbekas lühiperioodil tootmist jätkata, on kujutatud joonisel 22.
p
p
MC
S
AVC
MR2
MR1
MR0
Q
Q
Joonis 23. Lühiperioodi pakkumiskõver täieliku konkurentsi tingimustes
Sellist punkti, mille korral p = AVC, nimetatakse sulgemispunktiks ( shut -down
point). Joonise 23 vasakpoolsel graafikul on selleks punkt, kus on võrdsed nii AVC,
MR ja MC. See tähendab sisuliselt seda, et madalama hinnaga kui p0 ei ole firmad
42
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
nõus toodangut pakkuma, kõrgema hinnaga aga küll. Kui hind tõuseb näiteks p1-ni,
siis firmad suurendavad pakutavat kogust. Järelikult on võimalik luua otsene seos
toote hinna ja pakutava koguse vahel ning saab joonistada pakkumiskõvera, mida on
tehtud joonise 23 parempoolsel graafikul. Sisuliselt moodustavad pakkumiskõvera
MC kõvera väärtused, mis asuvad kõrgemal minimaalsest AVC väärtusest.
6.4. Kasumi maksimeerimine pikal perioodil
Lühiperioodil võib firma täieliku konkurentsi tingimustes teenida nii kasumit,
kahjumit kui olla tasuvuspunktis. Kuid pikal perioodil saavad firmad ainult null-
kasumit (normaalkasumit). Põhjus seisneb selles, et kui firma saab majanduskasumit,
siis see meelitab turule uusi firmasid, kuna turule sisenemiseks täieliku konkurentsi
tingimustes piiranguid pole (vt täieliku konkurentsi omadusi peatüki alguses). See
suurendab pakkumist (sest tootjate arv suureneb), mis  alandab  hinda. Hinna langus
aga viib kasumi languseni (vt joonis 23). Kui aga firma on kahjumis, siis  turult   lahkub
osa firmasid, pakkumine väheneb, hind tõuseb ning firmad, kes turule alles on jäänud,
jõuavad tasuvuspunkti. Kirjeldatud arenguid on kajastatud joonisel 24. Kui
pakkumine on tasemel S1, siis p > ATC ja firma teenib kasumit. See meelitab turule
uusi firmasid, pakkumine suureneb tasemele S0, hind langeb ning firmad teenivad
üksnes normaalkasumit. Sellest järeldub, et täieliku konkurentsi tingimustes toodavad
firmad minimaalse ühikukuluga, järelikult täielik konkurents tagab tootmise
efektiivsuse (st pole võimalik suurendada ühegi hüvise tootmist ilma, et vähendataks
mõne teise hüvise tootmist ehk kasutades tootmisvõimaluste kõverat, tagab see
asukoha kõvera peal). Teine oluline järeldus on see, et pikal perioodil on täieliku
konkurentsi turul pakkumiskõver horisontaalne sirge, kus firmad pakuvad toodangut
üksnes miinimumühikukuluga. Kõrgem hind meelitaks turule kohe uusi tulijaid, mis
suurendaks pakkumist ja vähendaks hinda (kuni ATC miinimumtasemele). Madalam
hind aga viib firmad kahjumisse ning sunnib turult  lahkuma .
p
p
S1
S0
S2
MC
ATC
MR1
MR0
MR2
D
Q
Q
Joonis 24. Täieliku konkurentsi tingimustes on tasakaal punktis, kus firmad teenivad
null-kasumit (normaalkasumit)
43
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
7. MONOPOL JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE
7.1. Monopoli olemus
Mittetäieliku konkurentsiga turge saab liigitada järgmiselt:
Ø monopol
Ø oligopol
Ø monopolistlik konkurents
Järgnevalt vaadatakse, milles seisneb monopoli olemus, mis jääb võrreldes täieliku
konkurentsiga teise äärmusesse. See tähendab seda, et kui täieliku konkurentsi
tingimustes firmadel puudus võime turgu ja turuhinda mõjutada, siis monopoolsel
turul on firmal väga tugev mõju hinna üle. Monopoli nimetatakse seetõttu ka
hinnategijaks. See ongi peamine erinevus täieliku ja mittetäieliku konkurentsi vahel.
Monopoli iseloomustavad omadused on järgmised:
Ø tootjaid on üks
Ø toodang  unikaalne
Ø väga suured turule sisenemisbarjäärid
Monopoli peamised tekkepõhjused on järgmised:
Ø firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised
On selge, et kui hüvisel pole asendushüviseid, siis on selle hüvise nõudlus
mitteelastne , kuna tarbijatel pole võimalik hinna tõustes sellest hüvisest loobuda. Kuid
loomulikult on  monopolid  pidevalt teiste tootjate surve all, kes meeleheitlikult
üritavad mingeid asendushüviseid välja mõelda, et ka osa saada monopoolsetest
kasumitest.
Ø turule  sisenemine  on raskendatud nii legaalsete kui ka mittelegaalsete
barjääride tõttu
Legaalsed  barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenuse
pakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenuste
kvaliteeti. Või siis selleks, et stimuleerida leiutustegevust. Leiutiste puhul antakse
mingi uue toote väljatöötajale patent, mis annab sellele tootjale mingi perioodi vältel
ainuõiguse oma leiutatud toodet pakkuda. Mittelegaalsed barjäärid tekitavad
loomulikke  monopole . Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteid
madalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem  firmat . Loomuliku
monopoli ja täieliku konkurentsi turgu on võrreldud joonisel 25. Joonisel 25
vasakpoolsel graafikul näidatakse, et toodangumahu kasvades ATC väärtus pidevalt
väheneb. Seega, mida suuremat kogust üks firma toodab, seda madalamat hinda saab
ta küsida. Kui turul oleks kaks firmat, siis mõlemad firmad rahuldaksid ainult osa
kogunõudlusest, seega nende  tootmismaht  oleks väiksem ning ATC kõrgem.
Parempoolsel graafikul näidatakse, et kui ATC kõver on U-kujuline, siis  mahub  turule
rohkem firmasid, kes kõik saavad toota minimaalse ATC-ga. Põhimõtteliselt võib ka
monopoli puhul ATC kõver olla U-kujuline, aga kui nõudlus on nii väike, et ATC ei
hakka ennem kasvama, kui nõudlus on rahuldatud, suudab üks firma toota odavamalt
kui kaks või rohkem firmasid.
44
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
p
p
MC
ATC
ATC
MC
D
D
Q
Q
Joonis 25. Loomuliku monopoli ja täieliku konkurentsi võrdlus
7.2. Kasumi maksimeerimine
Monopolid maksimeerivad oma kasumit põhimõtteliselt samal moel nagu firmad
täieliku konkurentsi tingimustes. Kui MR > MC, siis on võimalik tootmismahtu
suurendades kasumit suurendada. Punktis, kus MR = MC, on kasum maksimaalne.
Erinevus seisneb selles, et kui täieliku konkurentsi tingimustes tegutsevate firmade
nõudlus moodustas väikese osa turunõudlusest, siis monopoli nõudlus ongi
turunõudlus (sest ta on ainuke firma). Seetõttu monopoli nõudluskõver pole mitte
horisontaalne sirge, vaid negatiivse tõusuga. Sellest tulenevalt ei lange kokku ka
monopoli MR kõver ja nõudluskõver, nii nagu see oli täieliku konkurentsi
tingimustes. Monopoli MR kõver asub nõudluskõvera all, ehk iga tootmismahu korral
on monopoli toodangu hind piirtulust kõrgem. Miks see nii on? MR on teatavasti tulu,
mida firma saab täiendava toodanguühiku müügist. Selle selgitamiseks kasutame
järgmist näidet. Oletame, et pagar müüb päevas 1 saia hinnaga 5 kr. Nõudlus saiade
järele on selline, et kui saia hind langeks 4 kr-le, siis ostetakse 2 sai. Seega kogust 2
müüakse hinnaga 4 kr. Et leida 2. saia MR, tuleb leida TR muutus pärast
hinnamuutust. Enne hinnamuutust oli TR 5 kr (5 x 1 = 5 kr), pärast hinnamuutust 8 kr
(4 x 2 = 8 kr). Nagu näha, suurenes TR pärast tootmiskoguse suurendamist 5 kr-lt 8
kr-le, ehk siis MR on 3 kr. Hind aga on 4, seega hind on suurem kui MR. Põhjus
peitub selles, et kui tootmiskoguse suurendamisel hind langeb, siis tuleb kõik ühikud
müüa madalama hinnaga, mitte ainult viimane ühik. Sel põhjusel ongi MR alati
väiksem kui hind. Joonisel 26 on kujutatud monopoli kasumi maksimeerimine.
Nii nagu firmad täieliku konkurentsi tingimusteski, maksimeerib monopoli kasumi
toodangumaht , mille korral MR = MC. Optimaalne  tootmiskogus  joonisel 26 on Q*.
Selleks, et näha, kas monopol teenib kasumit, tuleb võrrelda ATC ja hinda. Joonisel
26 on optimaalse toodangumahu Q* juures p > ATC ning monopol teenib kasumit.
Kasumi moodustab hall ristkülik, mis näitab  igalt  toodetud ühikult saadud kasumit
kokku, kus kasumi ühe ühiku eest moodustabki p ja ATC vahe.
45
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
p
Kasum
MC
ATC
MR
D
Joonis 26. Monopoli k
Q*asumi maksimeerimine
Q
Täieliku konkurentsi tingimustes pikal perioodil firmad majanduskasumit ei  teeninud .
Kuna monopoolsel turul on turule sisenemine raskendatud, teenivad monopolid
majanduskasumit ka pikal perioodil. Samas on monopolile omane traditsioonilise
pakkumiskõvera puudumine. Kuna monopol valib oma tootmismahu ja hinna alati
nõudluskõvera
pealt,
siis
saab
nõudluskõverat
samaaegselt
pidada
ka
pakkumiskõveraks (täieliku konkurentsi tingimustes valib firma mäletatavasti hinna ja
koguse nõudluskõvera, mis samal ajal on ka piirtulukõver, ja piirkulukõvera
ristumiskohast).
7.3. Efektiivsus täieliku ja mittetäieliku konkurentsi korral
Selleks, et saada aru täieliku konkurentsiga turu eelistest  monopolide  ees, on kasulik
võrrelda, milles seisneb erinevus hinna ja koguse määramisel nimetatud kahe
MC
p
pm
ptk
D
MR
Qm
Qtk
Q
Joonis 27. Täieliku konkurentsi ja monopoli võrdlus
46
PDF Creator - PDF4Free v2.0                                                     http://www.pdf4free.co m
© Indrek Saar 2010
turutüübi korral. Seda näidatakse joonisel 27. Näidatakse, et suurim erinevus seisneb
selles, et monopol toodab vähem ja kõrgema hinnaga kui täielik konkurents. Kui
võrrelda kahte turgu efektiivsuse seisukohast, siis kumb turg toimib efektiivsemalt?
On juba eelmisest peatükist teada, et täieliku konkurentsi tingimustes on tagatud
tootmisefektiivsus (st toodetakse minimaalse ATC-ga), kuid kui vaadata joonist 26,
siis monopoli korral see nii ei pruugi olla. Joonisel 26 näiteks on ATC minimaalne
suurema tootmismahu juures, kui monopol tegelikult oma kasumi maksimeerimiseks
valib. Efektiivsusel on ka teine külg, jaotuslik efektiivsus (vt esimest peatükki). Kui
vaadata tootmismahu ja hinna kujunemist täieliku konkurentsi tingimustes, siis
joonisel 26 näidatakse, et MC = p, mis tähendab sisuliselt seda, et kaupade viimase
ühiku tootmise MC ühiskonna jaoks on võrdne piirkasulikkusega, mida tarbijad
saavad viimase hüvise tarbimisest (piirkasulikkust väljendab hind, mida tarbijad on
nõus maksma). Kui vaadata samades tingimustes olukorda monopoolsel turul, siis seal
MC  2). Seega
on Nash´i tasakaalus olukord, kus õpilane õpib 10 tundi ja sooritab raske eksami.
10.2. Tüüpmängud
Analüüsides
erinevaid
olukordi
mänguteooria
abil,
saba
välja
tuua
rida
tüüpsituatsioone, mille tulemused on oma  olemuselt  identsed. Siinkohal vaadeldakse
kahte sellist tüüpsituatsiooni, mis on tüüpmängu järgi saanud nimetusteks vangi
dilemma  (ing k prisoner`s dilemma) ja sugude lahing (ing k  battle  of the sexes).
Vangi dilemma on kõige klassikalisem näide, mida mänguteooria kontekstis esile
tuuakse. Tegemist on olukorraga, kus on kinni võetud kaks meest, süüdistatuna teatud
kuriteos. Mõlemad teavad, et kui nad tunnistavad mõlemad üles, ootab neid 3-aastane
vanglakaristus, kui nad kumbki ei tunnista, ootab neid 2-aastane karistus, kui aga üks
tunnistab  ja teine mitte, ootab ülestunnistajat kõigest 1-aastane, mittetunnistajat aga
10-aastane karistus (vt joonis 38). Mida nad peaksid tegema?
Süüdistatav A
Tunnistab
Ei tunnista
A: 3
A: 10
Tunnistab
B: 3
B: 1
Süüdistatav
B
A: 1
A: 2
Ei tunnista
B: 10
B: 2
Joonis 38. Vangi dilemma
Selgub, et mõlemal on otstarbekas üles tunnistada, sest kui vaadata A olukorda, siis
ükskõik mida B ka ei  teeks , on  temal  igal juhul otstarbekas tunnistada, sest 3