ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind.
e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus, seega AFC kui toodetakse kogus 0C on lõigu JH või EF pikkus; f) ÕIGE; firma nn sulgemishind on AVCmin, kuna aga keskmise muutuvkulu AVC ja piirkulu MC kõverate lõikepunkt ongi AVC miinimumpunkt, siis väide on täiesti õige; g) ÕIGE; kasumilävel tootmine tähendab, et kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed, mistõttu firmal ei ole majanduskasumit, kuid ei ole ka kahjumit; kui aga hind P=ATC, siis ongi tegemist kasumilävele vastava hinnatasemega; 5.d; hinnavõtjast täielikult konkureerivad firmad TKF saavad lühiperioodil valida optimaalse toodangu koguse kooskõlas kuldreegliga, turuhinda üksik firma mõjutada aga ei saa (seda tähendabki ,,hinnavõtmine"); 6.b; normaalkasum on selline kasumi tase, mille korral firmal on mõtet antud tegevusvaldkonnas edasi
E D 1110 = 110 = 11 = 1,727272 = 9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust hinda alandada, sest selliselt suurenevad müüjate kogutulud; 12. c; arvutame nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendi kaar- (e keskpunkti) elastsusena, mida soovitatakse kasutada, kui teisiti ei ole öeldud; 2000 18 E D = 2 4000 = 8 = 2,25 ; arvutuses on võetud aluseks koguse muut 5000-3000=+2000 kaubaühikut ja 9 keskmine kogus (3000+5000)/2=4000 ühikut; hinna muut (alanemine) 8-10 = -2 krooni, keskmine hind (10+8)/2=9; kui on tegemist elastse nõudlusega, siis hinna langus toob kaasa müüjate kogutulu TR
b) Müügipakkumiste ettevalmistamine c) Klientidega suhtlemine d) Pakkumiste arv ajaühikus 38. TV-reklaami puuduseks a) On piiratud nähtavus b) Ei ole suunatud sihtauditooriumile c) On see, et lühikese esitusaja tõttu ei pruugi jõuda reklaam tarbija teadvusesse d) On lühike eluiga 39. Otsepostitusreklaami selektiivsus on a) Väga kõrge b) Kõrge c) Keskmine d) Madal e) Väga madal 40. Kasumi valem on järgmine a) Kogukulud kogutulud b) Kogukulud / kogutulud c) Kogutulud kogukulud d) Kogutulud / kogukulud 41. Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on a) Turg ja nõudlus b) Tarbijate reaktsioonid c) Konkurentide hinnad d) Tegelik ja plaanitav turuosa 42. Tarbija hinnatundlikkus väheneb a) Luksuskaupu ostes b) Kui tarbija ei märka hinnatõusu c) Mitmefunktsionaalseid kaupu ostes d) Pikaajalise kasutusajaga tooteid ostes 43
11,5 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Toote- ja impordimaksude tase vaatlusperioodil võrdlusena kogu valitsussektori tasemega Tuhandetes eurodes 6200000 5 889 621 5200000 4200000 3200000 Valitsussektori kogutulud 2200000 1953944 1200000 757 959 237 377 Tulud toote- ja 200000 impordimaksude 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 st Pingerida toote- ja impordimaksude suhtest SKP-sse Euroopa Liidu riikides aastal 2011, % 18,4%
TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19. Inimesi, kes arvavad, et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest,
Toidu segamine jahutamise ajal Jahutamine vee- või jäävannis Jahutamine selleks ettenähtud jahutuskambris Kuuma toitu ei tohi külmkappi panna, sest see põhjustab temperatuuri tõusu külmikus k.a külmikus olevates toitudes ja rikub seega külmaahela järjepidevust 37. Kirjelda toidu hinna kujundamist. Milliseid kadusid roaportsjoni kalkuleerimisel arvestatakse? Hinnas oleneb nii kogu tulu, kui ka ettevõtte kasum. Kasun=kogutuli-kogukulud ehk kasum=(hind x müügikogus) kogutulud Hinda mõjutab : müüdava koguse suurus, kasumi saamist Toidu omahind + km 20% + elekter, töötajate palgad, töövahendite kulu, rendikulu + vesi, kanalisatsioon, prügivedu, puhastusvahendid, kasumiosa Kalkuleerimisel arvestatakse: 1) Kuumtöötlemiskadu 2) Külmtöötlemiskadu 3) Serveerimiskadu 38. Kauba vastuvõtt, ladustamine ja säilitamine 1) Ladu(-15C) kuivained, konservid, maitseained, joogid 2) Külmik(+2.
koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi. Tööhõive suurenemine 2015. aastal 2,6% ja keskmise palga kasv 6% aitasid täita küll riigikassat, kuid kiire palgakasv ohustab pikemas perspektiivis Eesti edasist majandusarengut, kuna tööjõu tootlikkus on samal ajal vähenenud. Rahandusministeeriumi andmetel kahanes tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste
c) klientidega suhtlemine d) pakkumiste arv ajaühikus 39) TV-reklaami puuduseks a) on piiratud nähtavus - raadio b) ei ole suunatud sihtauditooriumile - ajaleht c) on see, et lühikese esitusaja tõttu ei pruugi jõuda reklaam tarbija teadvusesse d) on lühike eluiga - ajaleht 40) Adresseeritud otsepostitusreklaami selektiivsus on a) väga kõrge b) kõrge c) keskmine d) madal e) väga madal 41) Kasumi valem on järgmine a) kogukulud – kogutulud b) kogukulud / kogutulud c) kogutulud – kogukulud d) kogutulud / kogukulud 42) Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on a) turg ja nõudlus b) tarbijate reaktsioonid c) konkurentide hinnad d) tegelik ja plaanitav turuosa 43) Tarbija hinnatundlikkus väheneb a) luksuskaupu ostes b) kui tarbija ei märka hinnatõusu c) mitmefunktsionaalseid kaupu ostes d) pikaajalise kasutusajaga tooteid ostes 44) Kasumiläve meetod hinna kujundamisel tähendab, et
AK - 11 4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 2011 2010. aastal laekus riigile makse vähem kui 2009. aastal ja eelarvekulude katteks otsustati suurendada mittemaksulisi tulusid nagu riigivara müük. Tulude taset aitasid hoida ka laekumised ELi tõukefondidest ja CO2 kvoodi müük. Samuti tõsteti käibemaksu ja tarbimismakse. Riigieelarve kogutulud seetõttu ei vähenenud 2010. aastal hakkas Eesti majanduskriisist välja tulema ja selle tõttu suurenes keskmine palk. Sellel aastal riik laene ei võtnud ja rahastas tulusid ületatavaid kulusid reservidest, mille tulemusena lõppes otsa pensionikassa erakorraline reserv ja vaba raha vähenes 483 miljoni euroni. Reserve kasutas riik ka 2011. aastal. Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulude seis paranes 2011. aastal liitus Eesti eurotsooniga ja võeti kasutusele euro.
teenusest huvitatud ja teevad suveks teie firmaga lepingu. Uuringu tulemusel saite järgmist infot: · 35 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 100 kord · 20 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 150 kord · 5 klienti palkavad teid oma muru niitma iga nädal hinnaga 200 kord Te saate pakkuda oma teenuseid 12 nädala jooksul ja te arvate, et suudate niita tunniga ühe muru. Püsivkulud: 700 Muutuvkulu muru kohta 128 1) Arvutage kogutulud suve jooksul iga erineva hinna puhul. a)100 muru kohta x 35 muru nädalas x 12 nädalat =42 000 b)150x20x12=36 000 c)200x5x12=12 000 2) Arvutage kogu muutuvkulude summa suve jooksul iga erineva hinna puhul a) 35 muru nädalas x 12 nädalat x 128 muutuvkulud=53760 b) 20x12x128=30720 c) 5x12x128=7680 3) Arvutage kogukulud suve jooksul iga erineva hinna puhul (püsikulud+muutuvkulud).
kr) millemuutuvkulud, juures kaetakse kr müügituludest kõik kulud, saamata siiski kasumit. (break evenpüspoint), Kasumilävepunktis on ikulud ka ettevõtte kogutulud ja kogukulud võrdsed, müügimahu kaetakse kasumilävi koguseliselt hiku jääamata ktu lu siiski kasumit. suurenedes üle kasumiläve, hakkab ettevõte teenima kasumit. Seda võib esitada ü naturaalühikutes : (tk, t vms) või müügituluna . 00 kr, p
7.3. Keskmine brutokuupalk (eur) [7] 2 8 3 839 887 949 1005 1065 1146 1 278, 301, 304, 305, 312, 327, 345, 365, 385, 404, 7.4. Keskmine vanaduspension (eur) 4 4 5 1 9 4 1 6 6 8 8 Valitsemissektori eelarve 8.1. Kogutulud (mln eur) 6125 6206 5990 6431 7003 7248 7731 8200 8510 8.2. Kogukulud (mln eur) 6566 6515 5962 6238 7049 7280 7597 8185 8571 - - 440, 308, 193, 133, 8.3
intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne, fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia 18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud 19. Kasumit maksimeeriv firma palkab tööjõudu seni kuni MPL = W/P 20. Tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, kui: F(z·K, z·L) = z·Y 21. Laenude intressimäärad sõltuvad esmajoones laenuaja pikkusest, laenu riskiastmest, laenu käsitlemise meetoditest = kõigist ülaltoodutest 22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline
Ettevõtte arengusse investeeritud jaotamata kasumit ei maksustata. 17 Ülesanne 23. Marge brutopalk kuus on 1 000.- eurot. Milline on Marge sissetulekult arvestatav tulumaks ja töötuskindlustus aastal 2012 / 2013 ? Arvuta. Liida maksukuludele ka tarbimisega kaasnev käibemaksu osa. Kui suure osa väljateenitust panustab Marge riigieelarvesse? Sarnaselt üksikisikuga on ka riigi huvi hoida eelarve tasakaalus. Tasakaalus eelarve korral katavad kogutulud kogukulusid. Eelarve ülejääk tähendab, et kogutulud on suuremad kui kogukulud. Eelarve ülejääk tekib majanduskasvu tingimustes kui suurenevad tavaliselt ka maksutulud, sest maksubaas tarbimise näol kasvab. Seevastu majanduslanguse ajal võib tekkida eelarve defitsiit, sest maksutulud kahanevad ja kogutulud on väiksemad kui kogukulud. Riigieelarve defitsiit on probleemiks paljudes riikides ning selle tasakaalustamine on riigi majandustegevuse üks tähtsamaid ülesandeid.
ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM MAJANDUSKASUM = KOGUTULUD TR (OTSESED KULUD + KAUDSED KULUD) e ARVESTUSLIK KASUM KAUDSED KULUD NORMAALKASUM peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale
riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5. Maksukoormus
nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD
Otsene kulu kui ettevõte ostab ressursse, mida ta ise ei oma. Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida
Tavaliselt käsitletakse ühikulist ja rahalist kasumiläve. Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt müügikäive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). 34. Hinnakujunduse paindlikkus Kristi 35. Hinnakujundamise meetodid hotellis 1. Tuhande reegel lähtutakse sellest, et igast $1000 investeeringust toa kohta läheb hinnaks $
Turu nõudluskõver vasakult paremale langev tüüpiine nõudluskõver. TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge, tuleneb tasakaaluhinnast P1 nõudluse D1 korral seega täielikult elastne. Piirtulu (marginal revenue MR): MR= TR/Q, kus TR- kogutulu MR=P, MR ja nõudluskõver kattuvad. Kui turuhind muutub, muutub ka firma nõudlus. Täieliku konkurentsi näide sügisel Keskturg näiteks. 2. Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 2.1 TKF-i kogutulud ja kogukulud Vt. Joonis 6.3 lühiperioodi kasumi maksimeerimine. 2.2 Kasumi maksimeerimise kuldreegel Selle puhul ei lähtuta kogutulu ja kulu vahest, vaid mingisugusest reeglist. Kui vaadata joonist 6.2, siis kuldreegli järgi vaadatakse MR-i ja MC-d (MC piirkulu). Reegli põhimõte: kui firma tahaks hästi palju pakkuda, tekib küsimus, et kui kaugele ta läheb toodangu kogusega. Kuldreegel: kõige parem olukord firmal siis, kui MC ja
IS-LM mudeli kaks tüüpilist tõlgendust on, et taoline mudel selgitab: millega on tulud määratud lühiperioodil, mil hinnatase on püsiv ning seda, mis nihutab kogunõudluskõverat 8. Mida kõrgem on tulutase, seda väiksem on reaalraha nõutav kogus ja seda madalam on tasakaaluintressimäär: Väär 9. Kui plaanitud kogukulutused PE ületavad kogutulu Y Keynesi risti mudelis, siis: mitteplaneeritud varuinvesteeringud on negatiivsed 10. Teljestikus kus horisontaalteljel on kogutulud (kogutoodang) ja vertikaalteljel intressimäärad, on tüüpiline IS kõver: alla paremale langev 11. Reaalraha nõutav kogus on vastassuunaliselt (negatiivselt) seotud intressimääraga ning samasuunaliselt (positiivselt) kogutuluga. „Tõene“ 12. Avaliku sektori kulutuste vähenemine tekitab plaanitud (kogu)kulutuste joone nihke allapoole ja IS kõvera nihke alla vasakule. Tõene 13
Kasumilavesid on mitmeid. Tavaliselt kasitletakse uhikulist ja rahalist kasumilave. Ühikuline kasumilavi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilavi on muugi netokaive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumilaved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilavi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumilave tuletamisel eeldatakse, et arikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tahendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt muugikaive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, pusikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilavi (cash break-even point), 3) finantskasumilavi (financial break-even point). GRAAFIK JA VALEMID SLAIDIDEL 51. Ohutusvaru Ohutusvaru (OV) on summa, mille võrra muugikaive uletab muugikaibe kasumilavepunktis. Mida lahemal on tegelik tegevusmaht kasumilavele, seda suurem on risk. Ohutusvaru naitab,
MC D, MR D, MR Q* Q Q* Q Joonis 21. Kasumi maksimeerimine täieliku konkurentsi tingimustes 4 Meeldetuletuseks, et kogutulud tähistatakse TR, ing k total revenue 41 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 6.3. Lühiperioodi pakkumiskõver Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Mis on selle põhjuseks? Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega
Finantsanalüüs: kasumi suhtarvud I Puhaskasumiga seotud näitajad: ·omakapitali tootlus 39 (puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE), ·varade tootlus (puhaskasum jagatud koguvaraga, ROA), II Puhas intressimarginaal (puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM), III Kogutuluga seotud näitajad: ·puhastulukus (puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ), ·varade tootlikkus (kogutulud jagatud koguvaradega, AU) IV Intressiväline tulukus (intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega) Pankade usaldatavusnormatiivid Panga netoomavahendite minimaalsuurus peab olema vähemalt 5 miljonit eurot. Netoomavahendite hulka kuuluvad panga esmased omavahendid ja täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid), millest arvatakse maha aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile. Esmased omavahendid
sissetulekute summa (Mereste, 2003, lk 641). Ettevõtte tekkepõhiste finantstulemuste matemaatilised valemid on (Alver & Reinberg, 2002, lk103): Kasum = kogutulu – kogukulu (1) Kulude liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks pannakse valem kirja järgmiselt: Kasum = kogutulu – muutuvkulud – püsikulud (2) Teades, et ettevõtte kogutulud ja muutuvkulud sõltuvad tegevusmahust, kasutatakse järgmist valemit: Kasum = müügihind*tegevusmaht – ühiku muutuvkulu*tegevusmaht – püsikulud (3) Ettevõttel on võimalik arvutada tasuvuspunkt ehk hetk, millal ettevõtte tulud katavad ära kulud ja millest edasi toimub müük juba kasumiga.[ CITATION Tru16 l 1061 ] Joonisel 2 on kujutatud tasuvuspunkt graafiliselt. Graafiline analüüs annab ülevaate
varem kasumilävena vaid arvestuslikku kasumiläve. Seoses raha ajaväärtusteooria levimisega ning kasumi ja rahavoo eristamisega kasutatakse rahanduses järjest rohkem rahavoolist ja finantskasumiläve. Kõigepealt käsitletakse üldlevinud kasumiläve tüüpi koos selle tuletusega. Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: (8.29) EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud, mis sisuliselt on müügikäive, leitakse järgmise valemiga: n (8.30) S= PQ i =1 i i , 10 Diskonteeritud tasuvusaja puhul tuleb valemis kasutada juba diskonteeritud rahavooge. Selle valemi rakendamisest arusaamiseks tuleb lugejal kindlasti uurida käesoleva peatüki lõpus olevat finantskaasust. 11 Erinevate kasumilävede puhul on siin kas ärikasum, modifitseeritud ärikasum või hoopis lisandväärtus.
materjalide laokulud), kuid teatud piirist hakkavad kasvama (näit. lisatasud töölistele teises ja kolmandas vahetuses töötamise eest). Joon. 11 .2. Piirkulukõver Piirkulukõver (MC) lõikab ühikkulukõverat alati selle madalaimas punktis. Ühikkulu langemisel peab piirkulu olema ühikkulust allpool (väärtus väiksem) ja kasvamisel ülevalpool (väärtus suurem). 11.2. Firma tulud Kogutulud on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis. Ühiktulu on kogutulu jagatud müüdud kogusega. Eelmisest järeldub, et hind võrdub ühiktuluga. Piirtulu on kogutulu kasv, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra. Tarbija käitumise teooria põhjal teame, et hinna langedes läbimüük kasvab. Tabel 11.1. Hind (a) Läbimüük tk/nädalas Kogutulu kr Piirtulu kr Ühiktulu kr
majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit) Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega püsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras, kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata. Teisisõnu on otstarbekas tootmist jätkata, kui kogutulud on suuremad kui kogumuutuvkulud või kui p > AVC. Kui firma lõpetab kirjeldatud olukorras tootmise, siis tulusid ta ei saa, kuid püsikulud jäävad alles. Sellisel juhul on kahjum (mis on võrdne püsikuludega) suurem kui kahjum tootmise jätkamisel. Sellist punkti, mille korral p = AVC, nimetatakse sulgemispunktiks (shutdown point). Graafikul on selleks punkt, kus on võrdsed nii AVC, MR ja MC.
PE kõikidel kogutulu tasemetel: suurenevad vähem kui 100 ühikut 98. Reaalraha nõutav kogus on vastassuunaliselt (negatiivselt) seotud intressimääraga ning samasuunaliselt (positiivselt) kogutuluga. TÕENE 99. Intressimäärad määravad ära …………… hüviste turul ning raha …………… rahaturgudel: : investeerimiskulutused; nõudluse 100. Teljestikus kus horisontaalteljel on kogutulud (kogutoodang) ja vertikaalteljel intressimäärad, on tüüpiline IS kõver: alla paremale langev 101. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena, siis kogutulude suurenemine ………… reaalraha nõudlust ning ……….. intressimäära: suurendab; tõstab Mittehindeline test Teema 8 102. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest
● tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele; ● kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. 20 Matemaatiline meetod: Ettevõtte tekkepõhised finantstulemused saab esitada valemiga: kasum = kogutulu - kogukulu Kuna kõik kulud liigitatakse kas muutuv- või püsikuludeks, võib selle valemi kirja panna ka järgmiselt: kasum = kogutulu - muutuvkulud - püsikulud Et firma kogutulud ja muutuvkulud sõltuvad tegevusmahust, võib kirjutada: kasum = müügihind * tegevusmaht - ühiku muutuvkulud * tegevusmaht - püsikulud * tegevusmahu all mõistetakse toodetud ja müüdud ühikute arvu (toodetud ja müüdud ühikute arv on ühesugune) NÄITEÜLESANNE: OÜ Liverpool toodab karikaid. Muutuvkulud on 360 eurot ühe karika kohta, püsikulud on 28 800 eurot kuus. Ettevõte müüb karikaid hinnaga 600 eurot tükk. Oletagem, et kuu jooksul müüakse 200 karikat
annaabi.ee 
