Miks rahvas ei osutanud vastupanu?

Vastus leiad õppematerjalist: LÄHIAJALUGU

LÄHIAJALUGU (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid?
Mis on positsioonisõda miks sai võimalikuks?
Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti?
Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid?
Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks keda ja miks võitjateks?
Miks �vaikiv ajastu?
Miks �diktatuuriks siidkinnastes?
Miks �autoritaarseks diktatuuriks?
Miks rahvas ei osutanud vastupanu?

LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD.

Imperialismiajastu ja ühiskond
Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised.
Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine

XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest
maailma valitses Euroopa
peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan
Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma
kolooniaid vajati:

et olla maailmas domineeriv

vaba kauplus, tolle ei olnud

mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal

tootmine odav, sest tööjõud odav

suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima , osati ennetada malaariat
iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria
Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas
põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks

Tehnika areng XX saj algul

Masinaehituses tööpingid , mis panid aluse seeriatootmisele
Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist
F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin
vendade Wrightide lennuk
L.Bleriot lend üle La Manche` i väina
Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a

Maailmamajandus XX saj.algul

monopolide kujunemine
Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine?
Kapitali väljavedu: kolooniatesse ( tooraine , maavarad , odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse
majanduse kasvu soodustus: raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine nt. Kiele ja Panama
arengu ebaühtlus – majanduse ebaühtlane areng viis suuriikide vaheliste suhete teravnemiseni

Ühiskondlikud liikumised XX saj. algul

suurim poliitiline jõud proletaarid, kuna oli toimunud tööstuslik pööre ning uus klass proletaarid ehk palgatöölised hakkasid oma õigusi suurendama, XX saj alguseks olid osad neist juba saanud varanduse omanikeks. Nad aina rikastusid.
Töölisliikumises kujunes 4 suunda:
1) Revionistid – Marx ’i õpetus vananenud, seda tuleb muuta, sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega
2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis , juht Vladimir Uljanov( Lenin ), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid , ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine
3) Tsentristlik suund, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed leida.
4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada , ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada?

Rahvusvahelised suhted XX saj algul.
Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid : millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda . Balkani sõdade tulemused.
Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused

Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis
Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril , suund kolooniate ümberjagamisele
Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas

Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa

Saksamaa ja Austria-Ungari- 1879 .a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas
Itaalia ühinemine – 1882. a. – soovis end kaitsa võimaluk rünnaku eest Prantsusmaalt

Antante

Venemaa ja Prantsusmaa – 1893.a. – Wilhem II (Saksamaa) loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, olukord muutus ohtlikuks, kardetisõjalist ohtu kolmikliidult, Prantsusmaa kartis Saksamaad
Inglsimaa ja Prantsusmaa – 1904 .a. südamlik kokkulepe-Inglsimaa ja Venemaa – 1907.a. – Inglismaa otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus, kartis kolmikliitu ja Prantsusmaa Venemaa vahelist lepingut
Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid oma kolooniate üle

Keskriigid: millal, millised riigid, miks

XX saj algul eemaldus liidust Itaalia; Saksamaa ja Austria-Ungari liit sai nimeks Keskriikide liit

Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda

Suurim rahvusvaheliste suhete pingete allikaks oli Balkan , kus põrkusid kokku suurriikide huvid – nn. „ püssirohutünn “
Suhteid pingestasid Serbia agressiivne poliitika ja Türgi nõrgenemine
1908.a. liitis Austria-Ungari endaga Bosnia ja Hertsegoviina
1911-1912.a. Itaalia-Türgi sõda
1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahel sõdisid Balkani riigid;

Balkani sõdade tulemused

Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule
Itaalia vallutas Türgilt Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle enda kolooniaks nimega Liibüa
Austria-Ungari suhete teravnemine Serbia ja Venemaaga

I maailmasõda – põhjused, ajend , ettekääne, algus.
Eri riikide taotlused sõjas, sõjaplaanid. Tuletage meelde kõne valitsuse liikmena. F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt. Selle tagajärjed. Sündmused esimesel sõja-aastal.
Eri riikide taotlused sõjas,

Prantsusmaa soov saada endale Elsass -Lotringi piirkond, samuti Aafrikas, revanšš Preisi- Prantsusmaa sõjale, kus saadi hävitavalt lüüa
Venemaa soov saada võim Balkanil, selleks vaja purustada Austria-Ungari ja Türgi
Inglismaa taskaalu hoidmine
Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Aasias
Serbia soov teha Balkanile suur slaavi riik
Saksamaa soov laiendada oma võimu nii Euroopas kui ka maailmas
Austria-Ungari soov kaitsta end Serbia eest
kolooniate ümberjagamine, Saksamaa soovis rohkem koloonia, kuid Inglismaa ei soovinud enda omi kaotada
Türgi soovis kaitset kasvava surve eest Venemaalt ja Itaalialt

Sõjaplaanid

Saksamaa – Prantsusmaa kiire purustamine seejärel väed idarindele Venemaa vastu, Prantsusmaale tungimine Luksemburgi ja Belgia kaudu ümber Pariisi, Prantsusmaa 39 päevaga kogu sõda 3-4 kuud, itta ainult üksikud üksused alguses
Prantsusmaa – eesmärk vältida hävitada häviatavat kaotus Preisi-Prantsusmaa sõjas, Prantsuse- Saksa piirilkindluste süsteem, Belgia piirile mitte, nim. plaan 17., plaani peaidee : hoogne pealetung
Inglismaa- olid valmis toetama Prantsusmaa idatiiba, alguses 70 000 meest, mida hiljem oli võimalik suurendada
Venemaa – sõjaks halvasti valmistunud, varustus kehv, võimalik kaks rünnakusuunda Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari, Prantsusmaa palvel Ida-Preisimaa
Austria-Ungari – arvestas kahe rindega, arvestas abiga Saksamaalt, suuremad jõud Venemaa vastu väiksemad Serbia

F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt

28.juunil tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, Sarajevos, Serbia terroristliku salaorganisatsiooni poolt

Sündmused esimesel sõja-aastal

28.07.1914 kuultuab Austria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa alustab mobilisatsiooni
1.08.1914 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ning Prantsusmaale
Saksamaa rikub Belgia neutraliteeti, sõtta astub Inglismaa
riikides valitseb üldine sõjavaimustus
Uute liitlaste liitumine – Antante’l Jaapan, Keskriikidel Türgi
võitlus Inglismaa ja Prantsusmaa vs. Saksamaa, Saksamaa kiire edu, võeti suund Pariisile, Prantsusmaa/Inglismaa vägedel õnnestus Saksamaa peatada Marne ’i lahingus
1914. a septembrist algas positsioonisõda ehk kaevikusõda läänerindel

I maailmasõda – sõjategevus Läänerindel, Idarindel. Uuendused sõjas.
Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid? Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks? Tähtsamad lahingud. Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti? Meeleolud rindel.
Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid?

Läänerindel – Saksamaa vs Prantsusmaa/Inglismaa
Idarinne – Saksamaa/austria-Ungari vs Venemaa

Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks?

Positsioonisõda – rinne ei liigu ja on paigal, kaevikud ja kaitseehitised . See sai võimalikuks, kuna välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid muutunud ründerelvadest tõhusamateks, olord muutus kui kasutusele võeti tangid

Tähtsamad lahingud
Läänerindel

Marne’i lahing-sakslaste pealetung peatati
1915.a kasutasid sakslased esimest korda Ypres all gaasi
1916.a. Verduni lahing (11 kuud), kanti tohutuid kaotusi, surnud ca 1 mil
1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke
positsioonisõda

Idarindel

Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu
manööversõda
positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel

Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti?

Gaasi kasutamine - tappis palju inimesi, mürkgaasid lasti kaevikutesse
Kuuli - ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid – võimsamad relvad, kahju sai tekitada ka ise kaugemal olles
Tankid – suur sõjamasin, võimalik kasutada kaugel, tekitas alguses hirmu
Autode levik – kiirem liiklus , rinde ja tagala vahel
Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus
Allveelaevad - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba ja reisilaevu –„Lusitania“ (tõi kaasa USA sõttaastumise)

Meeleolud rindel

sõjavaimustus hakkas mööduma
oodati sõja lõpu
inimeste psüühika sai kannatada “Kadunud põlvkond”

Eluolu ja majandus I maailmasõja aastail. Sõja lõpp. Sõja tagajärjed.
Iseloomustage muutusi, mida tõi kaasa sõda majanduses ja eluolus .
Milliste sündmuste tulemusena ja millal lõppes sõda Idarindel, millistega Läänerindel.
Iseloomustage olulisemaid tagajärgi, mida sõda kaasa tõi.
Muutused majanduses ja eluolus

rindel vajati- relvi , toitu, riietust , jalanõusid
tööle naised ja noorukid , traditsiooniline peremudel purunes
tootmine kujundati ümber vastavalt sõjavajadustele, palk väike, streikimine keelatud
elutaseme langus – inflatsioon , tarbekaupade ja toidu puudus
alad sõja tallermaad-neid polnud võimalik kasutada
elutaseme langusega kasvanud nälg tõi kaasa sõjavastased meeleolud (ka revulutsioonilised meeleolud)
tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus
majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine
USA majanduslik kasu, andis Antante’i poolele laene

Sõja lõpp Idarindel

1917. a toimunud veebruari revulutsiooniga kukutati tsaarivõim , sõjavastaste meeleolude kasv, deserteerimine rindelt( joosti minema?)
1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu
1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad
3.märts 1918. a Bresti separaatrahu, millega lõppes sõda Idarindel

Sõja lõpp Läänerindel

1917. a astus sõta USA
keskrrigid suurte pealetungidega edu ei saavutanud
1918.a toimus Saksamaal novembrirevulutsioon, millega kukutati võimult kei30ser ning kuulutati välja vabariik
sõda lõppes 11. novembril 1918. Compiegne ’i vaherahuga

Sõja tagajärjed

seninägematult suured tapatalgud, surnud ca 10 milj ja vigastada 20 milj
majanduslikud kahjud, materiaalsed
uue sõja alge: revanšši tahe, rahulepingute süsteem ei toiminud , vastuolud lahenduseta
tsiviilisikel ja sõdalastel ei tehtud vahet
“kadunud põlvkond”
moraalinormide purunemine , naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus, moe muutus
impeeriumite lagunemine , Euroopa poliitilise kaardi muutus
tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin
Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes
hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt
loodi rahvaliit

Pariisi rahukonverents.
Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille ´i rahuleping – Rahvasteliit , otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks?
Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid

18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920
Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu
rahulepingute koostamine Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi jaoks
Balti riikide eesmärgiks oli taotleda juriidilist tunnustust, aga ei saanud

Peamised otsustajad riigid, nende taotlused

Peamised otsustajariigid oli Prantsusmaa ja Inglismaa
Prantsusmaa soovis Saksamaale võimalikult karmisid otsuseid, soovisid saada tagasi Elsass-Lotringi piirkonda, kõrgemaid reparatsioone
Inglismaa oli nõus vähemate ja leebemate tingimustega
Prantsusmaa – hegemoonia saavutamine Euroopa mandril Saksamaa nõrgestamise abil
Suurbritannia – soovis Saksamaa asumaid, kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle, jõudude tasakaalu Euroopa mandril
USA – asutada rahvusvaheline organisatsioon , mis suudaks tulevikus sõdu ära hoida

Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes

Allkirjastati Saksamaaga
28.juuni 1919.a. Versailles´i lossi
peeglisaalis
I osa: Rahvasteliidu põhikiri
Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesanded:
1) rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine
2) majandusliku ja kultuurilise koostöö korraldamine riikide vahel
Põhiorganid:
1) Täiskogu – kõikide riikide delegatsioonid
2) Nõukogu – 5 alalist liiget (GB, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia), 4 vahelduvat liiget
II osa: rahutingimused Saksamaaga
1. Territoriaalsed muudatused:
Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi alad
Loovutada tuli alasid Taanile , Belgiale, Tšehhoslovakkiale (sudeedisakslased), Leedule (Klaipeda), Poolale nn.”Poola koridor ”, mis eraldas muust Saksamaast Ida-Preisimaa
Gdansk kuulutati vabalinnaks
Saksamaalt võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse
2. Relvastusalased piirangud:
Sõjaväe suuruseks (vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid , kindralstaap saadeti laiali
Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjalennuväge, sõjalaevade hulka piirati
Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km ulatuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks
3. Muud kohustused:
tuli tunnustada Austria, Luksemburgi, Poola ja Tšehhoslovakkia iseseisvust
Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla, siis referendum
Saksamaa pidi end tunnistama sõjasüüdlaseks ning tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest

Rahulepingud teiste kaotajate riikidega

Austria-Ungari ja türgi impeeriumid olid lagunenud, neilt võeti ära palju territooriume

Rahulepingu tagajärjed

tehti palju ebasoodsaid territoriaalseid muudatusi, mis ei arvestanud teiste rahvastega
Saksamaa karmid tingimused, pahameel süsteemi vastu kasvas, kuna leiti, et tingimused on liiga rängad
Saksamaa soov saada revanši suurenes, kuna reparatsioonide tõttu majanduslik olukord raske, samuti ei saadud aru, miks nemad pidid ennast sõja süüdlasena tunnustama

I maailmasõja võitjad ja kaotajad

Võitjad: USA, Prantsusmaa, omariikluse võitjad, tehnika areng
Kaotajad: Venemaa, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa pidid kõik loobuma osadest oma territooriumi osadest, kes suuremal , kes vähemal määral, lisaks Saksamaal reparatsioonid

1917.a. Venemaal - nõukogude võimu kehtestamine.
Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Kaksikvõimu olemus. Reformid .
Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused. Oktoobripööre. Nõukogude võimu dekreedid. Nõukogude võimu kehtestamine.
Veebruarirevulutsiooni põhjused ja tagajärjed

Sõjaväe halb varustatus, lüüasaamised rindel
Tööjõupuudus , rasked töötingimused
Metalli-, kütuse- ja toidukriis
Vähemusrahvuste iseseisvuspüüded
Rahulolematus tsaarivalitsusega

Kaksikvõimu olemus

Ajutine Valitsus, minister-esimees vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Nõukogu
(Kehtestati demokraatlikud vabadused – hakati looma erakondi, Kuulutati välja poliitiline amnestia , lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, kehtestati riikliku vilja- ja kütusemonopol, progressiivne tulumaks, ei väljutud sõjast, ei jagatud maad, 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta)

Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused

lubasid rahu, leiba ja maad
ajutine valitsus ei saavutanud edu idarindel
neid toetas Saksamaa
ajutise valitsuse ebaõnnestumised

Oktoobripööre või oktoobrirevulutsioon

bolševikud moodustasi tööliste relvastatud salku – Punakaart
25.okt oli Petrograd enamlaste konttrolli all
26.okt arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed

Nõukogude võimu dekreedid ehk otsused

Dekreet võimust – moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin
Rahudekreet – kõikidele sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada läbirääkimisi anneksioonideta (alade ära andmiseta) ja kontributsioonideta (kahju tasu maksuta) rahu sõlmimiseks
Maadekreet – kuulutati välja mõisamaa natsionaliseerimine, võrdsustava maajaotuse põhimõte

Nõukogude võimu kehtestamine

Suurtööstuste ja mõisate riigistamine
2. nov – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon
Dets – tunnustati Soome ja Poola õigust enesemääramisele
5. –6. jaan 1918 – Asutav Kogu
3. märts 1918 – Bresti rahu – lõpeb sõjategevus Idarindel
11. märts – pealinn Moskva
6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem

Kodusõda Venemaal.
Kodusõja põhjused, sõdivad pooled. Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid. Kodusõjale iseloomulikud jooned. Sõjakommunism. Enamlaste võidu põhjused.
Kodusõjapõhjused

ei tunnustatud bolševike võimu
ei pooldatud natsionaliseerimist
sooviti tõelist demokraatiat
bolševike vägivaldne võimuhaaramine
asutava kogu laialisaatmine
vägivald poliitiliste vaenlaste vastu

Sõdivad pooled

Punakaartlased, toetasid töölised ja kehvik talupojad, bolsevike toetajad. ROHKEM
Vene valged-Valgekaartlased, toetasid mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud , ohvitserid, intelligents , sotsialistlike parteide toetajad. VÄHEM

Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid

Interventsioon – välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse
soov taastada tsaari venemaad
hoida enda kontrolli all sadamaid

Kodusõjale iseloomulikud jooned

aeg 1918-1920
sõjategevus polnud kogu aeg samasuguse pingega
punane ja valge terror
Nõukogude valitsus sai operatiivselt manööverdada suurte väekoondistega ühelt rindelt teisele
Manööversõda – lahingutegevus suurtel territooriumidel
Valgete käes põhiliselt Venemaa äärealad – toiduaineid tootvad piirkonnad; tööstuspiirkonnad ja tähtsamad raudteesõlmed bolševike kontrolli all – toiduaineid tarbivad piirkonnad
Valged ei suutnud ajastada väljaastumisi üheaegselt – vastuolud väejuhtide vahel, Koltšak Siberis , Denikin ja Wrangel Lõuna Venemaal, Judenitš Loode-Venemaal
Punased võitsid

Sõjakomminism - majanduspoliitika , kus kogu majandus allutati riigi kontrolli alla

Toitlusdiktatuur – riigile toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati
Jõukalt talurahvalt võeti ära osa maad, anti kehvikutele, loodi ka ühismajapidamisi - kommuune, sovhoose, kolhoose
Natsionaliseeriti ka kesk- ja väikeettevõtteid
Seati sisse nn.klassipajuk
1920.a. lõpul palk produktidena
Osa kaupu ja teenuseid jagati tasuta –

* tööliste lastele tasuta toit, riietus, jalanõud
* tasuta korter
* tasuta raudtee , tramm , post, teater, saun
Enamlaste võidu põhjused

Venemaa elanike enamik ei toetanud valgete ideed tsaari-Venemaa taastamisest
Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt
Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks
Valged võitlesid killustatult

Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid.
Demokraatliku riigikorra peamised tunnused

riigi kodanike osalemine poliitikas

võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte)
võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle)
seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed)
inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine
vormidelt otsene ( referendumid ) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud)

XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema majandusküsimustega, seda vaba turu kaisteks, mis eeldas riigi mittesekkumist majandusellu (võitsid liberaalide valijaid enda poole)
Sotsiaaldemokraatide peamised ideed XX saj esimestel kümnentitel olid: riigi suurem sekkumine majandusliku ellu; kõrgemate maksude kehtestamine abivajajate aitamiseks; eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrsust
Paljudes uutes riikides ei suudetud kahe maailmasõja vahelisel perioodil demokraatliku riigikorraldust säilitada, sest majanduskriisi tõttu kaotasid inimesed usu demokraatiasse ja usuti , et tugev juht on ainsana võimeline riiki ja inimesi kriisist ja probleemidest vabastama (anda tööd ja leiba). Samuti ei olnud veel tugevaid demokraatlike traditsioone , poliitilised erakonnad olid arengust maas ning esines vigu põhiseadustes ja valimisseadustes.
Majandus arenes 1920. aastatel USA’s kõige paremini, sest seal olid soodsad laenuvõimalused ja selle arvelt inimesed rikastusid ja tarbimine suurenes. USA oli ka seotud riikidevaheliste laenusuhetega, mis muutis riike USA’st sõltuvaks.

1929-1933. a. majanduskriisi põhjused ja tagajärjed:

Asjade käik:

Põllumajanduses oli pikemat aega toimunud ületootmine, mis põhjustas põllumajandustoodete hindade languse, kui NL tõi odava hinnaga vilja maailmaturule varises teraviljaturg kokku

USA’s hakati müüma väärtpabereid ning hinnad nende hinnad hakkasid kiresti langema, inimesed kaotasid mõne päevaga varanduse, ei suutnud laene tagasi maksta ning pagandus varises kokku

peale panganduse kokkuvarisemist kasvas pankrotide arv ning tööta jäi miljoneid inimesi

tootmise vähenemine kuna inimeste ostujõud kahanes veelgi

USA hakkas tagasi nõudma Euroopasse antud laene

USA kehtestas sisseveetavatele toodetele kõrged tollimaksud (e) ja f) viis USA majanduskriisi ka Euroopa ning ka ülejäänud maailma)

Põhjused:

Kaupade ületootmie st. kaupu toodeti rohkem kui neile nõudlust oli

Vale majandamine, võeti laene,et nende abil rikastuda või tarbida kuni laenukoorem muutus liiga suureks, et neid tagasi maksta. See laostas paganduse ning rahanduse

Valituse vead kriisi ajal, vabakaubandusest loobumine ning kõrgete tollimaksude kehtestamine, nende sammudega pikendati kriisi ning muudeti see ülemaailmsek, kuigi valitsuse arvates pidid need sammud kaitsma USA majandust konkurentsi eest

Tagajärjed:

suur tööpuudus (töö oli kaotanud ca 30 miljonit inimest), uut tööd oli raske leida, kasvas vaesus

sissetuleku puudumise tõttu (punkt a)) tekkis nälg ja rahulolematus, kaotati kodusid ning varandus

rikastunud keskklass vaesus

kaupade nõudlus vähenes, mis põhjustas tootmise languse

riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisesse, kuna inimesed muutusid passiivseks ning kaotasid usu oma võimesse ise majandamiseks

demokraatia traditsiooniga maades suutis riik majandust korraldada jäädes demokraatlikuks, uutes kogenematutes maades uskusid inimesed, et tugev juht suudab kindla käeliselt probleemid lahendada, mis viis diktatuurideni

USA suudeti kriisist välja tuua tänu Franklin D. Roosvelti reformide kavale, mille nimi oli New Deal (tõlge uus kurss ), selle kohaselt tuli soodustada tarbimise kasvu, mis eeldas elanikkonna sissetulekute suurenemist, et plaane ellu viia suurendas USA järsult riigivõlga ning tõstis makse. Reformide kava olulisemad punktid:

riik hakkas toetama töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid

kehtestati miinimum palk ning tööpäeva maksimaalne pikkus

suurendati ametiühingute õigusi

hakati maksma töötu abiraha , pensioni ning toetusi vaesematele perekondadele

riik hakkas reguleerima põllumajandust

kehtestati tootmispiirangud

kehtestati riigi kontroll pagandusele, tegutseda said vaid need, kes olid riigi poolt elujõulisteks tunnistatud

Suurbritannia ja Prantsusmaa areng kahe maailmasõja vahelisel perioodil

Suurbritannia

1918. aastal suurendati valimisõiguslike isikute arv (valmisõigust laiendati)

1923. aastal moodustati esimest korda pahempoolne valitsus

väljus kriisist kiiremini kui ülejäänud Euroopa riigid, tänu naelstrilingu kiirele valuuta väärtuse vähendamisele teiste rahaühikute suhtes

Iirimaa lahku löömine Suurbritanniast, kokkuleppena sai Suurbritannia endale Põhja-Iirimaa

Westminsteri statuud muutis Inglismaa senised dominioonid (nagu Kanada ja Austraalia ) sise- ja välispoliitiliselt suvenäärseks (iseseisvaks), mis on aluseks Briti rahvaste ühendusele

Prantusmaa

Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal

Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist

Agaar -industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks

Poliitiline olukord ebastabliine ning valitsused vahetusid kiiresti, tekkis Rahvarinde idee, kus prantususe kommunistid ja sotsialistid sõlmisid koostööleppe, millega oli võimalik koostööd teha ka kodanlike erakondadega, valmised võitnud stabiliseerus poliitiline olukord

Tahtis olla suurim jõud mandri Euroopas, mis muutis ta aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas, 1930. aastatel hakkas koostööd tegema NSVL ’ga.

10. Eesti iseseisvumine .

Iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud, poliitilised eeldused. I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine. Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja majanduslikud ümberkorraldused. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine . Saksa okupatsioon .

Iseseisvuise põhjused

Kultuurilised

Kirjakeele ühtlustumine
Eestikeelse ajakirjanduse levik
Oma haritlaskonna kujunemine
Rahvuslikud suurüritused
Aktiivne seltsitegevus

Majanduslikud

Talude päriseksostmine
Tööstusliku pöörde lõpule viimine
Urbaniseerumine, linnaelanikkonna eestistumine

Poliitilised

1905.a. revolutsioon oli äratanud rahva poliitilisele elule
Hakati looma erakondi, kerkisid esile oma poliitikud
Haritlaste osakaalu kasv maa- ja linna omavalitsustes
Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi

I maailmasõja mõjud

Sõtta mobiliseeriti üle 100 000 eesti mehe, neist langes ja suri haavadesse ning haigustesse 16 000
Maailmasõja ajal ehitati Eesti randadele ja saartele rannakaitsekindlusi, rajati laevatehaseid, sadamaid, raudteid ja maanteid
Maailmasõjas õpetati Venemaa sõjakoolides välja üle 2000 eesti ohvitseri, kes said meie vabariigi loojaiks Vabadussõjas
Tootmine korraldati ümber vastavalt sõja vajadustele – tööjõupuudus, kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd, palk väiksem, streikimine keelati
Põllumajanduses tööjõupuudus, hobuste ja põllusaagi rekvireerimine
Elatustaseme järsk langus – inflatsioon, toiduainete ja esmatarbekaupade puudus linnades
Hävisid mitmed suurettevõtted
Paljude tehaste sisseseade, toorainevarud ja tööliskond evakueeriti sõja eest Venemaale
1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine
1917.a. veebruarirevolutsiooniga Venemaal ühinesid ka Tallinna tehaste töölised
3.märtsil 1917.a. loobus tsaar Nikolai II troonist, asemele tuli Ajutine Valitsus
Eestimaa kubermangu komissariks määrati Jaan Poska
Idee toetuseks Petrogradis eestlaste demonstratsioon 26.märtsil 1917.a.
30.märtsil 1917.a. avaldati Vene Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille alusel:

1) ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks Eestimaa kubermanguks

2) kubermangu etteotsa kubermangu komissar

3) anti luba valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu - Maapäev

Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja majanduslikud ümberkorraldused

ulatuslik propagandakampaania
lubasid sõja lõppu
maa ümberjagamise lubadus
Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali
Bolševikud katkestasid Asutava Kogu valimised
Arreteeriti ja saadeti Siberisse asumisele baltisakslasi
Majanduses riigistasid: pangad , tööstused, hotellid, suurärid, restoranid ,, valmistuti elamute natsionalisserimiseks, maa võeti riigiomandisse, üritati moodustada sotsialistlike suurmajandeid
Poliitikas: demokraatia asendus enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, tööd alustas punakaart, seati sisse revulutsioonilised kohtud, tsensuur

Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine

Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali
Maapäeva volitused läksid Vanematekogule, mille ülesandeks pidi olema sobival ajal Eesti iseseisvus välja kuulutada
Jaan.1918.a. Lääne-Euroopasse delegatsioon
1.veebr. 1918.a.üleminek uuele kalendrile
18.veebr 1918.a. saksa armee uus pealetung
19.veebr. moodustati Päästekomitee – K.Päts, K.Konik, J.Vilms
21.veebr. kiideti heaks “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” (autorid J.Kukk ja F. Peterson )
23.veebr. loeti ette Pärnus
24.veebr. moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine valitsus, eesotsas K.Päts, asetäitja J.Vilms – päevakäsud

Saksa okupatsioon

25.veebr. Tallinn piduehteis; loeti avalikult ette iseseisvusmanifest
Sama päeva pärastlõunal saksa väed Tallinnas
3.märtsiks 1918.a. kogu Eesti okupeeritud
Ei tunnistatud Eesti Vabariiki
Rahvusväeosad saadeti laiali
Tsensuur
Rahvuslike poliitikute vangistamine, J.Vilmsi hukkamine
Mais 1918.a. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto
Omavalitsustes asendati eestlased baltisakslastega
Asjaajamise keeleks saksa keel
nov.1918.a. Compiegne`i vaherahu
Ajutise Valitsuse koosolek
Alustas tegevust Kaitseliit

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu.

Põhjused, algus, Punaarmee esialgse edu põhjused.Murrangu põhjused, vastupealetung . Landeswehri sõda. Sõja lõpp. Eestlaste võidu põhjused. Tartu rahu (vt tööleht)

Eesti Vabadussõja põhjused

Nõukogude Venemaa soov saada tagasi Tsaari-Venemaa alad, Balti sadamad
Nõukogude Venemaa soov jätkata maailmarevolutsiooniga
eestlaste soov kaitsta oma iseseisvust

Vabadussõja algus

28.nov 1918.a ründas Punaarmee Narvat
29.nov 1918.a kuulutati Narvas välja Eesti töörahva Kommuun , eesotsast Jaan Anvelt, tunnustuse andis ainult Venemaa föderatsioon
jätkati enamlaste poliitikat

Punaarmee esialgse edu põhjused

arvuline ülekaal, mida eestlased üle hindasid
eestlaste sundmobilisatsioon vaevaline, kuna valitses üldine sõjatüdimus
eestlastel puudu pea kõigest (relvad, toit, tehnika)
võitlusvaimu vähesus – puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse

Murrangu põhjused, vastupealetung

Murrang toimus 1919.a
koolipoiste julge tegutsemine
sõjaväe üldjuhatajaks määrati J.Laidoner – Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine
algas vabatahtlike väeüksuste loomine – J. Kuperjanov
J.Pitka soomusrongid
välisabi- Suurbritannia laevastik , vabatahtlikud Soomest ja Taanist
7. jaanuaril alustas Rahvavägi vastupealetungi
14. jaanuaril vabastati Tartu
peale Paju lahingut suundus rinne Venemaa pinnale, kus vallutati Pihkva ning jõuti Petrogradi lähedale

Landeswehri sõda

1919.a. algul oli Läti aladel moodustatud Landeswehr – kohalikest vabatahtlikest baltisakslastest maakaitsevägi
Landeswehri kõrval moodustati Rauddiviis – vabatahtlikest riigisakslastest ohvitseridest ja sõduritest
Juhiks määrati kindral Rüdiger v. Goltz
Aprillis korraldati riigipööre , mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus
Eesti väed olid tõrjunud enamlaste väed Lõuna-Eestist Põhja-Lätisse, siin kohtuti Landeswehriga
Olulisemad lahingud Võnnu ( Cesise ) all
Eestlaste sõjavaimustus
23.juunil marssisid Eesti väed Võnnu linna
Taganevaid sakslasi jälitati Riiani
Antanti survel sõlmiti 3. juulil vaherahu

Sõja lõpp

Sügisel 1919.a. sõdis Eesti vägi koos Judenitši valgekaartliku armeega Punaarmee vastu Petrogradi suunal
Tagalas sõjatüdimus
Suund rahuläbirääkimistele
Detsembris ägedad lahingud Narva all
samal ajal toimus Tartu rahukonverents (algas 5.detsember 1919)

Eestlaste võidu põhjused

Punaarmee juhtkond alahindas Eesti vägede võitlusvõimet
Punaarmee pidi jagama vägesid eri rinnete vahel
Eesti valitsus suutis relvajõud mobiliseerida
Vabatahtlikud Skandinaaviast
Inglise laevastiku toetus
Sõjaväe ülemjuhataja tegevus sõjaväe loomisel ja sõjategevuse juhtimisel

Tartu rahu

Eesti delegatsioonis Jaan Poska, Jaan Soots , Julius Seljamaa
Vene delegatsioonis Aldolf Jaffe, Fjodor Kostajevit
Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30
Tartu Rahu allkirjastati 2.veebruar 1920 kell 00.45
Rahu 5 tähtsamat artiklid olid

Venemaa tunnustas Esimest Eesti Vabariigi iseseisvust de jure, loobus kõigist õigustest Eestile

pandi paika Eesti-Venemaa piir

Venemaa loobus Eesti aladel olevatest vene riigi varadest

vabastas Eesti võlgadest Venemaale ning Venemaa andis Eestile 15 miljonit kulrubla

Eestile tagastati kultuurivarad

leping registreeriti Rahvasteliidus, ning selles oli 20 artiklit

Eesti Vabariik 1920. aastatel.

Sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng - vt rühmatöö vastavad küsimused!

Sisepoliitiline areng

üldvalimistel valiti Asutav kogu
Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal
Põhiseadus väga liberaalne ja demokraatlik
Andis laiad kodanikuõigused
kõrgeimaks võimukandjaks rahvas
Seadusandlik võim Riigikogul
Täidesaatev võim valitsusel, mille nimetas ametisse riigikogu
Valitsust juhtis riigivanem
riigipea puudus
rahva osalus jäi tegelikult väiksemaks kui Põhiseaduses kirja oli pandud
Riigikogu üle puudus kontroll ning selle mõjuvõim kasvas suuremaks kui arvati koostamisel
Põhiseadus kehtis edukalt 1930. aasta kriisini
lai erakondlik süsteem, kuhu kuulusid agaarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning rahvavähemust erakonnad
parlament oli killustatud
koalitsioonivalitsustes palju erakondi, mistõttu olid valitsused ebapüsivad
koalitsioonides esines palju pingeid, mistõttu need lagunesid, astusid tagasi ning millele järgnes valitsuskriis
taheti võimu ning selle tõttu unustati tihti riigihuvid

Majanduslik areng

Toimus radikaalne maareform, mille aluseks sai maaseadus 1919. aastal, mis võeti vastu asutavas kogus
Selle käigus riigistati mõisate vara ja maad, enamus riigistatud maast jagati välja eelisjärekorras vabadussõjas osaletunele
Selle tulemusena kujunes välja EV’l lojaalne väikeomanike kiht, mõisamajandus asendus talumajandusega
Majanduses saavutati algne kiire majandustõus , uus majanduspoliitika, kus riik sekkus senisest rohkem majandusse, keskenduti Euroopa turule, tööstuse osakaalu langetamine ja põllumajanduse arendamine, tehti panga ja rahareform, millega kaasnes üleminek kroonile, mis tõi kaasa uue majandustõusu
Majanduse probleemid kiire majandus tõus peale Vabadussõda tõi kaasa 1923. aastal kriisi, seda pankate jagatud laenude tõttu, inflatsioon, väliskaubanduses negatiivne bilanss, põllumajanduses ikaldus, Venemaa suhtumise mutmine: ei tellinud Eestilt järsku kaupa

Välispoliitiline areng

1920. aastatel oli Eesti peamised ülesanded: saada võimalikult paljudelt riikidelt de jure tunnustus, üritati kindlustada julgeolekut ( ohuna tunnetati Saksamaad ja Venemaad), luua Balti Liit
Ülesannetest suudeti lahendada: Antante’i ülemnõukogult saadi de jure tunnustus, mingil perioodil vähenes Venemaa oht Eestile (peale EKP ebaõnnestunud riigipöördekatset)
Õnnestumised: EKP riigipöörde katse ei läinud läbi; Rahvasteliiduga liitumine; Rahvasteliiduga koostöö näis julgeolekule piisav
Ebaõnnestumised: Balti Liitu ei suudetud teha riigite erimeelsuste tõttu; Eesti-Läti kaitseliiduleping, kuna riigid olid reaalselt liiga väikesed, et üksteist aidata;
1930. aastal kerkisid esile probleemid, mille lahenduseks kirjutati alla Balti Antandile, Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised , ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt

Eesti Vabariik majanduskriisi aastatel.

Majanduskriisi põhjused, tagajärjed. Sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, milles avaldus, tulemused.

Vt. rühmatöö vastavad küsimused

Majanduskriis

Ilminud 1930. aastal
kõige rohkem kannatas põllumajandus, kuna maailmaturg langes kokku ja see oli Eesti peamine majandusharu

Majanduskriisi põhjused

ülemaailmne kriis jõudis ka Eestisse
maailmaturul langesid põllumajandustoodete hinnad
kriis hull, kuna õigel ajal ei suudetud devaleerida krooni

Kriisist väljatulek

rakendati ranget kokkuhoiu poliitikat
organiseeriti hädaabitöid
kehtestati kontroll väliskaubandusele
toetati ulatuslikult põllumehi
devaleeriti Eesti kroon

Majanduskriisi tagajärjed

elukallidus tõusis
tööpuudus kasvas
rahva meelsus muutus negatiivseks demokraatia suhtes
valitsused vahetusid pidevalt
tuli autoritaarne riigikord

Sisepoliitiline kriis

saabus oodamatult
moodustati suured fraksioonid, kuid need ei jäänud võimuvõitluses ellu, neist lahkunud poliitikud jäid Riigikogus erapooletuks ning parlamendi killustatus kasvas
kuna valitsused olid ebastabiilsed põhjustas see meelehärmi
majanduskriisiga kaasnes rahulolematus, korruptsiooni, altkäemaksu süüdistused, mille tõttu rahvas võõrandus riigist ja autoriteetsete institutsioonidesse vähenes rahva usk
vabadussõdalased tahtsid saada võimule, nende vaadetele tekkis palju järgjaid, kuna nad süüdistasid vanu poliitkuid ja korruptsiooni

Põhiseaduslik kriis

lisandus lisaks majandus- ja sisepoliitilisele kriisile
K.Päts õhutas Põllumeestekogusid kritiseerima põhiseadust, kuna see andis Riigikogul liiga suure võimu
Olukorra paranemiseks taheti teha uut põhiseadust ning luua presidendi ametikoht
Rahvas pooldas presidendi ametikoha loomist, kuna nähti seal kindla käega juhti, kes lööb riigis lõpuks korra majja, toob tagasi vanad head ajad
Uue põhiseaduse asjad hakkasid liikuma kui seda asusid toetama vabadussõdalased, eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi (toimus propaganda vastu hääletamisele sotsialistide ja vabadussõdalaste poolt, kuna nad leidsid et uus põhisseadus on liiga tagasihoidlik )
Seejärel andsid vabadussõdalased Riigikogule oma väljatöötatud põhiseaduse, mida need alguses ei toetanud, kui riigikogu poolt koostatud eelmise põhiseaduse referendum taas läbi kukkus pandi hääletusele vabadusõdalaste põhiseadus, kus rahvas pidi andma sellele oma hinnangu
riigiasutuste autoriteet endiselt langes
1933. aasta augusti kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord , riigipöörde hirmus , mis piiras inimete vabadusi, see oli mõeldud olukorda rahustama, kuid seda see ei teinud
vabadussõdalaste uus põhiseaduse eelnõu võeti vastu kolmandal rahvahääletusel 1933

Tulemused

andis võimaluse autoritaarse riigi tekkeks, kuna nüüd oli olemas riigivanem, kes oli rahva poolt valitav ning kes omas laialdasi õigusi
Tõnissoni valitsus astus tagasi ning võimule sai üleminekuaja valitus eesotsas K. Pätsiga
Kaitseseisukord tühistati
vabadussõdalaste tegevus taastus
Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aastal, loodeti et sellega olukord stabiliseerub

Vaikiv ajastu Eestis.

Miks, millal ja kuidas kehtestati. Poliitilised ümberkorraldused. Majanduselu. Miks nimetatakse „ vaikivaks ajastuks“, „diktatuuriks siidkinnastes“, „autoritaarseks diktatuuriks?

Vaikiva ajastu kehtestamine (miks, millal, kuidas)

Ennetamaks vabadussõdalaste eeldavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte

12. märtsil 1934 aastal teostasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde
kuulutati välja kaitseseisukord
poliitilised meeleavaldused keelustati
Tallinn võeti sõjakool ja Kaitseliidu kontrolli alla
politsei asus vabadussõdalasi arreteerima

Poliitilised ümberkorraldused

riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi
omavalitsuses tühistati vabadussõdalaste mandaadid (kohad)
riigijuhtidele vastumeelseid inimesi hakati riigiametitest vallandama
parlmanet saadeti suvevaheajale ja seadusandlik võim läks riigivanema kätte
Päts põhjendas samme vabadussõdalaste mässukava ning sellega, et rahva psühhiline seisukord ei ole korras
peaministri asetäitjaks ja siseministrika Kaarel Eenpalu
pikendati kaitseolukorda, riigivanema ja parlamendi valimised lükati edasi
parlament seati peale suvepuhkust vaikivasse olekusse, kuna julgesid arvustada valitsuse tegevust (neil ei lubatud enam kokku tulla)
hakati piirama sõnavadust, mingi hetk suleti opositsiooni ajalehed ning Postimees allutati riigi kontrollile
järjest seati erinevatel eluvaldkondadel sisse tsensuur, mida teostas Riiklik Propaganda Talitus, samuti teostati propaganda kampaaniaid
1935. aasta märtsis keelustati kõige erakondade tegevus, valitsuse toetajaskonda kuuluvad inimestest moodustati ühinug – Isamaaliit ja kutsekojad
Isamaaliit kujunes ainuparteiks
kutsekojad pidid mobiliseerima oma töötajaskonda, et täita valitsuse otsuseid
üritati lämmatada opositsiooni, mille sümboliks sai Tartu Vaim, ning keskus Tartus
vabadussõdalased arreteeriti enne nende plaanitud riigpööret
loodi ebademokraatlik Rahvuskogu, mis Pätsi suuniste aluse seadustas põhiseaduses autoritaarse valitsemisviisi, mille kohaselt oli riigipeaks laialdaste õigustega president
parlamendi õigusi kärbiti ning Riigikogu muutus kahekojaliseks
põhiseadus kärpis rahva õigusi
1938. a toimusid parlamendivalimised, kus opositsioon sai vaatamata maha materdamisele 14 kohta, presidendi valimised jäeti ära ja Riigikogu kinnitas otse ametisse K.Pätsi

Majanduselu

edenes jõudsalt
eelduseks oli soodne maailmamajandus ning krooni devaleerimise tagajärjed
iseloomulik riigi laialdane sekkumine majandusellu
plaanimajanduse jooned: loodi nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressurside arvelevõtmiseks; koostati perspektiivplaan teatud majandusharude edendamiseks
suurendati riigi rolli eraettevõtluses ja laiendati riigiettevõtteid
suur tähelepanu tööstusele
põllumajanduse kasvu soosisid riigitoetused
kasvas eksport ja väliskaubandusebilanss muutus poitiivseks
peamiseteks partneriteks Saksamaa ja Suurbritannia ning lähinaabrid
rahva heaolu paranes: elutase tõusis, tööpuudus kadus , elukallidus langes
nuriseti, et maksud on suured ja palgad ei kasva piisavalt kiiresti
kiire areng, ei korvanud varasemat mahajäämist ja tööstuslike lääneriikidega kärises vahe veelgi

Miks “vaikiv ajastu”?

Kuna parlament seati nn. vaikivasse olekusse

Miks “diktatuuriks siidkinnastes”?

tagasihoidlike ja peenete võtmetega saavutatud diktatuur?

Miks “autoritaarseks diktatuuriks”?

võim koondus ühe isiku/partei kättepeale riigipööret
sõjaväe tegevusel oluline roll
teiste poliitiliste erakondade tegevus keelati
kehtestati tsensuur
rahval pole võimu, et juhtide otsuseid mõjutada
tähtsad koservatiivsed väärtused
ei propageerita vägivalda, probleemide lahendamiseks

Kultuurielu , elulaad ja olme Eesti Vabariigis 1920.-1930.aastatel.

Kultuur arenes kiiresti, sest

riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest

kultuuri edendamine muutus riigi üheks tähtsamaks prioriteediks

toetati edendamist riigieelarvest, hiljem loodi Eesti kultuurkapital

1920. ndatel valitses loomevabadus

1930.ndael piirati mingi määral loomevabadust

jagati auhindu(motiveeris?)

Väljapaistvad kultuurisaavutused :

haridus : võimaldati kõigi kooliastmetes eestikeelne haridus, koolisüsteemi lihtsustamine

rahvusteadused: ümberhinnati varasemaid Eesti ja Baltimaade kohta käivaid ajalootöid ja normariseeriti eesti keelt. Avaldati 2 suurteost: Eesti ajalugu ja Eesti rahva ajalugu

kirjandus: A.H Tammsaare romaanid, tuntud luuletajate põlvkond Betti Alver

muusika : sümfoonilised suurvormid, kammermuusika , koori- ja soololaulud

sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu

1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid erialased oskused, sest kõigile soovijatel (6-klassi lõpetanud) anti võimalus minna õppima gümnaasiumi, selle lahendamiseks tehti reform , kus vähenes gümnaasiumide arv ja suurens kutsekoolide arv

Elulaadis muutusid

kasvas rahva lugemishuvi
Rahvas tahtis saada haridust
linnakultuuri osaks teatrid kontserid , kunstinäitused, kinod
hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest
religiooni tähtsuse vähenemine

Olmes muutusid

uued moodsad elamud ja esindushooned, inspireeritud ülejäänud maailmast
maakodude välisilme parandamine
kodusisustus vahetati välja uue vastu
tavalisemaks hakkasid muutuma kodumasinda: nt. õmblusmasin; lukususkaubad elekrtipliidid, külmkapid, pesumasinad
uus rõivamood läänest
enne II maailmasõda Eesti teedele palju busse, veo- ja sõiduautosid
maale hulgaliselt jalgrattaid

Rahvakultuuri arengut ja seltsiliikumist iseloomustas

traditsiooniline rahvakultuur ei hääbunud
rahvakultuur rikastus ja kaaasajastus, jõudis uuele kvaliteedi tasemele

uued rahvamajad
regulaarsed üldlaulupeod
spordi- ja noorteorganisatsioonid

Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel. Fašistliku Itaalia riigi kujunemine ja areng.

Probleemid. Genova konverents . Rapallo leping. Reparatsioonide probleem. Locarno konverents. Briand - Kelloggi pakt.

Diktatuuride tekke põhjused. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias, totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias.

Probleemid

Uued riigipiirid kehtestati arvestamata rahvaste soove – rahulolematus Versaille`i süsteemiga, riikidevahelised piirikonfliktid
Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone
Rahvasteliidust jäi välja USA, algul ei võetud ka Saksamaad ja Nõukogude Venemaad, hilisemat Nõukogude Liitu

Genova konverents

Toimus 1922.a.
Põhiprobleem – panna Venemaa maksma revolutsioonieelseid võlgasid, hüvitama välismaalastelt natsionaliseeritud vara
Tulemus – Venemaa keeldus maksmast, läks koostööle Saksamaaga

Rapallo leping

Sõlmiti 1922.a.
Osalejad: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa
Vastavalt lepingule: taastati diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted; loobuti vastastikku rahalistest nõudmistest; Saksamaa sai võimaluse kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone, arendamaks sõjatööstust
Lepingu tähtsus: Nõukogude Venemaa läbimurre rahvusvahelisest isolatsioonist

Reparatsioonide probleem

Suurbritannia ja Prantsusmaa vajasid raha, et maksta sõja võlad USA-le
1921.a. kuulutati välja Saksamaa reparatsioonide suurus – 132 miljonit kuldmarka
1923.a. Ruhri piirkonna okupeerimine
1924.a. Dawesi plaan
Koostamise põhjus – kardeti, et pinev olukord muutub sõjaliseks konfliktiks
Sisu - Saksamaa sai USA-lt laenu oma raha kindlustamiseks ja pikendati reparatsioonide maksmise tähtaega
Plaani tähtsus – Saksamaa majandus seoti tugevalt USA finantssüsteemiga, aga kriisist tuldi välja

Locarno konverents

Toimus 1925.a.
Osalejad: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa – 1.korda kui võrdväärne partner
Eesmärk: luua süsteem, mis välistaks sõja puhkemise Prantsusmaa ja Saksamaa vahel
Sõlmiti Reini tagatispakt, millega Saksamaa kohustus tagama Versailles´i rahuga määratud piirid
Lepingu garantideks olid Suurbritannia ja Itaalia

Briand-Kelloggi pakt

Sõlmiti 1928.a.
Autorid Prantsuse välisminister A.Briand ja USA riigisekretär F.B.Kellogg
Sisu: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist; samas ei räägitud desarmeerimisest ega karistustest lepingu rikkujate suhtes
Siit saab alguse patsifismi ajastu
PATSIFISM – maailmavaateline seisukoht, mis mõistab hukka kõik sõjad

Diktatuuride tekke põhjused

Uute manipuleeritavate rahvahulkade kaasamine poliitilisse ellu
Tööliskonna etteotsa asusid võimukad ja võimekad demagoogidest juhid
Pettumine Versailles´i süsteemis
Pettumine demokraatlikus riigikorralduses
Majanduslikud raskused

Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid

AUTORIAARSED

Võimu koondumine ühe isiku või isikute grupi kätte revolutsiooni või riigipöörde teel
Sõjaväe oluline roll
Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud
Tsensuur
Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada
Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi
Ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena

TOTALITAARSED

Ühe partei süsteem
Üks valitsev ideoloogia
Isikukultus
Hirmuvalitsemine – sala- ja julgeolekuteenistused
Demokraatlike vabaduste puudumine
Riigi tugev sekkumine majandusellu
Riigi kontrolli kehtestamine inimeste meelsuse üle
Eelneva seadustiku hävitamine
Sõjaks valmistumine
“Vaenlastega” võitlemine

Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias

Kujunemise põhjused: kaotusega võrdne võit I maailmasõjas; rahva pettumine valitsuses – demokraatlike traditsioonide nõrkus; majanduslikud raskused
1919.a. moodustati Milaanos Võitlusliit, itaalia keeles fascio, liikmeid hakati nimetama fašistideks
1920.a. streigiliikumine
Fašistide sotsiaalse baasi laienemine:demobiliseeritud sõdurid; laostunud väikekodanluse esindajad
1921.a. loodi võitlusliitudest Rahvuslik Fašistide Partei, juhiks duce – B. Mussolini
1922.a. fašistide marss Rooma – kuningas määras Mussolini peaministriks
Taodeldi: indiviidi huvid tuleb allutada riigile; rahvusühtsuse rõhutamine; antiparlamentarism; riigis tuleb taastada kord, muuta Itaalia sama võimsaks nagu oli Rooma impeerium
Keelati kõik parteid peale Fašistide Partei
Suleti opositsioonilised ajalehed, ajakirjad
Riigiaparaadist kõrvaldati antifašistid
Asutati poliitiline politsei – OVRA
Loodi erakorraline tribunal julgeoleku kaitseks
A/ü-de asemele korporatsioonid
1929.a. konkordaat paavstiga
Tugev riigi sekkumine majandusellu – riiklikud tellimused sõjatööstusele
Loodi noorsooorganisatsioonide võrk, mille deviisiks “Uskuda, alluda , võidelda!”
Kujundati välja Mussolini isikukultus

Totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias

Loodi salaoranisatsioonid
Mussolini iskukultuse kujundamine
ühe partei süsteem
üks ideoloogia
riigi tugev sekkumine majandusellu

Natside võimuletulek ja võimu teostamine Saksamaal.

Natside võimuletuleku põhjused.Natside põhiideed ja nende teostamine. Natside võimu teostamine – poliitikas, majanduses. Totalitaarsele iseloomulike tunnuste avaldumine

Saksasmaal. Antisemitism .

Natside võimuletuleku põhjused

1929-1933.a. majanduskriis
Rahva pettumus valitsuses – demokraatia nõrkus
Vastasjõudude lõhestatus – Sotsialistlik ja Kommunistlik partei ei suutnud koostööd teha
Punasele diktatuurile eelistati pruuni
Karismaatiline juht ja rahva meeleoludele vastav natsipropaganda
Riigi majanduslikud ja sõjalised ja rahandusjõud uskusid, et suudavad panna Hitleri teenima oma huve

Natside põhiideed ja nende teostamine

NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei
Natsiideoloogia aluseks “ Mein Kampf ”
Rõhutati saksa erilist rassi, nn aaria rassi
Rahvusühtsuse idee – Kolmas Reich
Messianistlikud ideed
Tugeva korra nõue
Revanši ideed
Probleemides süüdistati : juute , kommuniste ja sotsialiste, korrupeerunud parlamentaarset korda
Sümboliks haakrist, millega tähistati aaria rassi püüdlusi võimule
Hüüdlause “Sieg heil!” – püha võidu nimel, eest
Kasutusele tervitus – jäik sirutatud käsivars
Eeskõneleja Hitler - oskuslik demagoog

Natside võimu teostamine – poliitikas, majanduses

30. jaanuaril 1933.a. määras president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks *
Veebruaris saadeti laiali Riigipäev *
Veebruaris süttis Riigipäevahoone – süüdistati kommuniste
Piirati demokraatlikke vabadusi *
Ainuparteiks NSDAP * – keelustati teised parteid
Likvideeriti ametiühingud
1934.a. kuulutas Hitler end saksa rahva juhiks – Führeriks *
Hitleri isikukultus
Loodi SS – kaitsemalev (schutzstaffel), algselt Hitleri ihukaitsevägi, nn mustsärklased , eesotsas H. Himmler
Loodi GESTAPO – salajane riigipolitsei, mis allus SS-le
Rajati koonduslaagrid *– 1933.a-st tuntuim Buchenwald, kuhu saadeti juudid , kommunistid, homoseksuaalid
Alustati sõjaks valmistumist *
Tuntuim püha – Nürnbergi paraad
Hitlerjugend
Natsipropaganda, raamatute põletamine*
Aaria rassi rõhutamine * – abielude keeld teist rassi inimestega
Riigi tugev sekkumine majandusellu *
eirti arendati sõjatööstust*, teedevõrku, laiendati hädaabitöid, autotööstuse arendamine ( Volkswagen )
Suudeti vähendada tööpuudust
Hitler suutis oma propagandaga luua illusiooni , et majandus paraneb ainult Saksamaal tänu natsidele
Paljud rahandus - ja majandustegelased toetasid Hitlerit lootes ta olukorra paranedes võimult tõrjuda
Vastasjõudude lõhestatus

Totalitaarsele iseloomulike tunnuste avaldumine Saksasmaal

Loodi salaorganisatsioonid
Mussolini iskukultuse kujundamine
ühe partei süsteem
üks ideoloogia
riigi tugev sekkumine majandusellu
terror

Antisemitism

Riik tahtis võtta üle finantsid ja majanduslik vara, et saaks seda kasutada oma huvide elluviimiseks
Propaganda põhisisuks – Saksamaa hädades süüdi juudid
Saksamaa peab saama juudivabaks – judenfrei
Juudid pidi hakkama kandma Taaveti märki – kollane kuusnurk
1933.a. boikott juutide äridele
Seadused, mis keelasid juutidel töötamast erinevatel elualadel
1935.a. võeti juutidelt kodakondsus
Ei lubatud abielluda mittejuutidega
1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt

Kommunistlik diktatuur Nõukogude Venemaal – Nõukogude Liidus.

NEP. Sisepoliitilised reformid. Võimuvõitlus . Industrialiseerimine. Kollektiviseerimine . Nõukogude riik ja ühiskond 1930.aastatel. Terror. GULAG .

NEP

uus majanduspoliitika
Põllumajanduses: toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga nn. toitlusmaks; põllumajandussaaduste ülejäägi võisid talupojad vabalt kasutada, s.h. müüa turuhindadega
Rahareform – uus rahaühik tšervoonets kulla alusel
Tööstuses: lubati taas tegutseda väikeettevõtjatel; meelitati väliskapitali
NEP-i tulemused:

1) põllumajanduse taastumine , kasvasid külvipind ja kogutoodang , kasvas jõuka talurahva osakaal

2) tööstustoodangu kasv

3) elatustaseme paranemine

Sisepoliitilised reformid

1922.a. 30.detsembril loodi NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Sisuliselt allutati liiduvabariigid keskvõimule
Loodi NKVD – Siseasjade rahvakomissariaat
Loodi GPU – Riiklik Poliitvalitsus – võitluseks spionaaži, banditismi, salakaubanduse vastu, sai õiguse inimeste kohtuväliseks karistamiseks
Jätkus poliitiline terror - vangilaagrid

Võimuvõitlus

1924.a. suri V.I.Lenin
Järgnes võimuvõitlus L.Trotski ja J.V.Stalini vahel
1927.a.-st ainuvõim Stalinile
Kujundati välja Stalini isikukultus

Industrialiseerimine

1927.a. otsustas Stalin lõpetada NEP-i poliitika – NSVLiit peab saama võimsaks tööstusliku ja sõjalise potensiaaliga riigiks
Võeti suund industrialiseerimisele -

1) hakati eelisarendama rasketööstust, eriti sõjatööstust

2) loobuti välismaistest investeeringutest, eraettevõtlusest

3) majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele

4) kehtestati viisaastaku plaanid – esimene 1928-1933, mille alusel NSVLiidust pidi saama industriaalmaa

Propageeriti hoogtööd ja sotsialistlikku võistlust, noorsugu värvati uutele suurehitustele

TULEMUSED

Rasketööstuse tootmise kogumahult 1938.aastaks USA järel II kohal maailmas
Tööviljakus ja toodete kvaliteet väga madal
Elanikkonna maksukoormuse kasv, elatustaseme langus

Kollektiviseerimine

1920.aastate lõpul tabasid Venemaad raskused viljavarumisel, Stalin andis käsu jõuga vilja tagavarad ära võtta
1928.a. algatati sundkollektiviseerimise poliitika, s.t. talupojad pidid astuma ühismajanditesse e. kolhoosidesse
1929.a. alustati võitlust kulaklusega
Kulak – rikkam talupoeg , kes kasutas võõrast tööjõudu või omas erinevaid põllutöömasinaid
Kulakutele peale kõrged maksud, võeti vili, saadeti asumisele või sunnitööle

TULEMUSED:

1) saagid madalad

2) motivatsiooni puudus

3) 1932-1933.a. suur näljahäda – kannibalism , passide ärakorjamine,

nn. “5 viljapea seadus”

4) repressioonid talupoegkonna vastu – küüditamised, sunnitöölaagrid, näljasurmad

Nõukogude riik ja ühiskond 1930.aastatel

Kujunes bürokraatlik süsteem
Esmatähtsaks sai pime ustavus kõrgemale juhtkonnale
Miks rahvas ei osutanud vastupanu?

1) ajalooline traditsioon arusaamast tugevast keskvõimust

2) terror, hirm

3) desinformatsioon

4) riigiasjade salastatus

5) harimatus

Terror

Eesmärgiks: saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile; vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna
1920.aastatel likvideeriti partei sisene opositsioon, vana intelligents
1920-1930.aastate vahetusel jõuka talurahva likvideerimine
1934.a. algas nn. suur terror seoses S. Kirovi tapmisega
Näidiskohtuprotsessid, “rahvavaenlased”, eriline ulatus 1937.a

GULAG

ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem
Siberis ja NSVL’i põhjapoolsetel aladel valitsenud rasketes tingimustes suri massiliselt vange
aitas suuresti Nõukogude rasketööstuse ülesehitamist

Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel.

Uute sõjakollete kujunemine. Saksamaa sammud teel uuele sõjale. Lepituspoliitika . Sõjakuse kasv. Hispaania kodusõda. Berliin -Rooma- Tokyo telje kujunemine.

Uute sõjakollete kujunemine

1931 .a. Kaug-Idas – Jaapan vallutas Mandžuuria (astus välja Rahvasteliidust, USA tunnustab NSVL, et hoida ära Jaapani liigse tugevemise Kaug-Idas)
Itaalia ründas Etioopiat 1935. aastal
Mongoolias sõjalised kokkupõrked NSVL ja Jaapani vahel
Saksamaa käitumine Euroopas

Saksamaa sammud teel uuele sõjale

1933.a. hakatakse salaja arendama relvatööstust
1934.a. referendum Saarimaal
1935.a.lahkus Rahvasteliidust
1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – Wehrmacht
1936. aastal viis Saksamaa oma väed Reini demilitariseeritud tsooni
Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku rajamist

Lepituspoliitika

Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses
1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe:

1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu

2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks

Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika ) alguseks

Sõjakuse kasv

1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda
Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale
Sõja tulemusena:
Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu
Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö
1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni
Sellega rikuti Versaille rahulepingut

Hispaania kodusõda

1936-1939.a. Hispaania kodusõda
Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik
Mässu juht Francisco Franco
Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast
Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid mittevahelesegamispoliitikat
Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- interbrigaadid
Mässajate poolel:partei Falang; katoliku kiriks; sõjavägi; juht – caudillo
1. aprillil 1939.a.vabariik langes
Sõja võitsid mässajad, sest: mittevahelesegamispoliitika; Saksa-Itaalia toetus; vabariiklaste ühtsuse puudumine

Berliin-Rooma-Tokyo telje kujunemine

1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping
1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni (võitlus kommunismi vastu ja rahvusvahelise kommunimi organisatsiooni vastu) pakt
1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes Berliin - Rooma -Tokio telg
1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teague Õppematerjali autor

I-maailmasõda ja sellega seotud aeg.

põhiseadus suurbritannia vabadussõda pealetung armee serbia rahuleping tsaar versaille LÄHIAJALUGU

Sarnased õppematerjalid

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

docx

I ja II maailmasõda

Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki:  Suurbritannia – Aafrika, Aasia  Prantsusmaa – Aafrika, Aasia  Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia

11.klassi ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha l

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 va

Ajalugu

doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid.  Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas.  Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid.  I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip.  Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, vä

Ajalugu

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal

Ajalugu

Rohkem sarnaseid