Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

LÄHIAJALUGU (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid ?
  • Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks ?
  • Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti ?
  • Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid ?
  • Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks ?
  • Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti ?
  • Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks ?
  • Miks “vaikiv ajastu” ?
  • Miks “diktatuuriks siidkinnastes” ?
  • Miks “autoritaarseks diktatuuriks” ?
  • Miks rahvas ei osutanud vastupanu ?
 
Säutsu twitteris
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD.
  • Imperialismiajastu ja ühiskond
    Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised.
    Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine
    • XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest
    • maailma valitses Euroopa
    • peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan
    • Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma
    • kolooniaid vajati:

  • et olla maailmas domineeriv
  • vaba kauplus, tolle ei olnud
  • mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal
  • tootmine odav, sest tööjõud odav
    • suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima , osati ennetada malaariat
    • iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria
    • Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas
    • põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks

    Tehnika areng XX saj algul
    • Masinaehituses tööpingid , mis panid aluse seeriatootmisele
    • Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist
    • F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin
    • vendade Wrightide lennuk
    • L.Bleriot lend üle La Manche` i väina
    • Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a

    Maailmamajandus XX saj.algul
    • monopolide kujunemine
    • Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine?
    • Kapitali väljavedu: kolooniatesse ( tooraine , maavarad , odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse
    • majanduse kasvu soodustus: raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine nt. Kiele ja Panama
    • arengu ebaühtlus – majanduse ebaühtlane areng viis suuriikide vaheliste suhete teravnemiseni

    Ühiskondlikud liikumised XX saj. algul
    • suurim poliitiline jõud proletaarid, kuna oli toimunud tööstuslik pööre ning uus klass proletaarid ehk palgatöölised hakkasid oma õigusi suurendama, XX saj alguseks olid osad neist juba saanud varanduse omanikeks. Nad aina rikastusid.
    • Töölisliikumises kujunes 4 suunda:
    • 1) Revionistid – Marx ’i õpetus vananenud, seda tuleb muuta, sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega
    • 2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis , juht Vladimir Uljanov( Lenin ), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid , ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine
    • 3) Tsentristlik suund, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed leida.
    • 4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada , ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada?

  • Rahvusvahelised suhted XX saj algul.
    Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, KolmikliitKeskriigid : millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda . Balkani sõdade tulemused.
    Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused
    • Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis
    • Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril , suund kolooniate ümberjagamisele
    • Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas

    Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
    KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa
    • Saksamaa ja Austria-Ungari- 1879 .a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas
    • Itaalia ühinemine – 1882. a. – soovis end kaitsa võimaluk rünnaku eest Prantsusmaalt

    Antante
    • Venemaa ja Prantsusmaa – 1893.a. – Wilhem II (Saksamaa) loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, olukord muutus ohtlikuks, kardetisõjalist ohtu kolmikliidult, Prantsusmaa kartis Saksamaad
    • Inglsimaa ja Prantsusmaa – 1904 .a. südamlik kokkulepe-Inglsimaa ja Venemaa – 1907.a. – Inglismaa otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus, kartis kolmikliitu ja Prantsusmaa Venemaa vahelist lepingut
    • Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid oma kolooniate üle

    Keskriigid: millal, millised riigid, miks
    • XX saj algul eemaldus liidust Itaalia; Saksamaa ja Austria-Ungari liit sai nimeks Keskriikide liit

    Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda
    • Suurim rahvusvaheliste suhete pingete allikaks oli Balkan , kus põrkusid kokku suurriikide huvid – nn. „ püssirohutünn
    • Suhteid pingestasid Serbia agressiivne poliitika ja Türgi nõrgenemine
    • 1908.a. liitis Austria-Ungari endaga Bosnia ja Hertsegoviina
    • 1911-1912.a. Itaalia-Türgi sõda
    • 1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahel sõdisid Balkani riigid;

    Balkani sõdade tulemused
    • Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule
    • Itaalia vallutas Türgilt Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle enda kolooniaks nimega Liibüa
    • Austria-Ungari suhete teravnemine Serbia ja Venemaaga

  • I maailmasõda – põhjused, ajend , ettekääne, algus.
    Eri riikide taotlused sõjas, sõjaplaanid. Tuletage meelde kõne valitsuse liikmena. F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt. Selle tagajärjed. Sündmused esimesel sõja-aastal.
    Eri riikide taotlused sõjas,
    • Prantsusmaa soov saada endale Elsass -Lotringi piirkond, samuti Aafrikas, revanšš Preisi- Prantsusmaa sõjale, kus saadi hävitavalt lüüa
    • Venemaa soov saada võim Balkanil, selleks vaja purustada Austria-Ungari ja Türgi
    • Inglismaa taskaalu hoidmine
    • Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Aasias
    • Serbia soov teha Balkanile suur slaavi riik
    • Saksamaa soov laiendada oma võimu nii Euroopas kui ka maailmas
    • Austria-Ungari soov kaitsta end Serbia eest
    • kolooniate ümberjagamine, Saksamaa soovis rohkem koloonia, kuid Inglismaa ei soovinud enda omi kaotada
    • Türgi soovis kaitset kasvava surve eest Venemaalt ja Itaalialt

    Sõjaplaanid
    • Saksamaa – Prantsusmaa kiire purustamine seejärel väed idarindele Venemaa vastu, Prantsusmaale tungimine Luksemburgi ja Belgia kaudu ümber Pariisi, Prantsusmaa 39 päevaga kogu sõda 3-4 kuud, itta ainult üksikud üksused alguses
    • Prantsusmaa – eesmärk vältida hävitada häviatavat kaotus Preisi-Prantsusmaa sõjas, Prantsuse- Saksa piirilkindluste süsteem, Belgia piirile mitte, nim. plaan 17., plaani peaidee : hoogne pealetung
    • Inglismaa- olid valmis toetama Prantsusmaa idatiiba, alguses 70 000 meest, mida hiljem oli võimalik suurendada
    • Venemaa – sõjaks halvasti valmistunud, varustus kehv, võimalik kaks rünnakusuunda Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari, Prantsusmaa palvel Ida-Preisimaa
    • Austria-Ungari – arvestas kahe rindega, arvestas abiga Saksamaalt, suuremad jõud Venemaa vastu väiksemad Serbia

    F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt
    • 28.juunil tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, Sarajevos, Serbia terroristliku salaorganisatsiooni poolt

    Sündmused esimesel sõja-aastal
    • 28.07.1914 kuultuab Austria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa alustab mobilisatsiooni
    • 1.08.1914 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ning Prantsusmaale
    • Saksamaa rikub Belgia neutraliteeti, sõtta astub Inglismaa
    • riikides valitseb üldine sõjavaimustus
    • Uute liitlaste liitumine – Antante’l Jaapan, Keskriikidel Türgi
    • võitlus Inglismaa ja Prantsusmaa vs. Saksamaa, Saksamaa kiire edu, võeti suund Pariisile, Prantsusmaa/Inglismaa vägedel õnnestus Saksamaa peatada Marne ’i lahingus
    • 1914. a septembrist algas positsioonisõda ehk kaevikusõda läänerindel

  • I maailmasõda – sõjategevus Läänerindel, Idarindel. Uuendused sõjas.
    Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid? Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks? Tähtsamad lahingud. Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti? Meeleolud rindel.
    Millised riigid omavahel eri rinnetel sõdisid?
    • Läänerindel – Saksamaa vs Prantsusmaa/Inglismaa
    • Idarinne – Saksamaa/austria-Ungari vs Venemaa

    Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks?
    • Positsioonisõda – rinne ei liigu ja on paigal, kaevikud ja kaitseehitised . See sai võimalikuks, kuna välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid muutunud ründerelvadest tõhusamateks, olord muutus kui kasutusele võeti tangid

    Tähtsamad lahingud
    Läänerindel
    • Marne’i lahing-sakslaste pealetung peatati
    • 1915.a kasutasid sakslased esimest korda Ypres all gaasi
    • 1916.a. Verduni lahing (11 kuud), kanti tohutuid kaotusi, surnud ca 1 mil
    • 1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke
    • positsioonisõda

    Idarindel
    • Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu
    • manööversõda
    • positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel

    Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti?
    • Gaasi kasutamine - tappis palju inimesi, mürkgaasid lasti kaevikutesse
    • Kuuli - ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid – võimsamad relvad, kahju sai tekitada ka ise kaugemal olles
    • Tankid – suur sõjamasin, võimalik kasutada kaugel, tekitas alguses hirmu
    • Autode levik – kiirem liiklus , rinde ja tagala vahel
    • Lennukid ja tsepeliinid – sõda kolmemõõtmeliseks-maal, merel, õhus
    • Allveelaevad - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba ja reisilaevu –„Lusitania“ (tõi kaasa USA sõttaastumise)

    Meeleolud rindel
    • sõjavaimustus hakkas mööduma
    • oodati sõja lõpu
    • inimeste psüühika sai kannatada “Kadunud põlvkond”

  • Eluolu ja majandus I maailmasõja aastail. Sõja lõpp. Sõja tagajärjed.
    Iseloomustage muutusi, mida tõi kaasa sõda majanduses ja eluolus .
    Milliste sündmuste tulemusena ja millal lõppes sõda Idarindel, millistega Läänerindel.
    Iseloomustage olulisemaid tagajärgi, mida sõda kaasa tõi.
    Muutused majanduses ja eluolus
    • rindel vajati- relvi , toitu, riietust , jalanõusid
    • tööle naised ja noorukid , traditsiooniline peremudel purunes
    • tootmine kujundati ümber vastavalt sõjavajadustele, palk väike, streikimine keelatud
    • elutaseme langus – inflatsioon , tarbekaupade ja toidu puudus
    • alad sõja tallermaad-neid polnud võimalik kasutada
    • elutaseme langusega kasvanud nälg tõi kaasa sõjavastased meeleolud (ka revulutsioonilised meeleolud)
    • tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus
    • majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine
    • USA majanduslik kasu, andis Antante’i poolele laene

    Sõja lõpp Idarindel
    • 1917. a toimunud veebruari revulutsiooniga kukutati tsaarivõim , sõjavastaste meeleolude kasv, deserteerimine rindelt( joosti minema?)
    • 1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu
    • 1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad
    • 3.märts 1918. a Bresti separaatrahu, millega lõppes sõda Idarindel

    Sõja lõpp Läänerindel
    • 1917. a astus sõta USA
    • keskrrigid suurte pealetungidega edu ei saavutanud
    • 1918.a toimus Saksamaal novembrirevulutsioon, millega kukutati võimult kei30ser ning kuulutati välja vabariik
    • sõda lõppes 11. novembril 1918. Compiegne ’i vaherahuga

    Sõja tagajärjed
    • seninägematult suured tapatalgud, surnud ca 10 milj ja vigastada 20 milj
    • majanduslikud kahjud, materiaalsed
    • uue sõja alge: revanšši tahe, rahulepingute süsteem ei toiminud , vastuolud lahenduseta
    • tsiviilisikel ja sõdalastel ei tehtud vahet
    • “kadunud põlvkond”
    • moraalinormide purunemine , naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus, moe muutus
    • impeeriumite lagunemine , Euroopa poliitilise kaardi muutus
    • tehnika ja teaduse areng nt. meditsiin
    • Euroopa muutus USA’st sõltuvaks ja USA roll maailmas paranes
    • hakkas kujunema sotsialistlik maailmapilt
    • loodi rahvaliit

  • Pariisi rahukonverents.
    Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille ´i rahulepingRahvasteliit , otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks?
    Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid
    • 18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920
    • Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu
    • rahulepingute koostamine Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi jaoks
    • Balti riikide eesmärgiks oli taotleda juriidilist tunnustust, aga ei saanud

    Peamised otsustajad riigid, nende taotlused
    • Peamised otsustajariigid oli Prantsusmaa ja Inglismaa
    • Prantsusmaa soovis Saksamaale võimalikult karmisid otsuseid, soovisid saada tagasi Elsass-Lotringi piirkonda, kõrgemaid reparatsioone
    • Inglismaa oli nõus vähemate ja leebemate tingimustega
    • Prantsusmaa hegemoonia saavutamine Euroopa mandril Saksamaa nõrgestamise abil
    • Suurbritannia – soovis Saksamaa asumaid, kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle, jõudude tasakaalu Euroopa mandril
    • USA – asutada rahvusvaheline organisatsioon , mis suudaks tulevikus sõdu ära hoida

    Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes
    • Allkirjastati Saksamaaga
    • 28.juuni 1919.a. Versailles´i lossi
    • peeglisaalis
    • I osa: Rahvasteliidu põhikiri
    • Rahvasteliit
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LÄHIAJALUGU #1 LÄHIAJALUGU #2 LÄHIAJALUGU #3 LÄHIAJALUGU #4 LÄHIAJALUGU #5 LÄHIAJALUGU #6 LÄHIAJALUGU #7 LÄHIAJALUGU #8 LÄHIAJALUGU #9 LÄHIAJALUGU #10 LÄHIAJALUGU #11 LÄHIAJALUGU #12 LÄHIAJALUGU #13 LÄHIAJALUGU #14 LÄHIAJALUGU #15 LÄHIAJALUGU #16 LÄHIAJALUGU #17 LÄHIAJALUGU #18 LÄHIAJALUGU #19 LÄHIAJALUGU #20 LÄHIAJALUGU #21 LÄHIAJALUGU #22 LÄHIAJALUGU #23 LÄHIAJALUGU #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teague Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    89
    doc
    Ajalugu
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    37
    odt
    Esiajalugu
    33
    docx
    11-klassi ajaloo üleminekueksam
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    94
    doc
    Läti ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun