KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i...
üldkriis. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Mõisted jms: · positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevuse pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks manööversõda. Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda läänerindel, idarndel manööversõda. · desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa · Kolmikliit/Keskriigid: Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi · Uute riikide teke: Venemaa lagunemisel: 06.12.1917 Soome 16.02.1918 Leedu 24.02.1918 Eesti
keiser Wilhelm II liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch keiser Franz Joseph Vladimir Uljanov (Lenin) ertshertsog Franz Ferdinand 17. 18.Mõisted: imperialism separaatrahu positsioonisõda okupatsioon manööversõda separatism maailmasõda 19. 20.Olulisemad daatumid: 1879-1882 - Kolmikliidu kujunemine 1893-1907 - Antandi kujunemine 28. juuni - 1914 Sarajevo atentaat 3. aug 1914 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus 4. aug 1914 Serbiale 11. nov 1918 1
Imperialism- ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. positsioonisõda- rinne püsis paigal, sõjategevust oli vähe, kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertsher...
oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda 6. Mille poolest on oluline Verduni lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 21. veebruar 16. detsember 1916 Murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Lootus Prantsuse armee verest tuhjaks lasta ei täitunud. Sakslaste kandsid hoopis ise suuremaid kaotusi. 7.Miks on oluline Somme'i lahing? Dateeri see. :Toimumisaeg 1. juuli 18. november 1916 Inglise- Prantsuse väed uritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi.
Relvastuse täienemine- arenes lennuvägi (lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega), kasutusele võeti tankid Mille poolest erines positsiooni sõda manöövrist-positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti ehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. F. Ferdinard- 28. juuni 1914. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otseseks ajendiks. USA sõtta astumine- 6. aprill 1917 Bresti rahulpeing- kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Vene SFNV ja Nelikliidu vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
täiustati pea kõiki relvaliike. Eriti arenes merevägi, lennuvägi ja soomustehnika, allveelaevandus. Lennukid varustati pommide ja kuulipildujatega. Uue relvana tulid kasutusele tankid. Positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid: France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping: 3. märts 1918. Revolutsioon Saksas: 1918 nov. Capagne vaherahu: 11.nov 1918. Versailles: 28.juuni 1919.Sõja kestvus: Ei olnud organisatsiooni, mis ei laseks riikidel omavahelistel lahkhelidel sõjaks kasvada
Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad Lennukid Tseppeliin Alvelaev Vintpyssid Torpeedo Tankid
Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks ...
see pidi käima kõik hoogsalt. Venemaa oli halvasti varustatud kuigi suure armeega. Tal oli valida Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel, aga Prantsusmaa palvel ründas Venemaa Ida-Preisimaad, kuigi kasulikum oleks olnud löök anda Austria-Ungarile. Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud ka mitmele rindele: lõunasse suunati Serbia vastu väiksem osa armeest, itta Venemaa vastu saadeti suurem osa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. 6. §6 Positsioonisõda ja manööversõda - mõistete sisu? kus neid peeti? Positsioonisõda - kaitserelvad ja vahendid (okastraadid, kaevikud jm) olid ründerelvadest tõhusamad, kaevikud olid peaaegu läbipääsmatud, rindejoon oli paigal. Lääneriikides oli võimalik ainult, kuna nõudis head varustamist suurele hulgale meestele. Manööversõda - sõjapidamine seisneb manöövrite tegemises ja kurnamises, seda kasutati väiksemates ja paremini treenitatavates, tehniliselt võimekamates sõjavägedes, Saksamaa
Venemaa plaan: arvestas sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Eesmärk saksa vägede purustamine Ida - Preisimaal et kergendada liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa plaan: lootis teiste abile, toetas liitlasi rahaliselt, mehi sõtta taheti saata 70 000. TOIMUSID POSITSIOONISÕJAD. Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel, vastandiks on manööversõda. Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid Belgia kindlused osutusid visa vastupanu. 1914. september Marne'i lahing Prantsusmaal (nurjati sliffeni plaan) 1915. aprill Ypres'i lahing Belgia (sakslased kasutasid esimest korda gaasi) 1916. veebruar Verduni lahing Prantsusmaal (10 kuud kestis, edukas prantslastele) 1916. juuli Somme'i lahing Prantsusmaal ( esimest korda kasutati lennuväge ja tanke) 1917
1. kartsid maailmarevolutsiooni levikut. 2. soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega). · Sõjategevus toimus suurel territoorimil ja vahelduva eduga. · Iseloomulik oli manööversõda - liiguti raudteedel ja veeteedel; kasutati ratsa armeesid ja mõlemapoolset partisanivõitlust. · Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus. · Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat. · Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud
Sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud normaalse eluga kohaneda. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". 7. Sõjatehnika areng Mereväes täiustati allveelaevu, lennukid muutusid kiiremaks ning manööverdamisvõimelisemaks, leiutati tankid (inglased). 8. Mõisted Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigal, rinne tugevasti kindlustatud, täieneb pidevalt Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). Kurnamissõda mõlemad osapooled loodavad vastase välja kurnata ning vastupanust loobuma sundida kolmemõõtmeline sõda sõda maismaal, meres ja õhus 9. 1917 ja väljumine sõjast Kokkuvarisemise põhjused:
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ...
võisid hoida pidevat kaitseliini). · sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. · Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest. · Idarinne: Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa. manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani). seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda
*Demokraatia kriis ja üleminek diktatuuridele paljudes Euroopa riikides *Ebaõiglased rahulepingud tekitasid uusi vastuolusid, sillutades teed uuele maailmasõjale Positsioonisõda kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. Kadunud põlvkond- sõjas osalenud põlvkond. Rahuaegses maailmas suhtusid enda ümber toimusvasse passiivsemalt.
Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal? Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? Positsioonisõda toimus kaevikutes, toimus Läänerindel. Arenes industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak, toimus Idarindel. 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? Pariisi vallutamine. 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? Ta soovis kiirelt Prantsusmaa hävitada, et ei peaks 2 riigiga korraga võitlema, et mitte jääda vaherindele, sest teiselpool olid venelased. 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal?
Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiire...
Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? Sõjategevus idarindel: 1914 Venemaa pealetung Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Tannenbergi lahingus Vene vägede ränk lüüasaamine. Manööversõda pikal rindel, taganemised. Kaotati Poola. Venemaa, serbia, Rumeenia, Kreeka. Bresti rahuleping: 3. Märts 1918. Loovutati sakslastele ala, kus elasid venelased. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Otsustajad: Wilson(USA), Clemenceau(Prantsusmaa) ja Lloyd George(Inglismaa). Rahutingimused: reparatsioonide maksmine, maade kärpimine võitjatele, kaotajate sõjavägede
sinna saata osao ma jõude. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. 1915. Aastal hoogustus sõjategevus ka Türgi sõtta astumisel Kolmikliidu poolel. 1915. Aastal Üritasid inglased omad kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. 1916. Aastal olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. 1915. Aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2. Mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. 1915. Aasta oli Saksamaale üldiselt edukas. Serbia purustamise ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Verduni alla Saksa üksused 1916. aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliingid. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi. Verduni kaitse juhiks nimetatud kindral Petain suutis oma
Marne'i lahing 1914 Sakslaste edasiliikumine pandi seisma (Pariisi lähistel); Schlieffeni plaani läbi kukkumine; algas positsioonisõda Positsioonisõda hästi kindlaustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; muutus toimus tankide kasutuselevõtuga Ypres 1915 mürkgaas Sõtta astus Itaalia Austria-Ungari vastu ehk Antandi koosseisus Sõtta astus Bulgaaria Keskriikide koosseisus ja purustas Serbia väed 1915. a koondas Saksamaa peamised jõud idarindele, kuis manööversõda oli veel võimalik; murti läbi Vene kaitseliinidest Verduni lahing 1916 soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga Somme'i lahing 1916 Inglased võtsid kasutusele tankid ja suudeti Saksa kaitsest läbi murda. Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest Allveesõda 1915 Inglismaa ja Iirimaa ümbruses lasti põhja kõik alused; ka reisilaev Lusitania
alates 1912. Aastast (14 punkti)(Ameerika) David Lloyd George - Suurbritannia peaminister. Advokaat Walesist. Hea esinemisoskus.(Inglismaa) Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister. Mäletas kahte Prantsusmaa hõivamist sakslaste poolt.(Prantsusmaa) Mõisted: Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Positsioonisõda - ehk kaevikusõda, selle vastandiks on aga manööversõda Mobilisatsioon - ehk mobiliseerimine on kõikide jõude kogumine ja sõjaks valmis seadmine. Oktoobripööre - Petrogradis toimunud riigipööre, mille käigus bolsevikud kukutasid Venemaa ajutise valitsuse. desarmeerimine - on vahendite süsteem, mida rakendatakse, et vähendada sõjaväe isikkoosseisu ja relvastust. reparatsioonid - Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või
ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Positsioonisõda toimus kaevikutes st ei liigutud, toimus Läänerindel. Arenes välja industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak , toimus Idarindel. 5. Läbi kukkus Pariisi vallutamine. 6. Ta soovis kiirelt Prantsusmaa hävitada, et ei peaks 2 riigiga korraga võitlema, sest teiselpool olid venelased. 7. Kuu aja jooksul küsiti liitlastelt , et kas nad ikka toetavad kui teine riik on hädas. 8. 28.06.1914 Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, 28.07.1914- algas esimene ms, austria-ungari kuulutas serbiale sõja. , veebr - märts 1917
Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust? *Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriume,
ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Positsioonisõda toimus kaevikutes st ei liigutud, toimus Läänerindel. Arenes välja industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak , toimus Idarindel. 5. Läbi kukkus Pariisi vallutamine. 6. Ta soovis kiirelt Prantsusmaa hävitada, et ei peaks 2 riigiga korraga võitlema, sest teiselpool olid venelased. 7. Kuu aja jooksul küsiti liitlastelt , et kas nad ikka toetavad kui teine riik on hädas. 8. 28.06.1914 Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, 28.07.1914- algas esimene ms, austria-ungari kuulutas serbiale sõja. , veebr - märts 1917
Sõda saab alguse 28.07, kui Austria kuulutab sõja Serbiale. Sellele järgneb Euroopa suurriikide mobiliseerumine. Augusti algul järgnevad sõjakuulutused suurriikide vahel. Kohe tungib Saksamaa Belgiasse ja sealt Prantsusmaale. Sõja algul püstitavad keskriigid eesmärgid, mis lõpuks ei täitu. Need on kolooniate suurendamine, kontroll Kesk-Euroopa üle, kõrvaldada Briti ülemvõim ja separaatrahuga sõjast kõrvaldada Venemaa. IMS on veel manööversõda 19 sajandi põhimõtete järgi. Sakslastel oli koostatud Schlieffeni plaan, mis nägi ette välksõda. Prantslaste plaani iseloomustas kaitsetaktikale pühendumine, sest taheti vältida 1870 aasta kordumist. Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust.
tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslased kasutasid I korda sõjategevuses gaasi. SOMME LAHING 1916 juuli-november toimunud lahing Läänerindel, PR-ING vägede pealetung SM vastu. Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi
ilmalik abiellumine, lahutus lihtsaks Kuidas kommunistid Venemaad muutsid: Kodusõda ja välismaine interventsioon: Kodusõda iseloomustas: sõjategevus ei olnud ühesugune, vastastel puudus distsipliin, välisinterventsioon ja valged sõjajõud hõivasid äärealasid, Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad jäid nõukogude võimu valdusesse. See lubas punastel jõudusid operatiivselt ümber paigutada, manööversõda. Punaste käes oli toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes tootev piirkond, toitlustusraskused, punane ja valge terror, sõjakommunism - kodusõja ajal kaasnenud sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks (kehtestati toiduainete tasuta riigile andmise kohustus, keelati viljamüük turgudel, hakati jagama tasuta maad kehvikutele), tööstus - riigistati väike ja keskmised
- Sakslaste sõjaplaan läänerindel (kogupikkusega 740 km) varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. - Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused (nt Verduni lahingus langes 10 kuu jooksul 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul langes 1,3 miljonit meest). 2) Idarindel võitlesid Saksamaa ja Austria-Ungari väed Venemaa vägede vastu. - Idarinnet iseloomustas manööversõda - püsiv rindejoon puudus; lahingutegevus toimus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorrad võisid kiiresti ja ootamatult muutuda. Peeti üksikuid suurlahinguid. - Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel.
- Sakslaste sõjaplaan läänerindel (kogupikkusega 740 km) varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. - Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused (nt Verduni lahingus langes 10 kuu jooksul 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul langes 1,3 miljonit meest). 2) Idarindel võitlesid Saksamaa ja Austria-Ungari väed Venemaa vägede vastu. - Idarinnet iseloomustas manööversõda - püsiv rindejoon puudus; lahingutegevus toimus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorrad võisid kiiresti ja ootamatult muutuda. Peeti üksikuid suurlahinguid. - Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel.
ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 1. kartsid maailmarevolutsiooni levikut 2. soovisid Vm-l enamlaste kukutamist ning Vm taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega) · Sõjategevus toimus suurel territooriumil ja vahelduva eduga. · manööversõda - liiguti raudteedel, veeteedel, ratsaarmeed, mõlemapoolne partisanivõitlus · Punaste käes oli Kesk-Vm tööstuspiirkonnad > eeliseks tööstus, miinuseks kütuse ja toidu puudus · Enamlased rakendasid sõjakommunismi poliitikat · mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõda) · Võitsid enamlased NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Kodusõja tagajärjed: 1
Kokku kestis lahing 10 kuud ja selle käigus sai surma ligi miljon inimest ja ostsustavat läbimurret ei saavutatud. Somme`i lahing oli Pr-Ing põhjalikult ette valmistatud pealetungioperatsioon Saksamaa vastu, kus esmakordselt kasutati tanke. Surma sai selle lahinguga umbes 1.3 miljonit meest. Kokkuvõtteks ei liikunud piir peaaegu üldse. Olulisemad sündmused sõjategevuses idarindel. Idarindel sõdisid enamasti Saksamaa, Austria-Ungari Venemaa vastu. Seal toimus manööversõda püsiv rindjoon puudus, lahingutegevus toimus laial rindel. Olukord muutus kiirelt ja ootamatult. Venemaa oli Austria- Ungari vastu edukam, kui Saksamaa vastu. Suuremad lahingud olid Gumbinneni juures, kus edukam oli vene armee. Saksamaal valiti uus juhtkond ja selle juhtimisel saatis edu Saksamaad. Oliline oli Galiitsia operatsioon, kus sõdisid omavahel Venemaa ja Austria-Ungari, kus saatis edu Venemaad. 1915 saatis edu Grolice
tunnistas end kaotajaks? · 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. See lõpetas esimese maailmasõja. Saksamaa oli jäänud liitlasteta ning olukord lootusetu.Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima välja väed okupeeritud aladelt. Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist. 11. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Sõdivad riigid: Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari Manööversõda püsiv rindejoon puudus. Peeti üksikuid suuri lahinguid Kaotati Poola, Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast · Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus, 1916. a venelaste ebaõnnestunud pealetungid. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. · 1917. a veebruarirevolutsioon, Nikolai II loobus troonist. · Vene Ajutine valitsus ei suutnud tuua pööret rindel. · 1917. okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised
1915 kevad Itaalia sõtta. o Antanti poolele o A pakkus häid asju sõtta mineku eest o Avatakse itaalia rinne/Alpirinne Bulgaaria ühines keskriikidega -> Serbia väed purustati seetõttu. Türgi rinne: Kaukaasia mäestikus võitles venega Lähis-idas brittide vastu (iraan, iraak jne) 1915 Gallipoli lahing (türgi-britid) – türk võitis; verine Idarinne: saksa peamised jõud idarindele manööversõda Gorlice operatsioon (saksa murdis vene väed läbi, kuid vene taastas oma read) Vene tagalas läheb jamaks Eestis lasti vabrikuid õhku kartuses, et kui sakslased siia jõuavad ja kui võidavad, siis saavad endale vägevad vabrikud. Tung maale, et süüa kasvatada Idarinne eestisse ei jõudnud, seega vabrikute hävitamine oli mõttetu. 1916 Kõige rängemad lahingud Läänerinne:
Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ....................................................................................................... 7 Aastal 1914 ................................................................................................ 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ....................
4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? Idarindel sõdisid: Venemaa, Saksamaa, Austri- Ungari. Venemaa pealetung 1914 Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus augustis 1914. Purustati üks kahest Köningsbergi peale suunduvast armeest. Manööversõda pikal rindel, taganemised, territooriumi kaotus. 1915 kaotati Poola. 1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon, Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised
oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunata kõik oma jõud Venemaa purustamiseks. plaan 17 - oli Prantsusmaa sõjaplaan Esimeses maailmasõjas. See plaan nägi esiteks ette Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist, teiseks Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamise (kuid Belgia- Prantsuse piirile jäetakse see rajamata!), kolmandaks Lotringi ja Elsassi hõivamise sakslaste käest ning seejärel sissetungi Saksamaale. positsioonisõda - manööversõda - Veebruarirevolutsioon - oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.Veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Ajutine Valitsus - Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud Venemaa Demokraatliku Vabariigi koalitsioonivalitsus.
Tähtsamad lahingud Läänerindel Marne’i lahing-sakslaste pealetung peatati 1915.a kasutasid sakslased esimest korda Ypres all gaasi 1916.a. Verduni lahing (11 kuud), kanti tohutuid kaotusi, surnud ca 1 mil 1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke positsioonisõda Idarindel Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu manööversõda positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel Milliseid uuendusi ja milliste tagajärgedega kasutusele võeti? Gaasi kasutamine - tappis palju inimesi, mürkgaasid lasti kaevikutesse Kuuli - ja miinipildujad, automaatkäsitulirelvad, kauglaske suurtükid – võimsamad relvad, kahju sai tekitada ka ise kaugemal olles
o uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest. sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. Idarinne: Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa. manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani).
4* uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). 5* sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. 6* Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest. 2* Idarinne: 15* Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa. 16* manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. 17* Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. 18* 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani).
August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad.
kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused polis linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades portselan keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda possaadnik rahvakoosolekul valitud kõrgeim ametimees Novgorodis presbüterlane kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal privileeg eesõigus prohvetid usukuulutajad, kes lubasid, et uue valitseja saabumisega algab üleüldine õnneajastu prokuraator Rooma asevalitseja provintsides, sh Juudamaal proletariaat palgatöölised pronksiaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist protektoraat mõne suurriigi eestkostealune riik
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
polis linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades portselan keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda possaadnik rahvakoosolekul valitud kõrgeim ametimees Novgorodis presbüterlane kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal privileeg eesõigus prohvetid usukuulutajad, kes lubasid, et uue valitseja saabumisega algab üleüldine õnneajastu prokuraator Rooma asevalitseja provintsides, sh Juudamaal proletariaat palgatöölised pronksiaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist protektoraat mõne suurriigi eestkostealune riik
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Domineerivad kihid on suutelised alamatega kokkuleppima, ja järele andma. Sellises ühiskonnas alluvad grupid on valmis tegema ka oma soovides järeleandmisi, inimesed justkui tahaks et neid valitsetakse. Eesmärk on hoida korda, mis on juba süsteemi loodud. Konfliktid püütakse viia lahenduseni, mingeid turvalisi teid pidi. Gramsci järgi käib ühiskonnas pidev protsess. Toob sisse kaks terminit sõjanduse vallas. Manööversõda tähendab mingit reaalset võimu haaramist, otserünnakut vaenlasele, vägivaldne võimuhaaramine, revolutsioonid on tomunud sellel põhimõttel. Gramsci ütleb et see võib toimida ainult siis kui tsiviiliskud on nõrgad aga riik on tugev (bolsevikud). Me peame võitma selle tsiviilühiskonna ja siis saame teostada alles võimuhaaramise. Kui töölised saaksid määrata millist võimu nad tahavad siis peale ametiühingute ei
12.1917. Armeenia, Poola - toetatakse bolsevikke, aidatakse kaasa riigipööretele. Petrogradist viiakse pealinn Moskvasse. Agressiivne poliitiline propaganda, tsensuur. Kodusõda. Oktrevoluts tulemus. Kodusõda iseloomustas: sõjategevus ei olnud ühesugune, vastastel puudus distsipliin, välisinterventsioon ja valged sõjajõud hõivasid äärealasid, Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad jäid nõukogude võimu valdusesse. See lubas punastel jõudusid operatiivselt ümber paigutada, manööversõda. Punaste käes oli toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes tootev piirkond, toitlustusraskused, punane ja valge terror, sõjakommunism - kodusõja ajal kaasnenud sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks (kehtestati toiduainete tasuta riigile andmise kohustus, keelati viljamüük turgudel, hakati jagama tasuta maad kehvikutele), tööstus - riigistati väike ja keskmised ettevõtted, toodang armee jaoks, võrdne
Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused, sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne'i rahu (ajutine valitsus). Idarinne sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar Veebruari revolutsiooni käigus, 1917 oktoobri pöörde käigus said võimule kommunistid. Valitses kaos nii ühiskonnas kui ka rindel (joon hakkas lagunema). See viis separaatrahuni 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
