I maailmasõda, Venemaa ja Eesti (0)

Q: Millised riigid sõdisid Läänerindel?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Mida kujutas endast positsioonisõda ?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Milliseid uusi relvi kasutati?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Millised olid I maailmasõja tulemused?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Kuidas kärbiti Versaillesi rahulepinguga Saksamaa territooriumi millised sõjalised piirangud kehtestati?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Miks ja millal loodi Rahvasteliit millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Mida tead Stalini isikust ja poliitilisest karjäärist Millal ja kuidas kujunes välja Stalini ainuvõim ?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Mis oli Stalini isikukultus ?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Q: Mida nendega saavutati?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised riigid sõdisid Läänerindel?
Mida kujutas endast positsioonisõda ?
Milliseid uusi relvi kasutati?
Millised olid I maailmasõja tulemused?
Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja?
Kuidas kärbiti Versaillesi rahulepinguga Saksamaa territooriumi millised sõjalised piirangud kehtestati?
Miks ja millal loodi Rahvasteliit millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes?
Mida tead Stalini isikust ja poliitilisest karjäärist Millal ja kuidas kujunes välja Stalini ainuvõim ?
Mis oli Stalini isikukultus ?
Mida nendega saavutati?
Miks millal kelle poolt kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik?
Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee?
Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1918 pärast Eesti ala vabastamist?
Mida saavutati Mis tähtsus oli Landeswehri sõjal?
Mida otsustati Tartu rahulepinguga?
Kuidas toimis valitsemine demokraatlikus Eesti Vabariigis ja autoritaarses Eesti Vabariigis?
Miks toimus üleminek?
Kuidas arenes põllumajandus EVs?

KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel.

Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid.

Antant tekkis 1097 . aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia , Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas.
Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik , Austria-Ungari keisririik, Itaalia kuningriik . Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine , Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril .

Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid.

I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip.
Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ja Luxenburgi, välksõda Prantsusmaale, seejärel Venemaa purustamine.

Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem.
Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi.
Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele.

Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda ? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu ?

Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA + liitlased.
Positsioonisõda – sõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad . Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajale suurte kaotustega.
Kasutati okastraattõkkeid, kaevikuid, tanke, kuulipildujaid, suurtükimürske, mürkgaasi.
Compiegne’i vaherahu - 11. november 1918. aastal kirjutasid sellele alla Antandi ja Saksamaa esindajad. See lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee -veeremist.

Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu?

Manöövrisõda idarindel – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses. Olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine.
Bresti rahu – Saksamaa alustas 1918. aasta veebruaris Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918. aasta märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas võidetud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina , Taga- Kaukaasia ).

Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused , purustused , muutused elu- olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust?

I maailmasõja tulemused – Kiire tehnika areng ja uute relvaliikide kasutamine ( tankide kasutamine, autode levik, lennunduse areng, mürkgaas, kuulipildujad, allveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki.

Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraaatia kriisi.
Sõlmiti rahulepingud ( Versailles ’ rahuleping – Saksamaaga 28.06.1919; Saint-Germain rahuleping – Austriaga 10.09.1919; Neuilly rahuleping – Bulgaariaga 27.11.1919; Trianon rahuleping – Ungariga 04.06,1920; Severes’i rahuleping – Türgiga 10.12.1920 -> viimane ei jõustunud). Rahulepingutega vähendati kaotatud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.

Austria-Ungari – varises kokku, tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia , Serbia. Senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia - Sloveenia Kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia ).

Venemaa – eraldusid Poola, Läti, Leedu, Soome, Eesti.
Türgi – Severes’i rahuleping ei jõustunud.

Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja?
Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel. Antandi ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda. Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele. USA sõttaastumine 1917. aastal tagas uue tugeva jõu Antandi poolel. Poliitilised liidrid olid pädevamad nind vägede koostöö lahingutes parem. Saksamaa liitlased olid nõrgad ning neid oli vähem.

Mida otsustati Pariisi rahukonverentsil kaotajate suhtes, kes olid peaotsustajad?

Kaotajad – pidid maksma reparatsioone. Territooriumite kärpimine võitjate huvides. Sõjaväe suuruse ja relvastuse piiramine. Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine sõjasüüdlasteks.
Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel.

Kuidas kärbiti Versailles’i rahulepinguga Saksamaa territooriumi, millised sõjalised piirangud kehtestati?

Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asustatud piirkonnast .
Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid . Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piiranguid kehtestati ka laevastiku suurusele.

Miks ja millal loodi Rahvasteliit , millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes?
Rahvasteliit loodi 1919. aastal Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid Rahvasteliidust välja mitmed maailma võimsamad riigid (nt USA), see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid.

Tähtsamad sündmused ja isikud: 1882, 1907; 1914 28. juuni, 1916; 1918 märts, 3. 1918 11. nov; 1919 Pariisi rahukonvrents, 28 juuni 1919; Franz Ferdinand , Wilhelm II, Nikolai II, Wilson , Clemenceau , Lloyd George.

1882 – Kolmikliit (Sõjalisse liitu kuulusid: Itaalia, Saksamaa, Austria-Ungari)
1907 – Antant (Sõjalisse liitu kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa)
28. juuni 1914 – Serbia päritolu terrorist G.Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos.
1916 – Verduni lahing (Kestis ligi 10 kuud, kuid sakslased ei suuntud prantslasi murda. Hukkus ligi miljon meest), Somme’i lahing (Inglise- Prantuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida , kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid . Mõlemad pooled kaotasid ligi 1,3 miljonit meest. Selget edu ei saavutanud kumbki pool.).
3. märts 1918 – Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti rahulepingu.
11. november 1918 – Compiegne’i vaherahu Prantsusmaal. I maailmasõja lõpp.
1919 Pariisi rahukonverents – Kutsuti kokku pärast I maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA poolt. Venemaad ei kutsutud. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste (Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) jaoks.
28. juuni 1919 – Sõlmiti Versailles’i rahuleping Saksamaaga.
Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija, kelle mõrvast sai alguse I maailmasõda.
Wilhelm II – Elas 1859 -1941. Saksamaa keiser 1888-1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I maailmasõja algatamisel.
Nikolai II – Elas 1868-1918. Venemaa viimane keiser 1894-1917. Kukutati veebruarirevolutsiooni käigus.
Wilson – Elas 1856 -1924. USA president 1913-1921. Tema kõne oli üheks Rahvasteliidu loomise aluseks. Pariisi rahukonverents.
Clemenceau – Elas 1841 -1921. Prantsusmaa peaminister , riigitegelana. Pariisi rahukonverents.
Lloyd George – Suurbritannia peaminister. Pariisi rahukonverents.

Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused?

Veebruarirevolutsioon – Nikolai II kukutamine . Moodustati ajutine valitsus – Lvov, A. Kerenski . Kaksikvõim: ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Uuendused: parteide tegevusvabaduse kehtestamine, Lenini naasmine pagulusest, Venemaa kuulutamine vabariigiks, Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Maa jäi mõisnikele.

Oktoobrirevolutsioon – ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek. Peaminister Lenin , välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid.
Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine . Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine.
Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus , töölistele 8-tunnine tööpäev. Õigeusu lahutamine riigist.

Kodusõda 1918-1920/1922 aastatel, „punaste“ (kommunistliku e nõukogude suunitlusega) ja „valgete“ (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlusega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt . Relvastatud vastupanu ja konfliktid algasid pärast oktoobrirevolutsiooni riigipööret ja võimu haaramist Petrogradis.

Tulemused: Valgekaartlaste lüüasaamine ja põgenemine Venemaalt. Lenini valitsuse püsimajäämine. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome vastu ning tunnustas nende omariiklust. Ca 1miljoni sõjaväelase ja 13 miljoni tsiviilisiku hukkumine. Riigi majandus I ms eelsel tasemel – uus majanduspoliitika NEP.

Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused: Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse. NSV Liidu moodustamine, uus majanduspoliitika NEP, Saatis Asutava Kogu laiali.

Mida tead Stalini isikust ja poliitilisest karjäärist. Millal ja kuidas kujunes välja Stalini ainuvõim? Mis oli Stalini isikukultus ? Mida kujutasid endast industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ? Mida nendega saavutati? Mis oli GULAG ? .

Jossif Stalin (Džugašvili) ( 1879 -1953) oli rahvuselt grusiin, sündis Gruusias. Tema varjunimed olid Koba, Stalin.

Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär – Venemaa enamliku partei liige, juhtivtegelane Taga- Kaukaasias . Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. 1917. aasta oktoobris Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar . 1922-1953 UK(b)P peasekretär. 1923-1938 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941-1953 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister).

Stalini ainuvõim kujunes peale Lenini surma (1924). Lenin enda järglaseks soovitanud Trotski ei suutnud võimuvõitluses end maksma panna, esile tõusis tagasihoidliku partei peasekretäri kohal töötanud Stalin. Oma positsiooni kasutades kehtestas Salin kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Seejuures muutis Stalin mängleva kergusega oma seisukohti, allutades kogu oma tegevuse ühele eesmärgile – saada võim.
Stalini isikukultus – lõputu ülistamine , mis järgnes ta võimuletõusule. Ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“, kõikjale ilmusid teda kujutavad skulptuurid ja plakatid . Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid .
Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane . Kadus tööpuudus , arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. See põhjustas vaesumise.

Kollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes teraviljasaak, loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Kollektiviseerimise tagajärjed olid lausa sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud tegelikult neist kunagi toibuda.

GULAG – ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel.

Tähtsamad sündmused ja isikud: 1917 okt, 1918-20, 1922 NSVL, 1924;1928-1929; 1937. Kerenski, Lenin, Trotski, Stalin.

1917 oktoober – oktoobrirevolutsioon
1918-1920 – kodusõda
1922 NSVL – moodustati endise Vene impeeriumi aladest (NFSV, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).
1924 – Lenini surm
1928-1929 – NEPist loobumine, kollektiviseerimine, industrialiseerimise algus, Stalini diktaktuuri kujunemise algus.
1937 – Suur terror /GULAG
Kerenski – Elas 1881-1970. Venemaa riigiteadlane ja poliitik .
Lenin – Elas 1870-1924. Venemaa bloševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija , Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Trotski – Elas 1879-1940. Juudipäritolu Vene bolšeivistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik .
Stalin – Elas 1878-1953. Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht.

Miks, millal, kelle poolt, kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik?
19. veebruaril 1918 valiti Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Vilms, Konik ) ja kiideti heaks iseseisvusmanifest . See loeti ette 23. Veebruaril Pärnu „Endla“ rõdult ning kuulutati välja Eesti Vabariik.

Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee?

Saksamaa kapituleerus 11. novembril 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmee koondus Narja jõe taha.
1818 vallutas Punaarmee Narva, 1819 vallutas Punaarmee 2/3 Eestist. Punaarmee 30-40km kaugusel Tallinnast.

Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi?
1919. aasta algul tuli sõjategevuses aga ootamatu pöörde, Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, neid julgestas merelt Inglise laevastik , rahva moraali tõstis ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja.

Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1918. pärast Eesti ala vabastamist? Mida saavutati? Mis tähtsus oli Landeswehri sõjal?
Eesti viis 1919. aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr ’i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Niisiis püsis enamliku Venemaa piiridel mitu tülikat riiki – Soome, Eesti, Poola -, kelle tõsisem sekkumine Vene kodusõtta võinuks vaekausi valgete poole kallutada. Nii jäid noorte riikide sõjaväed Vene kodusõjas passiivseks, piirdudes peamiselt oma piiride kaitsega .

Mida otsustati Tartu rahulepinguga?
Riikide vastastikune tunnustamine, määratleti riigipiirid , varade küsimus riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jöövad antud territooriumi valdaja omandisse), sõjakahju hüvitamine, kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul.

Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ;1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska , J. Laidoner, J. Pitka .

24. veebruar 1918 – moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts, asepeaminister Vilms, välisminister Poska).
November 1918 – 3. jaanuar 1920 – Eesti Vabadussõda
K.Päts – Elas 1874 -1956. Eesti riigiteadlane ja Eesti Vabariigi esimene president .
J.Vilms – Elas 1889-1918. Eesti riigimees , Eesti esimene kohtuminister.
J.Poska – Elas 1866-1920. Eesti riigimees.
J.Laidoner – Elas 1884-1953. Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
J.Pitka – Elas 1872-1944. Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontadmiral. Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.

Kuidas toimis valitsemine demokraatlikus Eesti Vabariigis ja autoritaarses Eesti Vabariigis? Miks toimus üleminek? Kuidas arenes põllumajandus EVs?
Tähtsaimad riigitegelased olid K.Päts ja J. Tõnisson . Riigikorraldus oli ülimalt parlamentalistlik – Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus. Riigipeaks oli riigivanem , kes ühendas peaministri ja presidendi ülesanded.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gki Õppematerjali autor

1.Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid.
2.Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid.
3.Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu?
4.Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu?
jne

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused-I maailmasõda-Venemaa ja Eesti-1-doc

I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28

11.klassi ajalugu

doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28

Ajalugu

doc

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis eraldada Türgi küljest (Liibüat) Kürenaikat ja Tripolitaaniat. Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja

Ajalugu

doc

1. maailmasõda ja Venemaa

ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal

Ajalugu

docx

Palju infot I maailmasõja kohta.

Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni

Ajalugu

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus

Ajalugu

docx

Ajalugu - I MS sündmused

Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog - Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend) Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni 30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa "sõjaohuolukorra" 1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3. aug Prantsusmaale, tungiges ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. aug Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas 29. okt Saksamaa ja A-U poolel astus sõtta Türgi Peagi 34 riiki. Kõrvale jäi vaid Itaalia

Ajalugu

Rohkem sarnaseid