Esimene maailmasõda (0)

20
II. ESIMENE MAAILMASÕDA :
Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia:
Aasta
Olulisemad sündmused
1914
28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus.
23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel.
23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2. armee Tannenbergi lahingus Ida- Preisimaal .
5.-6.september – Marne `i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel.
29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias.
2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi.
1915
veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu.
22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi.
23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides .
kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed.
14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia.
oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia- Daugavpilsi - Dubno-Ternopoli joonel .
1916
21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel.
31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel.
1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel.
aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias.
1917
veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine.
30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks.
6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel.
24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee.
27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle.
15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu .
1918
24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu ; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt.
kevad-suvi – Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel.
15.juuli – USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.
september-oktoober – Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast; Austria-Ungari riigi lagunemine .
3.november – Novembrirevolutsiooni algus Saksamaal; keiser Wilhelm II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Austria kapituleerumine .
11.november – Compiegne `i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp; Eesti Ajutine Valitsus võttis Saksa okupatsioonivõimudelt võimu üle.
28.november – Punaarmee rünnak Narvale; Eesti Vabadussõja algus.
1919
23.juuni – Võnnu lahingus purustas Eesti kaitsevägi Landeswehri; Võidupüha.
10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse .
1920
3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas.
2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine.
15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.

Esimene maailmasõda:

Esimese maailmasõja põhjused:

• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid , kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  
• Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass -Lotringi alad.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  
• Suurriikide liidusuhete mehhanism ( Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  
• Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  
• Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv.
  
• Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.
  

Sõja ajend ja algus:
28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö põhjuseks oli serblaste leppimatus Bosnia -Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.
Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5.augustiks Suurbritannia ning Belgia.

Sõdivate koalitsioonide koosseis:
Keskriigid
(4 riiki)
Antant
(sõja lõpuks 34 riiki)

• Saksamaa
  
• Austria-Ungari
  
• Türgi (alates 1914 oktoobrist; soovis tagasi saada Esimeses Balkani sõjas kaotatud alasid)
  
• Bulgaaria (alates 1915 oktoobrist; üritas saada revanšši Teises Balkani sõjas 1913.a. saadud kaotuse eest).
  

• Prantsusmaa
  
• Venemaa
  
• Suurbritannia
  
• Serbia
  
• Jaapan
  
• Itaalia (alates 1915; endine Kolmikliidu liige; Keskriikide võidu korral poleks Itaalia oma eesmärke täiel määral täita suutnud; vastuolud Austria-Ungariga Aadria mere äärsete piirkondade kuuluvuse pärast).
  
• USA (alates 1917) jt
  

Suurriikide sõjaplaanid :

Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan:

• kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad.
  
• Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada.
  
• välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud.
  

Prantsusmaa:

• Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale.
  
• Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin ; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel).
  
• teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud.
  

Venemaa:

• loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.
  
• loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud.
  

Inglismaa:

• lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda.
  
• mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest.
  

Sõjategevus 1914-1918:

Läänerindel võitlesid peamiselt Inglismaa, Prantsusmaa ja Belgia väed Saksa vägede vastu:

• Sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil.
  
• Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võeti suund Pariisile, mida prantslased kaitsesid iga hinna eest. Marne´i lahinguga (5.-6.september 1914) sakslaste edasitung Pariisile peatati.
  
• Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida.
  

Positsioonisõja eeldused:

Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes).

Industriaalühiskond (e tööstusühiskond ), mis suutis varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega.

Uute relvade massiline kasutuselevõtt: kuuli- ja miinipildujad, kauglaskekahurid jne.

Uut tüüpi kaitseehitised: kaevikud , betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).

• Sakslaste sõjaplaan läänerindel (kogupikkusega 740 km) varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud.
  
• Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused (nt Verduni lahingus langes 10 kuu jooksul 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul langes 1,3 miljonit meest).
  

Idarindel võitlesid Saksamaa ja Austria-Ungari väed Venemaa vägede vastu.

• Idarinnet iseloomustas manööversõda - püsiv rindejoon puudus; lahingutegevus toimus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorrad võisid kiiresti ja ootamatult muutuda. Peeti üksikuid suurlahinguid.
  
• Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma , toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel.
  
• 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (kuni 1917.aastani); seejärel algas ka Idarindel positsioonisõda.
  

Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias.

I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise:

• mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt 1915 Ypres` all Belgias, kus hukkus või sai kannatada 15tuhat Antanti sõdurit ).
  
• kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.
  
• tankide kasutamine (esmakordselt brittide tankid Somme´i lahingus 1916); siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit.
  
• autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).
  
• lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine.
  
• allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga).
  

Esimese maailmasõja lõpp:
1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma , kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918 märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia).
Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt läänerindele, kus teostati 1918 esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja.
Juulis-augustis 1918 alustas pealetungi läänerindel juba Antant.
Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist.
Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda.

Olulisemad sündmused Esimese maailmasõja rinnetel:
Ülesanne: Täida õpiku ja konspekti abiga alljärgnev tabel.
Aasta
Läänerinne
Idarinne
Teised rinded
1914
1915
1916
1917
1918

Sõja mõju majandusele:
Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele:

Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks.

Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud ); tekkis riigimonopolistlik kapitalism – majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu.

Riiklikud tellimused sõja tarbeks ( sõjavarustus ), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (nt Saksamaal oli Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka).

Valitses tööjõupuudus: kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; seni koduse majapidamisega seotud naised tulid kodunt välja ja hakkasid osalema ühiskondlikus elus ja mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a); keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida.

Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal.

Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu.

Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg .

Esimese maailmasõja tulemused:

Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.

Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia , Ungari, Jugoslaavia ).

Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).

Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea ; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned.

Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv.

Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.

Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit , desarmeerimisprogrammid).

Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa agressiivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.

Sõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin ) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid).

Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid.

Revolutsiooniline kriis Venemaal ja Saksamaal:

1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal:
Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: riiki tabas majanduslik kaos ; sõjavägi revolutsioneerus; tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid; aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts- naistepäev ukj) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist.
Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim , mida teostasid:
Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu (eesotsas G.Lvov; hiljem A.Kerenski).
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN), kus olid esindatud vasakpoolsed / sotsialistlikud parteid. Nõukogu teatas, et toetab Ajutist Valitsust seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast.
Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted. Samas ei lahendanud Ajutine Valitsus aga mitmeid olulisi küsimusi : ei suudetud stabiliseerida majandust, ei suudetud tagada suurlinnade toiduainetega varustamist, maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) ning jätkati liitlaste survel ebapopulaarset sõda.

Enamlaste oktoobripööre :
Kasutades Ajutise Valitsuse ebapopulaarsuse kasvu korraldasid enamlased Venemaal riigipööre (8.novembril 1917; oktoobris vkj), arreteeriti Ajutine Valitsus ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e Punakaart . Uus valitsus (Rahvakomissaride Nõukoguks) koosnes ainult enamlaste partei liikmetest ning seda juhtis Lenin. Uue valitsus võttis vastu 2 dokumenti: rahudekreedi, millega tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada).
Enamlased natsionaliseerisid vabrikud, pangad , suurmaavaldused ja kiriku varad; alustati mõisamaade jagamist kehviktalupoegadele; tühistati sise- ja välisvõlad. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga Brestis separaatrahu. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). Teiste parteide ja rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918 algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali.
Oma võim suudeti säilitada 1917-1920 toimunud kodusõjas, kus enamlaste (e punaste) vastu võitlesid valged (kodanlike ja teiste vasakpoolsete parteide esindajad), rohelised (talurahvaarmeed), anarhistid ning äärealade väikerahvad (nt kasakad). Vene kodusõtta enamlaste kukutamiseks sekkusid valgete poolel ka välisriigid (nt USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt; intervensioon - välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse). Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga.

1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal:
1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel : armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti. Revolutsiooni ajendiks sai sõjalaevastiku mäss Kielis (3.vovemberil; madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi). Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa: keiser Wilhelm II põgenes sõjas neutraalseks jäänud Hollandisse; kuulutati välja vabariik; kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas sotsiaaldemokraadid) ning tekkisid tööliste ja soldatite nõukogud. Ajutine Valitsus kuulutas välja Asutava Kogu valimised, mis töötas Weimaris 1919 välja Saksamaa uue põhiseaduse, millega kehtestati demokraatlik riigikorraldus (nn Weimari Saksamaa; 1919-1933). Saksa kommunistid võtsid suuna proletariaadi diktatuuri kehtestamiseks, kuid nende võimuhaaramise katsed 1919 Berliinis ja Baierimaal kukkusid läbi.

Venemaa ja Saksamaa (1917-1920) sündmuste sarnasused ja erinevused:
Ülesanne: Täida õpiku ja konspekti abiga alljärgnev tabel (märksõnad: monarhia ja vabariik; demokraatia ja diktatuur; Asutava Kogu roll; äärmuslaste tegevus jne).
Vene- ja Saksamaa
Sarnasused
Venemaa
Saksamaa
Erinevused

Eesti Esimese maailmasõja ajal:

Eestlaste suhtumine sõtta:
1914 suvel alanud Esimese maailmasõda Keskriikide ja Antanti vahel tõid Venemaal endaga kaasa huraa-patriootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist. Eestlased seevastu said aru, et nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendaks eestlaste olukorda:

• Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning šovinismi kasv.
  
• Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu.
  

Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda.

Sõja mõju Eesti majandusele:
Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste rekvireerimine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelased ja sõjapõgenikud Lätist.

Sõjategevus ja Eesti:
Kuni 1917 sõjasündmused otseselt Eesti territooriumi ei puudutanud. Siiski oli alates 1915 üksikuid Saksa sõjalaevade ning lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel (nt Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915). 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätisse, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus. Rinde ja Peterburi läheduse tõttu oli 1917.aastaks Eesti territooriumile paigutatud 100tuhat Vene armee sõdurit.

Eesti iseseisvumise eeldused:
Selleks, et ajaloo kulg saaks viia iseseisva Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu:

Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod ) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne.

Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks ; linnade eestistumise algus.

Poliitilised eeldused: 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule; erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes ning kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele jt) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.

Veebruarirevolutsiooni mõju Eestile:
Revolutsioonisündmused Eestis algasid märtsi alguses: Tallinnas alustati isevalitsuse vastast üldstreiki; mässama hakanud sõdurite ja madruste poolt vabastati vanglatest vange ning rüüstati kohtu- ja politseiasutusi. Tapeti vihatud ohvitsere ning marodööritseti niisama. Analoogsed sündmused Tallinnaga toimusid ka teistes suuremates Eesti linnades. Korratused linnades likvideeriti Ajutise Valitsuse sekkumise tulemusena. Vene Ajutine Valitsus tagandas senised Eesti- ja Liivimaa kubernerid ning Eestis alustati järgmiseid ümberkorraldusi :

• Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks administratiivüksuseks- Eestimaa kubermang (Eestimaa ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamisel).
  
• Tekkinud rahvuskubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917.a. 30.märtsil piiratud autonoomia. Vastavalt sellele tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Eestimaa kubermangu komissariks määras Ajutine Valitsus Tallinna linnapea, eestlasest advokaadi Jaan Poska .
  
• Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega ning asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel.
  
• 1917.a. suvel hakati läti eeskujudele toetudes looma rahvusväeosi. Eestist oli Vene armeesse mobiliseeritud ~100tuhat meest, keda rahvuslikult meelestatud jõud lootsid koondada Eestisse, kaitsmaks kodumaad võimaliku saksa pealetungi eest (Eesti aladel asus küll üle 100tuhande Vene sõduri, aga need olid revolutsiooni käigus demoraliseerunud ja kaotanud igasuguse võitlusvõime). Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks .
  
• Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid.
  
• Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse.
  

1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset olukorda pingestas omakorda sakslaste edu idarindel, kes septembris vallutasid Lääne-Eesti saared. Sakslaste sõjaline edu omakorda tõstatas küsimusi Eesti tuleviku määratlemise vajalikkusest . Kostma hakkas esimesi hääli iseseisvuse väljakuulutamiseks.

Enamlaste oktoobripööre:
1917 novembris (vana kalendri järgi oktoobris; Eestis 23.-25.oktoobril) toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna üheparteilise diktatuuri väljakujundamisele.
Ülesanne: Vastake õpiku (§10) abil, milliseid reforme viisid enamlased Eestis ellu 1917 lõpul ja 1918 algul:
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
Demokraatlikult valitud Maapäev enamlaste poliitikaga ei nõustunud. 1917 novembri keskel Tallinnas toimunud koosolekul otsustati:

• Eesti tulevase riigikorra peab määrama rahva poolt valitud Asutav Kogu.
  
• kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeimaks võimuks Maapäev (mitte enamlaste Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee).
  

Enamlased ajasid Maapäeva nõupidamise jõuga laiali. Esialgu rahva hulgas suhtelist populaarsust nautinud enamlased hakkasid üha enam rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon:
1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma . Demoraliseerunud Vene armee ja äsja loodud enamlaste Punakaart ei suutnud sakslastele vastupanu osutada ning taandusid paanikas; sh. ka Eestis. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti - enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee ( koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest , moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Algava saksa okupatsiooni tingimustes Ajutine Valitsus oma esialgseid eesmärke ellu viia ei suutnud.

Saksa okupatsioon Eestis:
Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ei tunnustanud. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping , millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Piirkonna edasine saatus pidi otsustatama hiljem. Sakslased kehtestasid okupeeritud Eestis terrorirežiimi ja üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala).
Plaanid Saksamaale alluvat vasallriiki rajada varisesid kokku tänu Saksamaa lüüasaamistele läänerindel 1918 suvel ja sügisel ning Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile. Selle tulemusena Saksa keiser kukutati , kuulutati välja vabariik ja võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus 11.novembril 1918 Antantile (Compiegne`i vaherahu). Saksamaa kokkuvarisemine Esimeses maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel (11.november 1918), kes alustas saksa okupatsioonivägedelt võimu ülevõtmist.

Vabadussõda :

Vabadussõja põhjused, algus ja osapooled:
Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ei tunnustanud ning nende poliitika eesmärgiks sai lagunema kippuva Vene impeeriumi taastamine (e Venemaast lahku löönud riikide tagasivallutamine) ja maailmarevolutsiooni levitamine väljapoole Venemaa piire . Selle poliitika elluviimiseks alustasid enamlased novembri lõpul pealetungi Eesti alale.
Algavat sõda üritati Nõukogude Venemaa poolt näidata mitte kahe riigi vahelise sõjana, vaid Eesti kodusõjana. Selleks kuulutati sõja algul enamlaste poolt vallutatud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (29.november 1918 – 5.juuni 1919)- Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omav territoorium ( Kommuuni Nõukogu esimeheks Jaan Anvelt). Kommuuni iseseisvust tunnustas ainsana Nõukogude Venemaa ning tegelikkuses allus Kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele.
Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse Vabadussõjaks (28.november 1918 - 2.veebruar 1920).

Vabadussõja etapid

Taganemine (1918 november – 1919 jaanuari algus).

Murrangu saavutamine (1919 jaanuar – veebruar).
Ülesanne: Täida õpiku § 11.-12.abiga alljärgnev tabel:
Taganemise põhjused
Murrangu saavutamise põhjused

Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts – aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi.

Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni.

Landeswehri sõda (1919 juun lõpp – juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr - Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. Landeswehr korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K. Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksa-meelse A.Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu (Cesis) ümbruses toimunud lahingutes (Võidupüha - 23.juuni 1919) ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma.

Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 sügis – 1920 algus). Eesti väed suutsid vastu panna Nõukogude Venemaa läbimurdekatsetele Narva jõe joonel ja saavutada sellega ka soodne positsioon algavateks rahuläbirääkimisteks.

Riigielu korraldamine Vabadussõja ajal:
Sõja tingimustes oli noore Eesti Vabariigi peamiseks ülesandeks saada jagu majanduslikust kaosest ning toidupuudusest, mille oli tekitanud pikaleveninud Esimene maailmasõda ja sellele kohe järgnenud Vabadussõda. Alates 1919 kevadest riigi majanduslikud võimalused paranesid: Inglismaalt saadi teravilja, Soomelt võeti laenu ning mitmed lääneriigid andsid Eestile kaupu võlgu.
Olulisel kohal riigielu korraldamisel oli võitlus sisemise vaenlase- eesti enamlastega, kelle eesmärgiks oli võimalikult palju destabiliseerida olukorda riigis, et seeläbi aidata kaasa Punaarmee edule võitlustes Eesti kaitsevägedega:

• suudeti edukalt likvideerida enamlaste 1918 detsembrisse kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse).
  
• Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseeritavate meeste hulgas.
  

1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas “Estonia” kontsertisaalis kokku:

Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann).

Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus.

Asuti välja töötama esimest põhiseadust ja maaseadust.

Tartu rahu sõlmimine:
Kuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome, Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama , oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu sõlmimisele. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe. 3.jaanuaril hakkas vaenupoolte vahel kehtima relvarahu. Lõplikule rahulepingule saadi osapoolte allkirjad 2.veebruaril 1920 ning rahulepinguga nähti ette:

• Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust.
  
• Lepiti kokku osapooli rahuldav riigipiir ( Setumaa ja Narva jõe tagused alad Eesti koosseisus).
  
• Nähti ette sõjavangide vahetamine.
  
• Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks.
  
• Eesti sai osa Venemaa kullavarudest (15 milj kuldrubla).
  
• Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks.
  
• Venemaa saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad.
  
• Venemaa pidi tagastama Eestist I maailmasõja ajal välja veetud kultuurivarad ning lubas tulevikuks soodsaid majanduslepinguid.
  

Kontrolltöö „Esimene maailmasõda” teemad ja mõisted:

Esimene maailmasõda: sõja põhjused ja ajend; sõdivate koalitsioonide koosseis ja suurriikide sõjaplaanid; sõjategevuse üldiseloomustus lääne- ja idarindel; I maailmasõda kui moodne sõda; sõja mõju majandusele; sõja lõpp ja tulemused.

Revolutsiooniline kriis Venemaal ja Saksamaal: monarhia kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Ajutise Valitsuse tegevus Venemaal ning enamlaste riigipööre; enamlaste poliitika Venemaal; demokraatliku süsteemi ülesehitamine Saksamaal.

Eesti I maailmasõja ajal: eestlaste suhtumine sõtta; sõja mõju Eesti majandusele; Esimese maailmasõja sõjategevus ja Eesti; Eesti iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused; 1917 Veebruarirevolutsiooni mõju Eestile; enamlaste riigipööre (oktoobripööre) ja nende tegevus; Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon.

Vabadussõda: sõja põhjused ja osapooled; taganemise ja murrangu põhjused Vabadussõjas; Landeswehri sõda; riikluse korraldamine sõja ajal; Tartu rahu.

Mõisted: välksõda, positsioonisõda, manööversõda, industriaalühiskond, separaatrahu, riigimonopolistlik kapitalism, patsifism, kaksikvõim, Punakaart, rahudekreet, maadekreet, intervensioon, Weimari Saksamaa, Maapäev, Päästekomitee, Iseseisvusmanifest, balti hertsogiriik, Eesti Töörahva Kommuun, Landeswehr, Võidupüha.
Esimene maailmasõda Lähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja : P.Reimer