SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N. HRUSTSOV NSVLi juht 19531964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik vägivallapoliitika ja isikukultuse vähendamine, NSVLi inimese elujärje parandamine, ebaratsionaalne majanduspoliitika. Tema ebaedu põhjused olid tagasiminek põllumajanduses, halvad suhted Hiina ja
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud · Kolhooside loomine sunnimeetodil vähendas toodangut · Nn ,, 5 viljapea seadus" · Talupoeg oli sunnimaine ·
6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupoegi. Hiljem see likvideeriti, sest see oli liiga kapitalistlik. 7 Kes oli V.Lenin ja J.Stalin? Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Stalin kommunistliku partei peasekretär, kellest hiljem sai riigi juht. 8 Mis oli kollektiviseerimise eesmärk ja kes oli kulak? Kollektiviseerimise eesmärk oli toita tööliskonda ja sõjaväge. Kulak oli rikaste talupoegade klass. 9 Miks nõukogude inimene on nõus vägivallaga? Sest ta kardab vastu hakata. 10 Miks Itaalia oli I maailmasõja tulemustest pettunud? Sest Itaalia võitis vaid ühe lahingu ning neid ei koheldud Pariisi rahukonverentsil võrdsetena. 11 Mis on Mussolini õpetuse seisukohad, kuidas fasistid võimule saavad? Üksikisik ei ole oluline, kõige olulisem on rahvus.
....Tean veel................... ja 1980.a. kirjutatud..................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg Hrultsov Breznev Perestroika ja glastnosti algus II massiküüditamine I sõjajärgne üldlaulupidu ETV teke ,,kuldsed 60-ndad" Üleminek kohustuslikule keskharidusele ,,40 kiri" Moskvas OP purjeregatt Tallinnas Kes või mis on ENSV-, EKP Kulak Kolhoos Küüditamine Metsavend Karotamm Käbin Vaino Sebe Kodueesti kultuur Väliseesti kultuur Gustav Ernesaks Venestuspoliitika Defitsiit
· Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer juht saksamaal · Gestapo riiklik salapolitsei · Wehrmacht võimas armee · Maffia kuritegevuslik organisatsioon LÜHENDID!
Venemaa(NSVL):Kehtis üheparteisüsteem(kõik parteid peale kommunistliku, olid keelatud), Stalini isikukultus, võim ühe isiku käes, vägivaldne sisemajandus(talupoegadelt võeti jõuga kõik viljatagavarad ja vilja varjamise eest määrati surmanuhtlus) Olulisemad mõisted ja märksõnad: mustsärklased, marss Rooma, duce, Balilla, OVRA, korporatsioonid, pruunsärklased, Gestapo, Hitlerjugend, NEP, kulak, industrialiseerimine, kollektiviseerimine, NKVD, suur terror, GULAG Mustsärklased- Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Marss Rooma-1922 aastal Mussolini korraldatud marss, mille
(töölisklass) inimeste vahel. kõrgemal üksikisikust Hirmutamine sise-ja Demokraatlikud Kommunistid; riigid, Juudid on vaenlased; välisvaenlastega riigid, kapitalistid, kes paiknesid kommunistid on rikkad talupojad antiikse Rooma vaenlased; (kulak), haritlased aladel demokraatlikud riigid on vaenlased. Valmistumine sõjaks, Kaukaasia riigid, Etioopia vallutamine, Versailles´ süsteemi uute territooriumite Baltikum, sõda kehtetuks muutmine; hõivamine Soomega. liitlaste otsimine
a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike natsionalistide'' aitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirnjanike jm. soosimises. Selle tulemusel vahetati välja kogu ENSV ja EKP juhtkond, mis ei toonud eestlastele mitte
Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine. Kolhooside loomine-kulakute väljaselgitamine kulak-talupoeg, kes oli kasutanud palgatööjõudu või/ ja omasid põllutöömasinaid. ENSV industrialiseerimine- põlevkivitööstuse spetsialiseerumine, masinaehituse areng, tööstusliku kalapüügi laienemine, rohkem tähelepanu metalli- ja tekstiilitööstusele, võõrtööjõu sissetoomine. Demograafilised probleemid- migrantide sissevool, mille tagajärjel eestlaste osakaal vähenes; põliste ja migrantide suhete pingenemine; sisserändajate eelised(korteripol, paremad
SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. J.Pilsudski- Poola riigijuht marssal. Käskis okupeerida oma sünnilina Vilniuse ja ümberkonna, et nihutada Poole piiri Lätini. K.Ulmanis- Läti peaminister
11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1
13 cm Kaarma Anelema Kaksikpaas 24 cm Kogula Kulak 30 cm D E V O N "Rusikas" 10 cm Tiirhanna
· Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16. Lenin Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald
Punaarmee- bolsevike ehk kommunistide armee Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem Saksamaa 1919- loodi Saksamaa Kommunistlik Partei 1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimees Adolf Hitler. Pruunsärklased- Hiterlaste rünnakrühmad 1923- hiterlasid korraldasid mässu, nende partei oli mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, milles on tema õpetuse põhimõtted
esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras. NEP- 1921, uus majanduspoliitika: Eraettevõtlus lubati vähesel määral. Vabaturumajandus . Suurtööstus ja enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga. Toimus rahareform, mis taastas raha väärtuse. Jossif Stalin- kommunistliku partei juht. 1932-1933- Suur nälg NSV liidus. Kollektiviseerimine- Talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e. kolhoosidesse. Kulak- jõukam talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Industrialiseerimine- Suurtööstuse eelisarendamine (sõjatööstus) GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kultuur 2he maailmasõja vahel- kunstivoolud, mood jms. Eluolu: Juudid: Antisemitism- juudi vaen Rionism- koondas juute Rahvustunde tugevdamine Ümberasumine tõotatud maale (Jeruusalemm) Juudi riigi rajamine Teadus ja tehnika: Pandi alus geneetikale. Sündis kvantmehaanika.
Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt. NSVL poleks saanud eksisteerida ilma vägivallata, sest see ei olnud võrdne ühiskond. Stalin pidas terrorit sotsialistliku ühiskonna loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Kulak- rikas talupoeg, rahvavaenlane 1933- NSVL suur nälg, suri ligi 7 miljonit inimest. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sealt jäid välja nt USA. See muutis selle ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma võetud ülesandeid. Äärmuslikud liikumised peale I maailmasõda olid populaarsed, sest sõjajärgne
10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L. Breznev NSVL-i riigipea. Stagnatsioon. 3) J. Andropov NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania. 4) K. Tsernenko NSVL-i riigipea
· Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused · Eestlaste osakaalu langus MÕISTED: · Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid · Kollektiviseerimine- ühismajandite loomine- kolhooside rajamine · Küüditamine- inimeste kodust eemale saatmine · MTJ-masintraktorjaamad · Juunikommunistid- 1940.a juunipöörde teostajad 3 · Kosmopolitism- mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul
jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega
o#k## #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/# #N#S#V# #L#i#i#t## #1#.#S#e#l#l#e# #r#i#i#g#i# #n#i#m#i# #l##b#i# #a#e#g#a#d#e#,# #m#i#l#l#a#l# #j#a# #s#e#o#s#e#s# #m#i#l#l#i#s#t#e# #s##n#d#m#u#s#t#e#g#a# #n#i#m#i# #m#u#u#t#u#s#.## # # # # # #k#u#n#i# #v#e#e#b#r#u#a#r# #1#9#1#7# #-# #T#s#a#a#r#i# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e# #T#s#a#a#r#i#r#i#i#k# #v#m#s## # # # # # #k#u#n#i# #o#k#t#o#o#b#e#r# #1#9#1#7# #-# #K#o#d#a#n#l#i#k# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#2#2# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#9#1# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #L#i#i#t#/#N#S#V#L# #[#V#e#n#e#m#a#a# #E#I# #T#O#H#I# #k#i#r#j#u#t#a#d#a#!#]## ## #2#.#S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #i#s#e#l#o#o#m#u#l#i#k#u#d# #j#o#o#n#e#d# #j#a# #t#a#g#a#j##r#j#e#d## # # # # # #S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #h#a#k#a#t#i# #r#a#k#e#n#d#a#m#a# #1#9#1#8#.# #a#a#s#t#a#l#,# #k#e#s#t#i#s# #k...
Välismaale saadeti, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu. c) Kirov Nõukogude Liidu poliitik, ÜK(B)P Leningradi Oblastikomitee 1. sekretär ja ÜK(B)P Keskkomitee sekretär. Oli Stalinist isegi populaarsem ja sellepärast ta tapeti, mis andis Stalinile hea ettekäände Suure Terrori alustamiseks. 18. Mõisted: a) Kulak Nimetati neid, kes kasutasid palgalist tööjõudu. Nimetati ka neid, kes üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid liigkasuvõtmise ja kauba vahendamisega. Jõukas talupoegade kiht b) Kolhoos ehk ühsimajand oli NSV Liidus põllumajandusega tegelev majand c) bolsevik Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad d) tsensuur
uusmaasaajaid rajoon – territoriaalne üksus Nõukogude Eestis külanõukogu – madalaima taseme haldusüksus Nõukogude Liidus, valdades 2-3 sovhoos – riigi poolt loodud ühismajand kolhoos – kohalik „enda algatusel” loodud ühismajand rahvamajandusnõukogu – piirkondlik majanduse juhtumise organ NSVL-s Hrjuštšovi ajal, mille eesmärgiks oli muuta kohalik majandus autonoomsemaks kulak – liiga jõuka talumaniku pilkenimetus metsavendlus – relvastatud vastupanu vorm metsades end NSVL-i eest varjavate inimeste poolt dissidentlus – 196ndatel tekkinud teisitimõtlemine, mille eesotsas olid haritlased, kes olid ühiskonna elu karmistamise vastu sotsialistlik realism – sotsialismi ülistav kunstistiil IME-projekt – Isemajandav Eesti, Nõukogude Liidu majandusest lahti haakimise kava
stagnatsioon – nii nimetati aega, mil Brežnev valitses – Miski ei arenenud. sundindustrialiseerimine - mingis piirkonnas kiirendatud tempos ja keskvalitsuse poolt sundkorras läbi viidud suurtööstuse rajamine kollektiviseerimine – talupoegade koondamine ühismajanditesse (kolhoosid, sovhoosid) kolhoos – Põllumajanduslik ühismajand, mille varad olid kolhoosnikute ühisomand sovhoos – Riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuulusid riigile. kulak – rikas talupoeg „kuldsed kuuekümnendad" – Periood, mil inimesed arvasid ,et nõukogude süsteemi ja parteid on võimalik parandada ja täiustada seestpoolt; suunata see demokraatia teele. Selle keskuseks oli Tartu Ülikool. -Enamik ,kes seda uskusid kuulusid Eesti Üliõpilaste ehitusmalevisse või Eesti õpilasmalevisse kakskeelsus – eestlased pidid oskama eesti keelt emakeele tasandil ja vene keelt „rahvusvahelise suhtlemise keelena“ Märtsiküüditamine toimus 25
1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine. ansluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a. referendum - rahvahääletus direktiiv - juhtnöör, korraldus protektoraat - teise riigi kaitsevalitsuse all olev maa-ala või riik huvisfäär - huvipiirkond pakt - leping embargo - kaupade sisseveo keeld
Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD- GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem Laupua liikumine-rahvuslik-parempoolne, mis tekkis soomes vastukaaluks kommunistlikele erakondadele. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. BBC- Inglise raadikompanii, British Broadcasting Company, 1923.
02.1945, NSVL, USA, GB jagasid 2. ms järgse euroopa ja aasia, saksamaa jaotati okupatsioonitsoonideks Kollektiviseerimine - eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia - sõjalispoliitiline liit Kolmikpakt - Jaapan, Saksamaa, Itaalia, tekkis nimetus teljeriik Kolonialism - eesmärk vallutada nõrgemaid või vähem arenenud maid Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia - Poliitilised suunad... Nimelt : Kulak - rikkamad kui teised, kuulutatud rahvavaenlasteks Käsumajandus - Riigi käskudele reageeriv majandus Landeswehri sõda - 1919: P-LV Lend-LeaseAct - Rahaline toetus USA poolt liitlastele 3 Locarno konverents - "1925 šveitsis, osalejad: Lääne demokraatlikud riigid. Põhisündmus - Reini pakt, Prantsuse ja Saksa ning Belgia ja Saksa vahel. Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid."
ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest ei suudetud mööda minna usast arendati eelkõige sõjatööstust tööviljakus ja kvaliteet olid viletsam kui teistes maades sundkollektiviseerimine see on kollektiivsete majandite sunniviisiline loomine kollektiivsed majandid olid kolhoos- ehk riigile allutatud kooperatiivne ettevõtte sovhoos- riiklik majand riigil oli saaki kergem kätte saada kui põllumajandus allutati riigile kulak- talupoeg kes kasutas palgalist tööjõudu kulaku käsilane- selleks võis kuulutada igaühe 1929 algas kulakute kui klassi hävitamine kulakuteks tuli kuulutada 3-5%majapidamistest talupojad põgenesid linnadesse enne tapeti loomad ja müüdi vara NL 1930 ndatel aastatel üha rohkem oli juhtide seas väheharitud inimesi pime kuuletumine oli olulisem kui oskused suurenes riigi ja partei ametnike arv valitses jätkuvalt stalini isikukultus 1934 aastast algas massiterror
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa. 1934 NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imid oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov. 2. Teine liin oli Kominterni tegevus Kollektiviseerimine 1928 NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis. Üksiktalupoegadele hakati makse tõstma. 1929 mais Rahvakomissaride Nõukogu määrus, selle kohta, kes on kulak inimene, kes kasutab palgatööjõudu ja masinaid. Samal kevadel keelati kulakuid kolhoosi võtta. 1930 partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 35% pidi igas piirkonnas leidma kulakuid. Plaani ületäitmise käigus kasvas protsent 1520%ni talupoegadest. Selle tulemuseks 193233 näljahäda (Ukrainas, PõhjaKaukaasias, LõunaUuralites, Kasahstanis)
rahvusel, vaid eelkõige demokraatial. Jõuti veendumusele, et Eesti iseseisvumine on ühtlasi ka rahvusvaheline küsimus. 8) Mida tähendab küüditamine? Mille poolest see erineb vangistamisest? Küüditamine on inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, inimsusvastane kuritegu. Küüditamisel elavad inimesed justkui vabalt, tehes tööd ja liikudes ringi, kuid vangistuses on inimene luku taga. 9) KULAK - Talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi kõrged põllumajandusmaksud, hiljem suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. 10) Millal toimus Eestis esimene massiküüditamine? 14.juuni 1941 Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse
Erasektor kaotati. 1947.a. 1944 septembris taastati 1940. maareform. Talude maks. suurus võis olla 30 ha, ülejäänu jagati uusmaasaajatele. Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata. 1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks. Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu. 1948 lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u
Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. 1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon. Võeti vastu esimene põhiseadus. Majanduskriis- turuhinnad langesid, Eesti kaupade turg kahanes, talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud läksid pankrotti. KOLHOOSI AEG- maa natsionaliseerimine- ettevalmistus kolhooside loomiseks. Talu ülempiir 30ha. Kulak (jõukam talumees). Kehtestati varumisnormid- müük riigile, äärmiselt madalad hinnad. 1947- 1950 kolhooside loomine. 1949 aasta küüditamisega murtakse vastupanu. Alguses loodi küla kolhoosid, hiljem hakati neid liitma. 1953 Stalini surm. Maal tekkis krooniline tööpuudus. Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng. 23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets
· Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16. Lenin Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. 17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine 18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse. · Põllumajanduslik suurtootmine. · Vägivald
Selliselt käituma ajendab teda tahe ebainimlikus maailmas kõige kiuste inimlikke suhteid ja vahekordi 9 maksma panna, ehk nagu teoses on öeldud, püüdlus piibli verist tõukoera vaguraks tallekeseks muuta. Tolstoilasena lepitab ta kurja heaga. Aarne ja Heikigi, nakatatuna Jakobi eetilisest idealismist, arutlevad aeg ajalt võimaluse üle suhtuda kulak Johannesesse mitte kui vaenlasesse, vaid lihtsalt kui inimesesse. Nad tunnevad hetkelist sümpaatiat Johannese vastu ja seetõttu usuvad võimalusse suhelda temaga inimlikult, jättes kõrvale asjaolu, et Johannes on poliitiliste, sotsiaalsete või ka konventsionaalsete determinantide poolt kulakuks, s. o. vaenlaseks tunnistatud. Jakobi abstraktne humanism, tema apoliitilisus, mis ju ka poiste
171. 172. 173. 174. Kollektiviseerimine 1920.aastate lõpul tabasid Venemaad raskused viljavarumisel, Stalin andis käsu jõuga vilja tagavarad ära võtta 1928.a. algatati sundkollektiviseerimise poliitika, s.t. talupojad pidid astuma ühismajanditesse e. kolhoosidesse 1929.a. alustati võitlust kulaklusega Kulak – rikkam talupoeg, kes kasutas võõrast tööjõudu või omas erinevaid põllutöömasinaid Kulakutele peale kõrged maksud, võeti vili, saadeti asumisele või sunnitööle 175. TULEMUSED: 176. 1) saagid madalad 177. 2) motivatsiooni puudus 178. 3) 1932-1933.a. suur näljahäda – kannibalism, passide ärakorjamine, 179
Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine o Talupojad pidid astuma kolhoosidesse o Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili) Viisaastakuplaan riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid põllumehi, kellel olis suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid nõukogude võimu vastased Majanduses kadusid turusuhted, asendus käsumajandusega Rasketööstuse eelisarendamine teiste tööstusharude ja põllumajanduse arvelt Viisaastakud planeeriti valesti, andmeid näidati palju suurematena
Nimisõnad: aam, amet, arst, häärber, höövel, ingel, vorst, altar, evangeelium, härra, katekismus, element, iisrael, hoov, kalvinist Verbid: kloppima, käärima, lappima, maalima, märkama, ohverdama, kinkima Hüüdsõnad: ei, eja, ah, und, toh 25. Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5). Nimisõnad: huligaan, hunt, kamorka, karmoska, koosa, kopsik, kulak, kuraas, ladna, masuurikas, kasatšokk, nari, nekrut, Verbid: igritsema, ihitama, kodima/kodjama, karauulima, kladima, miilustama, mutsutama, nessima Kõnekeele väljendid: davai, pakaa, sputnik, morda, košmaar, tavaar; roppused (hui, nahui, pohui, tolbajoob, bljät) vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud
Massilised arreteerimised – 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad täis, limiidid olid ületatud. Suur osa arreteerituid juba ka väljasaadetud. Küüditamised – 1945 sakslased (407), 1949 suurküüditamine (20 713), 1950 Pihkva oblastist (1563), 1951 jehovistid (259). o 1949. aasta suurküüditamine – majanduslik taust (jõukamad talupojad eest ära). Vaenlase loomine – kulak. Karotamm pakkus välja variandi, et kulakud paigutada ümber Kirde- Eestisse; ettepanekut tõenäoliselt arutati, kuid Moskva jaoks ei olnud see sobilik lahendus. Üle 70% küüditatutest vanurid või alla 16-aastased lapsed. Partei ja julgeoleku roll repressioonide teostamisel - Repressioonide ulatus – sõjajärgses Eestis ca 45 000, Lätis 75 000, Leedus 130 000 arreteeritud inimest
ettenähtud adressaadini (perekonnani). Ope sugulasi. Küiiditatavaid koguneti ära saatma ratiivkoosseis koos valvega andis väljasaade ka mujal. tavad koos pagasiga pealelaadimispunktides RJM Operatsiooni läbiviimisel tuli ette mitmeid töötajatest komandantidele üle. Viimased vastuhakke. Nii on kulak Jaan Mihkelson pidasid täpset arvestust väljasaadetute kohta, Valgamaal 25. märtsil pannud põlema oma talu tuginedes juba varem koostatud nimekirjadele ning lubanud ka kolhoosile tule otsa panna. ja kartoteekidele. Parteiaktiiv aga pidi samal Tema kinnipidamiseks saadeti välja sise ja
Mingil hetkel katkestatakse NAINE: 1945. aasta augustiööl magasin õe juures, sest viimasel ajal olid ta jalad väga valu teinud ja ta ei olnud suuteline oma jalgadel käima. Toimetasin varakult loomad ära ja tegin süüa, kui kuulsin väljas auto mürinat, kui läksin ukselt vaatama, siis oli õue juba sõdureid täis ja läksid ümber hoonete laiali. Tuppa tulid ülemused ja tegid eesti keeles teatavaks, et see varandus, mis siin on, kuulub konfiskeerimisele, et sulle kulak ei kuulu midagi. Õde nõudis, et prokurör kojale kutsutaks. Selle peale naerdi ja vastati, et meie oleme siin seaduse esindajad. Sa oled varjanud ja toitnud oma tütart ja väimeest, oled bandiitide abistaja. Siis ta kutsus väljast mehed tuppa ja andis käsu kõik toad tühjaks teha ja majakraam autodele laadida, kui magamistoast suur voodi välja tiriti, leiti selle all põrandas luuk. Mingil hetkel katkestatakse
Sisuline muutus nagunii, aga siin on ka arvude keeles väljendatav muutus drastiline. 1952. a 0 algupärandit, 1945-1953 ilmus 7 romaani. Samal ajavahemikul ilmus paguluses 60 romaani. Kaanoni keskmesse asetatakse Hans Leberecht. "Valgus Koordis" (1948) pikem jutustus, mis tahab kujutada külaelu ümberkujunemisprotsessis. Sobivad rollid, keegi kehvik, kes kehastab positiivseid jõude, väga halb tegelane on alati kulak ja mingid kõhklejad positsioonide vahepeal. Sellest tekstist tehti samuti film 1951. aastal, eesti esimene värvifilm. Juhan Smuul Kui räägime Smuulist kui stalinlikkust autorist, siis see avaldab luuleloomingus. Ta läheb 1950ndate jooksul samm-sammult luulele üle, aga see toob kaasa ka muutusi. Stalinliku kirj näide 1955 "Kirjad Sõgedate külast", aga ta esindab mingit inimlikumat tooni ja vaatepunkti võrreldes mõne muu asjaga. Inimliku vaatepunkti varjatud v avalik maaletoomine A
108 Batrak Kurban otsustab alustada võitlust aga Sapariga. Lõpuks hakkab ta mõistma, miks Muhat bei ässitab Turkmeenia vaeseid nõukogude võimu vastu ja tunneb, et Punaarmee kaitseb vaeste huve. Film oli esimese nõukogude turkmeenia kunstilise filmi ,,Ma pöördun tagasi" aluseks. 109 Poeet näitab, kuidas kaks deihani ja naabrit, Durda ja Berda, hakkavad uut moodi elama. Durda astub esimeste hulgas kolhoosi, Berda kuulab kulakuid. Kulak tahab Berda abiga tappa parteirakukese sekretäri. Sellest hetkest algab Berda ärkamine. Pärast sekretäri tapmist baide poolt astub Berda kolhoosi. 110 Bai poeg tapab kehviku vaid tolle märkuse tõttu mitte ropendada naiste ja laste juuresolekul. 111 Peategelaseks, jutustajaks on klassivaenlane. 112 Ühe hädana hävitab vaeste eksplateeritavate saagi loodusstiihia. 113 Teises osas näitab kirjanik tuleviku õitsvat Turkmeeniat õitsvate Amurdarja äärsete aedadega.
üritas Venemaa peaminister Stolõpin 1906. aastal lahendada. See jäi pooleli. Ta lubas talupoegadel küla kogukonnast välja astuda - see tähendab, et talunik võis oma põllulapid koondafa oma majapidamise ümber. Soodustas ka ümberasumist äärealadele. 44 Küla kogukond - talupojad elasid ühes külas. Küla übritsevad põllulapid jagati siiludena külaelanikele. Küla käendus - talupoeg, kes ei suutnud makse maksta oli sunnismaine. Kulak - jõukas talupoeg. Kogukonnast välja astumise võimalust kasutasid kulakud ja kehvikud - esimesed asutasid oma talud, viimased läksid linna tööle. Kui puhkes I maailmasõda, ei olnud Venemaa veel sõjaks valmis. Nikolai II veetis enamuse sõja ajast Mogiljovis Tsaari armee peakorteris. Tsaari perele oli sõja ajal toetuseks Rasputin. 4.7.5 VENEMAA 1917-1920 Maailmasõjast üldine kurnatus. Defitsiit kõigest. Rahvas nõudis rahu, leiba ja maad.
Hirm pidi olema partei juhtkonna arvates peamiseks kollektiviseerimise taganttõukajaks. Hirm sai alguse kulaku kui klassi likvideerimise poliitikast. Kulakute kui klassi likvideerimisest hakati rääkima 1929 sügisel, kui partei juhtkond võttis vastu otsuse kulakuid kolhoosidesse mitte lubada. Oli selge, et üksiktalud kaua eksisteerida ei suuda- sama otsusega olid kulakud majanduslikus mõttes määratud välja suremisele. Oli tarvis selgeks teha, kes kulak on. Vastava määruse võttis RKN vastu 1929 1.mail, kus liigitati kulaklike majandite hulka esiteks kõik need talud, kus kasutatakse palgalist tööjõudu- sulaseid, teenijaid, lisaks need talud, kus leidub mehaanilisi töövahendeid. Lisaks need talud, mis rendivad maad, töövahendeid välja teistele talupoegadele selleks, et rendist tulu saada. Ka need talud, mille omanikud tegelevad kaubandusega- külakaupmehed, või annavad teistele külaelanikele laene (tembeldati liigkasuvõtjateks)
annaabi.ee 
